tag:blogger.com,1999:blog-39077271914267419132024-03-18T09:04:06.316+02:00FUTULANDKõigi maade Futud, ühinege!!!Unknownnoreply@blogger.comBlogger1578125tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-54215832602949584642024-02-29T15:32:00.000+02:002024-02-29T15:32:11.628+02:00Veebruar<p> 01.02. +3, kevadehõngune, poolpilvine. Väisasin Bauhoffi, ostsin kummeli- ja Tagetes lucida seemneid, kuid esimesed külvid lähevad mulda alles veebruari lõpus.</p><p>02.02 +1, päikeseküte terve päeva. Katsin rodod, azalead ja Kanada kuused. Lund on paraadpeenras ca 20 cm, aknaalused on peaaegu puhtad kuid mingeid elumärke seal kõiksuguste ninakeste osas veel näha ei ole. Mõnel aastal on olnud.</p><p>03.02. +1, poolpilvine, 5 cm märga lund. Oli seda nüüd veel vaja...</p><p>05.02 -6, 0, -1,päike, kuid head ajad kevadepoolsete sulailmade osas oleks selleks korraks justnagu läbi. Edasipidine 10 päeva näikse olevat "kenade talveilmade" päralt, mis tähendab öid -5 kuni -11 ja -2 kuni -7 kraadiseid päevi. muidugi, ei saa kurta, hea valge aeg õmblemiseks ja muuks peenemaks näputööks. Härra Tibu teeb puhtast harjumusest julgeid pooletunniseid ekskursioone jääaja maastikele, kuid tagasi tulles läheb end ikkagi kassikasti kergendama. Üks kindel ja mugav koht, mis pole külmunud. Kuidagi kummaline, kass on jalad risti rõduukse taga verandal, laske ometi tuppa pissile. :) Jah, milline paindlik isiksus! Jonni pärast algul ikka õue, sest ainult pehmod pissivad kasti, aga pärast: <i>Tegelt ma olen nüüd piisavalt vana ja väärikas küll, et hakata kassikasti kasutama. </i></p><p>12.02. -4, pilves. Eelmisel külmanädalal oli ka klaari taevaga päikesepäevi, mis kosutas kenasti talvest kolkunud hinge. Eile tegin seemneinventuuri, ikka tavapärased igasuvised suvelilled, kasutaimed, kuid ka paar põnevat tundmatut seemnetutsu, mis mõnelt suviselt lillerallilt kaasa haaratud. Muidugi pole neil tutsudel ühtegi nime juures, kui midagi tärkabki, siis läheb leiutamiseks. :)</p><p>13.02 -3, pilves. Hetkel on jätkuvalt talvine ja lumine kuid eespoolt paistvad kümme päeva näikse pikema ilmateate järgi üsna kevade alguse moodi olevat. Mõnel pool sadas täna hullusti jäidet, kuid mede kant jäi sellest nuhtlusest puutumata. Foorumis valitseb vaikus, ka aednikud pole veel lume alt välja sulanud, blogi ikka mõni harv veel kirjutab. Kõõritan siira lugupidamisega Mustkaarna uue kaalunumbri poole, ohjah, teen küll kepikõndi ja söön juurvilju, kuid šokolaadi nähes lööb silme eest mustaks ja loomulikult ei järgne sellisele teguviisile ka mingit salenemist.</p><p>14.02 +1, pilves, sulaaaa, hurraa! :)</p><p>19.02 Täna küll -3, pilves, kuid möödas on juba mitu head vihma- ja mitu kuni +4 päeva olnud. Loen netist õhinapõhise häälestatusega, et sula jätkub pikema ilmateate ennustuste põhjal progresseeruval joonel ja veebruari lõpuks lubatakse kuni +7. (Tegelt, see on ikka liiga hea, et tõsi olla.) Hetkeseis on selline, et peenardele klammerdunud ja kivikõvaks külmetanud vanade lumede kiht ei taha mitte kahaneda ja kepikõnnirajal on kõva jäine liuväli. Isegi eelmise nädala vihmad pole mingit murrangulist tulemust välja võlunud. Nii, et kui mõned kaasaednikud on lõunapoolsematel peenardel talviste lumekuppude kollast kuma juba märganud, siis meil valitseb veel vaikus. Käisin täna isegi lähemalt uurimas, no ei ole veel mittekui midagi.</p><p>22.02 +3, pilves. Väljas on kevade lõhna tunda ja võsalindude jutud kõlavad kevadiselt.</p><p>26.02 +3, vihmasadu. Jätkuvalt on isegi ööd plussis, enam pole kevad mingi mütoloogia vaid koputab konkreetselt uksele. Kivilad on välja sulanud, parkla liuväligi urbseks muutumas ja mõtted mühisevad rõõmsalt. Nii palju ideid, nii palju energiat...Reedel tõin oma lemmik-antiigipoest ära sümpaatselt kõverate jalgadega konsoollaua, mida olin suvest saadik netis piilunud ja mille hind väga aeglaselt langes. Lootust nagu oli, sest seni polnud keegi teda ära ostnud. Viimaks muutus hind mullegi taskukohaseks ja ära ma ta tõin. Ilus, lihtne ja vajalik mööblitükk õmbelusetuppa, esialgu aga aitab alumisel korruse aknal tomatipojad suureks kasvatada. Ja teine suurem lähiaja projekt on teljed lõpuni tuunida. Nii ära on tüüdanud see lõputu sõlmamine. Asendan strateegilisemate kohtade sõlmed ketijupikeste ja lõksudega, kui on vaja pingutada, lükkan lõksu järgmisse ketisilmusesse ja kui vaja lõdvendada, siis toimin vastupidiselt.</p><p>Tegin lõpuks ka nn "talikülvid" ära ja viisin õue. Küll seda külma ka veel tuleb, terve pikk märtsikuu veel ees. Aga praegu on õues suur-suur sula, isegi vanad kõvad lumehanged hakkavad vaikselt alla vanduma. Aknaalune peenar on üleni puhas kuid lumekuppe pole ikka veel näha. Sookured, lõokesed ja kiivitajad olevat juba kohal. Kepikõnnirada on jääst prii.</p><p>27.02 +2, pilves, vihmasadu. Oi, kuidas mulle meeldib see niisugune vahepealne aeg! :) Ei ole talv ega ole ka päriskevad. Varandus hakkab suure lume alt välja sulama ja isegi mõned ninakesed olid täna juba näha. Leidsin paar talvist lumekuppu, võrkiiriseid ja Gargari krookuse kuldkollast ninakest oli ka hiigla tore kohata. Puhastasin kasvuhooneelanikke turbasest talvekattest ning kasvuhoones oli nii mõnus nokitseda. Kuigi kasvuka mullad on veel jääs.</p><p>28.02 +2, pilves. Teljed töötavad imehästi. Küll sai neid sedakorda tuunitud ja seadistatud, polte keeratud ja sõlmi sõlmatud (midagi pole teha, 16 sõlme jäi siiski paika), aga teljendus on nüüd nagu uus. Esimene vaip saab veel mahedates toonides, edasi peaks tulema sisemise hõõgusega tumedate vaipade periood, sest musta värvi kerasid on juba mitu kasti kogunenud. Päikest pole kaua olnud. See veebruar sai suhteliselt pilvine, kõigest 7 päikesepäeva. Igatsen sulnist leboskelu tuulevarjulisel verandadiivanil, sooja päikest ja sinililli. Ohjah, viimasteni on ikka veel üsna pikk jupp aega, aga päikest võiks küll olla. Jah, paluks...Mis kevad see muidu on.</p><p>29.02 +2, pilves. Akna alla ilmus ka esimene lumekupp, pole nad midagi saba maha pannud, lihtsalt aega võttis. :)</p><p>Pean aru, et kas panna saurusvõhk majandusruumi akna peale potti või mitte panna. Paras väljakutse. Pung paistab olema üsna pikaks paisunud. Päris vangis ei tahaks teist ka hoida...Aga ma mõtlen sellele homme.</p><p><br /></p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-65438096735640071322024-02-12T08:54:00.001+02:002024-02-12T08:54:37.164+02:00Räpina aiakooli lõputöö 2009 versus reaalsus 2024.<p>Aiakooli iluideaal oli VAADE. Et ikka oleks ja tekkiks jne. Ausalt öeldes, kena ju on, kuid praegu pole see oma aias enam nii oluline. Primaarseks on saanud kasvatada neid taimi mis huvi pakuvad ning pühast korrastatuse unistusest on saanud mõnus segadik, mille keskel ulatab iga uus nädal jälle teistmoodi emotsioone, värve ja lõhnu. </p><p><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px; font-weight: bold;">Eesaed.</span></p><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">TALV.-ideaalis</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Köögi aknast avaneb rikas vaade eesaeda, kus jalgvärava kõrval talvehärmas tardununa jäävad vaatevälja kaks puuks kujundatud astelpaju. Ühe peal neist on kobardumas erkoranzid marjad. Vasakul pool jalgväravat on näha jaapani sireli tihe ovaalne võra, musta leedri suureks palliks kujundatud (mustade marjakobaratega) ja lodjap-põisenela väiksemaks palliks kujundatud oksastik. Vaate vasakpoolses servas kergitab pilgu ülespoole heas toitumuses olev hariliku elupuu `Smaragd` roheline sammas. Selle aia parasniiskes huumusrikkas pinnases tunnevad elupuud end ülihästi.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Esiukse kõrval kõrgub aastaringse pilguankruna kaljukadaka `Blue Arrow` süstjas igihaljas vorm.</span><div><br /></div><div>Tegelik elu</div><div>Kuna astelpajud hakkasid mööda muid peenraid pikalt ringi ussitama, siis tuli nad maha võtta. Astelpajude asemel kasvab alpikaljus kahemeetrine mammutipuu, mis lumisena meenutab kujult kangesti kuuske, kuid seda ainult eemalt vaadates. Astelpajust paar meetrit paremal kõrgub seemikust sirgunud elupuu, on juba meetrine, plaanin ikka topiaarkunsti ta peal harjutada, kuid aastad lähevad, ehk siis tänavu... Keset eesõue ulatub lumest välja pliiatsiks kujundatud isetulnud kadakaseemik. Lume all on paremal pool eesaias alpikaljude ala. Talvel ei paista neist eriti midagi välja. Mügarad, kuhilad, aiaäärsel kaljul kasvab lehis `David` kuid talvel ei näe ta eriti veenev välja. Lehise kõrval ulatub lumest poolenisti välja harilik kuusk `Pendula`. Alpikaljul oli ka jaapanipäraselt kenaks lõigatud jalakas `Jaqueline Hillier`kuid tänavused rängad lumeolud on ta puruks murdnud. Eks kevadel vaata mis tast saab või kuidas lõigata. Vasakul pool eesaias paistavad köögi aknast puuriit, värava kõrval kasvav suur puuks vormistatud karvane viirpuu (ei mingeid punaseid marju, sest linnud pistavad need juba sügisel nahka) ja varjukangaga rohelisteks kuhilateks vormistatud rodod, sest köögi akna vastas asub hapuaed kolme kännasmustika ja mõnede rododega. Talvel ei maksa üldse aknast välja vaadata, kui ei taha lume poolt retsitud okaspuid näha, veel vähem ise välja minna. Kui just ei pea.<br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;"><br /></span></div><div><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">KEVAD.-ideaalis</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Kevadel tärkavad jaapani sireli juures päiksepaistelises kohas topeltõielised lumikellukesed. Märtsis pakuvad silmailu südajalehise bergeenia punakad lehed, linnakiviriku `Aureopunctata` igihaljad rohelise-kollasekirjud lehekodarikud ja ilupõõsaste üha suurenevad pungad.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Aprillis puhkevad bergeeniate õrnroosad õied, tärkavad kaljukadaka ümber kasvavad sinised võrkiirised `Harmony`, avanevad hostade ümber istutatud lumikellukesed, taevasinised brunnerad hiina sidrunväändiku kõrval ja lumivalged suureõielised epimeediumid hariliku elupuu `Smaragd`jalamil. Eesaeda valitseb aprillis roosa-valge-sinise kolmkõla.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Maist alates on väga dekoratiivsed kollaseleheline lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`, mustjaspunaste lehtedega must leeder `Black Beauty` ja võraservadega teineteisesse kasvanud kaks halli astelpajupalli paremal pool jalgväravat. Õitsema puhkeb hiina sidrunväändik ja täies ilus on brunnera `Jack Frost` marmorjad, täpilise iminõgese `Beacon Silver` valgekirjud ja nipponi naistesõnajala `Metallica` tuhmi metallina mõjuvad lehed.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Astelpajude alune on kevadel kaetud erivärviliste laikudega: sidrun-liivatee on kollane, hokkaido kukehari tumepunane, varjukivirik õitsedes nagu roosakasvalge udu lehekodarike kohal ja kaunis kukehari nagu paksulehine hallikasroheline pinnakate. Hästi sobitatud paeplaatidest õue raamistuses paistab astelpajude alune väikese kummalise korrastatud saarekesena, olles vastandiks eesaia vasakpoolse aiapoole taotluslikule lopsakusele ja õiteküllusele.</span></div><div><br /></div><div>Tegelik elu</div><div>Alpikaljudel ärkab siin ja seal kivirikke. Valged, roosad, oranzid, kollased õiemättad võistlevad madalaks lõigatud jaapani enelate okstel tärkavate oranzide lehealgetega, veidi hiljem puhkeb keset suurimat alpikaljut helesinine äärispriimula, mis on kollastele kivirikele toredaks kontrastiks. Paremal pool vahevärava peenras sirguvad pinnasest üksteise järel kevadised valevõied ja kõikides värvides lõokannused, mis hiljem teevad ruumi sinililledele ja priimulatele. Aianurgas puhkeb valge dauuria rodo. Vasakul pool eesaias on siin ja seal näha krookuste ja võrkiiriste erksaid värve, teeäärses peenras puhkevad idahüatsindid, köögi akna all on sinililled ja lõokannused. Aga sinililli on tegelikult igas peenras. Mõned on päris isesugused ning see teeb palju rõõmu. Mais võtavad kõikjal järje üle tulbid ja õrnad ülased. Mai lõpus hakkab õitsema Airi sirelipuu. Valged lõhnavad täidisõied, imeline. Kevad on aias kõige ilusam aeg.<br style="background-color: white;" /><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">SUVI.-ideaalis</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Juunis puhkevad tee-äärsel istutusalal õitsele valge-roosade õitega lodjap-põisenelas `Dart`s Gold` ja roosade õitega must leeder `Black Beauty`. Juunis avab köögi akna all sinihallide lehtede raamistuses oma kellukad hosta `Halcyon`, õitsevad ka esiukse kõrval laiuv viljatu kurereha, sidrun-liivatee astelpajude all, risoomikas kurereha musta leedri all ja roomav metsvits har. elupuu `Globosat` ümbritsevana.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Kuna eesõu on üleni kaetud loodusliku paega, siis on kivipinna elavdamiseks paeplaatide vahele istutatud harilikku nõmme-liivateed. Seni plaatide vahekohtades tagasihoidliku punakasrohelis minilehestikuga kaetud võrgustiku moodustanud nõmme-liivatee puhkeb juuni lõpus õitsele. Nüüd lendleb eesaias hordidena päeva-paabusilmi, koerliblikaid ja väiksemaid tegijaid liblikarahva seast, kes on väga maiad nõmme-liivatee nektari peale.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Juuni lõpus avab ligi 30 cm-sed lõhnavad õiekobarad jaapani sirel. Juulis hakkavad õitsema hostad `Sun Power`ja `Carnival`. Augustis alustab õitsemist liht-lursslill `Brunette`, kaunis kukehari `Herbsfreude` ja hokkaido kukehari `Lidakense`, astelpaju tüve ümber klammerdunud marjad hakkavad kaunilt nähtavaks muutuma. Need on kahvatuoranzid.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><br />Tegelik elu</div><div>Teeäärsel peenral puhkevad hostad, õitsema seavad end mõned habeiirised ja aediirised. Ülejäänud iirised kolisid minema,sest kurgimaja jaoks oli ka ruumi vaja. Juulis on kord flokside käes ja neid on palju. Nad õitsevad ka augustis. Puuriida esises peenras puhkevad juunis pojengid ja juulis floksid. Hapupeenras õitseb juuni alguses rodosid ja mustikaid. Hostapeenar köögi akna all on täies ilus koos kahe õhulise varvasadiantumi ja Delavay ängelheinaga. Trepi kõrval pürib kõrgusse Hemsley käoking. suve teisel poolel on ta veinpunased kingakesed pikka aega selle nurga ehteks. Kevadises lõokannuste peenras kasvavad suvel kribulill, pojengid ja floksid. Vaheaia kõrval on minihostade ja vääris-lõokannuse kaitseala. Ka jagub siin kohta tagasihoidlikule väänkellukale, mis suve edenedes oma seest eriti keerukate mustritega kirjatud rohelised kellukad üle vaheaia upitab. Eesaia sillutises roomab ringi mitu sorti nõmm-liivateesid. Kui nad õitsevad, siis on äge, muidu mitte niiväga. Kipub peenardesse ronima ja sinna ka seemikuid poetama. Kuid õitseaeg on võimas. Hoolimata küllusest ei raatsi sealt tee jaoks õiekestki lõigata. Suurtes anumates kasvavad õuetomatid, rukkililled ja lillhernes. Kurgimajast roomab välja kuus kurgitaime, igaüks eri suunas.</div><div><br /></div><div><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">SÜGIS.-ideaalis</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Septembris hakkavad välja paistma hiina sidrunväändiku korallpunased viljad. Kui neid on palju, on see külluslik vaatepilt.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Nüüd uhkeldavad eesaias võimsate puhmastena lehtset ilu demonstreerides hostad: kirevalehine `Carnival`, sinakashall `Halcyon` ja päikseline `Sun Power`. Ka brunnera, nipponi naistesõnajala ja südajalehise bergeenia `Herbstblüte` lehed on praegu väga ilusad – veelgi enam: bergeenia puhkeb teist korda õitsele. Musta leedri võras on näha musti marjakobaraid.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Sügise süvenedes jätkavad kuni külmadeni õitsemist liht-lursslill, hokkaido kukehari, kaunis kukehari, bergeenia.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><span face="tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #555544; font-size: 15.73px;">Peale öökülmu jäävad dekoratiivseks bergeeniad, linnakivirik, varjukivirik, lodjap-põisenelas `Dart`S Gold` (lehestik pronksjas), must leeder, jaapani sirel, hiina sidrunväändiku lehed värvuvad erkkollaseks. Aastaring on täis. Talv võib tulla.</span><br style="background-color: white; color: #555544; font-family: tahoma, "Trebuchet MS", lucida, helvetica, sans-serif; font-size: 15.73px;" /><br /></div><div>Tegelik elu</div><div>Sidrunväändik keeldus marju kandmast ja lahkus aiast. Ideaalaia taimeloetelust on alpikaljudel hokkaido kukehari ja aianurgas laialehine brunnera.Sügisel õitsevad eesaias hilised floksid ja ausalt öeldes pole mingist nn vaatest haisugi välja arvatud alpikaljud. Hostad hoiavad lehevärve kuni öökülmadeni. Puuriida ees võtab sügisel tuurid üles valgeõieline jaapani ülane. Valged pooltäidisõied ja neid on terve inimesekõrgune kuhil. Üks vastupidav ja tänuväärne taim kuni öökülmadeni. Lehistel on tore sügisvärvus, rooghelmikad aia ääres värvuvad kuldkollaseks ja hõljuvad tuules, kuid enne esimesi lumesid tuleb nad maha lõigata, sest muidu on kõrresilo alpikaljude peal laiali. Karvane viirpuu on punaste mahlaste marjade all lookas. Musträstad pidutsevad võras. Kui puust marjad otsa saavad, korjatakse ära ka maha kukkunud viljad.</div>Unknownnoreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-63567058685718118882024-01-31T09:40:00.000+02:002024-01-31T09:40:04.411+02:00Jaanuar 2024, pakasest sulani.<p> 01.01.24 -7 kuni -11. Päikseline ja kõhedavõitu ning jaanuari esimesse nädalasse lubatakse veel palju päikest ja teist väga madalate temperatuuridega külmalainet sellel talvel. Peenrad on jõulusulast hoolimata paksu lumekatte all, sest lund sadas novembris meil lademetes, kuid väike (tegelt täitsa suur) mure on katmata kasvuhooneasukate (krüsanteemid, priimulapojad ja muu mudru) ning eesaia kurgimaja (kus samuti priimulapojad ja veel mõni hellik) pärast. </p><p>02.01 -20, päike. Päikesetõus on nii pimedal ajal toretore vaatepilt, kuid maja prussid öösel paukusid. Sellist pakast pole mitu talve olnud. Ja ega hädad ükshaaval käi - juba eile õhtul selgus, et kassisült on otsas. Iga kassiomanik teab, et see tähendab probleeme. Hommikul alustasin oma autosse sissemurdmist. Kuna see pole jõulust saati juhtme taga olnud, siis tark masin aku pealt hommikusoojendust ei tee ja uksed olid totaalselt kinni külmunud. Laadimisport niisamuti. Kolm kannutäit kuuma vett ja saingi kapslikaane lahti. Pakasest hoolimata töötab elektriauto muu süsteem laitmatult, kuid need uksed ja luugid, jah...Sulatasin roolipoolse ukse ka üles, käisin poes ära ja panin kauba heauskselt pagasnikusse. Lops ja korras. Millegipärast ei olnud see kinni külmunud (või oli sõidu ajal hetkeks lahti sulanud). Lõin pagasniku ukse lihtsameelselt kinni ja sõitsin koju. Kodus enam lahti ei tule. Mitte mingi nipiga. Täitsa loll seis, kassid lõugavad ja nõuavad süüa, aga sült on pagasnikus. Alustasin uuesti oma autosse sissemurdmist ja üritan seekord läheneda pagasnikule tagaukse kaudu. Veel kaks kannutäit tulist vett ja missioon lõppes edukalt. Järgmine kord lähen kelguga poodi.</p><p>Katsin kurgimaja elanikud ja kasvukataimed turbaga ning panin kasvukasse suure lõhnaküünla põlema. Veidi ikka soojendab ja tobedalt ilus on õhtul aias kumavat kasvuhoonet vaadata. Loodan, et see tänaöine külm ei jõudnud veel liiga teha...Aga kuna ilmateade näitab ka edaspidi pakast tulemas, siis oli see hädavajalik. Vähemasti ei ärka ma enam kell kolm üles, et hakata mõttes lokku lööma, et mis mul seal kõik võiks ära surra. Olen teinud kõik võimaliku.</p><p>03.01. -19, päike. Sigakülm, kütame. Sedakorda ei ärganud mitte mina öösel kell kolm vaid Härra Tibu. Ja kui kassil mingi haige mõte ka tuleb, siis teda ümber veenda on võimatu. Seniajani on kassikast Tibule päris sõbraks saanud, kuid kell kolm öösel avastas Härra Tibu endas vajaduse teha üks plönn ja ootamatu vapruse ning kindla soovi teostada see projekt kuuri all (<i>sest ainult pehmod situvad kasti!</i>). Härra Tibu hüppas mu pealt keset sügavaimat unenägu kitse ja küsis õue. Ok. Kass tahab. Lasin ta õue ja jäin ukse juurde ootama. Kuu paistis, külmad sinised varjud, lumel ja -20. Tibu testis verandal keskkonda ja võttis hoogu. Seda ei tulnud. Külmapoisid kahmasid kassihärra viledast toakuuest ning torkisid õelalt. Tibu andis alla ja küsis tuppa tagasi. Lasin ta sisse ja läksin magama. Poole tunni pärast kordus kõik uuesti. Täpselt sama tegevuskava, kuid Tibu lösutas kolme minuti asemel verandal viis. Lootsin, et nüüd valib ta kassikasti kuid seda ei juhtunud. Kolmas häbematult räme äratus. Siis mulle aitas, silme ette kerkis punases tulikirjas Juha Vuorineni lipulause "Joomahullu päevaraamatust", mida ma siin kordama ei hakka (kuid mis on kirjas oktoobrikuu postituses), krahmasin kiusliku kräunami ja panin ta koos kassikastiga sauna kinni. Ülejäänud öö oli väga rahulik, välja arvatud kauge summutatud lament sauna suunast ja hommikul Härra Tibu mulle otsa ei vaadanud. Asjad olid kenasti aetud, kuigi saun natuke segamini. Loodetavasti on tal täna öösel parem uni. Siga selline!</p><p>04.01 -20, päike. Härra Tibu käitumises on uus huvitav joon. See on lugupidamine. Aga seda on varem ka olnud ja ma tean, et see läheb üle. </p><p>07.01 -23, meie külmarekord, päike. Alatu kabjalöök pakaselt kuigi reedel ja laupäeval olid päevased temperatuurid juba miinus 13-17 ja lootus, et ilm läheb soojemaks. Tühjagi. Laupäeva õhtul andis juba tunda, et asi pole õige, kuidagi palju puid kulus kaminasse, kuid tuba ikka soojaks ei läinud. Bond küsis õhtul välja ja ilmus alles hommikul särasilmse ja näljasena. Mis loom see küll on? Oleks nagu kass, aga käitub kui polaarrebane.</p><p>08.01 -7, pilves, milline kergendus...Ees on tavaline pilvine ja poolpime jaanuar väikese soojalainega, mis läheb üle tavaliseks talveks miinus 5 kuni miinus 16 ja kui tahaks pisut dramaatiline olla, siis lööks käsi kokku ja õhkaks "Ah, kuidas ma armastan tavalisust!".</p><p>10.01 +2, pilves. Sulasulasulasulasula! :) Vähemalt paariks päevakski. </p><p>12.01 -7, pilves, lumesadu. Rikas jaanuar, kõike on. Kohe kuu alguses pakane koos pimestavate päikesepäevadega, siis oli sula mis lubas paari päeva jooksul haista kevade illusiooni, nüüd jälle lumesadu. Et ikka oleks kõiki talve varjundeid võimalik ära testida. Võtsin külmakatted maha ja loodan, et lumi katab niipalju kui vaja. Eilse päeva tipphetk oli üle paari kuu jälle linna oma lemmikkaltsukasse sattumine<span face=""Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px;">. Ja sealt leitud 50 sendine tore tarbeese: originaalpakendis mustast sametist silmakate, mis ergu unega emandal ka siis magama laseb jääda kui toas tuli põleb. Rosinaks tordil on unehäirijate jaoks silmakattele säravalt tikitud suur kiri</span><span face=""Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px;"> "FUCK OFF!" </span></p><p><span face=""Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px;">14.01 -13, päeval -9. Pilves kuid mingil müstilisel lumesametisel kombel valgem kui detsembris. Jaa, kevad ei ole enam kaugel. Hoolimata järjekordsest külmanädalast. Samas, õnneks jää</span><span style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px;">vad öised miinuskraadid alla -15 ja päevased alla -10. Ja iga päev tuleb lund juurde. Taimede pärast ma enam ei muretse.</span></p><p><span style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px;">16.01 -10, paks lumesadu. Ööga on maha sadanud ca 15 cm kohevat lund. Ega muud kui radu sisse ajama. Ja hetkeks vilksatas mõte, et kas ongi nüüd need lapsepõlve külmad ja lumerohked talved jälle tagasi tulnud? </span></p><p><span style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px;">Kassi silmad jahedal hommikul kamina ees. <i>Tee juba rutem tuli alla, sa kohmerdis! </i>Seda kuidas maiusekrõbinaid ja sülti noritakse, seda näen ma iga päev, aga, et kaminatuld ka, seda pole varem näinud. Teen tule alla, Härra Tibu lõdvestub, lööb nurru ja on väga rahul. Peesitab tulevalgel. Vana lord. :)</span></p><p><span style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px;">21. -5, pilves, kuid kaks viimast ööd on olnud kummalise külmahüppega. Reede päeval -5, laupäeva öösel -18, laupäeval -5 ja pühapäeva öösel -24, mis on hetkel meie uus külmarekord. Omavahel öeldes on talvest üsna silmini, Tegin reedel peretaksot ja nägin Nõmme ühesuunalistel tänavatel inimesest kõrgemad lumekuhilaid. Ka meil aias ulatuvad mõned lumehanged juba vööni, loodan, et algav sulanädal jätkub kuni kevadeni, kui unistada, siis ikka suurelt...Jaa, muidugi, ees on veel veebruar, see kõige külmem talvekuu, millega suvelapsi hirmutatakse. Lihtsalt, et seda veebruari on meil juba novebrist saadik olnud. </span></p><p><span style="color: #050505;"><span style="background-color: #f0f2f5; font-size: 15px;">22.01 0 kraadi, pilves, tuuline ja ongi sula. Nädalavahetus kulus küünlavalu tähe all. Nüüd juba silikoonvormidega. Tegin ühe portsu päris vahast ja järgmisel päeval lõhnaküünalde jääkide ümbervalamise. Mesilasvaha on üks imeline aine.</span></span></p><p><span style="color: #050505;"><span style="background-color: #f0f2f5; font-size: 15px;">Kuid samal päeval suure sularõõmuga õue minnes sain aru, et poleks vaja olnud. Sadas jäidet. Auto oli nagu klaasiga kaetud ja teed üksainus liuväli. Siiski tuli minna. Lühikesel retkel autost poeukseni kargas tuul kallale ja torkis peenikeste jäänõeltega, huh, on meil alles kliima! </span></span></p><p><span style="color: #050505;"><span style="background-color: #f0f2f5; font-size: 15px;">23.01 +3, vihm. Vihma sadas terve öö. Nii meil need kevaded algavadki...Ehh, mõnus. :)</span></span></p><p><span style="color: #050505;"><span style="background-color: #f0f2f5; font-size: 15px;">27.01 -3, pilves kuid kena hele päev. Vaibavabrik on kogu talvise aja töötanud ja jaanuari lõpuks saab 40 meetrine lõim otsa. Kahe kuuga 40 meetrit. Pole üldse paha. :) Ning hasarti jagub ikka veel, sest umbes tosinajagu plaanitud projekti on täiesti läbi proovimata. Õnneks on kevadeni aega. Vahepeal sirutasin virtuaalselt käe Varraku odavmüügiletile ja ostsin pataka raamatuid, nende hulgas ka Triinu Meres ulmeka "Lihtsad valikud" ja "Kui sa tahad olla hea". Olen üleni lummatud. Mul on nüüd raudselt üks lemmikkirjanik juures. Meenub ka eelmisel aastal loetud erinäoline ulmekas "Kuningate tagasitulek", mis oli samuti väga hea. Olin paar aastat tagasi lugenud ta lühijutte ja sealt jäi nimi meelde. Kuid ei osanud arvata, et ta kõik raamatud nõnda head on. Peab ikka väga tark ja tohutu fantaasiaga inimene olema, et selliselt kirjutada.</span></span></p><p><span style="color: #050505;"><span style="background-color: #f0f2f5; font-size: 15px;">30.01. +2, tuuline, päikseline. Eile oli sama kuid +3. Kaugem ilmateade näitab, et sula on veel kuus päeva. Selle ajaga jõuab võrkiiriste pealt lumi ära minna. Kas jõuab või ei jõua? Igatahes tänane pilk õue võttis üsna muhelema, krookuseninakesed juba paistsid läbi ahta lumekanga. Ja valgust on ka juba mõnusalt palju, pole vaibavabrikus vaja pead murda mis värvi see hall kera õieti on. </span></span></p>Unknownnoreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-63861282227559129002023-12-31T13:17:00.002+02:002023-12-31T13:17:41.665+02:00Detsember - lumivalge.<p> 02.12. -4, pilvine, lumi aias põlvini ja peas palju toredaid mõtteid mis kõik kevadel teha võiks. Õnneks on ilmataat vahepeal taevaluugid kinni hoidnud, ei pea lund kühveldama. See paar sentimeetrit mis ööpäeva jooksul maha sibiseb, selle saab kergesti kokku lükata. Maastikud on viimasest ohtrast sajust saadik paksult lumega kaetud ja kuna tuult pole olnud, siis seisab iga viimane kui lumemüts okste peal tasakaalus. Isegi traadist võrkaed on mingite valgede lumejubinatega kaunistatud. Ööd pole külmad, ehk kuni -8, kuid õuekass Bond tavatseb viimastel aegadel öösiti toas magada. Ta on juba 9 aastane ja arusaadav, et selleks ajaks ka natuke mõistust on kogunenud. Ilmselt ei kaalu lume karge lõhn, vabadusevõdinad ja öine tähevalgus üles sooja turvalist ööd peremehe tugitoolis pehme padja peal.</p><p>05.12 -13 ja imeline päikese ja lume valgusemäng kahvatusinise taevalaotuse all. Hakka või talve armastama...või vähemalt selle päikesepaistelisi külgi...hmh...toast vaadates. Nii palju valgust ja sära on detsembris puhas luksus. Ja saigi täna terve päeva selles ilusas valguses kulgetud. Vaibavärvid, sokivardad ja muu talvine niffer-naffer nagu ikka.</p><p>06.12 -16 kraadi külma ja sama kaunis päikesetõus kui eile. Kuid reipalt hommikust plönniringi (kuuri alla ja tagasi) alustav Härra Tibu põrkas verandauksel justnagu vastu nähtamatut seina. Kass kivistus täpselt ukse vahel. Ei edasi ega tagasi. Külma uhkas kohinal tuppa ja peremees ütles "Nonii?" Selle peale tuli loomakesse jälle elu, ta keeras nagu nastik kitsas uksevahes ringi ning kiirendas köögi poole nagu ajaks külm teda taga. Ilmselgelt osutus "toakuub" käesoleva pakase jaoks liiga viledaks. Aga mis nüüd teha siis? Tõin konkust kassikasti välja. Liiv kenasti sees ja. Härra Tibu tegi tiiru ümber kasti, uuris selle ehitust ja sobivust interjööri, takseeris selle värvi, nuusutas, katsus käpaga (jumaljumal, mine tee ometi oma plönn ära, see ei ole üheotsapilet Andromeeda udukogusse!), sisenes, tuli välja, vaatas meile mõtlikult otsa (<i>Kas ma tõesti pean?Pean vist küll...</i>), sisenes uuesti, keeras ümber, vaatas kas me vaatame (me ei vaadanud) ning hakkas kasti kuristikku kaevama. Peale ägedat labidatööd väike delikaatne vaikusehetk, siis algas jälle äge kaapimine. Härra Tibu väljus kastist kergendatud näoga ja Pokumees andis talle maiusekrõbinaid, et trauma (<i>ainult pehmod kasutavad kassikasti)</i> nii suur ei oleks. </p><p>11.12. -5, pilves. Kägistav külmanädal (-7 kuni -16) sai läbi. Täna on hea soe miinus viis ja ees paistavad lausa plusskraadised päevad. Tegin eile klassikalist inglise jõulukeeksi. Kuna varem pole olnud aega ega võimalust taoliste asjadega eriti mämmerdada, siis oli päris tore käsi valgeks teha. Hakkisin 1200 grammi kuivatatud puuvilju (aprikoosid, kahte sorti rosinad, ploomid, kirsid ja jõhvikad) peenemaks, puistasin segu kahte liitrisesse purki ja kallasin peale musta kure, elatanud jõhvikalikööri ja väsinud meepuskari. Seisis ööpäeva. Siis kurnasin puuviljadest hästi lõhnava vedeliku välja ja üllatusin kui hea ja peene maitsega nastoikalaadne rüübe sellest kõigest kokku tuli. Terve pudelitäis, jiihaa! :) Teise pudeli jagu alkoholi jäi puuviljadesse, hämmastav imamisvõime, ma ütleks.</p><p>Siis vahustasin 500 grammi võid 300 grammi suhkruga, lisasin 6 muna (oleks võinud 8 olla, keeks jäi rabedapoolne), vahustasin veel ning segasin sisse 550 grammi nisujahu kuhu oli lisatud 4 tl küpsetuspulbrit. Ning kõige otsa purjus puuviljahake. Kui kõik oli kenasti segatud, täitsin kaks võiga määritud keeksivormi ja küpsetasin 175 kraadises ahjus tund aega. Sellest ei piisanud, seest oli vedel, lasin veel pool tundi. Tagantjärgi tarkusena lisaksin veel kahe sidruni riivitud koore, siis oleks täiuslik. Keeks tuli megahea. Kaapekaku panime kohe nahka, keeksid läksid külmikusse jõulu ootama.</p><p>Vaibavabrik töötas ka pakasega täistuuridel, kuid hoolimata mu ponnistustest pole materjalivirnad eriti kahanenud. Põhjuseks on olnud mitu nii head pakkumist, millest pole võimalik keelduda ja kuidas sa jätad väärt materjali lihtsalt vedelema. Teine suur kotitäis tuli Kandinsky stiilis vaibavärvide jahist. Selgus, et mu materjalivirnades pole üldse beezi, helepruuni ega ausat kollast. Jaht oli tulemusrikas, lisandus mitu kasti kaltsukerasid, saab veel kandinskit teha. </p><p>15.12 -2, pilves. Tore, juba neli päeva on olnud head mahedad ilmad ja aina paremaks läheb - ees ootab suur sula. Kuid kahjuks vist mitte nii suur, et kõik need lumekuhjad ära sulaksid. Katuselt maha aetud lumi moodustab maja ümber meetrikõrgusi hangesid. </p><p>Pokumees sõlmis mingis naljatujus Härra Tibuga äratuspakti. See käib nii, et kass äratab hommikul ja Pokumees annab maiusekrõbinaid. Iseenesest ei olnud minu meelest tegu just kõige targema leppega kuid kuna ma tööl ei käi, siis igasugused sabaga unehäired mind enam ei stressa. Olin suht kindel, et Pokumees hakkab nüüd ka öösel äratusi saama kuid kass osutus selleks siiski liiga nutikaks. Kass teab, et krõbinate saamiseks peab peremees heas tujus olema. Sellepärast ei tohi äratada valel ajal ega makku hüpates. Neljateistkümne aastaga ikka midagi selgeks õpib. Täna oli nii nunnu äratus. Äratuse aeg peaks olema kell 8 ja üles tuleb ajada Pokumees kuid Härra Tibu on alati loominguline isiksus olnud. Kella 7 paiku pisteti teki alla pehme soe karvane käpp mille otsas olid okkad (?), igatahes meenutas see läbi une mulle lõua all üliettevaatkult ekslevat kaktusejuppi. Ükski okas ei torganud kuid andis aimu okaste olemasolust. Siis tõmmati äratusvahend jälle teki alt välja ja uuriti tulemust. (Kell 7 !?! Minge te ka kukele!) Tulemust oli ilmselgelt vähevõitu ja käpp tuli uuesti. Kass on järjekindel loom. Samas ajas itsitama ka. Noh, kui hommik, siis hommik, tegin kohvi ja äratasin ka Pokumehe. Tibu sai krõbinaid ja veendus, et süsteem töötab. Huvitav mis kell ma homme äratuse saan. :)</p><p>20.12 Laupäevast alates (16.12) on olnud sula. Täna oli +4 ja päike, vihmast rääkimata. Katused on nelja päevaga puhastunud, lumekuhilate all ägavad puud samuti. Sain lume sulades teada, et kivilas kasvav Jacqueline Hillier on novembrilumede poolt peaaegu mõrvatud, ilusa vormiga puukesest on järel vaid neljandik. Teise jalaka,Wredei, alumised oksad on maani koolutatud ja ilmselt tuleb need maha lõigata, et sammasjas vorm säiliks. Selline tali. Aga muus osas on mõnus, jõul läheneb hirmsa hooga ja peale jõulu võib juba hakata kevadet ootama. </p><p>Käisime Keskturul vorstisoolikaid, päevalillehalvaad ja hapukapsast ostmas ning rõõm oli tõdeda, et seal pole 20 aastaga midagi muutunud. Ikka seesama karniosa, ikka needsamad juustu-; singi-; puuvilja- ja kohupiimaletid. Kaltsukaski samasugune kui vanasti. Ostsin mõned vaibatriibuvärvid ja vanakraamiturult väikese labida. Teeb rõõmu, et Keskturg ja Nõmme turg on oma endise näoga alles, kuid Balti Jaama turg pole enam see mis vanasti. Meenutab pigem mingit veidrat Rimi ja Lasnaka turgude tänapäevast ristandit. Etnograafiat ja värvikat turumelu sääl enam ep ole. </p><p>23.12 -1, pilves. Eile sadanud 5 cm lund kaotas tänavatelt kiilasjää. Vaibavabrikus on pühadepaus ja majas jõulurahu. See tähendab mõõdukat laisklemist, kodu koristamist, vabas vormis kulgemist, jõulumuusika vältimist ja südamelähedaste posserdustega tegelemist.</p><p>25.12 -3, imeilus päikesetõus. Jee, nüüd võib hakata kevadet ootama! :) Pööripäevast lugedes on tänane päev juba 2 valguseminutit pikem. Aga pikalt lobada pole aega, vaja jalad kõhu alt välja ajada ja minna toiduvarusid täiendama, sest ees on veel 7 pühadehõngulist päeva. Oh, ma juba igatsen oma vaibavabriku järele...</p><p>27.12 -1, öösel on sadanud ca 10 cm lund. Mu esimene vahaküünalde projekt oli peaaegu edukas. Väga kenad küünlajurakad saab kui valada maltoosapudelitesse, kuid eelistan siiski väiksemaid ja silikoonvorme. Kahjuks on mul neid ainult üks. Peab juurde otsima. Eile oli õdus jõulukas lastega. Tegime kartulivorsti ja hängisime niisama. 3kg liha, 8 kg kartuleid ja 10 meetrit soolikaid. Sinna sisse läks 2 peotäit soola, 4 pakki köömneid, 2 pakki oreganot ja 4 pead küüslauku. Küüslauku oleks rohkem võinud olla, sest see haihtus nagu poleks pandudki. Soolikat oleks võinud olla 15m. Vorstiämber on nüüd verandal ja kuni uue aastani ei pea enam süüa tegema.</p><p>Jõulud on läbi ja elurütm naaseb tavalistesse rööbastesse. Tere, mu armas vaibavabrik! :) </p><p>29.12 Jube, kuidas aastad ikka lähevad...Ehh, aga kütsin omale hea sooja sauna ja see natuke leevendas vananemisvalu. :)</p><p>31.12 -5, pilves. Sulailmad (kuni +3) ja vahel isegi koos vihmaga said eilsega läbi. Täna kohiseb õues külma muudkui juurde ja ilmajaam lubas isegi üle 20 miinuse. Viimane aeg minna ja katta ära oma kallikesed, kes lumest ninapidi väljas on. </p><p>Kuna varutud oli vaid kaks pakasekangast tehtud kotti, siis pidid ülejäänud hellikud leppima aedniku aiajopedega mis on toast veitsa kriipi vaadata, aga ehk silm harjub.</p><p>Bond istus rõduukse juures ja vaatas välja. Pokumees avas talle ukse. Kass vaatas talle hetke jahmunult otsa ja tegi suure hüppe toa suunas. Siis vaatas kahtlustavalt üle õla ja läks vannituppa peitu, et äkki ajavad õue. Kah omamoodi naljatilk. :) Mulle meeldib jälgida kuidas ta iseteadvus aastatega kasvab. Kõik need trikid ja nukid teevad kassi isiksuse. Bondil on see isiksusekiht seni pisut õhukesevõitu olnud, aga nüüd hakkab vaikselt ikka midagi tulema.</p><p>Aga õnnelik aasta oli. Mitte Red Bull ei anna tiibu vaid see kui sa pinsile jääd. :)</p><p>Kaunist aastavahetust ja palju ilusate uute mälestuste loomist uuel aastal meile kõikidele! :)</p><p><br /></p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-63053767858513513962023-11-30T10:04:00.002+02:002023-11-30T10:04:44.217+02:00November - mustvalge, kollikuu.<p> 01.11 +7,2, uduvihm. Pilves ja pime. Metsad on juba raagus kuid tammed, sirelid, mustikad hoiavad ikka veel lehti küljes. Mul on väga siva vaja teha ühte ilusasse tuppa punane elurõõmus vaip ja seepärast ei vaatagi mitte õue poole. Kuigi peaks, sest paljukest neid sooje ilmu ikka veel on. Aga pime, jah, peale kella keeramist kuidagi eriti. November on kohal.</p><p>04.11 +5,0. Natuke heledam ilm ja nii mõnus oli üle hulga aja jälle rohida, eesõue kivilad said viimaks talvekorda. </p><p>Toas oli Härra Tibul tüütamistuju. Nügis ninaga, tallas raamatu peal ja ajas saba näkku. Noris maiusekrõbinaid. Ma ei viitsinud tõusta ja raamat oli ka kõige huvitavama koha peal. Lasin Tibul võimelda, aga kuna kass on oma tahtmistes väga järjekindel kui ta midagi tahab, siis ta muudkui tüütab ja tüütab ja loe siis sedasi kui kogu aeg mingi nihver-nahver käib. Viimases hädas kergitasin pleediserva. See tähendab: "hea soe tukkumiskoht, tule säti magama". Kuna krõbinaid ikka ei saanud ja Härra Tibu jumaldab tekkidest tehtud koopataolisi moodustisi, siis otsustas ta, et parem pool muna kui tühi koor ja peale põhjalikku uurimisrituaali (õieli kael, umbusklik pilk, jõll-jõll, et kas see ON ikka PIISAVALT hea koht magamiseks, ega siis sellist tähtsat asja uisapäisa otsustada saa (jumala eest, midagi inglaslikku on ses kassis! :)) kiitis Härra Tibu pakutud seltsi vastuvõetavaks ning ma sain endale sooja karvase plaastri terve külje ulatuses. Pole midagi paremat novembrikuus kui soe külg, teadmine, et alpikad talvekorras ja hea raamat nina all. Homme lähen floksipeenra kallale.</p><p>07.11 +6,6. Niisugune mõnus soe novembri algus. Aia talveks valmis seadmine edeneb jõudsasti. Floksi- ja pojengipeenrad on tehtud, täna asun paraadpeenra kallale. Ilmad on soojad (kuni +8) ja paaril päeval on isegi päikest näidanud. Jah, see aeg on jälle käes mil päikseline päev aiablogis äramärkimist väärib kui midagi erilist. </p><p>10.11 +7. Varesekarva ilm nagu eilegi. Aga öösel juhtus midagi. Pole halli aimugi mis või kuidas, kuid nii sirel, mustikad kui hollandi jalakas Wredei lasid korrapealt lehed maha. Kolks! Ometi pole olnud öökülma, püsiv selline pluss 6 kuni pluss 7 nii öösel kui päeval. Võibolla mõni looduse seadus, millest inimesel aimugi pole. See võib kõlada umbes järgmiselt: "Kui sina pole lehevärvi rõõmuiluks muutnud ei septembris ega oktoobris ja kui sina oma mõttetuks muutunud rüüd ka novembris ikka weel külges hoiad, siis mardipäiva öösel on viimane aig see maha lasta. Muidu akkap seesinane su okste pial sõnnikuks määnd`ma vms." Whatever. :)</p><p>Hea soe novembrialgus aitas sümpaatsel moel kaasa aia talveks valmis seadmisele. Tänase seisuga ongi jäänud veel ainult kolme meetri pikkune jupp tiherohimist. Ma ikka veel üritan selle röövkannikesega võidelda. Ta tuleb pinnasest eemaldada juurega, sest iga maasse jäänud juurepusa tekitab kevadel uue taime.Väga nõme umbrohi. Aga muus osas pole vist olnudki nii head järgmiseks kevadeks valmisolekut kui tänavu. Bauhofi odavmüügist tarnisin külvimuldasid, tellisin taimetugesid ja lisasilte. Aga pime on, nii pime. Selleks, et toas midagi teha, tuleb keset päeva lamp põlema panna. Õnneks pole viimasel kaltsuvaibal vaja värve otsida, sest kõik vajalikud värvid on juba varem ritta õmmeldud ja kerasse keritud. </p><p>12.11 +5, uduvihm, madalad taevad. Kaks meetrit röövkannikesi epide peenras on veel jäänud (ja mõned pisipatud, ebakohad siin ja seal), kuid minul on kopp ees. Jäägu nemad pealegi, küll kevadel roogin...kui just vahepeal mõne ulmelise laussula ajal mingi erituhin peale ei tule, millesse ma eriti ei usu. Aga hea oli ka seda teada, et kui päevas ca 2 tundi tegeleda, siis jõuab aiale nädalaga ringi peale teha. Nii, et selleks aastaks on hooaja lõpp. Tegelikult üsna hurraa, sest viimane nädal oli nagu tsipa liiga tihedalt seda vihmas ja poris tuhnimist.</p><p>15.11 +1, lumesadu. Toast on hea vaadata. Suured valged jõululised räitsakad. Õnneks ei kesta see nali kaua, ikkagi plusskraad. Mis siis, et kõigest üks ja ainus.</p><p>17.11 -8. üle hulga aja näeb päikest. Kohe kaasneb sellega ka pakane. Täna on üheksa kraadi külmem kui eile. Kui see ei ole pakane, siis mis see on?</p><p>18.11 -10 ja päike. Toredasti valge ilm on. Lumekest muidugi veel ei ole, aga tali on kohal. Üsna täpselt samal ajal nagu mullugi, lihtsalt, et lumeta.</p><p>20.11 -7 ja poolvalge päevaalgus. Bondi polnud kodus ja Härra Tibu sai eile õhtul aias mingi võõra kassi käest käest peksa. Saime küll lärmi tõttu kohe jaole, aga kui Tibu vihase, kurva ja solvununa tuppa tuli, ei lasknud ta ennast lohutada ega tahtnud kedagi näha, läks heitis koridorivaibale magama. Mustas masenduses must kass pimedas koridoris, eksole. Kui peremees kööki läks, ei näinud ta Tibu ja komistas kogemata ta otsa. See oli intelligentsele loomale liiast: oma õues pekstakse ja peremees annab ka veel jalaga - Härra Tibu läks voodi alla ja lülitas ennast välja. Magab voodi all ja keeldub isegi maiusekrõbinate peale välja tulemast. Kõigi meie diplomaatiliste lähenemiskatsete peale oli null reageeringut. Oh, kallis kass, kuidas siis sedasi? Voodi alt paitsid vaid kaks <i>Pane ennast põlema!</i> silma. Poetasime natuke maiusekrõbinaid voodi serva alla ja jätsime ta rahule. Hommikul olid krõbinad kadunud ja poolest päevast tuli ka Härra Tibu jälle välja, kuid veel ei naeratanud. Päris endiseks muutus ta alles ülejärgmisel päeval. Vana lord. Väärikus maksab ka midagi.</p><p>22.11 -4, päikesesegused päevad, polegi nii hull ja pime november, laseb isegi vaibavärve seada ja muid posserdusi sooritada. Lõikasin roog-sinihelmikad maha. On küll kenad kõrred tuules heljumas, aga ma tean, et märgade lumedega on nad mööda alpikaljusid laiali ja seda vettinud põhku on palju raskem lõigata. Maa on juba nädal aega külmunud olnud kuid lumeta. Täna õhtuks ennustatakse lumetormi.</p><p>23.11 Shit happens, ongi lumevalge hommik, 0 kraadi. Torm ei olnud just kõige hullem, kuid pihustas seda valget p...külmunud vett igale poole kuhu pole vaja. Ilmselt on ka viimane aeg verandapadjad tuppa tuua. Ja siis lund rookima. Tjaah, esimene kord on täitsa tore, aga ma tean, sellest jõuab veel tüdineda, oi kuidas veel jõuab... </p><p>Ning täna asun viimase vaiba kallale. Eelmisel aastal sai umbkaudu samal ajal uus lõim (40 meetrit) peale pandud ja kuna ma väga virk kuduja pole, siis saab see otsa umbes aastaga. Ja materjalivirnad on ka sümpaatsel moel kahanenud. Tahaks loota, et saab juba laupäeval uue lõime kangaspuude peale, sest põnevaid vaibavärve muudkui kuhjub ja kuhjub. </p><p>27.11 -6 ja kerge lumesadu. Muig, neli päeva on lumi maas olnud ja juba on teda liiga palju. 24.11 sadas terve päeva, kokku mingi 20 cm, sest hommikusest rookimisest polnud õhtuks enam mingit märki. 26.11 oli meil hommikul -12. Aias on postkaardivaated ja vahelduva pilvituse seest piilub päike. Ma ütleks, et mõttetul kõrgusel. Õhtul võtsid lapsed meid peale ja viisid Kiili rahvamajja kontserdile. Lapselapse debüüt orkestri ees basskitarri ja lauluga. No kuidas siis ei lähe vaatama. Oli uhke küll. Tubli laps. </p><p>28.11 -3, lumesadu ja esimene hommikune pilk õue vapustab. WTF! Eile õhtul veel lumekatteta pinnal (prügikasti kaas) on täna ca 20 cm uut lund! Ma täitsa mõistan, et öösel Padaorus jälle autod lumes kinni olid nagu 13 aastat tagasi. Ootan kuni see kõik maha sajab ja hakkan alles õhtul teeradu sisse ajama. Ei, aga poodi peab ju minema ja Härra Tibu vaatab veekalvel silmil läbi rõduakna kuuri poole. Mõne raja peab ikka kohe sisse kaevama. Jaa, kassikene, ajan roobad selga ja lähen. Jumalauta, praegu on alles november! Peas hakkab visisema väike jäle visioon sellest, et kui kõik need rikkalikud sügisvihmad äkki siiski jätkuvad, kestavad läbi talve ja katavad maja korstendeni kinni. Kütet läheb siis vähem, piiksatab sisemine hääl spontaanselt, aga sellele järgneb hukkamõistev vaikus. Jah, kuuendal päeval peale lume maha sadamist on aias juba põlvini. Võllaroog minus on veidi isegi lõbustatud ja mõtleb, et huvitav, milline lumerikas pilt võib aias avaneda näiteks veebruaris...</p><p>Aga muuhulgas on täna Härra Tibu sünnipäev - ta saab 14 aastat vanaks. </p><p>30.11 -1, pilvepime, lumi kuni vundamendisokli ääreni. Posserdan vaibavabrikus. Eile sain teljed niide ja soasse ning täna on veel sidused teha. Kuigi pooled sidused on lõksude ja ketijuppidega tuunitud, on neid tavalisi ikka ka ja see on selle toreda hobi juures veitsa tüütu osa. No ei meeldi mulle need sõlmed, mis teha, aga ehk saab poolest päevast juba uuel lõimel kuduma hakata.</p>Unknownnoreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-29358299857153728052023-11-01T07:54:00.001+02:002024-01-08T10:59:29.234+02:00Ilmselgelt sügisene<p> 05.10 Oktoobrikuu tulekuga hoobilt midagi ei muutunud, ikka on jätkuvalt vihmane, ikka on ööd veel soojad ja ikka toob Pokumees metsast palju seeni. Eilegi oli tutske kuhi puravikke ja veel suurem hunnik riisikaid. Riisikatest teen seeneseljankat purki. Eile oli õunamoosipäev. Sai kolme sorti moosi, niisama õuntest, õunte ja mustsõstrasiirupiga ning õunte ja ebaküdooniaga. Mäletan, et tööl käimise, aia ja muu majapidamise kõrvalt oli hoidiste tegemine üks igavene tüütus, kuid praegu lausa naudin. Sest on aega.</p><p>07.10 +9, sügistorm. Metsad mühisevad ümberringi, sünged pilved kihutavad taevas ja viirpuumarju sööma tulnud rästa puhus tuulehoog oksalt lendu nagu räbala. Sügis on kohal. Kassiomaniku jaoks on sügise esimesed tundemärk see, et seni nii peenelt toidukausi juures näpsimas käinud kass hakkab õgima nagu siga. Ainult anna ette. Vaatab veel poole pugimise pealt ahnelt üles, et kas veel saab. Vaja ju talvekarva ja pekikest kasvatada. </p><p>Aiatööd on sealmaal, et tühjendan vihmaveenõusid ja asendan väiksemate anumatega, et jäätumise korral oleks hea lihtne tühjendada. </p><p>10.10. Hommikul -4,5. Hakkab vist vaikselt looma. Päeval sulas küll kõik kenasti ära, kuid hommikul sai talve lõhna tunda. Aed kõlises ja veeanumatel säras jää. Tegelesin kõigepealt hädasemate asjadega nagu pottides seitsmevennapuu ja hõlmikpuu kurgilavasse kaevamisega, siis vedasin saurusvõhad ja hiidhüatsindid tuppa. Edasi läks juba veidi soojemaks ja sai muude aiaposserdustega tegelema hakata. Uskumatu kontrast üleeilse tormiga. Ilus mahe ja vaikne sügispäev. Õhtupoole oli võimalus isegi päikeseleiguse laigus patareisid laadida. Asetasin meie kahe kassi kõrvale ka päikesepatareil töötava telekapuldi. Huvitav, mis talvel saab kui päikest vaid korra kuus näeb.</p><p>Eile sadas lõviosa päevast igasugust vihma ja sellisesse päeva sobis hiigla hästi selle hooaja viimane lilleralli. Traalisime Gardenit, JP-d ja HP-d. Pisikese aia omanikuna jäin tagasihoidlikuks, aga kaks astrit ja digitalis ferruginea tinistasid mu siiski ära. Ja tulbisibulaid ning üks laugukott lisandus ka. Olgu sügisel milline tunne tahes, et ei mahu jne. aga kevadel on iga tulbilaik kolm nädalat puhast rõõmu.</p><p>11.10. Järjekordne koerakas. Pluss 9, metsik tuul ja paks vihm. Õuekass hakkas poole päeva ajal meeleheitlikult akent kaapima. Tavaolukorras need "lase tuppa" signaalid nii hüsteerilised ei ole. Kui Bond sisse sai siis mõistsin miks. Kass oli märg nagu lutsukala. Ei tea siis kust niimoodi tuldi või valis "tark" loom just padukaaja koju tulemiseks. Ja muidugi lurtsti! voodisse! </p><p>Metsikult kisub õue ja peas vormuvad tööplaanid mida oleks vaja enne lund ära teha, aga sellise ilmaga ma küll välja ei lähe. Suunan energia tubastele posserdustele. Tegin uued sidused ja vaatasin järgmise vaiba lõngad valmis. Kudumiseks on siiski liiga pime päev. Pole viga, viimane laar kaltsu ootab lõikamist ja paar põnevat õmblemist on ka järjekorras. </p><p>12.10 +10, päike. Tubli õuepäev. Tegin end õitsema unustanud floksidest viimase kireva kimbu ja alustasin pealsete maha lõikamist. Müstika, et seniajani pole hahkhallitust, ometigi peenrad juba küllastunud vihmast. Ainuke, kellel midagi hallituse moodi asja lehtede peal paistis, oli Sirenevyi Vual. Panin viimased tulbid maha ja koht tuleb leida ka kümnele päris pirakale laugule ja kolmele nartsissigrupile, aga ma olen sigaoptimistlik.</p><p>Õrnema struktuuriga varasemad krüsanteemid (kaks pronksjat, lumivalge ja helelilla) retsis öökülm ära kuid pisike lilla ja kõrge hiline tumelilla on veel täies ilus. </p><p>14.10 Ropul lainel. Eile oli imeilus sügispäev. Päike ja +10. Paraku tahaks vahel joosta ja mängida ka. Sedakorda olen raamatuaugus Juha Vuorineni "Mähkmelööbega". Tramaivõi, KUI hea raamat! Loen ja irvitan omaette. Lugesin ka Pokumehele ühe krõbenaljaka koha ette ja kõõksusin ise pikalt naerda. Pokumees oli piinlikud 20 sekundit vait ja ütles siis vaikselt, et palun, ära sellest raamatust mulle (kunagi) rohkem midagi ette loe. Aga õhtupoole sai see raamat läbi ja võtsin nukralt jälle oma "Stepihundi" ette. Millised kontrastid, eksole. :) Aga, et paremini alla läheks, kõmpisin naabrinaise õunapuult paari õuna raamatu kõrvale paluma. Kiitsin Juha keelepruuki (tramaivõi!:) ja naabrinaine lisas, et lipulause iga selle seeria raamatus on "Mind näkku ei nikuta." Õigus. :) Naersime nagu hüäänid ja naabrinaine läks otsis toast minu suureks õnneks veel viis sama sarja raamatut. Pidu meie auulis! :D</p><p>Täna sajab. +12,5 ja kassid olid öösel õues. Floksikimp lõhnab laual nagu ambroosia kuid sordid ei ole kõik enam äratuntavad, sest teistkordsel õitsemisel on värvid natuke teised ja oma roll on ka päikese puudumisel, sest paljukest seda sügisel enam tuppa paistab kui üldse paistab.</p><p>15.10 Sügis on huvitav. Kogu aeg juhtub midagi, näiteks, öösel oli torm koos paduvihmaga. Aga mul on uus kaheosaline komposter ja tahaks selle kangesti täna täis panna. Hetkel on ilm hommiku kohta täitsa kena, pluss 6 ja vahelduv pilvitus. Muidugi, iial ei tea millal taevaluugid jälle avanevad ja sealt palju vett alla kallatakse. Meeles mõlgub kaks teemat. Esiteks, et kus see vihm mais ja juunis ennast peitis? Ja teiseks: kas seda vihmaõnnistust jagub ka talveks kus see lumena meid korstnateni kinni katab?