Tuesday, March 15, 2011

Kuus päeva kevadeni

Kui keegi küsiks, et kuidas elad, siis vastaks, et peost peoni.:)
Eelmine pühapäev tähistasime pidulikult Lõõtsamehe vananemist ja järgmine pühapäev olla ka juba ette ära lukku pandud.
Viimase peo rikkalikust helipildist ma ei räägigi...sõnulkirjeldamatu!:)
Kaks võluviiulit, mandoliin-torupill-flööt-laul, teine mandoliin, lõõts, parmupill, rütmisahinad jne.
Pillimängu vahele lauldi vanu lugulaule - minu eriline maiuspala. "Kolm kuningat", mida Söepõletajadki esitavad, võiks olla samuti lugulaul, kui ta oleks pikem ja põhjalikum.
Lugulaulu (siis minu võhiklikult antud tinglik nimetus) tunnuseks on regilaululik lihtne viis koos kordustega, murdekeelsed sõnamängud, värvikad väljendid, teema põhjalik lahtiseletus ning kui seda lauldakse sellise häälega mille peale isegi karud metsast kosja tulevad, siis on täiuslik.
Kunagi ammu olen kuulnud üht pikka ja kurba lugulaulu mis räägib neitsist, keda võõras noormees hiies (kusagil Olevi-Sulevimäel) kimbutama tükkinud. Hiis oli püha koht ja naise au mitte vähem püha, ning tüdruk tsuskas himura noormehe ära. Vanal ajal kandsid naised vööl pussi. See kuulus naiste "mundri" juurde sama kindlalt kui meeste puss meeste riietuse juurde, kuigi oli veidi väiksem kui meeste oma. Oli hea vöölt võtta haokorjamise ja muude talutööde juures, kuid kõlbas vajaduse korral ka enesekaitseks.
Laulus kahjatseb neiu noormehe rumalat surma, rääkides lugu oma vanematele, et poisil polnud ju vigagi, aga tema, sunnik, tuli vägisi ja hiies...miks ei oleks see võinud ometi teisiti olla, et saajad ja pulmad jne. Seda laulu tahaks kunagi veel kuulda. Sõnade poolest oli see tõeline shedööver ja üldse. Vot niuke lugu.
Aga sünnal lauldi ühte sõjalaulu, mis võis olla pärit türgi sõjast ja veel paari huvitavat vanaaegset regi- ja muud laulu.
Kalendrikevadeni on kuus päeva. Keskmiselt pehmed ilmad on läbi ja järgnevalt antakse päeval lauspäikest nii, et laksub ja öösel miinus 5 kuni miinus 10.
Potti istutatud mugul-askleepjas tunneb end kui kala vees ja hosta näitab ka elumärke.
Liiliate pärast olen veidi mures, sest muld on liiga turbane. Peaks lume alt liivahunniku üles otsima. Kui turbamuld liivaga pooleks segada, siis oleks parem. No ei tea ühtegi liiliat, kes tahaks kaelani märjas turbas kükitada.

2 comments:

  1. Hi!Ma myttan aias juba, pyhapaeval sai 5 tundi jutti rabatud, Phil loikas hekke ja mina tassisin oksi lokesse.Riisusin ja istutasin nartsisse,hyatsinte ja priimulaid pottidesse elupuudele seltsiks ja siblisin lillepeenardes.Meie aias vaid lumikellukesed oitsevad aga tanavapoolsed aiad on juba oitsevaid lilli tais-nartsissid,lumikellukesed, priimulad, lobeeliadki juba sinetavad ja veel yhed roosakate ja valgete oite voi lehtedega ,mille nime ei maleta ...Aga tood aias jagub ja varsti votavad varvid roheluse yle voimust.Phil niitis esimese murugi :)Leidsin garaazi koristades Love in Mist ja Lobelia seemned, panin potti ja toin koogi aknalauale sooja, eks n2is, kas tuleb midagi ...seemned voivad olla liiga vanad ...aga ootame ja loodame.Tore on Su kirjutisi lugeda.Jaksu Sulle kirjutamisel, Futuke ja p2ikest ja ilusat kevadet,mis kohe kohe algab!!! Helve Surrey,UK

    ReplyDelete
  2. Tänud, päikest pole kunagi küllalt.:)
    Aga sellises kliimas mis sul seal on, jeerum, mida seal kõike võiks kasvatada! Alustaks näiteks...issake, millest...no aprikoosipuu kindlasti, mimoos, viinamarjad, aiatee ääre paneks mitmevärvilisi budleiasid täis (üks uskumatult hästi lõhnav taim, ka liblikad teavad seda), kompostihunnikusse arbuus ja melon (üks taim kumbagi on oma tarbeks kurguauguni), sibulatest paneks maha kannad, preerialiilia...issake, oma aed inglismaal!:)

    ReplyDelete