Tuesday, July 20, 2010

Leseheite päev

Kevadel sünnib koos noorte töömesilastega igas tarus ka peotäis leski, ehk isamesilasi. Kui töömesilased asuvad juba varsti peale kärjekannust väljaronimist kärgi ehitama, vaha tootma, vaklu toitma ja toodud nektarit meeks töötlema, siis lesed on lihtsalt niisama ilusad. Ilusad on nad tõepoolest. Nad on töömesilastest kolmandiku võrra suuremad, neil on väga suured silmad, kohev vestike ja üsna äratuntav vali lennuhääl. Leskede ülesanne on emamesilane pulmalennu ajal oma elu hinnaga viljastada, seepärast nemad mett ei korja, tööd ei tee. Neil pole isegi astelt. Kui iga taru teab lõhna järgi oma mesilasi ja võõrad võidakse lävepakul isegi tappa, siis leskedel on terve suve jooksul piiramatu voli minna suvalisel kellaajal suvalisse tarusse ja süüa seal head ja paremat. Elada natuke aega ja siis edasi lennata või mitte lennata, misiganes. Kui pulmalennul ka ellu jääb, on lese elu seni üsna muretu.
Kui pereheitmise ja paarituslendude aeg ümber hakkab saama (näiteks 20. juulil), siis viskab pere lesed välja. Sest suve selgroog on murtud, eemalt paistab sügis ning aeg on mõelda talvevarude peale. Lesed söövad palju, neid ei ole talvel vaja ja nõnda toimubki see inimesele nii julmana paistev insest.
Juhtusin täna seda toimingut nägema. Kollaste taru sissekäigu juures meie aias olid ärevad meeleolud. Hakkasime jälgima, et mis toimub. Väike agar tarumesilane tuli tarust ühe endast peaaegu poole suurema lesega (pilt meenutas kangesti seda kuidas mees ulakat vasikat karjamaale üritab viia, vasikas punnib vastu, niimoodi jõu piiril mõlemad)tarusuust välja, oli talle lõuad kasukasse löönud ja muudkui talutas teist kuni kaldpinna lõpuni, jättis sasitud vestiga isanda sinna ja lendas tarru järgmise järele. Varsti tui uus tandem samamoodi ja jälle visati lesk üle ääre. Mõnel oli lausa kaks-kolm katkujat kallal. Teise, väiksema taru juures leski veel välja ei visatud ja tõenäoliselt tehaksegi seda eri aegadel. Nii, et kollase taru meestel on kuhu minna. Kuniks. Olen lugenud, et nad nii teevad, aga ise näha oli hoopis midagi muud.

No comments:

Post a Comment