</p><p>16.10 Väike öökülm, mis päikese soojade sõrmede all tasakesi taandub. Kas nüüd on käes need ajad kus peab enne õue minemist ära ootama millal maastikud üles sulavad? </p><p>20.10 -3,3, päike. Jah, nüüd on käes need ajad. Õues jälle kõliseb. Lähen aiatööde asemel esimesele kepikõnniringile. Eks pärast vaatab, et mida või kus. Eile sadas esimest lund ja lume-lörtsisajus panin veel viimase paki sibulaid maha ning toimetasin väärismullad kasti varjule. Pakilised tööd on tehtud, aga lõviosa pealseid on veel lõikamata ja alpitaimedele katted panemata. Ja kujutad sa ette, tossudega oli kõnnirajal libe, sest teed olid kõik jääs. Rõve. Ja rohkem ma välja ei läinudki, võtsin hoopis tubased toretööd ette ja tegin küünlajääkidest uusi küünlaid. Mullu leidsin, et pika peale on kogunenud paras posu lõhnaküünlaid, mida toas põletada ei kannata. Leidsin neile tänavu kevadel hea kasutusviisi - panin kevadistel hallaöödel kasvukasse küünla põlema ja külm ei võtnud taimi ära. Sulatasin nüüd jäägid kokku ja sain palju lõhnaküünlaid. Köök lõhnas nagu odöörivabrik. Miks nad neid küünlaid küll niimoodi lõhnastavad? Vintskeim ninagi keeldub koostööst. Loodetavasti mõjub see odöör ka kasvuhoonekahjuritele frustreerivalt...</p><p>22.10 +2,4, pilvine. Eile oli -4,4 ja kõlises. Peale suhteliselt hmh...talvelähedasi hommikuid oskab aednik hinnata ilmu kus pole just kõige soojem kuid maa on sula! :D Täna oli tõhus alpikaljude puhastamise päev. Uskumatu kui palju pisiumbrohtu jõuab kahe vihmakuu viljastavas kliimas vääristaimede vahele pugeda. Seda oli lausa kaks suurt ämbritäit. Ja puhas rõõm kui vahelduse mõttes üldse vihma ei saja. Huvitav, kas külmade tulekuga keeratakse nüüd taevakraanid kinni? </p><p>Käisin eile raamatukogus oma viite kilo toomas ja sattusin sel korral lausa kolme raamatu peale mis räägivad sellest kuidas perekord kolib maale elama ja mis sünki saladusi nemad siis oma majas avastavad. Mingi linnainimeste uusmütoloogia ilmingud? Kui ma mõtlen oma lapsepõlvekodule paksu metsa veeres keskmaal, siis polnud seal mingeid saladusi peale selle, et maal on kogu aeg sigapalju tööd. Ja seda peeti normaalseks. Saladus või asi. :)</p><p>23. 10 +1,4, poolpilvine. Tuleb sama mõnus ilm kui eile. Sain kõige võssakasvanuma alpikalju enam-vähem töökorda ja niiskustundlikele katted ka peale. Eks täna jätkan teistega. Kõige tüütum oli peale pakse vihmasid rohida lõuna-lambavaipa. Kuna ta elab kahe kalju vahel teerajal (kuhu ise kolis) ning tema elukommete hulka kuulub omaenda jääkidest padjandi, huumuskihi ja niiskusvarude hoiukoha kasvatamine, siis leidub hulganisti ka paljusid teisi kes tahaks ka sinna juurduda. Täitsa korralik rookimine oli ja ilus hall vaip näeb üsna katkutud välja. Asja käigus avastasin, et viie aastaga on tema vaibakiht ligi kolme sentimeetri paksuseks kasvanud. Samas püüab ta tagasi alpikaljudele ronida kuid enam ei lase. Alpikaljude poole vahivad ka kõik nõmm-liivateed ja põhiline kaljurohimine koosnebki nende seemikute või ise kohale tulnud emataime otste eemaldamisest. Samas on nende pehmed lõhnavad vaibad suvel nii imelised, rääkimata õitseajast, et rohin heameelega, las nad olla pealegi.</p><p>25.10 -6,4 hommikul ja päeval hele päike umbes nullise õhukraadiga. Olen õuetöödega umbes kahe nädala jagu maas, aga võtan lõdvalt. Täna rullatasin uute huvitavate vaibateemadega ja üldse õues ei käinudki.</p><p>29.10 Kolm viimast hommikut on olnud -0,5 kuni -0,7 ja päevad nullilähedased. Siiski on seda liiga vähe, et jumalteabmillal maha sadanud lumekirme aiast ära sulaks ja ma tahaks välja minna aednikku tegema. Tutkit. Posserdan juba nädal aega tubasel rindel. Ka toas võib edasi-tagasi seerimisega päeva jooksul 6000 sammu teha. Eile oli naiste saun parimas seltskonnas ja õdus õhtupoolik koos lauamäng Cataniga. Täna õmblen järgmiseks suveks sitsiseelikut.</p><p>31.10. +5 ja lausvihm. Ning pikem ilmateade näitab sooja novembrialgust. Mulle sobib. Jõuab ehk aiagi talveks valmis panna. Kuigi, täna ei teinud kahjuks õues midagi, sest esmaspäeval tuli kiire vaibatellimus ja selle kallal ma siin mässan. Väga palju punaseid vaibatriipe, sest tuleb pikk palakas. Neljapäevaks peab valmis saama, aga siis on küll peenrasse minek, lennaku või pori või mis iganes.</p><p><br /></p><p> </p>Unknownnoreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-16072000335277235592023-10-05T09:27:00.000+03:002023-10-05T09:27:15.338+03:00September<p> 01.09 Parasjahe ja päiksepaisteline reede. Oh, mis rõõm! :) Sain nädala alguses kuivama riputatud pesu ka lõpuks ometi kätte. Oli teine kümneid kordi vihmapestud ja tormituulutet. Nädalajagu vihma saanud floksid kuivasid samuti tuules ära, korjasid kokku oma järelejäänud ilu ja särasid päikeses. Veel on värve kuid õhus heljub selgelt tajutavat sügiskargust ja verandal jutukat lugedes tuli pleed ümber võtta. Aias on tugev tendents sügise suunas. Varased krüsanteemid juba õitsevad ja areldi alustavad ka esimesed sügisesed astrid. Istutan iga päev mõned floksid. Ongi varsti viimased käsil ja jääb ruumi üle ka uustulnukatele. On mul kummist aed? Ei ole. Vahel lihtsalt ei tekki mõne sordiga emotsionaalset klemmi ja nii ta lähebki edasi uude aeda ja nii on ka tänavu jälle ruumi.</p><p>05.09 +19, pilvine soe ja tuuline hommik, vihmad lakkasid septembri tulekuga (mõni äraeksinud üksik pilv ehk välja arvatud). Istutamist vajavad floksid on hetkeks otsas, alustan aia sügisrohimisega.</p><p>06.09 +20 Päike, tuuleke ja aeglane suvekulgemine sügise suunas. Kasvuhoone väljastab tomateid, kurgimajast tulevad viimased kurgid ja ööd lõhnavad valminud õunte järele.</p><p>09.09 +20 Bond sai öösel hiirega sisse, aga see pole enam mingi uudis. Sel korral jamasime kaua, sest Bond üritab teemat rituaaliks kujundada. Kuna tal on varasemast juba kogemusi ja seepärast väldib ta kõiki võimalusi, kus pererahvas saaks ta koos hiirega kohe välja tõsta. Ta teab, et marduse nutulaulu (kurva alatooniga intensiivne ja hale näugumine, millest võiks justnagu välja lugeda, et kass on kas haavatud või tal on midagi viga) tuleb alustada alles siis kui saak on perenaise voodivaiba peale maha pandud ja suu tühi. Saab häälel vabalt tulla lasta. Viskusin kottpimedas voodist ja asusin taskulambiga hääle allikat otsima. Bond oli hiire suhu kahmanud, koridori lidunud ja peitis ennast kummuti all, jätkates marduse laulu teise salmiga. Kuna ta oli hiire maha pannud, siis sain selle mopiga kätte ja haarasin võidukalt laibakese rõvedast jahedast sabast, et...kuid Bond hüppas üles ja kahmas saagi uuesti enda kätte, et siirduda kööki, peita end tooli alla ja jätkata kolmanda salmiga. Ime, et Pokumees selle madina peale üles ei ärganud. Köögis sain ma tule põlema panna ja uuesti hiire sabast kahmata...ja jälle tõmmati see mul käest. Oifakk, mäng selline, jah? <i>Ma teadsin, et sa tahad mu hiirt! Pole vaja ennast tagasi hoida!</i> Kassi silmis helkis puhast hasarti, aga mina ei olnud enam unine ja kolmandal korral sain ma enne hiire kätte kui Bond jõudis üldse laulma hakata ja see lendas verandauksest kuradima kaugele kuskile. Bond läks talle järele. Mängu lõpp! Pesin hoolikalt käed ära, põrnitsesin natuke aega lakke ja püüdsin lahkunud Une-Matit tagasi meelitada kuid kõrvus kõlas ikka veel see nn marduse laul või ood äsjalahkunud hiirehingele. Milline imelik kass...Loodan siiralt, et see oli see hiir kes mu sinilillede alla metroo rajas. Sellest loo moraal: Kui teil on hommikuti raske ärgata, mängige oma kassiga kassi-hiire mängu. Uni lahkub KOHE teadmata suunas ja enam tagasi ei tule. Kasvõi kell neli. Kontrollitud. </p><p>10.09 Võhma Juurikas. Nüüd juba eiteamitmes. Neid on olnud igasuguseid, küll paduvihmaseid, küll külmatuuleseid, küll ärajäänud rongi elamusega, küll veidras kohas peetuna. Tänavu oli +22 ja imeilus ilm. Nii tore oli omasid näha ja taimi vaadata. Koju tulid kaasa kuus floksi, tumelilla krüsanteem, täidisõieline kolmiklill, 3 kuningliilia sibulat ja väga väärtuslik sinililletibu. </p><p>11.09. +20, päike. Mu lemmiksuvi jätkub. Alustasin päeva nelja floksi istutamisega ja muldade segamisega. Jaburuse mingisugune aste vist, aga kui ma vaatan kuidas floksidel karv läigib ja kui tugevad nad on, siis võib seda mullasegamist ju teha. Et vähemasti istutamise ajakski midagi paremat juure alla. </p><p>12.09 Imelised ilmad, päike pole enam nii kuum. Tore kui öökülmad viibivad ja septembrist saab suvelisakuu. Sest kurke veel tuleb ja hilised floksid on täies õies. Nagu näiteks toredate nimedega Charlotte Blanchet, Betty Marguerite ja Ilse Köcher.</p><p>14.09 Terve ööpäev tuli paksu vihma. Suurepärane aeg istutada, kõigest neli floksi on veel jäänud, aga sedakorda on kõik floksikohad täis ka. Heleni juurest tuli teistmoodi ja imelise õiega krüsanteem, mis näib olevat kodustatud potitaim. Nüüd on meil selliseid juba kaks. Peaks ise ka mõnda proovima katsetada ületalve pidada kui Bauhof hinnad alla laseb. Taimepoed on neist praegu pungil ja mõnel on päris ägedad õied.</p><p>Valmistun juba järgmiseks hooajaks, kasvuturbad, istutusmullad ja -villad, hobuseõnnistust peaks ka jätkuma. Bond tuli eile hiirega, kuid ajastus oli vale, päevauudiste ajal on inimesed veel täitsa üleval ja me juhatasime ta poole laulu pealt nii viisakalt õue tagasi kui selle tempo juures võimalik oli.</p><p>18.09 -1, esimene öökülm. Muidugi tühistus see kohe koos päikesetõusuga kuid esimene hoiatus on antud. Ja rännegi on alanud. Paar päeva tagasi kajas taevalaotus sookurgedest. Neid oli seal sadu. Äreva kruugutamise saatel ledasid nad täiesti ühemõtteliselt lõuna poole. Eile korjasin kasvukast ka viimased tomatid ja neli kurki ära. Väga hea ja tubli kurgisort on `Pony`.</p><p>Inimesedki valmistuvad talveks. Uskumatult hea seeneaasta. Meie puravikukoht on andidest pungil ja ausalt öeldes näen sellist õnnistust esimest korda. Tavaliselt, ka heal seeneaastal on muid seeni palju ja puravikke peoga peale, kuid tänavu on neid teistest seentest rohkem.</p><p>Aias on viimased istutused ja tulbisibulate mahapanek. Sügisrohimine ja multšimine ka. Mingeid suuremaid mullatöid ma sel sügisel enam tegema ei hakka, las jääb kevadeks. Floksid on õitsenud peale paari väga hilise, aga neid peab ka olema. Täies õies on veel Betty Marguerite, Ilse Köcher, Charlotte Blanchet, Shapky Gortensy ja Rayonnant. Silma rõõmustab ka krüsanteemide kolmik. On neid meil igasuguseid olnud, kuid meil osutusid kõige vastupidavamateks vana hea pronksikarva sort ning helelilla koos tumelilla ja hilisemaga, mis on natuke vähem vitaalne. Punast olen aastaid hoidnud ja poputanud kuid tänavu lahkus ta järsult ja pole siis vaja ka kui ei püsi. Helenilt tulnud imeilus kuldne aga läks kasvukasse talvituma, õuekatseid hakkan siis tegema kui teda rohkem käes on.</p><p>22.09 Paistab, et ehmatuseks see öökülm jäigi sest mahedad päevad ja ööd jätkuvad. Alustasin peenarde multsimisega. See hoiab suvistel põuakuudel natukenegi läbikuivamise eest. Päikesepäevad vahelduvad sajupäevadega. Oleks juunis ka nii olnud...Üldiselt on armuline sügis, õunad on suured, öökülmad viibivad ja lavast tuleb veel kurke. Värske kassiomanik Mallast käis oma uue pereliikmega külas. Jätkuvalt paneb imestlema KUI paigas on vaevalt, et kahekuise kassipoja maailmapilt. Minu Kaitsja, vaatab ta oma peremehe poole. Iga kahtlase krõpsu peale poeb peremehe sääre varju. Aga hakitud kanafileed süües pole kõhklusekübetki, lükkab mu kiusliku käe tagasikätt ja uriseb nagu väike fuuria: Minu oma! Ja uudishimulikule Härra Tibule tegi SSSHHH! Tibu tõmbas tagasi ja arvas, et läheb parem õue tagasi, sest <i>nii hullu asja pole minu vanad silmad veel näinud</i>. Karvakera lasi pärast turjakarvad alla ja oli jälle armsus ise. Võtsin ta pihku ja vaatasin, tema vaatas vastu. Tõdesin üle hulga aja jälle kuidas kassipoja silmist vaatab vastu kogu maailma tarkus. Ja peremees on ümber sõrme keeratud, käib mööda lemmikloomapoode, ostab ronimispuid, mänguasju, parimat beebisööki ja muid kassitarvikuid.</p><p>24.09 +18, päike. Ja ongi peaaegu üle päeva meil vihmane olnud. Näiteks eile sadas terve päeva ja kaks päeva tagasi ka. See nädal oli väga kiire ja sõidurohke. Aga edaspidi ainult kodused maastikud. Tahan mullad ära sõeluda, kivilad rohida, potitaimed talveks turvaliselt kaelani mulda kaevata ja viimased lillesibulad maha panna. Siis saab täie rauaga õmbelusetoa ja vaibavabriku vahel sõeluma hakata. Ei pidanud vastu ja tõin linnast isegi vanaaegse tooli juba valmis, et õmblusmasina taha oleks ilus istuda. Vahel saab ikka antiigipoe müügilehti sirvitud ja teinekord on neil allahindlused ka.</p><p>26.09. +18, päike. Ilus soe sügis. Võtsin sügiskoristuse ette. Esimene on floksipeenar eesaias. Pealsed maha, umbrohi välja, korralik uus ääris peenrale, komposti taimede ümber ja uus multš peale. Ja viimasel ajal palju korratust ning frustratsiooni tekitanud ploomipuu Victoria (kui palju võib ussitada ja hallitada kevadistest pritsimistest hoolimata) lahkus jalapealt. Palju puhtam ja valgem. Ka mustikatel, kes nüüd kogu päikese endale saavad. </p><p>28.09 Viimased kurgid kurgilavast on sama suured kui augustis. Kuigi õisi ja väikesi kurke veel oleks tulemas, teen lava tühjaks. Iial ei tea millal külmaks läheb ja kurgilava on hea koht taimepottide talvitamiseks sest mitu kasti priimulate beebitaimi ootab juba talvekorteri järgi. </p><p>30.09 Tore ekspropmtretk Hõbeda kanti. Õdus õhtu sauna ja vanade heade sõpradega. Tagasiteel miilas taevas nii hele täiskuu, et põldude vahel oleks võinud tuledetagi sõita. Homme on oktoober ja ikka veel nii soojad ööd...</p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-82085423311411427762023-08-31T23:22:00.000+03:002023-08-31T23:22:27.106+03:00Ahah, juba August!<p> 03.08 +21, paksud vihmad koos väljapeetud vihmavahedega. Sadas terve päeva ja õhtu veel takkaotsa. Lohisen vaikselt oma unistuste, istutuste ja rohimistega päevast päeva. Vahel käib aiakülalisi. Põnev on, sest iga päev avaneb uute floksisortide õisi. Meehooaeg lõppes sellel suvel juba juuni lõpus ära. Ongi eelviimane vurritamine.</p><p>05.08 Aalujate kokukas on aasta tippsündmus, midagi pole öelda. Vahelduse mõttes oli nii sigahea peenrast välja ronida, nägu puhtaks pesta ja heas seltskonnas mööda suvist maarjamaad ringi tuhiseda. Muidugi ei jätnud me ühtegi teele sattunud taimepoodi vahele, et kui juba kodust nii kaugele tuldud jne, siis peab elu ikka mönuga vötma ja Eliseaias kohtusin ma oma selle suve roosiga, mille nimi on `Absolutely Fabulous`. Ja seda ta ka on. Kollane ja lõhnab nagu roosimuinasjutt. </p><p>Nii hea oli jälle kõiki armsaid aalujaid näha, melu ja juttu jätkus kauemaks, pererahva aed oli täies õies ja ilm pidas sellel päeval vihmagi kinni. Peale kokukat tuli kreisi mõte Mädapeale sõita, sest meist polnud keegi seal varem käinud. Jõudsime natuke enne sulgemist, näitus oli huvitav, müügilaud muidugi juba tühjaks ostetud, kuid leidsin siiski ka ühe kauatahetud floksisordi mille nimi on `Pjatyi Element`. Kuid päris õige on ka see jutt, et eestimaalt midagi osta, on vahel poole kallim kui Euroopast tellida. :)</p><p>07.08. Kui eile oli niisama kena soe ilm, siis täna on kolmas ilma vihmata päev ja temperatuur +31. Olin hommikul kaks tundi peenras ja mõtlesin, et huvitav, nagu saunas oleks. Ega kauem ei kannatanudki, tuli jahedasse tuppa siestale minna. Meenus ka juunikuu, iu, terve kuu sellist põrgupalavat! Never again! Aga pesu kuivas nööril minutitega. Iga asi on millegi jaoks hea. </p><p>Õhtul algas torm. Kella 8 ajal läks väljas pimedaks, tuul hakkas vastu majanurki põrkama ja Härra Tibu nõudis tuppa laskmist, silmad peas hirmust ümmargused.</p><p>08.08 +17, väga kõva tormituul. Suured puud visklesid veidras tantsus ümberringi ja hommikul verandal kohvetades pidi valju häälega rääkima, sest kohin ja mühin on nii kõva. Midagi peale paari floksivarre meil murdunud ei ole, mõned kohevamad kilekotid esitrepil läksid reisile ja tühjade pottide kasti sisu pages aia peale laiali. Neid pisikesi potte vedeleb nüüd igal pool. Jumal tänatud, et ei tulnud rahet, floksid on just praegu kõige ilusamad.</p><p>11.08 +20 Ilus augustihommik, päike peegeldub miljonis vihmapiisas, mis aias sädelevad. Ilmselt on öösel tibutanud. Täna on tähtis päev, sest kaua tehtud (kaunikene) uus maaparanduse peenar saab valmis. Oh, oleks juba varemgi saanud, aga vahepeal tahaks joosta ja mängida ka ning paaril vihmasel päeval unustasin enda vaibavabrikusse. Avastasin materjalivirnades kaevates paar kasti froteeriide ja dressikate kerasid, jehuu! Jeerum, kui mõnus oli neist kududa. Hea tugev materjal, parajalt jäme, ilusad mahedad värvid, vaip sai kahe päevaga valmis ning puhas puuvillane jääb kudumis nii sümpaatne. </p><p>14.08 +24 ja täispäike. Vahepeal polegi enam sadanud. Mõtlen juba, et võiks siiski vahepeal veidi kasta. Täna oli päeval päris kuum ja paariks järgnevaks päevaks lubatakse suisa leitsakut. Tegelen floksiridade tihendamisega, päästan nirukesi ja suuremate vahele vangi jäänud vähemaid tegelasi. Ja olen rõõmsalt valmis igaks floksivahetuseks.