Lühidalt öeldes - sitt lugu, ehk ega see pakane ikka üks suurem asi ei ole.
Kõik seni väga lihtsad tegevused (poodi-, külla- ja tööleminek, puude tuppa toomine)on omandanud seikluse maitse varjundi.
Eelmise nädala lõpust kuni siiani on termomeetri näit masendavas kaares langenud igal hommikul kõlinal rekordeid purustades. Tänaseks näitas kraadiklaas kella kuue ajal meie maja küljes -26 ja päiksetõusu momendiks -27,6. Sellise õuese terrori ajal lähevad väga hinda omapärased asjad: Aasta otsa kapinurgas vedelenud väga ebamugavad ja paksud lakaga suusapüksid, kohmakad labakindad, paks silmile vajuv müts, mõttetud villased sokid ja tagavaratekk omandavad järsku kasutusväärtuse ning saavad ülimalt eluvajalikeks.
Väike tasakaalustav tegur on õnneks ka olemas - päevad täis oivalist pillavat päikesevalgust. Ilmateade lubab, et see pole veel kõik ja aina külmemaks läheb. Nu näis...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment