Kodunädal

Üldiselt on täitsa põnev. Kuna aiakooli õpinguid enam jalus pole, saab täiega telgedele pühenduda. Kangaspuude peal küll kohe tervikut ei näe, aga õnneks on enamus üllatusi olnud positiivsed. Pikapeale on tekkinud mustrivaist, mis ei lase asjadel niisama lihtsalt p...ee...untsu minna. Ja mis seal salata. Kui ikka esimene näha olev 40 cm lausa näkku karjub, siis on targem ta lahti harutada ja mitte samas vaimus jätkata. Ühe punase vaibaga juhtus nii, et jäigi tegemata. Nüüd on kange kiusatus ikka seda va punast uuesti proovida.
Loen õhtuti Bukowski "Postkontorit" ja mulle see mehike meeldib. Hoolimata tema kompleksivabast keelekasutusest ja sellest, et ma olen hakanud igapäevases suhtluses sõna "perse" tihemini kasutama kui see hea tava kohaselt kombeks on. Aga kohe saab raamat läbi ja ma loodan, et Laps tõi mulle ka viisakaid raamatud lugeda. Ahaa, mis seal hunnikus siis on? Vat Knut Hamsuni ja Umberto Eco`t on tõepoolest raske ette kujutada oma teostes igal leheküljel perse ütlemas.:)