Päeval ta magab. Enamasti verandale tõstetud vanal söögilaual, kus on mõned rõdupadjad. Pehme peab olema (muidu võib lamatised saada kui nii palju magatakse:).
Kuna magamine on üks kasside põhilisi päevaseid meelelahutusi, siis on ta vaheldusrikkusele lõivu makstes võimeline magama ka flamenkotrummi kastis "põlved lõua all" asendis. Sellest pole midagi, põhiline, et huvitav on. Härra Tibu on maganud tühjas mustas prügikotis, kitarrikastis, klaveri peal, väikses pappkarbis, millesse mahtumiseks moodustas ta endast kena mustvalge ristküliku ja koerakuudi katusel.
Öösel aga...Öösel ta vist ei maga. Ja paistab, et on kaklema hakanud. Eile eemaldasime ta turjalt puugi ja tohterdasime ta lõual olevat sügavat kriimustust taruvaiguviinaga. Härra Tibu oli käinud puugirikkas kohas ja seal korralikult lõuga saanud...või ükshaaval. Vahet pole. Igatahes kui proua Muri on igapidi nett ja klanitud igal kellaajal, siis hakkab Härra Tibu vaikselt omandama isakassi välimust (pea nagu poksikinnas, narmastatud kõrvad ja armiline kere). Kellega kakeldakse? Teiste kvartali pässidega loomulikult. Ühtki lõikamata emakassi silmapiiril ei ole kellele laule laulda ja nõnda nad siis pusklevadki öösiti omavahel puhtalt igavusest.
Täna tuleb troopiline ilm. Juba hommikul päiksetõusu ajal oli õues pluss 25.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment