Wednesday, May 30, 2018

Emand Vihmapilv

Vihma pole kaua olnud ja viimasel ajal kisub ikka pä-äris põuaks. Õnneks pole me maastikud suured ja jõuab kasta. Hommikul üks tiir kastekannuga kõige janusematele ja õhtul teine tiir kõige janusematele. Muidugi olen erapoolik - valan värsketele istutustele ja muidu longus tegelastele, ikka näo ja vajaduse järgi. Näiteks suured hostad, vanad põõsad ja õunapuud peavad ise hakkama saama.
On üldteada reegel, et põua ajal istutada pole soovitatav, kuid mis sa ikka teed...seda tulemata vihma oleks võinud sel kombel ootama jäädagi. Ujutasin istutusaugud üle, panin taimed paika ja nüüd kastan, mõnda isegi varjutan, läheb kasvama küll.
Halva asja juures on alati ka hea külg: tänu põuale ei sirgu vanad hostad ülearu suureks ja aednik ei pea muretsema, et äkki ei mahu ära, äkki läheb jälle dzungliks jne. Põual ja kuumusel on ka teisi positiivseid külgi: Moosesepõõsas üllatas tõsiselt, ühelgi aastal pole ta nii võimas ja kõrge olnud. Ju tahabki kasvuajal sooja ja kuiva. Pskeemi lauk on ka paras kolakas, aga talle meeldib vist lihtsalt suvi.
Tänavune mai sarnaneb üldse suvele, tihtipeale kuumeneb päeval võimatuks leitsakuks ja loodus on kalendrist hullult ees, eelmine nädal avas esimese õie kääbusiiris Irish Moss, kohe hakkab õitsema näärelehine roos ja puispojeng poetab juba esimesi õielehti.
Käes on puhkuse viimane nädal ja eneselegi üllatuseks ei valda mind mingid sellised meeleolud, et peaks nagu maailma valmis tegema või kuskile jooksma või. Maailm teeb ennast ise valmis ja Emand Vihmapilv lihtsalt kastab, rohib natuke, laiskleb, laob pisut müüri, istutab, võtab aiakülalisi vastu, loeb mõne raamatu ning on roosa ja rahulik. Viimane nädal ikkagi.
Üldiselt on aiapilt kaunikesti lilleline. Vahel valdab selline tunne, et kõik asjad tahaksid justnagu korraga ära õitseda trahtrah! ja siis oleks edasi kuni sügiseni selline lauge roheline pilt. Ehk vast mõni aster ja kukehari silma rõõmustamas. Oojaa...
Käisin aias ja põõsaspojeng oli vahepeal juba ära õitsenud, hmh, on vast tempo.
Mõned pildid ka.
Varretu emajuur
Tii pisike berberisepoeg, iga päevaga ilusamaks...
Lumilauk õitses sel aastal uhkelt
Cassiopedele meeldib ka suvine mai
Sekvoiapoeg sai kivilas endale lõpuks oma koha. Alguses on kõik taimed väikesed.
Ja kivilapilte veel
Ja veel
ja veel

Ja veel
ja veel
oeh, ja veel...
Suvi on kõikjal
Kollane ja jaapani rodo
Veel kivilat
Õrnad õied okaste vahel
Elevandisõnnik teeb imet :)
Ainus õitsev kuldking, teised on äraootaval seisukohal
Puispojeng pole kunagi mais õitsenud
Kuumaga pudenevad õied ruttu
Laugupallid
Väike ja sulnis
Ahtalehine pojeng, tervitused Mildale! :)
Veel kivilat
Kõige vitaalsemad kivilaelanikud otsivad endale ise sobiva elukoha. Kurereha sillutise kivide vahel.




9 comments:

  1. Poolest juulist võib vist hakata kunstiga tegelema. Mul sügeleb hulk suurepäraseid laudu saunas :) Lilled on selleks ajaks lõpetanud, ohkakas ilmselt ka jõuetuks muutunud ja niita pole ammugi enam vaja. Puhkus pikalt rabelenud aednikule :P

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kõik mis kunsti soodustab, olgu tuhandeti õnnistet! :)
      Tjaah, tavaliselt on sel ajal üks suur rohimine, aga tänavu ei kasva umbrohi ka.:)

      Delete
  2. Aga see emajuur, oi, see on uhke. Kõik muu muidugi ka :D

    ReplyDelete
  3. Sel aastal tundub tõesti suvi ajast ees. Mäletan, et eelmisel aastal oli Thelal pojengipäev 25. juuni ja siis polnud enamus pojenge veel õitsema hakanud, sel aastal on nad ilmselt selleks ajaks lõpetanud. Ja teine tähelepanek, et juba lapsena mõtlesin, miks maikelluke hoopis juunis õitseb, kuid sel aastal on ehtsad Mai kellukesed :)

    ReplyDelete
  4. Ja madalad aediirised on meil juba minevik. Kiirelt kiirelt. Kastan ka ainult värskeid istutusi, sest muu pole enam mõeldav. Vesi on lihtsalt otsas, isegi aia taga tiigis on ainult konnad veel madalas vees. Eile toodi mulle kuupmeeter vett, aitab ikka nädala edasi, kui arukalt jagada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sügisel ja talvel sadas kogu aasta vihm vist maha, nüüd ple ilmataadil enam kuskilt võtta. Me ka juba ammu kraanivee peal.

      Delete
  5. Kivila ja sekvoia ... :D
    Kõik õitseb tõesti korraga. Tavaline sirel ja ungari sirel kõrvu, näärelehine kibuvitski e jaaniroos juba täisõies siin Laagris.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma mõtlesin jah, et äkki selline sekvoiabonsai. Ja esialgsel vaatlusel ta väga kiiresti ei kasva. Oh, elaks talvegi üle...

      Delete