Kalendri poolest peaks olema märts, kuid kõigi kevadtunnuste poolest on aus aprill. Lõokesed ja kuldnokad Tartumaal puha kohal ja meil laulab võsas musträstas.
Eile näitasid Helle kolm gargari krookust juba värvi (võrratu hõõguvoranž) ja `Blue Pearl` õienupud lähevad ka kohe lahti. Jätkuvalt oli näha näsiniine, sinilillede, võrkkannikeste, kobarskopoolia ja kevadadoonise õienuppe, kuid sellise vindumise juures võivad nad veel mitu nädalat samas vaimus edeneda. Üldiselt on siinmail kevadest kevadesse olnud nii, et kümnendaks aprilliks on krookusemeri. Kui sooja peaks tulema, siis võib see isegi tolle valeaprilli ajal juhtuda, kuid ei tarvitse. Öine torm piitsutas kogu maailma üle külma vihmaga ja praegu sajab paksu laia lund...Polnuks vaja vist üldse mainidagi, sest nii kui sadas, nii tema ka ära sulas.
Eile õhtul oli Härra Tibu kiusu täis. Kui kass kappab poole ühe ajal öösel korduvalt üle magajate, krabab sõrmi ja varbaid, kratsib voodi põhja, siis ON see kius. Kius läks nii suureks, et lõpuks ajasin ennast üles ja läksin loomakest välja laskma. Kussa sellega! Püüa mind! Ja rõõmust kruuksudes pandi padinal ülemisele korrusele. Tõmbasin vöö kõvemini kinni, tegin suu kriipsuks ja läksin järele. Kurat ja põrgu! Kui oleks asja sinnapaika jätnud, siis oleks meil edaspidigi ees palju huvitavaid öid ja seda ma ei tahtnud. Võttis aega mis ta võttis, aga lõpuks oli lõõtsutav pahalane käes ja lendas välja tormi kätte. Kui õue läks mässulise silmavaatega väike tõbras, siis hommikul tuli õuest tuppa hästikasvatatud viks kassiisand. Nõnda, et ma usun jätkuvalt õueolude kasvatuslikku mõjusse.:)
Kass teab suurepäraselt mida tohib ja mida ei tohi. Pererahvas on vaimustuses Härra Tibu kombest vastu rõduust "küülikut" hüpata, aias võib ükskõik kui mudasena töötava aedniku seljale päikest võtma sättida, mööda inimesi võib üles joosta, voodis võib laiutada, kass tohib käia köögilaua peal ja magada arvuti taga taimetabelite peal. Igal ajal võib õue küsida, ka öösel (nõme see ju on, aga kui on vaja, siis on vaja). Kassil ei tohi inimesega mängides küüned väljas olla. Kui seda väiksest peale nõuda, siis on see hiljem loomulik. Teleka ees võib tolgendada, sest see on lihtsalt üks viis mis ta on välja mõelnud pererahva tähelepanu äratamiseks. Toredad krutskid on lubatud.
Lubatud ei ole tuppa sittuda (mida pole teabmisajast juhtunud), oma vaest vana ema klohmida nii, et karvatutid lendavad (Proua Muri on ise ka paras tülinorija vuhva, kuid jääb kaalus alla kui maadlus kakluseks kisub), telekajuhtmete peal ei tohi püherdada, kuukingade vahele kooserdama minek on TÄIESTI out, kaminasimsilt ja riiulitelt ei tohi asju maha ajada ning kui inimesed magama lähevad siis on öörahu ja seda rikkuda võib vaid siis kui põis maani on. Vastasel korral järgnevad repressioonid. Enamasti on kõik ok, kuid vahel kombitakse piire ka. Viimane sõna kassile jääda ei tohi, sest siis te mängitegi ööd läbi temaga kulli.
Proua Muri on seevastu jälle taktitundelisuse kehastus, vaikne vaatlejatüüp, hoiab omaette, suhtleb aristokraatselt, teda pole näha ega kuulda, väljaarvatud siis kui nad Tibuga kaklema lähevad või kui mamma on konkusse kalakausi pannud ja Proua Muris ärkab elukas, kes hakkab ust maha närima.
