Eile peale tööd tegin selle rõveda asja ära. Tühjendasin aiaäärse riba ehitusprahist ja killustikust ning sumasin sinna kogu väiksemasse kompostikasti tambitud kauba. Peale sai mulla moodi asja keskmisest kompostikastist ja üldmulje jäi...hmh...kobe.
Kevadel saab sinna juba istutada. Kui projekti edasi arendada (veel kiviklibu minema teleportida ja mullaga asendada), siis peaks asjast lõpuks kujunema kena keskpäevapäikses kümblev poolkaar kõrgemate põõsastega (haa, nagu aiaplaanil!:). Ja isane aktiniidiapojuke saab endale ometi viimaks OMA koha. Seni on teda muudkui tõstetud ja tõstetud (et ei oleks liiga varjus, et ei oleks kullerkuppudel ees, et ei kannataks jugapuu juurte ahistamist). Üks õnnetu ja niru taim, juba tema juurdumine oli nii vaevaline. Panen palju lootusi hobusesõnniku peale, mis kevadeks peaks olema laagerdunud.
Eesaia-tagaaia vaheline väike kena värav (tulevane, sest praegu seisab seal suur ja kole) on plaanis polsterdada aktiniidiatega. Sealt edasi peaks tulema harilik amorfa ja topeltõielised sirelid.
Kahtlustan aniisi-hiidiisopit isekülvis, sest tema alune on paksult "pudi" täis. Paksud musta tagumikuga metsmesilased leiavad ikka veel õisi, kuid üldiselt on pidu läbi. Väga pikk õitseaeg - juulist oktoobrini.
Nädalavahetusel midagi pakilist ees ei terenda ja paistab, et üle hulga aja on jälle aega aia jaoks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment