Friday, September 10, 2010

Täiesti unetu uss, ehk sündmuste kuhjumine

Olin täna seenel. Seeni oli. Ilm oli ilus. Ja soe. Märkasin ühes kohas kahte kasepuravikku, oi, kolmas ka! Ja nende kõrval tõmmuriisikas ja kaks kollast pilvikut...ssshhhh!!!...oops! Juhuslikult kasvasid kõik need seened ümber rästiku. Kes ei olnud uje nagu kõik seni minu nähtud rästikud tavaliselt, vaid sigatige. Ta seisis lausa kikivarvul ja susises vahetpidamata. Siis helises telefon. Lapsed ütlesid, et nende maja seinas on auk ja kas meil on kahte 10 x 20 prussi...ma isegi ei küsinud, et kas neil on sõda või muidu midagi, helistasin kohe Pokule, et kas meil on, ise püüdsin seeneämbrit enda ja rästiku vahele pressides seeni kätte saada. Selgus, et meil on ja samal hetkel sain ma ka puravikud kätte. Helistasin lastele, et meil on ja siis ründas rästik ämbrit. Sisin oli selline, et kohe ta kas lämbub või hakkab lõrisema. Misse sisiseb, küsisid lapsed. Ah, see on üks rästik.
????
Kuna olin häbematu, siis sain kõik seened kätte, aga igatahes see jutt, et ussimaarjapäevast kõik ussid maa all ja magavad, on lamba jutt.
Võib ka olla, et tõesti kõik on maa all, aga kuna neid sel suvel nii palju oli, siis see enam ei mahtunud ja on seda kurjem.
Aga muidu on tavaline sügispäev, moorin juba kolmandat õhtut järjest seeni. Eile oli kitsemamplite rekordsaak - nimelt kaks kilo kahe peale kokku.
Praadisin võiga ära ja panin sügavkülma. Talvel pole siis enam mitte lihtsalt seened vaid kitsemamplid.:)

No comments:

Post a Comment