Thursday, June 8, 2017

Ilus aeg

Puhkus sai läbi.
Mõlemad alpialad on nüüd täiesti valmis. Kui midagi lahti võtad ja pärast jälle kokku paned, kipub osi üle jääma. Nii ka seekord. Uus alpikalju oli valmis, aga oma elukohta ootas veel paarkümmend taime, kive oli üle ja pinnast ka. Head valmis segatud alpikalju pinnast. Uus kalju sattus nii õige kujuga olema, et mitte ei raatsinud sinna kuskile mingit tükki veel külge keevitada. Veidi kõndi kividega ja lahendasin asja nii, et tegin kalju tagumise otsa taha teisele poole teerajakest veel ühe väikese vabakujulise kolmnurga. Siis oli materjal peaaegu otsas ja ruum ka.
Mai lõpus seisis ees veel väikese hapuala rajamine. Kõige raskem oli nende taimedega mis seal enne kasvasid. Enamus oli juba mujale evakueeritud ja puhkuse viimasel nädalal alustasin peenra tühjaks kaevamisega. Tegin nagu kord ja kohus, et vooderdus turbapätsidega ja rodomuld sisse.
Et elu ainult aias rügamisega ei piirduks, siis käisime ühel õhtul ka Tiia aeda vaatamas. Armusin silmini ebaküpressidesse ja ühte heledate võrsetega harilikku kuuske. Teiste aedade nägemine on absoluutselt eluvajalik ja avardab dimensioone, ehk täpsemalt, et kui sa pidevalt näed teiste aedades väga nunnusid okaspuid, siis see lõpuks lihtsalt hakkab külge. Sel kevadel ilmusid me aeda picea mariana `Blue Planet`, pice abies `Maxwell`, picea omorica `Karel`, picea glauca `Daisy White`ja abies koreana `Silberlocke`, rääkimata väiksest kolmest okaspuuseemikust Tiia haldjametsa alt.
Täna on vihma. Tuli päris korralikult. Tulgu aga pealegi, vihma on vaja. Oli ka paar kena sooja päeva, ilmselt muutub aed lähiajal dzungliks, hostad on nagu kapsad.
Epimedium epstenii
Villase paju tibu
Hostade avanemine, `Liberty`

Tulipa aucheriana

Meil on ka uus ilus aiapiire, Pokumees ise tegi.
Võha õitsemine on nii nunnu. Kuskil lehtede varjus on õied ja kindlasti seljaga hommikupäikese poole. Kui ei teaks otsida, siis jääkski nägemata.

Sillutise kivide vahel õitseb vaipsasik, see on ainuke koht, mida ta elukohana tunnistab, mujalt on see armas taim hävinud. Meie talved talle ei sobi.
Picea mariana `Blue Planet`



17 comments:

  1. Meil sajab ka kenasti ja aed muudkui džunglistub. Tahaks Su uute alpiosade fotosid näha.
    Mis Su võha nimi on? Minu sellisel on etikett ära jalutanud ja ma murran nüüd pead, et kes või kes?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Võtan uue kalju tutvustamise lähiajal kavasse.:)
      Aga aarumiga on keerulisem. Nimekirjas on ta mul Arum maculatum, aga ma natuke kahtlen.

      Delete
  2. Ka mulle meeldib kevad,naudin iga hetke!Olen ka väga uudishimulik Sinu uute alpikaljude pilte oodates nii kaugvaates,kui lähedalt.Kahjuks sel aastal ise neid imetlema ei jõua,aga järgmine aasta kindlasti!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jahnüüd tuli kenasti vihma, silus mõned kaljukonarused ära, võtan pildistamise ette.

      Delete
  3. Minu hostad küll veel kapsad pole ja väga ebaühtlane see tulemine. Kahju, et vaipsasik ei püsi. Lahe tegelane

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hostad on hullud kapsad, mõni on kange maast väljumisega isegi oma lipuvärvid ära unustanud. Sun Power on täitsa roheline meil.

      Delete
  4. Ma tänan täna hommikul taevast vihma eest ja iseennast selle eest, et enamuse heinamaast eile ära niita jõudsin.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, see viimane vihm oli küll nagu õnnistus, kastis üsna põhjani ära.

      Delete
  5. Sajab meilgi. eks seda oli vaja küll kuigi meie veel lausa ei kõrbenud. Pilte paluks jah, kohr tervet seeriat. Liberty tulemine on kuidagi eriliselt uhke.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Liberty on üks mu lemmikuid, võimatu on pilti tegemata mööda minna.:)

      Delete
  6. Kui tohib küsida - kust pärineb see kaunitar Picea mariana " Blue Planet"?
    maurus

    ReplyDelete
    Replies
    1. Leidsin ta Laagri Bauhofist. Ainus omasugune elupuupoegade vahel. Anomaalia tõmbab tähelepanu, hakkasin uurima ja nõnda ta meile sattuski.

      Delete
    2. Vedas sul! Mulle väga meeldivad sellised nunnud ja kuigi mul suur aed paljude suurte põlispuudega, on need väikesed kuidagi eriliselt armsad.
      maurus

      Delete
  7. Oh, millal mina ükskord vaatama pääsen....(õhkab lootusetult mittelootusetu). Pajutibu on nii armas!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Läbi võib alati astuda. Ainult et reaalis on me ruutmeetrine aed palju väiksem kui piltidelt paistab.:)

      Delete
  8. Ma loodan juulis vaatama tulla, sest lahtivõetud ja kokkupandud alpikat ei saa ometi külastamata jätta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga palun.:)
      Kuigi pöörasem õitsemine käib alpikas kevadepoole ära, jagub seal ka suve peale värve ja vorme.

      Delete