Minu lemmiktalv!:)

Õues on kogu aeg miinus kolm, miinus neli kraadi külma ja palju lund. Sellised võiksidki kõik talved otsast lõpuni olla.
Eile oli vaikne jõuluõhtu, kuusel küünlad peal ja puha. Vorstid hapukapsaga ja piparkoogid, selle aasta vein puha ära proovitud, mis on niisugune poolpüha-poolkeelatud tegevus: vargsi ringi vaadates (ja sügavalt pattu tunnetades, sest kui veinijumal seepeale pahandaks ja laari vussi keeraks, siis oleks nutune küll) võetakse õhukindel kork pealt ära ja tõstetakse 20 liitrine veininõu üles, et natuke nestet kannu valada. Käärituspudeli suust vuhvatab köök maast laeni täis OOOOMILLIST! ürgtiirase kääriva veini aroomide aroomi, mis on täiesti BLING! ja kui pikalt nuusklema jääda, siis teeb see ka purju. (Kreeka rahvasuu räägib, et selline on veinijumala hingeõhk.)
Selle aasta vein tuleb tavapärastest kuivakatest erinev. Võibolla mõjub ringiga mesitarudes ära käinud suhkrusiirup, võibolla hoopis õunamahla sekka sortsatud kreegi ja arooniamahl. Igatahes värv on teine ja maitse on teine (ja omavahel öeldes "mätsib" mis kole:).

Saime just teleka ette kui õues signa (auh, auh!) tööle hakkas. Signa oli seekord niisugune sõbralik (ma tunnen sind küll, aga sorry, vana, ma pean ikka veits lärmama, amet on selline). Nojah, eks koeradki teavad, sest tuli jõuluvana.
Kurtis küll, et masuaeg, põtru pole kuskilt saada, peab jala käima, aga pold ta veel mingit pikka maad maha käinud, sest vanal oli hääl veel üsna käre ja salmi nõudma oli ka kange. Ega salmist üksi piisanudki, pinnis meilt veel ladina keelt ja maateadustki otsa, enne kui kingid kätte andis.
Huh, ega polegi sada aastat jõuluvanale salmi lugenud, aga miskit ikka meenus.
Kink oli väga võimas, pakis oli isetehtud lauamäng "Risk", mis mugandatud stiilile "Malev". Värviline täiuslik maakaart koos maakondade ja kihelkondadega. Eraldi veel eri pealike malevad ja linnused ja...Ohpergel kui vinge!:)
Aga kuna ikka see masuaeg ja põtru polnud, siis oli jõuluvanal kiire. Vana sidus kotisuu jälle kokku ning kiirustas rongi peale minema, sest paar head last pidid sel õhtul veel Kehtna kandis kinke ootama ja nõnda ta läks kott seljas läbi lume, müta-müta rongijaama poole. Täitsa päris jõuluvana. Lehvitasime trepilt, oli sügav jõul.