Aed on pungil täis. Oma osa on selles ka vihmal ja soojusel, mida sel kevadel ohtralt jagatud. Hostad on nüüd maa seest väljas, ängelheinad ka hiigelmõõtu visanud, liiliaid on paksult ja kui ma kevadel puispojengi ümbert mõned lilled ära korjasin, et vanal oleks ruumi laiutada, siis nüüd peab seda veel korra tegema. Sest kui miski suvatseb olla suur, siis on ta ikka tõeliselt suur!
Põnev on ka, sellel puispojengil peaks täna avanema esimene õis. Tema nime ma ei tea, kuid veidi avanenud pungast paistis roosakaslillat.
Üsna varsti hakkavad õitsema ka Middendorfi ja mini-päevaliilia koos mätas-päevaliiliaga ning siis saab ehk selgust (puust ette ja punaseks:), mille poolest keegi täpselt erineb.
Hostapeenar on absoluutselt imetlusväärne. Täiesti teovaba keskkond lubab laiutada noortel veatutel lehtedel, kusjuures, mujal peenardes on siin ja seal juba hambad sisse löödud. Näiteks on keskpeenras tigude poolt hammustada saanud noor `Zounds`.
Hostad `Regal Splendor`ja `Anne` elavad aga kuuseheki kõrval keset tigusid, kuid neid pole keegi näksinud. Isegi noorelt ei taheta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
sel aastal hakkavad jah kõik taeva poole sihtima ja imelikke mõõtmeid võtma :)
ReplyDelete