</p><p>15.08 +25 ja täispäike. Tuli keskpäeval kuuma eest tuppa varjule kobida. Käsil on viimane vurritamine ja mummid said 13.08 sööda peale. Kliima soojenemine nihutab suve ettepoole, meehooaeg algab varem ja ka lõpeb varem. Aias on jätkuvalt käsil floksirivide korrastamine. Midagi pole teha, veel üks ports aediiriseid kolib paremasse kodusse. Öösel proovis Bond hiirega sisse saada kuid Pokumees oli valvas ja pani ukse ruttu kinni. Näib, et Bond on meie toitmise endale südameasjaks võtnud. <i>Ma olen hea kass, ma tõin teile...</i>Ja nii üle päeva. Viljakas august, isegi hiiri on palju...</p><p>16.08 +26, leitsak. Aga nii hea oli hommikupoole rohida ja istutada, sest öösel tuli korralik paks vihm, mis kogu aia ära kastis ja ka uusistutusi kosutas. </p><p>Ja siis kui ma nautisin verandal päikesevarjus põgusat puhkehetke kostis eemalt kassilaulu. Kõige kõvem laulumees on meil tavaliselt Bond ja kuna vahel mõjub vastasseisu tekkimisel perenaise hääl positiivselt (pässile meenub keset kõva üürgamist ja adrenaliinilaksu, et tal on oma kodu ka, selline turvaline ja mõnus, ning laulu võib südamerahuga pooleli jätta, sest perenaine kutsub), vähemalt ma tahaks uskuda...Niisiis, ma kutsusin Bondi. Midagi küll ei juhtunud, kuid laul katkes. Umbes viie minuti pärast ilmus verandale kohevil sabaga Härra Tibu (!), kelle silmavaade oli äärmiselt erutunud. Kui Tibu kehakeel ümber tõlkida inimese omaks, siis ilmus isand verandale närvilisel, vargsel ja pisut küürus kõnnakul (<i>kui märgatakse, saan <b>veel </b>peksa</i>), istus maha ja vaatas kahtlustavalt selja taha (<i>ega see hull ometi järgi ei tulnud)</i>, jõllas hoolega, kael hästi pikk (<i>ei, ei tulnud ikka)</i> ja hakkas siis ülima nördimuse ning õrnalt taastärkava väärikusega oma kuuerevääre puhtaks kloppima, silmis loitmas hele pahameele kuma juhtunu üle (<i>mina ei teinud midagi, aga tema, tõbras, mulle pasunasse, segane peast!)</i>. Ja Tibu seljast tolknes välja väike karvatuust. Oli näha, et paljalt lauluga asi ei piirdunud. <i>Tibukene, sa olid teise kassi maa peal, muidugi saad pasunasse. Kas nii vana loom nagu sina võiks ehk juba ühiselu reegleid teada...</i> Muidugi, retooriliseks küsimuseks see jäigi. <i>Tegele oma asjadega,</i> ütles Tibu ja keeras mulle räntsti selja.</p><p>Mõned iluaednikud on minult küsinud, et mida teha võõraste külakassidega kes aias patseerimas käivad. Olen öelnud, et võtke endale üks südi kassiisand (kindlasti peab ta õigel ajal ka lõigatud saama) ja te võite rahulik olla, enam ei tulda. Kassid on oma territooriumiküsimustes väga tundlikud ja võõraid aeda ei lase. </p><p>17.08 Floksipalavik levib. Käisime linnaaednikuga Laitse kandis uut floksihekki vaatamas. Oh, nii palju ilu ühekorraga...Hamsterdasin ühe siilkübara ja mõisnikulaugu. Vanad head ja kindlad asjad.</p><p>Kodumail on käimas agar rohimine ja aiakorrastus. Laisk olen olnud, muud midagi. Nüüd paari päevaga enam maailma valmis ei tee, aga tsipa paremaks ikka. Ühtlasi avastasin asja käigus kivilat rohides ka kui palju põud kurja oli teinud. Täidan tühjad kohad kahe mätasfloksi, jaapani enelate poegade ja kuldkanniga. Olgu siis kivilas natuke suuremaid taimi ka. </p><p>20.08. Kuivaperiood (hakka või kastma) lõppes meil 18.08 öise vihmaga ja lisa tuli ka 19.08 öösel. Nii palju kurke kui sel aastal, pole meil kunagi varem olnud. Täitsa erakorraline, isegi talveks jagus purki panna.</p><p>22.08 Jätkuvalt mõnusad kuni +20 päevad ja vahel sibistab vihma ka. Aga meil on viirus majas. Oli seda nüüd vaja...38,7 ja nõmenõmenõme.Tahan ma sellest pikemalt rääkida? Ei taha.</p><p>23.08 Prigozin hukkus kaks kuud peale putšikatset lennuõnnetuses, mis toimus venemaal. Lihtsalt et kumb, kas rakett või pomm? Matused olid väga valvatud ja väikesed.</p><p>24.08 Viirusest oli suhteliselt kerge pääsemine, imelik tõbi, vaid üks päev kõrget palavikku ja edasi võis igaüks omas helistikus köhida. Enam ei mallanud toas olla. Nii palju asju on veel enne sügist vaja ära teha. Jätkan flokside ümberpaigutamist. Nirukestele uus muld ja uus kasvukoht. </p><p>25.08 Tiigrihüpe ehk kreisi sõit Viljandimaale, mis ei olnudki lõppkokkuvõttes niiväga kreisi<span face=""Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px;">. Kuid siiski minu seni kõige pikem sõit. Kuna asjaolud kujunesid nii, et meie Võrusse minek jäi ära, siis otsustasin, et lähen ise Aide juurde oma floksidele järele. Aidel oli grupp aias ning peale aiaekskursiooni läks perenaine nendega edasi veel Helle aeda. Sulandusin massi. Helle üllatusilme oli kirjeldamatu kui Võhma aiandusklubi ridade vahelt ilmus välja järsku Saku turist.</span><span face=""Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px;"> :)</span></p><p><span face="Segoe UI Historic, Segoe UI, Helvetica, Arial, sans-serif" style="color: #050505;"><span style="background-color: #f0f2f5; font-size: 15px;">Kui ekskursandid läinud, kohvetasime veel kolmekesi jõe ääres ja rääkisime lillejutte. Siis sõitsime Aide juurde tagasi, et floksides sumada ja üks tore siiaminoorik näitas kui imeline võib olla üks noor suhtlemisaldis kass kui ta on otsustanud just selle inimesega tegeleda. Ja siis oligi päev õhtas ning mul aeg nina kodu poole keerata. Sumistasin mööda inimtühje külateid suuremate maanteede poole ja mõtlesin kui ilus see viljandimaa ikka on, muudkui orud ja mäed, pisikesed põllud, kelpkatustega majad ja ikka veel nii palju metsa.</span></span></p><p><span face="Segoe UI Historic, Segoe UI, Helvetica, Arial, sans-serif" style="color: #050505;"><span style="background-color: #f0f2f5; font-size: 15px;">28.08 +17, terve päev laussadu. Tark tüdruk pani ju eile pesu välja, küll see on nüüd hästi loputatud. :) </span></span></p><p><span face="Segoe UI Historic, Segoe UI, Helvetica, Arial, sans-serif" style="color: #050505;"><span style="background-color: #f0f2f5; font-size: 15px;">31.08 +19, eile ja täna jätkuvalt vihmane. Öösel tuli padukas koos äikesega, päeval sajab niisama. Tundsin esimest korda, et vihmast on siiber. Flokside istutamist see muidugi ei sega. Uued lähevad beebipeenrasse, suuremad juba aeda. Kui beebipeenrast taimi ümber tõstsin, siis märkasin, et teised olid mõõduka kasvuga, kuid üks lausa pakatas elujõust. Miks ka mitte kui tolle juure alt vaatas vastu Ene savimuld, eks olin heldelt terve ämbripõhja sinna kummutanud. Mis ained või mis vägi, kuid nüüd on lausa katseliselt tõestatud, et see on flokside lemmikpinnas. :)</span></span></p><p><span style="color: #050505;"><span style="background-color: #f0f2f5; font-size: 15px;">Mõned floksipildid ka: Magiya</span></span></p><p><span style="color: #050505;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="color: #050505;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiG2f43lRXNp_CJjffekA7mXjRjuWDw9Q8XRmtr5lrNGy1MOA3Ienc9rFQetQe_4FVRDu7vvDJL6fDknWqAitgnI9bv-42gmvXAmODQvkvWHsf3lr58dXrAYYNifAL75flqswx1RJS2vLra7gSM4_34hk4NRnjANss06eGpXaZITsA-0mZyfWeULtHIhtM/s4096/IMG_20230824_104301.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4096" data-original-width="3072" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiG2f43lRXNp_CJjffekA7mXjRjuWDw9Q8XRmtr5lrNGy1MOA3Ienc9rFQetQe_4FVRDu7vvDJL6fDknWqAitgnI9bv-42gmvXAmODQvkvWHsf3lr58dXrAYYNifAL75flqswx1RJS2vLra7gSM4_34hk4NRnjANss06eGpXaZITsA-0mZyfWeULtHIhtM/s320/IMG_20230824_104301.jpg" width="240" /></a></span></div><span style="color: #050505;">Alba Grandiflora esimene õis, väga omapärane ja äge. Õied on väikesed, kuid õiekobar ülisuur. Saab olema tore sort.</span><p></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBXYpsEZUBbjli8aO2O3LGZIBs4dMoPX7YxLYYwKdJUg8XFiDQ4gqwTB2YubIC0hyBh4aZ7fiVhcX7vGtJ5Md8wAcZc5n2Q-dsfl9frO7hm0H9AVsHiLZO_948PNgTtgxvjeeSrQpmHWryg8Y3LJNEBDrpS8BgBXqoIRyi1C9_1KyN87NKA9FJVEa6CjU/s4096/IMG_20230824_103857.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4096" data-original-width="3072" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBXYpsEZUBbjli8aO2O3LGZIBs4dMoPX7YxLYYwKdJUg8XFiDQ4gqwTB2YubIC0hyBh4aZ7fiVhcX7vGtJ5Md8wAcZc5n2Q-dsfl9frO7hm0H9AVsHiLZO_948PNgTtgxvjeeSrQpmHWryg8Y3LJNEBDrpS8BgBXqoIRyi1C9_1KyN87NKA9FJVEa6CjU/s320/IMG_20230824_103857.jpg" width="240" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>Vij rokib täiega.<br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFBbpPAST14e_F1grA3gKsgk0QWndRFLSJnz58eCFE-7zDX6WaMQRd3IhUGaJy54qYqINsBPGtjfpPPpQp67i--AbaklgbEAFaRBuCvMQcgf4jgkfHpue1_6dOBjpy_AP2G3bFe0G3bZpLuNT87Mc_-3ANLT8CfX9xUp5yVgNDjiWxhrtxQXhiTB5DUeA/s4096/IMG_20230824_103828.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4096" data-original-width="3072" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFBbpPAST14e_F1grA3gKsgk0QWndRFLSJnz58eCFE-7zDX6WaMQRd3IhUGaJy54qYqINsBPGtjfpPPpQp67i--AbaklgbEAFaRBuCvMQcgf4jgkfHpue1_6dOBjpy_AP2G3bFe0G3bZpLuNT87Mc_-3ANLT8CfX9xUp5yVgNDjiWxhrtxQXhiTB5DUeA/s320/IMG_20230824_103828.jpg" width="240" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="text-align: left;"><br /></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="text-align: left;">Muza tegi õied lahti. Ilus ja eriline.</span></div><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9fo8rkfmEK4o9Q5moEyIapRRDS3QtL2sgFliT7n7RZkt33K_ve5_RnjBLTENXYi3Efp0O3yb88ndCHMy9Opf0sJd9Jwn8mqZzeaO3vsFRJrKTDzYwgk2Y-G9Az8kQ1dusLy7WfV1dBEyvuboei2E_Ll4FwJ_ocCSDPCAcjpGkqBk9yNxEBcRBF5x9dBs/s4096/IMG_20230824_103823.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4096" data-original-width="3072" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9fo8rkfmEK4o9Q5moEyIapRRDS3QtL2sgFliT7n7RZkt33K_ve5_RnjBLTENXYi3Efp0O3yb88ndCHMy9Opf0sJd9Jwn8mqZzeaO3vsFRJrKTDzYwgk2Y-G9Az8kQ1dusLy7WfV1dBEyvuboei2E_Ll4FwJ_ocCSDPCAcjpGkqBk9yNxEBcRBF5x9dBs/s320/IMG_20230824_103823.jpg" width="240" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">Serdse Danko erilist õievärvi püüdmas, aga mitte ei jää teine pildi peale. :)</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRmOXvBHQm_yg5rcDqM0ZLFXLE6lGAM16bhv89dqZuwwTXBTB7J96-Ftzm5Deu1Mx0GYzec1ANrTgSHye5A8REiLLG1D3cRA03VAwi9k2ymdtklhB8dyJM89I5e5YArL7CbkQSsN_pD5iRTB_ucHmKnKAhca0t6OCvw-hPXOt38optXl2EOxXdDbC4h04/s4096/IMG_20230824_103511.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4096" data-original-width="3072" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRmOXvBHQm_yg5rcDqM0ZLFXLE6lGAM16bhv89dqZuwwTXBTB7J96-Ftzm5Deu1Mx0GYzec1ANrTgSHye5A8REiLLG1D3cRA03VAwi9k2ymdtklhB8dyJM89I5e5YArL7CbkQSsN_pD5iRTB_ucHmKnKAhca0t6OCvw-hPXOt38optXl2EOxXdDbC4h04/s320/IMG_20230824_103511.jpg" width="240" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">Deniska-Rediska</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiI7AE6A0JfyoPW_dEfeVI1K3euaeIno-yRKl6xwbjn-rppV_Us1CNvMDKeFBgOwQpW5Quzn82M30HbOuvmMgnovrpiDfPmSDLIiOJ8kktTThL4tqAJmxLEPfrXUpupCJfBqbnyI3tw8xyTMjYIPqRGPHqXHKquPsEFgy5fFgKFNbM9sxcxVuJiWTn4wW0/s4096/IMG_20230824_102315.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4096" data-original-width="3072" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiI7AE6A0JfyoPW_dEfeVI1K3euaeIno-yRKl6xwbjn-rppV_Us1CNvMDKeFBgOwQpW5Quzn82M30HbOuvmMgnovrpiDfPmSDLIiOJ8kktTThL4tqAJmxLEPfrXUpupCJfBqbnyI3tw8xyTMjYIPqRGPHqXHKquPsEFgy5fFgKFNbM9sxcxVuJiWTn4wW0/s320/IMG_20230824_102315.jpg" width="240" /></a></div>Vladimir Vysotski on õrn vaarikapunane, imeline värv.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLNG71XllRlCzefuxeqs6qcdEDxCv8pojGEZhaNtwcXdlxI2lyz9p3nR23Ao69zj14HJ7p23TASjcGYgt5en7a4cHCca-_0sjcj-KgO6EoWP8Chfw1zITJa6DxVE8DVsLlaFwwt4ajhldZAs2yhPwPTlm1xzED3suLAA-kE1dIOWZ-BL4W0qcoZ3yl-DU/s4096/IMG_20230824_101806.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4096" data-original-width="3072" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLNG71XllRlCzefuxeqs6qcdEDxCv8pojGEZhaNtwcXdlxI2lyz9p3nR23Ao69zj14HJ7p23TASjcGYgt5en7a4cHCca-_0sjcj-KgO6EoWP8Chfw1zITJa6DxVE8DVsLlaFwwt4ajhldZAs2yhPwPTlm1xzED3suLAA-kE1dIOWZ-BL4W0qcoZ3yl-DU/s320/IMG_20230824_101806.jpg" width="240" /></a></div><br /><div>Fotode kvaliteet on nigu on, sest uue fototöötlusprogrammiga pole ma veel sõbraks saanud.<br /><div><br /><br /><p><br /><br /><br /><span style="color: #050505;"><br /><span style="background-color: #f0f2f5; font-size: 15px;"><br /></span></span></p><p><br /></p><p><br /></p></div></div>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-46235784763454186132023-08-01T09:22:00.005+03:002023-08-03T23:37:44.307+03:00Hea jahe Juuli <p> 4.07 +15, sajune. Jõudsime ära oodata (vägamegaväga lai naeratus :D), üleeile, eile ja täna sadas hästi. Ilmajaama järgi peaks kuni homseni sadama. Ilmad on mõnusalt jahedad (+15 kuni +21) ja märg kohev muld lausa kutsub istutama. Vihmavajadus hakkas juuni viimases veerandis elutähtsaks muutuma sest paljalt pealtkastmisega aeda elus ei hoia ja aia seis oli enne vihmasid päris kriitiline. Aga pojengide juurde. Pikk põuaaeg andis mõista, et taimestuses tuleb midagi muuta. Kõige paremini said padupalavatel päikesenädalatel hakkama vanemad floksipuhmikud ja pojengid. Nüüd siis otsingi uutele pojengidele sobivaid kohti ja mängin ühtlasi ka aiamalet. See tähendab, et tõstan pisemaid asju ümber, muudan kujundust ja kaevan äsjaavastatud uues aiaruumis istutusauke, sest siin ja seal leiab ruumikitsikusega kohanenud aedniku mõistus jälle ühe uue "igavese lahmaka maad".</p><p>07.07 +18. Jätkuvalt jahe ja pilvine. Vihma tibutab iga päev natuke. Aed paraneb põuast, juba on hostasid päris ilus vaadata, mõni sätib isegi õievarsi ja ka päevaliiliad on päris tublid. Siin ja seal puhkevad esimesed floksid. Esimesed olid Pink Hill, Feniks ja Mio Moi Mio</p><p>06.07 +20 ja päike, kuid poolest päevast hakkab vihma sadama. Mingisugune suurem või väiksem sajusabin on peaaegu iga päev olnud, aiarahvas koos aednikuga on jätkuvalt täiesti totally häppi. Sirutatakse oksi, lehti ja õievarsi, just läks õitsema hollandi iiris. Päevad on töised, hommik algab tavaliselt sellega, et kõigepealt istutan ühe pojengi (jumal, milline nauding on hommikuti kastekannurallit mitte teha!), rohin natuke ja siis meetööde kallale. </p><p>Aga ööd on meil viimasel ajal pisut...segased olnud. Kuna suvel soojaga on rõduuks ikka öösiti veidi poikvel, siis hakkas Bond viimasel ajal psühhoterrorit harrastama. Ta tuli kõige pimedamal ajal tuppa ja näugus. See oli niisugune intensiivne ja tüütu. Muudkui soiub. Kuni ühel eriti seiklusrikkal ööl avastasime, et Bond <b>toob meile hiiri tuppa.</b></p><p> Vahel on mõned maailma asjad imelikud, sest nii kummaline kui see ka pole, on hiirte suur hulk lähikonna aedades põhjustanud nüüd selle, et me suvel kinnise rõduaknaga magame.</p><p>10.07 Esimene pilvitu taevaga juulipäev. Ei teagi mis sellest arvata, esialgu on hea jahe, ilmajaam leitsakut ei luba, kuid eelmise kuu põuakogemus oli nii põhjapanev, et vihmase juulialguse üle oli puhas rõõm. Seniajani on iga päev sadanud ja maa on labidasügavuselt niiskunud. Alustan jätkuvalt iga uut päeva ühe pojengi istutamisega. Täna oli Elsa Sass.</p><p>14.07 +18, pilvine, vihmaootvel hommik. Pohmelus peale Gardeni odavmüüki. Silme eest võttis kirjuks, sest mida kõike seal ka polnud...Täna läheb aias korralikuks mööbeldamiseks, sest umbes pooltel uustulnukatel on kohad olemas, kuid pooltel mitte. Saak oli järgmine: Achillea millefolium `Apfelblüte`; Thalictrum kiusianum, Eryngium variifolium, Sanquisorba hybr. `Lilac Scuirrel`; Lycnis `White Robin`; Delphinium `Magic Fountain Sky Blue`; Kalimeris incisa `Charlotte` ja paar pojengi muidugi.</p><p>15.07 +18, head jahedad hommikud, mõnus aeg mullatöödeks. Alustasin päeva pojengi (Eliza Lundy) istutamisega ja edasi kulges töörada omasoodu, ikka et kust midagi vaja kärpida, kus rohida ja esimese mitu aastat silma kriipinud koosluse lõin ka laiali. <i>Pole sul vaja reanimeerida neid rääbakaid, kasvata seda mis sinu liivmullas kasvada tahab</i>, ütles sisemine hääl. Eks ta ole ennemgi öelnud, aga mis teha kui mulle astilbed NII meeldivad. Tänavu siiski sai selgeks, et ka megavastupidav hiina astilbe Pumilo pole minu aia taim. Katsetan sama koha peal aster sedifoliust, õnneheina ja teisi. Ning jätkuvalt kollane-lilla-roosa gammas. Paraadpeenras õitseb ka üks emotsiooniost - sametpunane talinelk. Pokumees ütles, et see on paraadpeenra punanurk. Kuis`siis ilma selleta. :)</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5QyjezNSAkTZPEgTmFWiCkZd_uHWNbQ-lWXJoqBZfiWt2yrS5EeTiGUe5V6xp7dlNHVCfElTUjChd4W0foIe-KijT3qHZ8PmrZRmgqmDHUOzp35wtxAPp457ANE5l8n8PRq6A47D8nenBG2FNTz8QrJyrF3vrW9A3LMyXIF-t0htV1zReEv38gn2M7_w/s4000/IMG_20230715_175242.