Saturday, April 3, 2010

Päevakoertel sügavalt külas

Päevakoerad olid elukohta vahetanud ja aprilli alguse puhul suurde huvitavasse õlgkatusega häärberisse kolinud. Eriti muljetavaldavad olid selle häärberi kindlustusrajatised ja kalavarud, millega peaks raudselt igasuguse piiramise üle elama. Kudusime e, Tseti ja Pokuga mõned vaibad ja läksime neile sinna soolaleivale. Kuigi osad külalised olid pulma-aastapäeva lainel ja päevakohaselt "kibe!" karjusid, üritas Päevakoer (hoolimata oma eksitava kirjaga T-särgist) vahepeal kõiki veenda, et tegemist on hoopis Svea sünnipäevaga, mis veebruaris juba ära oli. Me ei lasknud ennast sellest eriti loksutada ja püsisime terve õhtu enda valitud soolaleivakursil.
Peole eelnes ligi kuue kilomeetrine matk piki Tuhala karstiala vaatamisväärsusi üle sulalume järgi lõhnavate väljade. Oli ilus. Kuulsin esimest korda lepalindu ja lõokest, pea kohal lendasid üksteise järel lõunast saabunud haneparved. Kogu matk oli tõeline megaelamus, sest selletalvise lumeuputuse tõttu pole ligi kolm kuud oma nina metsa poole ega üldse loodusesse keeranud. Ning kui aus olla, siis polnud varem olnud ka võimalust kogu sellest Tuhala karstiaukude kompleksist täit ülevaadet saada. Millegipärast olin seni arvanud, et need on väiksemad. Umbes nagu Jõelähtmel või. Muidugi lisas ka suurvee aeg mastaapsust.
Järgnev õhtu oli samuti kuninglik. Suitsutatud seapraad koos ürdikartulitega oli aadlike vääriline.
Patuks ei saa seda just nimetada, aga kuigi juba paljalt viina peale mõtlemine ajab mulle külmajudinad peale, peab nentima, et sellest joogist ei jää üldse pohmelli.
Kodus oli Sassi poolt soe vastuvõtt koos lugematute põsepaidega a la kus te küll nii kaua olite.
Soe vihm tühistab järjekindlalt lumevaalusid ja lume alt sulab välja imelikke asju nagu näiteks motikas, paekivihunnikud, koerakuut koos koeraga ja jugapuu. Mehekõrgune jugapuu oli kolm kuud lume alla litsutud nagu hauduv kana. Mõtlesin, et ega temast enam asja ei saa, et tuleb noorenduslõikus teha, kui just lamavat vormi aeda ei taha. Aga ta tõusis lumest nagu fööniks, oksad kõik kenasti taeva poole. Ega vanal ajal ilmaasjata jugapuust vibusid ei voolitud. :)

No comments:

Post a Comment