Friday, December 9, 2011

Härra Tibu tubased meelelahutused

Kuna õues pole tükk aega enam midagi toredat teha, siis on kasse palju toas näha. Vedeletakse siin ja seal kus uni parajasti juhtus maha rabama. Süüakse, otsitakse meelelahutust, aga eks neli seina ole neli seina ja kõik nendevaheline juba ammu ära avastatud. Kui on eriti sigaigav, siis ronib Härra Tibu kuskile kõrgemale kohale (trepile) ja hakkab seal laulma üksildase kassi laulu "keda mitte keegi ei armasta ja kellel lastakse igavusse surra". See on nii kole hääl, et kõik hakkavad üksteise võidu talle oma teenuseid pakkuma. Tibu, tule, mängime küpsise vaiba alla peitmist, jää ometi vait, hakkame maadlema jne
Aga kui keegi üksilduselaulust välja pole tegemas, siis kangutab Härra Tibu vannitoa ukse lahti ja lipsab sinna sisse. Kui kass kadunud ja uks poikvel, siis on teada kus ta on. Tavaliselt võib leida mehikese sealt kõrvad torus süvenenult nurka vahtimas ja käpaga kobamas. Vannitoas tuiab ringi niiskuseputukaid ja ilmselt on nende kulg kassi terasele kõrvale kuulda. Mõnes mõttes meenutab see tegevus kalastamist.:) Kord oli ta tabanud suure ämbliku ja veeretas sellest väga süvenenult pallikest. Eks lootus ka seekord midagi nii suurt ja toredat kinni püüda ongi see, mis Härra Tibu ikka ja jälle vannituppa veab.
Teine tore tegevus on plastikust põrandaharja närimine. Selleks on vaja harjastepoolne ots keset tuba tirida ja siis saab tükk aega närida.
Noorepõlve sigadused on unustatud ja unehäiretega Härra Tibu enam ei tegele. Paistab, et kassid saavad täiskasvanuks umbes kahe aastaselt (esimeste taktitunde tunnuste ilmnemine Härra Tibu jõulise loomuse juures).
Nii, et ööd on meil siin nüüd vaiksed.
Ludiisia on hämarate päevade painel hirmuäratavalt pikaks veninud ja avas esimese õie pikast valgest tõlvikust.
Nüüd pole enam palju jäänud, juba kahe nädala pärast hakkavad päevad jälle pikemaks minema. Lubatud tuisk pole meieni veel jõudnud, väljas on üsna tüüne pimedus, kraadiklaas näitab miinus 1,6.
Kui eelmisele aastale mõelda, siis oli superpurgaa Monika selleks ajaks me majakese juba amuu lume alla matnud ja miinus 18 oli igapäevane temperatuur. Aastad pole vennad.

No comments:

Post a Comment