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5QyjezNSAkTZPEgTmFWiCkZd_uHWNbQ-lWXJoqBZfiWt2yrS5EeTiGUe5V6xp7dlNHVCfElTUjChd4W0foIe-KijT3qHZ8PmrZRmgqmDHUOzp35wtxAPp457ANE5l8n8PRq6A47D8nenBG2FNTz8QrJyrF3vrW9A3LMyXIF-t0htV1zReEv38gn2M7_w/s320/IMG_20230715_175242.jpg" width="240" /></a></div><p></p><p>18.07 +18 Ei usu õnne, ikka veel on alles need head jahedad hommikud ja kui juhtudki midagi istutama, siis viipad vihma kohale ja lähed ise verandale jutukat lugema. Tõstad silmad, hingad mõnuga suviseid aia ja metsa aroome ning vihm muudkui kastab ja kastab ning sa ei pea selleks lillegi liigutama. Sest on jätkuvalt minu lemmikjuuli.</p><p>19.07 +18, päike ja vihmasabin. Rikkusin täna rituaali ja istutasin pojengi asemel maha hoopis Sanquisorba `Lilac Squirrel`. See oli midagi sellist, millele Gardenis otsa vaadates on võimatu keelduda teda kaasa võtmast. Kõrguselt ligi minu pikkune ja pikad lõhnavad roosad päevakoerad tuules hõljumas. </p><p>20.07 +20, päike ja vihmad. Alustasin veel ühe viljatu maalapi uuendust. Kaevan peenra kahe labida sügavuselt liivmullast tühjaks, panen põhja savise niiskust talletava kihi külamulda ja selle peale kompostid ning muud head-paremat. Valmis ruutmeetrisse mahub kaks-kolm pojengi ja nende vahele tulpe, priimulad ning muud kevadist kribu-krabu. Pealmine muld läheb sõnniku ja jahvatatud saviga vaheliti kompostikasti kirgastuma, lahja liivmuld täidab murus lohud. Rügades meenuvad Räpina aiakooli õppejõu sõnad: "Iluaiandus on 98% liiv, muld, kivid, higi ning vaid 2 % istutamist. Aga istutamine teeb õnnelikuks." Jah, sulatõde. :)</p><p>23.07 +19, päike ja vihmad nagu iga päev seniajani. Juulikuu jooksul mahasadanud vihmavee hulk on olnud kolossaalne. Tunnen end veidrikuna, sest mul on kogutud ligi tonn vihmavett, kuid iial ei või teada...august on veel ees ja eelmisel aastal oli see väga põuane. Müstika, kust tulevad need vihmad kui Euroopas on seniajani kuumalaine nagu juuniski? Igatahes, kui peaks valima, eelistan vihma põuale. Ja nii ta nüüd sajabki iga päev. Floksid alustavad õitsemist. Tagaaia suur maaparandusprojekt edeneb väga pikkamööda, aga kuhu mul kiiret. </p><p>Käisin täna Kundas Mammutriinul külas. Mammutriinu liigirikas aed pakkus nii mõnegi taimeüllatuse, mida ma varem näinud ei olnud. Nurusin kaasa lavendlilehise nõianõgese, madalakasvulise mätasja vorstirohu, mõned dollarilille (minu esimest aeda meenutav nostalgialill) pojad ja pronksivärvilise krüsanteemi.</p><p>Läksin ka Kunda lähedal elavat tuttavat mõisahärrat külastama. Jätkuvalt paneb mind imestlema see rahu ja vaikus mis tollele kandile nii omane on. Mugisime aias kirsse ja sõstraid, uurisime eelmisel aastal istutatud puu, põõsa- ja roosipoegade tervist ning toas võttis mu sihikule maja kodulind Zulu. Ma mäletan suurepäraselt kuidas ta viis aastat tagasi mu sõrmust püüdis kätte saada. Projekt meenutas plekitangidega sõrme amputeerimist, ise pobises erutunult, õudne lind. Igaks juhuks hoian temast peale seda ohutusse kaugusse. Aga seekord ei õnnestunud. Ta tuli (päta-päta-päta) mu juurde, pani noka maha ja nõudis peasulgede sasimist ning peale seda hakkas mu seelikut uurima, et kuidas seda mööda üles saaks. Peremees ütles, et see võib mõnevõrra valus olla kui ronima hakkab, sest küüned ja nokk...Panin käe maha, lind astus väärikalt randmele, tatsus mööda käsivart õlale, vaatas mulle ühe ja teise silmaga otsa ja ütles rämedavõitu mehehäälega "A lä`me tuttu nüd vä?" ja lisas juurde "Fuck you." Siis me vaatasime veel veidi tõtt ikka ühe ja teise silmaga, ning kuigi ma olin suhteliselt valvel, ei läinudki seekord vägivallaks. Vastupidi, väga nunnu oli. Ta toetas oma konserviavaja (noka) vastu mu põske ja laskis jälle oma pead sasida. (Sellegipoolest ei suuda ma seda sõrmemõrvakatset päris ära unustada, aga no, mis old, see old). </p><p>Vihmade osas seekord täitsa vedas, alles siis kui koduteele asusin, hakkas sealmail sadama. Sakus oli päev läbi hoovihmatanud.</p><p>25.07. +18, argipäev. Oo, uskumatu, eile ei sadanudki, kuid ilmajaam ütleb, et seevastu tuleb täna topelt. Tahaksin kangesti öelda, et alustasin päeva pojengi istutamisega, kuid ka täna jääb vahele. Peenratoorik sai vanast mullast tühjendatud ja selle põhi savimullaga tihendatud kuid siis oli toss väljas ka. Ronisin august välja ja läksin külla teiste ilusaid lilli vaatama. Kella kahest algas vaikne tihe laussadu mis kestis hommikuni. Umbes kolmveerand floksidest on avanud vähemalt ühe õie.</p><p>29.07 Viis päeva läks augu tühjendamiseks ja kolm selle täitmiseks. Gravitatsioon. :) Välja on ikka raskem kangutada kui sisse valada. Ilmad on jätkuvalt normaalse temperatuuriga (+20) ja aeg-ajalt tuleb vihma. Jätkan rituaaliga ja alustasin päeva pojengi istutamisega (Henry Bockstock) ning muud kribunad peale selle. Floksid puhkevad ükshaaval. Praegu võib öelda, et aias on värve. Jaa, mõnevõrra tõesti on. :)</p><p>31.07 Tänahommikune pojeng oli Mme Claude Tain. Öine sadu oli maapinna mõnusalt ära niisutanud, kuid esimest korda vaatasin, et flokside õite jaoks on vist natsa palju. Osad olid hommikul üsna uppunud moega. Meie mullas kasvavad floksid ei ole väga jämeda varrega ja lopsakate õite puhul on uus häda, kui vihm muudab õiekobarad raskeks, siis vajub vars maha ja murdub juurekaelast. Muidugi, kui pole toestatud. Tugesid on vaja sügisel juurde sebida, aga muidu on elu lill - millised värvid, milline lopsakus! Iga päev puhkeb uustulnukaid ja see on väga põnev.</p><p>Esmeralda, kirsipunase varjundid, sügavalt sametine värv</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYedTm9Xtk9i1u7ekLPdoHSZLwY5T3BuwP7V32VJBMmGiNq8thO-27FYgETL9ExalQxR84OIhUh451uL4d08AkjarWEhLOKPYnQr4SJejL9b2JMgwuq7hy3cStNfbDnGH7l6voiqqSZn1EvcrS1n2lHKj8fkWjy-HFADpP9vsU6QcPCG7bLtlyTZq4kUM/s4000/IMG_20230731_194230.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYedTm9Xtk9i1u7ekLPdoHSZLwY5T3BuwP7V32VJBMmGiNq8thO-27FYgETL9ExalQxR84OIhUh451uL4d08AkjarWEhLOKPYnQr4SJejL9b2JMgwuq7hy3cStNfbDnGH7l6voiqqSZn1EvcrS1n2lHKj8fkWjy-HFADpP9vsU6QcPCG7bLtlyTZq4kUM/s320/IMG_20230731_194230.jpg" width="240" /></a></div>Marisha, suitsune roosa, mahedad värvide üleminekud, väga äge sort<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvzzqCwL6K3F7JdrI5kOsdPsFwa4qyg6ogmeKvPerqshnjuJsdtwHIjr3HvZzAvaHws_jVJcXJ02HqS6032zXbHLXURLXxYwKCSC1yjS6FynQ567z01c1qvklQRFhuDXNcogEb1qyy_PyTvt6eU64LhD2afVCtDbI_RaRmN1Kt3hYixy2x4fBLEoRJd8I/s4000/IMG_20230731_194954.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvzzqCwL6K3F7JdrI5kOsdPsFwa4qyg6ogmeKvPerqshnjuJsdtwHIjr3HvZzAvaHws_jVJcXJ02HqS6032zXbHLXURLXxYwKCSC1yjS6FynQ567z01c1qvklQRFhuDXNcogEb1qyy_PyTvt6eU64LhD2afVCtDbI_RaRmN1Kt3hYixy2x4fBLEoRJd8I/s320/IMG_20230731_194954.jpg" width="240" /></a></div>Bolshoi Sekret, samuti varjunditega suitsune roosa kuid teised pooltoonid<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx30o2jdBrCfv2IcOLnH3fkVed8jlLu-liHMSCMVIcqQVK6vbU6LxJFn2nDaZ1ozixhUBp8_iJEHzeuD2ljVEIpJaAdKKXxlPXZSNKq5rWnxrIBe1DiEJ4CIMA7WgKICtDWRVz0uPWoMvW8Kvl1UfXiipcnJ7hMiE4OT2bBsByBRC9Q1u2wn6nVauvhJc/s4000/IMG_20230731_195003.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx30o2jdBrCfv2IcOLnH3fkVed8jlLu-liHMSCMVIcqQVK6vbU6LxJFn2nDaZ1ozixhUBp8_iJEHzeuD2ljVEIpJaAdKKXxlPXZSNKq5rWnxrIBe1DiEJ4CIMA7WgKICtDWRVz0uPWoMvW8Kvl1UfXiipcnJ7hMiE4OT2bBsByBRC9Q1u2wn6nVauvhJc/s320/IMG_20230731_195003.jpg" width="240" /></a></div>Iris, suur, tumelilla õis<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijCCDqGqC_iJqfJgxMc8xMDtu2DBGCNUZRrlxqFbCWbpDj78i972kZNbZaTwOPnTZDfSv-BzpYZJ8nBgLIqW-GTjBqphr7DuO2ZhXfillBpb84f33pFbQPEHCiDAoqi7jlqlcB1--MlYGu8XbW2IV-API_mR7q7b7eQagInqocV4cM72T5E3bJVsoe9ho/s4000/IMG_20230731_195108.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijCCDqGqC_iJqfJgxMc8xMDtu2DBGCNUZRrlxqFbCWbpDj78i972kZNbZaTwOPnTZDfSv-BzpYZJ8nBgLIqW-GTjBqphr7DuO2ZhXfillBpb84f33pFbQPEHCiDAoqi7jlqlcB1--MlYGu8XbW2IV-API_mR7q7b7eQagInqocV4cM72T5E3bJVsoe9ho/s320/IMG_20230731_195108.jpg" width="240" /></a></div>Eesti 100 on väga erilise õiega<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRK5z6TvRjGjCl7_TapFh18DHHIs55jVtUOW6TwFsN55LZahcqrCExoRzFtBJU4tZQTqiM5pYxORCv8ZQTdYWy95ai-au6hnEexiPpL6wBxSbAO6MA8P6rQN7KttRCk2isUSGIAJR4zaK3YHh8cRArN9TFy1aLzBEPirnIY8mBWQkSJmsciFcwlm2xxlw/s4000/IMG_20230731_194931.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRK5z6TvRjGjCl7_TapFh18DHHIs55jVtUOW6TwFsN55LZahcqrCExoRzFtBJU4tZQTqiM5pYxORCv8ZQTdYWy95ai-au6hnEexiPpL6wBxSbAO6MA8P6rQN7KttRCk2isUSGIAJR4zaK3YHh8cRArN9TFy1aLzBEPirnIY8mBWQkSJmsciFcwlm2xxlw/s320/IMG_20230731_194931.jpg" width="320" /></a></div>Sweet Summer Fantasy<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJ1iTXcPLREs92jiXm52w2ep7NZHXJTZ6yyw_m5i5KAqwUc7A5Dsc2ZnJSo6WfwLx2OTpdKCVKHUIHG9Hb42vwyWfkyjNmuK_Fs-tRKH8HJtoFwPaRGRpUBI7wa3tN5evpu6J9a9la7RPeD_5KIBz6_zacMz7MvvWT564eTNzr2C8D9jqAOOQJzz0i5Ws/s4000/IMG_20230731_194152.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJ1iTXcPLREs92jiXm52w2ep7NZHXJTZ6yyw_m5i5KAqwUc7A5Dsc2ZnJSo6WfwLx2OTpdKCVKHUIHG9Hb42vwyWfkyjNmuK_Fs-tRKH8HJtoFwPaRGRpUBI7wa3tN5evpu6J9a9la7RPeD_5KIBz6_zacMz7MvvWT564eTNzr2C8D9jqAOOQJzz0i5Ws/s320/IMG_20230731_194152.jpg" width="240" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">Stars and Stripes (reaalis hoopis teine värv).</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyomi62DeEnKjNtR6tGZ7yTXzfZdKIDzzqA2rUN4aMiiB9PgtyoKOm6ZJmVs5DR8q5oICAEdEI5_lNfGbqVkhCsXq5xmQ9S8ENDkeboJhbkbNfEdYU6vhl-Bhmn0ncNdpleyhyvhmanVlpW8GZgiE9kMxTKMXkXT6cliItpq8LHYzTDRVbEcxn-l-1zZc/s4000/IMG_20230731_195229.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyomi62DeEnKjNtR6tGZ7yTXzfZdKIDzzqA2rUN4aMiiB9PgtyoKOm6ZJmVs5DR8q5oICAEdEI5_lNfGbqVkhCsXq5xmQ9S8ENDkeboJhbkbNfEdYU6vhl-Bhmn0ncNdpleyhyvhmanVlpW8GZgiE9kMxTKMXkXT6cliItpq8LHYzTDRVbEcxn-l-1zZc/s320/IMG_20230731_195229.jpg" width="320" /></a></div>Ene imeline vaarikapunane sort, teist sellist lihtsalt pole<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3j940L5P6dXJVyA04T1Y-rirRbCifawd_ULAr_IhyxYx0YRgdGm0MRkfglLOSTQjYNQOkQiBjAYhMn_WaK1Qiq1n7TG2erq-2nWSgd_8yLPNNUznOKvx7bk0sjYEg6h6jVITfDDCvAQaOI2Rvdio-cVSWGIpJOi_isy9K80LcEAHkkjuFHVKH9pnAiNM/s4000/IMG_20230731_195213.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3j940L5P6dXJVyA04T1Y-rirRbCifawd_ULAr_IhyxYx0YRgdGm0MRkfglLOSTQjYNQOkQiBjAYhMn_WaK1Qiq1n7TG2erq-2nWSgd_8yLPNNUznOKvx7bk0sjYEg6h6jVITfDDCvAQaOI2Rvdio-cVSWGIpJOi_isy9K80LcEAHkkjuFHVKH9pnAiNM/s320/IMG_20230731_195213.jpg" width="320" /></a></div>Roosidele näikse selle suve kliima tiivustavalt mõjuvat, Novalis.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzR8JSzH_tbZoI2i3OuyOucMhOweZcjuvTeFOWi60tOUxLoHRFPh8UJMePfpr4718zdpu3ChnAIM4k6bKLkaMDg3rKdTVhtz17JHSK3jqyzQkCIXUI8TfEILRTdm2Bb3mULrfGOLn5e0xSvivutFSQHDHZYfJufkIqC-0wp7F_ujaTf9gWoBcu52L4LYM/s4000/IMG_20230731_194353.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzR8JSzH_tbZoI2i3OuyOucMhOweZcjuvTeFOWi60tOUxLoHRFPh8UJMePfpr4718zdpu3ChnAIM4k6bKLkaMDg3rKdTVhtz17JHSK3jqyzQkCIXUI8TfEILRTdm2Bb3mULrfGOLn5e0xSvivutFSQHDHZYfJufkIqC-0wp7F_ujaTf9gWoBcu52L4LYM/s320/IMG_20230731_194353.jpg" width="240" /></a></div>Märtsis Bauhofis tehtud halastusost miniroosipoti näol kus oli 12 taime, maksis 2.62. Taimed läksid eraldi pottidesse ja kevadel kasvuhoonesse, hiljem roosipeenrasse, aga sellist õietulva küll ei osanud oodata sest veebruaris nad alles ju õitsesid.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinyczuI3psM7nuwH4USvt9CBdqcYEK0CXn4BaHBzAOf1790e0vCqxrXEt1YnJdfCqysDe5MFC1TjbDvVvNBP6DOfPqkOx_uxGI3OMv08tpAjwxckYRzD8QwPrXeQtX0OXRgA0ev-7epPf4XePq9u514NH0-Qocy4CridLYEh59ryJKAnRpgT_Jy2lDoKk/s4000/IMG_20230731_194827.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinyczuI3psM7nuwH4USvt9CBdqcYEK0CXn4BaHBzAOf1790e0vCqxrXEt1YnJdfCqysDe5MFC1TjbDvVvNBP6DOfPqkOx_uxGI3OMv08tpAjwxckYRzD8QwPrXeQtX0OXRgA0ev-7epPf4XePq9u514NH0-Qocy4CridLYEh59ryJKAnRpgT_Jy2lDoKk/s320/IMG_20230731_194827.jpg" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">Endakõrgust kaeralille ka pole varem näinud<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6PqHqy9l0HzSayJ46T5V0fJpFlACG1KLnPxpNYm-UvQ2HeKyj1x-Ynl_sfpK-MylwV6vqFHA9Ol4RotFqAgwrz7cMz8aEhySGQmehQ3A8627-FlO2RhTZdA1enN9oz_iwkwxkovlFrjQeFmD3YWejmTw-D0V0BBWGEwOkRAywNHFpnnyON-hBBriahNE/s4000/IMG_20230731_194800.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6PqHqy9l0HzSayJ46T5V0fJpFlACG1KLnPxpNYm-UvQ2HeKyj1x-Ynl_sfpK-MylwV6vqFHA9Ol4RotFqAgwrz7cMz8aEhySGQmehQ3A8627-FlO2RhTZdA1enN9oz_iwkwxkovlFrjQeFmD3YWejmTw-D0V0BBWGEwOkRAywNHFpnnyON-hBBriahNE/s320/IMG_20230731_194800.jpg" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">Ilmselt meeldisid talle kuidagi eritiväga see kuum juuni ja juulised vihmad sinna otsa.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">Esimesel augustil puhkes pojeng Bartzella viimane õis, teised õied õitsesid kuu aega varem ära. Selle võib ka ekstreemsete ilmaolude kraesse kirjutada, aga päris eksootiline - pojeng keset flokse. :)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjusNXOJDpAsPVwyGrEpke517FhHQb3JDTbJMwgJQBlgWI0tJOtzaEUF4FtAByVwEuZYmiMEIw1aCL0mOrN3yVPLjR6-6YcTyG25ST9egyncyPOuUiXSairVWeqMgDmZYwqvXu9A5Z2AaN_fbq7xLmlUJlAaGroypeBIsQ1a2Cxc2M2X4Szs3fP8b6z1Vo/s4000/IMG_20230731_194521.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjusNXOJDpAsPVwyGrEpke517FhHQb3JDTbJMwgJQBlgWI0tJOtzaEUF4FtAByVwEuZYmiMEIw1aCL0mOrN3yVPLjR6-6YcTyG25ST9egyncyPOuUiXSairVWeqMgDmZYwqvXu9A5Z2AaN_fbq7xLmlUJlAaGroypeBIsQ1a2Cxc2M2X4Szs3fP8b6z1Vo/s320/IMG_20230731_194521.jpg" width="240" /></a></div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-7786813218002020372023-07-01T07:18:00.003+03:002023-07-25T07:54:24.212+03:00Põuane ja mesine juuni<p> 01.06 Külm, aga lumeta. Kell on 22:00 ja õues 4 kraadi. Katsin õuetomatid ja kuldkingad ära. Muuga on nigu on, terve aed ju juunine, iirised, martagonid kohe puhkemas, hostadki maa seest väljas. Teoreetiliselt tuleks kogu aeda katta. Eks näis, mis pilt homme avaneb...Imelikud ilmad. Päeval oli 11 kraadi koos külma tuulega. Võib järeldada, et kuna juunisoe oli juba aprillis ära, siis antakse seda praegu tagasihoidlikumalt. Ohjah. Kui saaks täna ööseks prognoositava öökülma vahetada korraliku hoovihma vastu...</p><p>02.05 Öökülma polnud palju -0,4, kuid pool korea vahakübara põõsast oli hommikuks kortsus. Üksik katmata kasvuhoonetomat eesõues oli elus ja täiesti veatu ning muid külmanäpistusi silma ei hakanud. Päeval jäi ära ilmateate lubatud poolepäevane vihm, kuid see-eest anti jahedust - lausa +7 kraadi. Veidrad külmad ilmad juuni kohta, aprilliski oli soojem. Ööl vastu laupäeva õnnistas vihm aeda ja pühapäeval sajab veel juurdegi.</p><p>03.06 <span style="background-color: white; color: #050505; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: times;">Tartu Botaanikaaia päevad.</span></span></p><div dir="auto" style="background-color: white; color: #050505; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: times;">Jõudsime piisavalt vara lõunamaale, et läbi käia Aiasõbrast. Olin eelmisel päeval Aiasõbra koduka rist-põiki läbi uurinud ja leidnud, et pole siin miskit erilist kuid reaalsus on midagi muud. Kõike pole kodukal ilmselt kirjas ka. Ja ega seda ogaputke ma enam käest ei lasknudki (Eryngium bourgatii `Picos Amethyst`). Teine ogaputk oli ka äge (erkkollaste lehtedega) kuid googeldades selgus, et see vinge beebivärvus kandub vaid osaliselt täiskasvanud taimele üle. Ning ka taimehinnad on tõusnud ja mul pole ruumi jne. Nii, et kui aeda midagi juurde tuleb, siis selle valemiga, et keegi peab kuskile mujale kolima. Kuid see esimene ogaputk oli seda väärt. Edasi oli Tartu. Botaanikaaed on tõeline esteedi maiuspala. Mida kõike seal ka pole...ja kui kaunilt eksponeeritud. Pärast istud pargipingile ja hinges heliseb...nagu oleks kirikus käinud või midagi. Ja siis kõik need head sõbrad siin- ja sealpool lillelette. Nii tore oli näha. <span class="x3nfvp2 x1j61x8r x1fcty0u xdj266r xhhsvwb xat24cr xgzva0m xxymvpz xlup9mm x1kky2od" style="display: inline-flex; height: 16px; margin: 0px 1px; vertical-align: middle; width: 16px;"><img alt="🙂" height="16" referrerpolicy="origin-when-cross-origin" src="https://static.xx.fbcdn.net/images/emoji.php/v9/ta5/1.5/16/1f642.png" style="border: 0px;" width="16" /></span> Ja taimevahetus soojendas südant. Minul on vist nii, et mida väiksem taim, seda suurem rõõm. Ja neid tibatillukesi oli. Peale mesiohaka olid kotis Dionysia involucrata, dianthus haematygalux, üks ilus ja vastupidav ibeeris, Thalictrum ichanense Evening Star ja üks täitsa suur epimedium Red Maximum. Muidugi ei suutnud ma Tiia aias hamsterdamata jätta ja buketile lisandus üks rosetike säravbeezi heucherellat. Ilus päev oli. Tänud kõigile kes osalesid. <span class="x3nfvp2 x1j61x8r x1fcty0u xdj266r xhhsvwb xat24cr xgzva0m xxymvpz xlup9mm x1kky2od" style="display: inline-flex; height: 16px; margin: 0px 1px; vertical-align: middle; width: 16px;"><img alt="🙂" height="16" referrerpolicy="origin-when-cross-origin" src="https://static.xx.fbcdn.net/images/emoji.php/v9/ta5/1.5/16/1f642.png" style="border: 0px;" width="16" /></span></span></div><p>07.06 Süvenev juuni, jahedam nädala algus on suvisemaks muutunud. Päike lõõmab pilvitus taevas ja täna võis juba jakita aias posserdada. Kuid olukord on keeruline. Kui ma siin enne rääkisin, et vihmase suvega rohid ja kuivaga kastad, siis hetkel on asjad kuidagi resonantsi läinud. Vihma tuli liiga vähe, et põuda likvideerida, kuid umbrohu pani kasvama küll. Ja nüüd on nii, et rohin ja kastan korraga.</p><p>Hetkel õitsevad laugud, täidisõieline tillilehine pojeng ja alpikaljudel mauklehed, jänesekapsas, nelgid, floksid, kuutõverohi, sinilatv ja kohe alustavad aediirised. Iiristega on väga keeruline seis. Kuna ainuke koht kuhu minikasvuhoone sobis, asus iiriste peenras ja kuna ma pole võimeline neist loobuma, siis ähvardasin iiriseid, et see kes ei õitse, läheb aiast minema. Ning minikasvuka alale jäänud taimed istutasin pottidesse, ikka sama jutuga. Peale juuni algust hakkas nägu pikaks vajuma. Aediiriste õitsemisprotsent on hirmuäratav. Vaid kümnest üks ei õitse.</p><p>09.06 Esimene mesi. Võilillelõhnaline ambroosia.</p><p>14.06 +24 varjus. Ilmade osas muutusteta, lihtsalt soojemaks on läinud ja öökülmadega ka enam ei ähvardata. Aga päike särab jätkuvalt pilvitus taevas nagu kuum taaler ja aiandus ei ole enam nii tore kui mais ja aprillis.</p><p>Vihmajumalanna ärkab vara, jätab hommikukohvi vahele ja läheb välja siis kui päike veel kõrvetama pole hakanud. Ta on aia mõttes kuueks sektoriks jooninud ja lähtub kastmisel sellest reeglist. Iga sektor saab vett erineval päeval. Vihmavesi suurest tünnist on otsa lõppenud, kuid õnneks aitab vana salvkaev hädast välja. Selle vesi on rohkem kui pikantse aroomiga, kuid lilledele sobib väga hästi. Jumalanna täidab kastekannud, pühib higi ja vaarub missioonile, kirub kui vett jala peale läheb ja kastab, kastab kastab...</p><p>15.06 Põud jätkub. +28 varjus. Otsisin välja vanad pilliroomatid ja kui need taimetugedele kinnitada, siis on päris hea varjutus. Kasutan tundlikumatel kohtadel. Ja multš aitab ka. Oeh, aga muidu on kuum ja ikka päris päris päris põud. Prognoositava vihmani on veel kolm päeva...Täna puhkesid kaks imelist aediirist Tabac Gold ning Norwegan Song ja pojengid Joker ning Black Beauty.</p><p>17.06 Põud, +29 varjus. Vihmajumalanna töökohalt pole niipeagi veel vallandamist loota. Homseks lubatakse vihma, aga issand ise teab kus seda sadada suvatseb, kui üldse suvatseb. Vana kaevu vesi on ropp ja haiseb jubedalt kuid lillede kastmiseks kõlbab küll. Ja vaatasin taimedele tähelepanelikult otsa - paistab, et see süsteemkastmine toimib. Hoolimata põuast on kõik terved ja võibolla isegi paremini hooldatud kui mittepõuastel aegadel, sest kukun ma jee keset suve sinililli kastma, kuid tänavu elavad nad parasniiskes, nii nagu peab. Ja eriti palju nunnutamist saavad ka priimulad.</p><p>18.06 +30 varjus. Õhtupoole, kui päike verandalt oma põletava palge kõrvale oli pööranud, hakkas õuest kostma mingit veidrat põrinat. Romaan oli huvitav, kuid mõte kippus ikka oma radadele uitama minema, mingi uus majapidamismasin naabritel? pump?kastmismasin? Lõpuks ei saanud lugemisest siiski asja ja ma läksin vaatama mis toimub. Selgus, et põrinat teeb meganärvis Härra Tibu, kes oli püüdnud HIIRE! Ma ei tea küll kuidas see juhtus, sest Tibu pole mingi kütt ja ilmselt sai ta ka ise sündmuse erakordsusest aru, sest SEDA AARET ta kellegile loovutada ei tahtnud. Ning kuulutas kogu maailmale, et tolle hiire pärast on ta valmis tervele sõjaväele vastu astuma. Me vaatasime Bondiga nõutult põrisevat Tibu kelle silmad olid täiesti mustad ja Bond tegi sammu lähemale, et vaadata, et on siis nii suur või mingit erilist sorti või...Härra Tibu jõurahtas järsult ja Bond tõstis käed, ok, ok...Tibu põikas ümber mu jalgade, varjus diivani serva alla ja sealt hakkas kostma väikeste haprate kontide raginat. Tibu sõi omapüütud saagi enne ära, enne kui "aplad pereliikmed seda talt käest ära oleksid hakanud kiskuma". Bond kehitas õlgu ja keeras magama, mina lugesin edasi ja mõne aja pärast tuli diivani alt välja jälle seesama vana hea Härra Tibu kellega me kõik harjunud olime.</p><p>20.06 Mitmendat päeva juba +30 varjus. Kuuepäevane graafik ei tööta. Kui ei taha oma aiast ilma jääda tuleb kastetav ala kolmeks jagada. Esimesel päeval saab eesaed, teisel päeval pojengid, hapuala ja floksipeenar, kolmandal paraadpeenar ja külgaed. Nii on rügamist rohkem kuid taimede vastupanu päikesele on silmaga näha ja minestanuid ka enam kohanud pole. Väga haledas seisus on hostad ja ploomi otsast pudiseb janusse surnud lehetäisid nagu veidra konsistentsiga õietolmu. Lubatud vihma loomulikult ei tulnud ja statistikud räägivad, et tegemist võib olla põuaseima juuniga üldse. Kuigi kuu pole veel lõppenud. Muus osas on ka seisak. Põuaga ei rohita ega istutata. Sisse tulnud taimed on pottides kosumas ja ootavad millal peenrasse saab. Ja võibolla niipea ei saagi. Aga mesi tuleb kohinal. </p><p>21.06 Täna oleks nagu pühadelaupäev, sest homme tuleb vihma! </p><p>22.06 Ja vihm tuli. Tuli nagu jõuluvana, nagu kauaoodatud suurte kingikohvritega ameerika tädi, nagu esimene pojengiõis tundmatult sordilt, nagu viimane buss kibekülmal jaanuari hilisõhtul, nagu kuradima kaua mitte sadanud vihm. Ja maailm muutus tundmatuseni. Floksid kasvasid 5 cm pikemaks, alpikaljudele ilmus umbrohupoegi, martagonid avasid õied ja aednik muheles terve päeva. Põud on õpetanud vihmavett koguma. Hetkel on kõik vitsikud ja potsikud vett täis. Sest vihma tuli ikka korralikult. Ja arvatagu pealegi, et mul on vihmaveefetiš või midagi. Eelnevate põuanädalate valguses on neid vihmaveetünne ikka väga mõnus vaadata. (ilmateade lubab nüüd edaspidi justnagu üle päeva vihma, aga las lubab, LIIGA pikk põud oli). Loodetavasti on maapind poole labidalehe sügavuselt kastetud. Ilmselt on alles homme aega selles veenduda, sest täna on jaanilaupäev ja muud posserdused plaanis.</p><p>Aga selline totaalne põud on pannud mõtlema. Midagi tuleb taimestuses otsustavalt muuta. Ja kuna põuas said kenasti hakkama vanemad pojengid ja vanemad floksid (noorematel floksidel tuli hoolega silma peal hoida, et ära ei kustuks), siis otsustasin juurde tekitada pojenge. Kaevu ümbrus läheb renoveerimisele ja sinna tuleb pojengipeenar. Väikese aia puhul väga suur muudatus ja selle hiidlaine lokses muutub ilmselt terve aed mingis suunas. Ilmselt kaovadki ära need väikesed ja nirud vaevlejad, kellele kuivus meie liivmullas liiga kipub tegema. </p><p>24.06 Jaaniõhtu oli vaikne mõnus saunakas. Nurgas seisab post mett (7 kasti) ja Mesinik tuli objektilt paistes nina ja sinise silmaga. Seekord oli kismaks läinud. Kuna ühes peres on küürakhaue, siis võttis Mesinik perest ära kõik kärjed, ajas mummirahva läbi emalahutusvõre (võib ainult oletada KUI kurjaks valvurid selle peale said), eraldas lesed ning andis järgijäänud mesilastele täiesti tühjad kärjed. Kärgede peale pani puuriga uue mesilasema. Puuri ukse tegi lahti, kuid tarumesilastest eraldab mesilasema kiht mee ja tuhksuhkru segu, mida kutsutakse candyks. Kuni candyst läbi näritakse, on perel aega emaga harjuda. Selle kõige eest jälitas kamp raevust violetseid kamikadzesid Mesinikku ka muude mesilatöödee juures ja muudkui nõelas kui sai. </p><p>Poliitikast ka. Olukord Ukraina rindel viskas Prigožinil tõsiselt ventikasse, ta keeras oma sõjaväe ümber ning läks võttis täna hommikul Rostovi ja Voroneži oblastid ära. Paistab, et Ukraina sõda võib hakata ära lõppema. Täiesti ootamatul ja kummalisel moel. Aga nii päris ei läinud. 200 km enne Moskvat keeras Prigožin otsa ümber ja käskis oma sõjaväel Rostovi ja Voroneži vabastada. Sest talle oli tehtud ettepanek, millest on võimatu keelduda. Mis see täpselt oli, seda keegi ei tea. Vaevalt see oli, et Genka, ära jama, lõpeta nüüd ära. Aga hiljem selgus, et just täpselt nii see oligi. Kriminaalkaristus Prigožinile ja wagnerlastele tühistati ja oma erasõjaväest jäi ta ilma. </p><p>25.06 Lõpuks ometi SEE suvi, mida mina talv läbi ootasin: +21 kraadi, vahelduv pilvisus, mõistlik tuuleke ja homme lubatakse vihma (Mitte see, et alusta oma päeva kolmetunnise kastekannuralliga ja istu siis õhtuni toas, sest nii sigapalav on). Tegin üle hulga aja aias midagi ka peale kastmise. Lõikasin pealseid, rohisin ja istutasin kolm taime. Paarkümmend ootab veel järjekorras. Hoolimata hiljutisest vihmast on maapind tuhkkuiv, kuhu see kõik küll kadus? Beebilas täheldasin rõõmuga, et priimulate taimi võib ka juba pikeerima hakata. Tõhus ja töine pühadeaeg oli, mesi vurritatud ning juba uuski toodud. Mesinik on väga rahul, sest ema oli vastu võetud. Sest küürakhaudme puhul iial ei tea kuda või mis.</p><p>28.06 +27, kuum päikeseratas. Ikka veel vihmaootvel, sest paljugi mis lubati...Eile oli lihtsalt veidi jahedam, ei kõrvetanud nii hullusti, kuid see oli ka kõik. Hakkasin uuesti kastma.</p><p>30.06. +27, Ühepäevasest jaanivihmast oli vähe kasu. Põud närvutab jälle. Viimased päevad võib kokku võtta lühidalt: mee- ja mullatööd. Mesi tuleb kuumaga kohinal. Ja kuna aias peale kastmise hetkel midagi teha ei saa, siis hakkasin kõige vanemat kompostihunnikut laiali lappama. Head mulda läheb istutusteks alati vaja ja selle kokkusegamisega nüüd tegelengi. On hea tünnist võtta kui pojengide istutuseks läheb. </p>Unknownnoreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-35736630799836926052023-05-31T23:02:00.001+03:002023-05-31T23:02:42.691+03:00Jaheda algusega suvine maikuu<p> 01.05 Ennemalt on meil vahel volbritki peetud, kuid eile õhtul mitte ei vaadanud ka ukse poole, et läheks välja või teeks tuld või midagi. Õues ulgus külm kirdetuul ja jäist vihma piserdati vastu aknaid. Jahedus võttis maad tegelikult juba reedel, kuid viimasel ajal kipub see lausa talveks kiskuma. Öösel oli -4. Seekord ei katnud midagi. Nii palju on neid õrnas leherüüs hapraid noorte epide puhmaid ja õitsevaid priimulaid, et kõigile ei jätkuks niikuinii ämbreid. Kui võtab ära, siis võtab. Tohutuks kergenduseks ei paistnud suurimal epil midagi viga olevat. Seekord läks see karikas mööda.</p><p>Kolmenädalane soojalaine aprillikuus oli mõnus ja puha, aga taimede jaoks tsipa valel ajal, sest praegu astub põhjamaine mai taas oma normaalsete temperatuuridega troonile ja häda sellele, kelle arengutsükkel õied või varred ohtlikult lopsakaks on lasknud kasvada. Martagonid on võimsad, tulbid suhteliselt valmid paari päeva pärast puhkema, nartsissid õitsevad, priimulad on täies hoos ja metsad ootavad hiirekõrvul. Metsad on targad. Kui vahepeal oligi nii soe, et mõne aprillinädala võis suvega segi ajada, siis puud lehte ei läinud. Pole õige aeg ja kogu moos. Tasa ja targu, pikem ilmateade näitab veel ligi nädala jagu öökülmu. Aga alpikaljud on õites. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisyzvNbbbwI4GmIqcFLomBC7eTj0_ke6KFzsgUIi15LMidNxL7v41ouzsl2sI_zM37ipXvzOLb-assj16wR_HRCXDQqDxqi4fd9hFiF4szS8657Fa_uZovmRAV4yxAfWqfoXlRB4PyG9dHMrN2El8aE9LlFwJcwpXyIvSXuuZfY2rXUmklnwwjcDqq/s4000/IMG_20230427_123144.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisyzvNbbbwI4GmIqcFLomBC7eTj0_ke6KFzsgUIi15LMidNxL7v41ouzsl2sI_zM37ipXvzOLb-assj16wR_HRCXDQqDxqi4fd9hFiF4szS8657Fa_uZovmRAV4yxAfWqfoXlRB4PyG9dHMrN2El8aE9LlFwJcwpXyIvSXuuZfY2rXUmklnwwjcDqq/s320/IMG_20230427_123144.jpg" width="240" /></a></div><p></p><p>Vihmade poolest on viimasel ajal hästi. Maapind on joodetud ja kõik pütid-anumad vihmavett täis. Sel suvel tahaks kastmise osas ainult vihmaveega hakkama saada. </p><p>Bond toob kuskilt hiiri, juba teine lühikese aja jooksul. Väidetavalt sööb kass enne saagist ise kõhu täis ja pererahvale hakkab mõtlema alles järgmise ulukiga. Nii tore, see poolsummutatud "Mbääuuu!!! Ma tõin teile! Laske sisse!" See hiirewärk on äärmiselt kahtlane teema, vahel on saakloom veel elus olnud ja mööda maja peitu putkanud ja kunagi ei tea, oleme kuidagi tundlikuks muutunud, nii et me tegime näo, et meid pole üldse kodus. Tõmbasime kardina ette. Bond natuke aega rahmeldas rõdul, siis läks kasvuhoone taha ning sõi hiire ise ära. </p><p>02.05 Jumala eest, külm on! Õhtul kella kuue ajal näitab termomeeter 2 kraadi! Nihelesin natuke ja läksin katsin kõige suurema õiega epide puhma ära. Sigakahju kui külma saab. Kämmalvahtratele ka külmakaitsekangast kotid pähe ning paar ämbrit veel uuele pojengile ja uutele dicentratele ka. Pole veel juurdunud ja mine tea, igaks juhuks...</p><p>Õuepilt on praegu kuidagi väga roheline. Eks oma rolli mängivad selles ka lugematud puhkemata tulpide pealsed ja ära õitsenud lõokannuste puhmad. Kui tahta tõsiselt maastikke maalida, siis tuleks iga vaba koha peale paraadpeenras paljundada priimulaid. Et oleks kärtsu, mürtsu ja värve. Peenra tagaservas juba veidi on, aga priimulalaigud võiks suuremad olla. Üks hästi tume punane seemik.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtXxgZ_jsfdXlJKt4GeNB3X5JvC7ph889IfsnrVM_nFGrCz5RnzkA_6DFjz26uoA7hJ9KdKRVKW77MRJevmRXAHXviO7wogZpESjJfqPdwyKXNIxAq8z-HtsgyoAI_8pWPiAZ9fUhzDV-YxYknKCVOsysLeLi3BVfOg0ytNVsxSsJZdRHiKDP1LR8B/s4000/IMG_20230531_121135.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtXxgZ_jsfdXlJKt4GeNB3X5JvC7ph889IfsnrVM_nFGrCz5RnzkA_6DFjz26uoA7hJ9KdKRVKW77MRJevmRXAHXviO7wogZpESjJfqPdwyKXNIxAq8z-HtsgyoAI_8pWPiAZ9fUhzDV-YxYknKCVOsysLeLi3BVfOg0ytNVsxSsJZdRHiKDP1LR8B/s320/IMG_20230531_121135.jpg" width="240" /></a></div><p></p><p>05.05 Jahedad tuuled, kõledad ööd ja lumi luusib taevaidpidi. Täna on päeval vaid viis kraadi ja päike ka suurt ei soojenda. Kasvuhoonet igatahes lahti ei teinud ja ise ka õue ei lähe. Wõdish! Tegelikult, ega just ei põle ka midagi, kuid natuke nokitsemist kivilate kallal oleks alati vaja ja paraadpeenrastki peaks korra üle käima, kuid ma jätan selle südamerahuga mõne soojema päeva peale.</p><p>07.05 Õudne hommik. Bond sai hiirega uksest sisse. Olin nii unine, et vaatasin, aha, kass tuleb, palun, härra B...Aga kui Bond juba toas oli, vaatas ta mulle otsa ja tegi "MBAUU!" ja siis oli ka hästi näha selle saba kes tal suus oli. ...issandjumal, kassikene!!! "Mbaauuu!", ütles Bond ja pani saagi maha. Ei liiguta, järelikult majas klapperjahti ei tule, hindas kogenud kassiomanik olukorra, lülitas sisemise häire välja ja kõmpis kööki kohvi tegema. Aga kui kass on hiirega sisse saanud, siis ei ole saaklooma võimalik elluärkamine mitte ainus väljakutse. Siis ma seda veel ei teadnud. Üsna kergemeelselt jätsin loomakese saagiga kahekesi tuppa. Kuidagi sai kass aru, et perenaine praegu hiirt ei taha ja sõi selle ise raginal ära. Vaibale jäid soolikad ja väikese kolbakese ülaosa kahe imestava silmaga nagu ikka. Koristasin need ära ja Bond hakkas päikeselaigus leiba luusse laskma. No ei solva ju ausat kassi mingi väikese prügi pärast kui sellise kahjuri ikkagi aias rajalt maha on võtnud. Mõne aja pärast...Süvenen mina arvutisse kui toast kostab öökimise hääli. Sellisel puhul lendab kassiomanik nagu välk rõduukse juurde ja laseb looma välja, et see saaks oma sisikonna õues ära tühjendada, aga ma ei jõudnud. See hiir tuli tal nii ruttu. Soe aurav hiire hakkliha rõduukse ees vaibal, karvapallidega segi. Esimene reaktsioon: oma juba joodud kohv kohemaid sinnasamasse kõrvale panna, aga sain käe ette. Paberkäterätikud, palju, silmad kinni, veel sooja kassiroa olemus sellegipoolest võrkkestale salvestunud, aeg-ajalt õõgatades ma selle komposti viisin. Puhas loodus ju, missel siis on niiväga!...trööstisin äraloksutatud ennast talupojatarkuse stiilis, aga vahel need ilmselged võtted lihtsalt ei mõju.</p><p>09.05 Öösel oli küll -3,8, kuid lisakahjusid pole rohkem täheldanud. Ilmselt on -5 kraadi see piir millest allapoole hakkavad asjad halvasti minema. Igatahes eile maha istutatud udupeened sinililled on elus ja terved. Ja ongi nüüd selline istutamise aeg. Panin ka paeonia morisii veepaagi kivist aluse juurde, et soojem koht. Ning muidugi hea sõbra käest saadud kurgiõnnistus kasvukasse. Kolm tomatit ka seltsiks, et igav ei hakkaks. Kurk lihtsalt tuppa ei mahtunud ja udupeeneid tomateid veel kasvukasse panna ei julgenud. Ja ööseks igaks juhuks küünal kasvukasse miilama. Saurusevõha õiest on pagana kahju, aga selle võttis külm kasvukas ära, sest tol ööl polnud küünalt põlemas.</p><p>10.05 Lõpuks ometi on järg paraadpeenra käes. Õgvendasin laiuma hakanud lumilauku, paljundasin kerapriimulaid ja täitsin kevadisi tühje kohti priimulatega. Et oleks värve. Öökülmade aeg on läbi, päevati antakse õuesooja üle 20 kraadi ja metsad hakkavad lehtima. Minu lemmikaeg. Tulbid avanevad sortide kaupa. Aed oleks veelgi värvilisem kui külm poleks Dauuria rodo `April Rose`õisi ja ära võtnud. Priimulaõied on ära räsitud ja suurim epimeedium sai ka pihta.</p><p>12.05 Ikka veel posserdused paraadpeenraga. Vahetasin astekive välja, istutasin priimulaid kokku üheks suuremaks laiguks, killisin võililli ja paljundasin mönda priimulasorti. Maa on multši all veel mõnusalt niiske. Mida ei saa öelda multšimata pindade kohta. Päike kütab päevati korralikult ja suvi mis suvi. Puud lehtivad ahvikiirusel ja võilill õitseb.</p><p>14.05 +22, suvi. Ilus päev, lapsed käisid läbi, võilillepärg ja pärastlõunatee. Hiljem sõitsime alevikust välja nurmenukke korjama. Kasvuhoonest tuli esimene kurk. Küll oli see hea. Õhtul tulid motikalised ja üllatasid metsiku nartsissi-tulikakimbuga. Oivalisim kooslus, poleks arvanud, et tulikas nii hästi buketti sobib.</p><p>15.05 +24 varjus, palav suvepäev. Uusistutused vajavad vihma ja üldse, kogu aed on põuas. Suured vihmaveepunsud on veel täis kuid väikesed juba tilgatumaks kastetud. Paraadpeenrale on ring peale tehtud, nüüd on kivilate kord. Siblimine, rohimine ja peenhäälestus. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg37qbSsmTsmLiPUb92Ks3S_JQ7bQUrHoQ5BlHi-r8Zk8i7Tfe7-tv7RWeK-OhabOWXTKHn5nvdIh9hdcWmB1Nm0lI9rzhT81EyGHfDrUoLK4eVsrhVsA4wjJy_H7jYsO9BSOSZr5ztFzcjoeWQAsSmrsioZKopD6oCpUT31iarnWK7lYiYfwn_1Kwa/s4000/IMG_20230531_120439.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg37qbSsmTsmLiPUb92Ks3S_JQ7bQUrHoQ5BlHi-r8Zk8i7Tfe7-tv7RWeK-OhabOWXTKHn5nvdIh9hdcWmB1Nm0lI9rzhT81EyGHfDrUoLK4eVsrhVsA4wjJy_H7jYsO9BSOSZr5ztFzcjoeWQAsSmrsioZKopD6oCpUT31iarnWK7lYiYfwn_1Kwa/s320/IMG_20230531_120439.jpg" width="240" /></a></div><p></p><p>16.05 Jee, vihm. Kuigi palju seda küll ei tulnud, kuid tünnid olid pooleni ja aed selleks korraks ära kastetud. </p><p>22.05 Penskari elu on nii kiire, et pole aega kirjutadagi. Vahepealsed päevad on olnud üsna suvine täis kuuma päikest. 18-23 kraadi sooja, ööd nullilähedased, kuid öökülmata. Heleni kurk on juba kaks vilja andnud ja kosub tasapisi ümberistutusest. Tulbid lõpetavad õitsemist, Barnhaveni priimulate seemikud avavad ükshaaval õisi ja neist on palju rõõmu. Milline värvipalett! Kahvatukollane, tumekollane, kahvatu helesinine, tumesinine heleda äärega, violetjas, ülihele lõheroosa, tavatu erkroosa, oranz, oranzikaspunane, kleidisametipunane jne. Punase seemnepaki värvid olid ehk kõige nn "igavamad" elik sellised on aias juba varem olemas ja uudisekünnist ei ületanud, kuid üksikuid pärle oli sealgi. Vahepeal käib aiakülalisi, naudin täiega, et ei pea aegu paika sättima, et milla ja kuda. Ainult tuldagu. Mina olen kogu aeg kodus. :)</p><p>24.05 +26,8 Kevad hakkab suvestuma, tänavu siiski nii vara. Lõikasin eile lõviosa tulbivarsi maha, keskmised veel õitsevad ja eriti hilised avavad alles õisi. Palavate päevade õhtud pakatavad aroomidest, toomingas annab veel viimased lõhnapahvakud, kivilates aroomitsevad näsiniined, kõikjal ümberringi õitsevad õunapuud ning juba alustab sirel. Võilille pole vaja vist eraldi mainida, eks oma panuse aroomikakofooniasse annab temagi. Ja siis on õhtuti õhk selline, et kasvõi hammusta. Taustaks laulab musträstas tamme otsas aariat. Imeline aeg. :)</p><p>Leidsin oma aiast kogemata "igavese lahmaka" maad. Pesupuude alune lapike on täiesti kasutamata. Kaevasin ringikujulise süvendi, leidsin sealt oma suureks rõõmuks elusa jupi kurdistani krutsianelli ja soorohu stooloneid. Olgem ausad, soorohtu ei ole võimalik kasvatada kuivas liivmullas, kuid varem pole olnud aega süveneda. Vintske tegelasena on ta ellu jäänud. Istutasin soorohu hiigelsuurde potti ja asetasin poti veekindlasse ümbrispotti. Kui nüüd ka ei õnnestu suve keskpaigaks neid imelisi meetripikkusi külmalt tuules kahisevaid karedaid lehti välja võluda, siis läheb soorohi mõnele tiigiga aednikule. Pesupuude alla said koha seni pottides kükitanud miniroosipojad. Minu minirooside rosaarium...Suurest suurte rooside roosipalavikust on pojengi- ja floksipeenrasse alles jäänud vintskeimad. Ja uskumatu, kuid eelmisel aastal meetripikkuse varre kasvatanud (ja uhkelt õitsenud) sinine Novalis talvitas oma jumitu varre täies ilus ning sellele ilmub nüüd lehti. Premeerisin teda ohtra kastmisega, sest meie liivmullas on juba põud. Eelmisest vihmast ei jätkunud januse maa põhjani kastmiseks. Õhtul, peale päevaleitsakut läksime mesilamaale. Korjasin talveks kortslehte, kuusevõrseid ja metsõunapuude õisi.</p><p>26.05 Eile tuli paar sahmakat vihma, vihmaveenõud täitusid ühe kolmandiku peale. Ütleme, et ühekordse kastmise jagu seda tuli, abiks ikka, aga meie liivane maa on kohati juba põhjani läbi kuivanud. Korralikku vihma oleks vaja kuid see möllab hoopis Itaalias ja uputab külasid. Seevastu on mummidega kõik väga hästi. Mesilased armastavad sooja ja kuiva suve. Mesi tuleb kohinal. Juba on magasinides raskust ja võilill õitseb veel. </p><p>Õhtul oli linnadaamedega saun. Ühel on uus kodu, teine teeb remonti. Oh seda sidinat-sädinat ja fassongide võrdlemist, nii tore oli kuulata. Kui naised on midagi ette võtnud siis teevad nad seda väga põhjalikult. Aga kevad ongi muutuste aeg. Mina teen hapupeenras remonti.</p><p>28.05 Kaks öökülmaähvardust (kuni -3) möödusid õnneks nähtudeta. Õuetomateid natuke katsin, muud midagi. Aiandus kipub sellel suvel piirduma kastmisega. On kaks varianti: kas kastad või rohid. :) Vihmastel suvedel rohid ja põuastel suvedel kastad. Kastan seksiooniti, ühel päeval saavad ühed, teisel päeval teised kuni aial jälle ring peal on. Suur rõõm on jätkuvalt kirevatest priimulapoegadest, ikka uskumatu mis värve võib sellel taimeliigil olemas olla. Näiteks violetne.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhywk3_FmRzy9VQasO39TTxrANh0VxSZRTkRhvpJPj-VlOPj9zCYBq9rGNpOlNkuUczl-ZoY_KUU3OGRcONBZrn715yT4sXH1UAYzZgxrGQikKsecl2iwlB0Z4xTK5OESDOPmXN4fwjVBvKXIgd1MXwJ7HVwISp_LuXokAHgAWB70SPQQ1hYZ5Afyz2/s4000/IMG_20230531_121159.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhywk3_FmRzy9VQasO39TTxrANh0VxSZRTkRhvpJPj-VlOPj9zCYBq9rGNpOlNkuUczl-ZoY_KUU3OGRcONBZrn715yT4sXH1UAYzZgxrGQikKsecl2iwlB0Z4xTK5OESDOPmXN4fwjVBvKXIgd1MXwJ7HVwISp_LuXokAHgAWB70SPQQ1hYZ5Afyz2/s320/IMG_20230531_121159.jpg" width="320" /></a></div><br />Kevadised tööd on kulgenud suhteliselt laugelt, istutused, ümberistutused, rohimised, renoveerimised jne. Suur ebakoht oli paraadpeenra tagumine umbe kasvanud osa, nüüd on seal eliitsinililled ja muu kallisvarandus põnevamate priimulate näol. Alpikaljud olid ka hooletusse jäänud, sest olgem ausad, töö kõrvalt oli aiandus vaid pigem selline tulekustutamise moodi asi. <p></p><p>30.05 Viimased tulbid on Crown sarjast, imetlusväärne kui kaua nad püsivad! </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6lVg5w3zFn-1MdGLa_hit7BRaTip94fFHJXW4YSO0NadAsxyxU3RG3pUFiHJKSFSEuYdgLXV5hA171IxuKI5sq6MFbIzueFuWjETMw8w9SLf-H_HC6VFCnd6bMejAtiwL10IZOzBhGCSkwFy1fXq0RPUvsY0ZNWa6CmqGez7hGWcxQa731RNKKXn2/s4000/IMG_20230531_120203.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6lVg5w3zFn-1MdGLa_hit7BRaTip94fFHJXW4YSO0NadAsxyxU3RG3pUFiHJKSFSEuYdgLXV5hA171IxuKI5sq6MFbIzueFuWjETMw8w9SLf-H_HC6VFCnd6bMejAtiwL10IZOzBhGCSkwFy1fXq0RPUvsY0ZNWa6CmqGez7hGWcxQa731RNKKXn2/s320/IMG_20230531_120203.jpg" width="240" /></a></div><br />Ja varjulisel kohal pidasid kenasti vastu ka Hakuun ja Honeymoon. Praegu õitsevad kivilate mätasfloksid, kõige hilisemad tulbid, näsiniined, kullerkupud, täidisõieline tulikas, viimased priimulad, lihtõieline tillilehine pojeng ja esimesed laugud. Lumilauk on juba kaua õitsenud.<p></p><p>31.05 Ei saa just öelda, et maikuu täiesti vihmata oli, kuid sellist korralikku maad põhjani kastvat sadu nagu aprilli lõpus, pole tulnud. Vaid üks kahepäevane kena vihm kuu alguses, nii et tünnid täis ja ülejäänud kuu kohta veel kolm pealtkastmist mis tähendab, et kolmel päeval polnud aednikul vaja kastekannudega jamada. Aga muidu ikka palju päikest ja peenardes oleks padupõud kui me poleks kohanenud - multš hoiab päris kenasti niiskuse kinni mis ma sinna kastekannudega vedanud olen. Päikesepeenrad on kõik multši all. Mõned pildid veel alpikaljudest ja paraadpeenrast</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8DxIE95WOUhWn0NxMpVN6odVXOlLI8mkbsrBz0zpPeXA5wrLwmjjR_mKubUdunYteplv2K3LPVOgU_SeeiVwFPBh6d5K9xob_z3KiYwcUzWZVjgSonIVRfhT0OwShwkulkXDlbLYlXzgTtyKHN6XdIsh7mlzg4H21URbnHbUCMt4rw6E7uVUonp6a/s4000/IMG_20230531_115458.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8DxIE95WOUhWn0NxMpVN6odVXOlLI8mkbsrBz0zpPeXA5wrLwmjjR_mKubUdunYteplv2K3LPVOgU_SeeiVwFPBh6d5K9xob_z3KiYwcUzWZVjgSonIVRfhT0OwShwkulkXDlbLYlXzgTtyKHN6XdIsh7mlzg4H21URbnHbUCMt4rw6E7uVUonp6a/s320/IMG_20230531_115458.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnbScKVZxLi-naYEzDwEfKSUgcuiO1LAuqnS-AJ2F_jV646nBW01lDdzWvlV4IfpgOWVPa4odda9VJYppw0o6cI-6jXFgJoikftM6Uw15QlQooS2cuLW5fK4RhvrTKtcoioocb0f1Gfv9bjHJ5vt0mBjVAiIqgRqIRjbPLVpFPGD2YeRvvCfzklrq-/s4000/IMG_20230531_120706.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnbScKVZxLi-naYEzDwEfKSUgcuiO1LAuqnS-AJ2F_jV646nBW01lDdzWvlV4IfpgOWVPa4odda9VJYppw0o6cI-6jXFgJoikftM6Uw15QlQooS2cuLW5fK4RhvrTKtcoioocb0f1Gfv9bjHJ5vt0mBjVAiIqgRqIRjbPLVpFPGD2YeRvvCfzklrq-/s320/IMG_20230531_120706.jpg" width="240" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBUDTADr1CjRZL4uJfgVd_ExSUtGtuK7-eRMxxeksh5NOWw3Ch2LVsrwreeWqQMqDaUVtfPk7FQeVKdk8KXdW1SXd0un8yV61-rg6pJrvmG7gvYDqpQqiWSodeLMzzq6waTxWYHFPNGrpcNWkJdJ_rCvIeeD9m23pVbxzAwuoPsl-XhL7KoCRN3bZB/s4000/IMG_20230531_121518.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><br /><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBUDTADr1CjRZL4uJfgVd_ExSUtGtuK7-eRMxxeksh5NOWw3Ch2LVsrwreeWqQMqDaUVtfPk7FQeVKdk8KXdW1SXd0un8yV61-rg6pJrvmG7gvYDqpQqiWSodeLMzzq6waTxWYHFPNGrpcNWkJdJ_rCvIeeD9m23pVbxzAwuoPsl-XhL7KoCRN3bZB/s320/IMG_20230531_121518.jpg" width="240" /></a></div><br />Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-10517786217317172542023-04-30T07:49:00.002+03:002023-04-30T07:49:43.869+03:00Kevade suvised sammud - aprill.<p> 02.04. -3,5, külm hommik, maas on lumekirmet ja muld pealt külmunud, kuid päike on kuum ja kütab terve päeva. Taevas pole pilveraasugi. Verandanurgas võib fuffaika seljast visata, aga nurga taga varjus lööb külm kirdetuul küüned varrukasse ja sosistab "ssa oled nii sssoe". Muidugi soe, verandalt just tulin. <br />Sinililled on madalstardis. Juba eelmisel laupäeval võis kaevunurgas sinist välgatust märgata, kuid kuskil mujal pole midagi rohkemat juhtunud, sest ööd on külmad ja veel ei ole aeg. Paistab, et lõokannused ei hooli. Iga päev on nende leherosetikesed maapinnal juba jälle natukese suuremad. </p><p>Kuna eile käisime küla peal litutamas ja muud eriti ei teinudki, siis tänane päev mahutas topelt palju. Pool kollast vaipa valmis lõksutatud, materjalidest õmbelusetuppa korra loomise eesmärgil torn ehitatud ja puusaagijate ametiühingule annaks lausa medali või midagi, sest selline hunnik entroopiat ühe päevaga likvideerida...numaitia. Igatahes vägev. Kui õues vaikseks jäi, läksin ladusin puud ka ära. Tehtud.</p><p>04.04. -5,5, külm hommik nagu eelnevadki, kuid täna kuidagi eriti krõbe. Loodetavasti põles küünlajupp kasvuhoones ikka hommikuni...Ega see väike miinus seal midagi hullu teeks, aga panin natuke mätasfloksi juurduma ja poenartsisside pikad pealsed vist ka eriti pakast ei tahaks. No ja muidugi kõik need roosipojad, mis seal ilmapaos on. Homsest peaks hakkama ilmad soojemaks minema ja ülehomsest siis, ohjah - veel natuke õelaid kirdetuuli ja siis on liblikad. :)</p><p>05.04. -0,5 hommikul, päeval +3. Enne liblikaid on kevadvihm. Selline, mis öösel alustab peenikese lörtsina, kuid sibistab terve päeva sadada ja soojeneb sealjuures paari kraadi võrra. Õnnistav nähtus mis peseb maha talvetolmu ja härmahigi, paneb krookused selga sirutama, äratab tulbipealsed unest ja sosistab sinilillesõnu. Meie käisime Pärnumaal lõbusõitu tegemas ja tore oli sõita läbi kergelt lumega üle puistatud Harjumaa maastike sügavamale Maarjamaale kus helendas igal pool lumi. Kirgasvalged põllud ja suhkrused metsad, puhas jõul. Et kust need paksemad lumepilved parajasti üle olid läinud. Tagasi tulles sadas juba vihma ja oli pluss 3. Kogu talveehmatus (siia oleks sobinud ka sõna "talvelumm", aga selleks peaks talve rohkem armastama) oli kadunud ja vihm oli õhtuks veetünnidele tekkinud jääkettad ära sulatanud.</p><p>06.04 Täna polnud mingeid liblikaid. Oodatud päikese ja +10 asemel oli sombune +2,5 ja hiljem, õhtul ka +5,8, aga see oli kõik. Mulle oleks meeldinud ilmajaama lubatud +10 kraadi korraga kätte saada, mitte ükshaaval nagu see tegelikkuses välja nägi. Ei, pole midagi kobiseda, vähemalt plusskraadid ja sai hulga vajalikke asju ära tehtud. </p><p>09.04 Aga järgmisel neljal päeval oli päike, õiemöll (otse loomulikult), kuni 15 kraadi sooja, linnud laulavad, kevadsegaduses haneparved sõuavad taeva all, mesilased ja liblikad sukelduvad õitesse ja sinililled hakkavad areldi avanema. Sest iga öö tuleb meil siin jälle kuni viis kraadi külma. Ja kui päevad on liiga head, et kevadena võtta, siis ööd ei ole seda mitte. Aednikul töised päevad, pole aega enam blogiski kribada. Iga päev ca 5 - 6 km oma aias tatsumist ja loomulikult lõppematu eufooria tärkavate ninakeste ja uute õite pärast.</p><p>11.04. Jätkuvalt suvisel lainel, päeval kuni +17. Täna natuke pilvitas kuid õhtuks oli jälle selge taevas. Korrastan tasapisi alpikaljusid. Eemaldan katkisi kive, lisan uut kruusa ja killin umbrohtu. Õnneks on seda vähe. Omamoodi väike lõbu on ka uute aiaaksessuaaridega jändamine, et kuhu miski sobiks ja kas üldse sobib ja siis jälle, et kas kivi, kuju või korall. Niimoodi tasapisi, sammhaaval ikka suve poole. Suurde peenrasse pole veel üldse jõudnud. Aga kuhu mul kiiret. Põhiline ongi see, et pensionäril on ka aega nautida. Nädalad ei ole enam nagu kiirrong...tähendab, on ikka, kuid mul on aega ka raamatuid lugeda, teistel aednikel külas käia ja vahel niisama vaadata ja imetleda. Verandale tõi tuulehingus täna magusat looduse, mulla ja metsa ärkamise lõhna vaheliti märtsikellukeste aroomiga. Ja krookused õitsevad nagu jaksavad. Neile hakkavad seltsiks puhkema juba ka lõokannused ja sinililled. </p><p>12.04. Selline tunne on nagu oldaks ilmataadi kontorites tänavu ka aednike soove kuulda võetud. Paradiisimaiguline aprilli keskpaik. Õues on sama soe nagu toas ja liblikad lendavad õnnelikult ringi. Ilus, ilus. Ööd ka juba plussis ja täna peaks isegi vihma tulema. Suuremaid istutusi pole ette näha, kuid maad on vähe. Tegin ruumi, panin osa alpitaimi pottidesse. Võtsin paar potikest näppu ja läksin teise aedniku juurde krookusi vaatama. Tagasi tulin nelja potikesega. Vist ei tulnud vähendamisest seekord midagi välja. Nagu jäävad ise lausa käe külge kinni...Õudne.</p><p>17.04 Vihma ei tulnud. Soe nädal (aprilli kohta siiski üsna kuumalaine moodi) möödus wuhinal. Ikka siit rohides ja seal siblides. Nädala lõpuks sai paika ka minikasvuhoone. Esialgu hoian seal öö eest varjus õrnukesi ja uustulnukaid pottides. Mulda pole veel sisse kärutanud, aga varsti, varsti...</p><p>Vihmaveetünni aluse ladumine on poole peal. Õnneks on puzzle kõik osad (tsement, vesi, kivid) olemas. Lihtsalt vaja ära lõpetada. Aias on kogu aeg väga huvitav. Kuumalaine lõpetas krookuste ja võrkiiriste pika peo. Kui oleks jahedam olnud, siis oleks see kauemgi kestnud. Eelmisel nädalal tegid sinililled silmad lahti ja praegu on nende tipphooaeg. Kuigi osad neist väiksematest ja peenematest sortidest sirutavad alles pungi. Esialgu paistab nagu oleksid ka jaapanlased (2 tk) elus, kuid mine tea. Paar päeva tagasi oli jälle öösel -4 ja täna õhtul läheb vist samamoodi, on üsna kõhe.</p><p>18.04 Käisime Randvere kandis sinilillejahil. Üks lilla, üks heledam ja üks toreda kompaktse õiega. Aga jaht ise on juba äge, hasart ja puha. :) Aias ilutsevad lõokannused ja kerapriimulad alustasid ka eile.</p><p>20.04 Eile tulid küttepuud. Ongi viimasel ajal sellised suure sahmimise päevad. Täna oli jälle sinilillejaht. Seekord siis joovastav ja meditatiivne kaks tundi TÄIESTI SINISES metsas. Sinililled olid nagu männid, suured ja lopsakad, näha, et pinnas hästi mokkamööda. Ja esimest korda elus sattusin sellisesse metsa kust ka midagi erilist leida võis. Olid valged, roosad, lillad, piimjad sinakad, helesinised ja tumesinised, kuid leidsin ka ühe lilla-roosa vahepealse ning siniseõielise ja roheliseõielise mutandi. Mutandid olid kummaliste ümarate väikeste õielehtedega ja poolsuletud õiekrooniga. Päike muudkui küttis ja metsa vahel võis kohati isegi +20 olla. Öösel kimbutavad öökülmad, täna näiteks -4,5. Pole kasvukasse enam küünalt pannud, aga äkki peaks...Üleval toas talvitunud saurusvõhk ajas juba pimedas (ämber peas) välja kümnesentimeetrise "võha". Kuid kui ta kasvukasse viisin, muutus ta mõtlikuks ja sarv enam pikemaks pole kasvanud. Tunneb, et ööd on külmad ja pole veel aeg.</p><p>22.04 Veel üks suvine kevadpäev. Pluss 16 ja täispäike. Täna sai paagialus valmis ja natuke istutusi ka, siis käis vedru maha. Ja viimase vihma ajal kogutud vihmavesi hakkab otsa saama, sest lumeniiskus enam taimi ei toida ning istutustele kulub ka omajagu. Väike pelg on epimeediumide pärast, sest õrnad õievarred juba sirutuvad, aga meil on siin maiski vahel miinus 7-ga ööd olnud. Ja mis siis saab? Võtab õied ära. Seda on korra juhtunud küll. Taim hukka ei saa, hiljem sirutab epimeedium lihtsalt uued õievarred, kuid neid on siiski vaid mõni üksik. </p><p>27. 04. Seniajani ikka suvisel lainel, ööd nullilähedased ja päevati kuni pluss 15. Kuid öösel sadas korralikult. Oli ka aeg, sest maastikud hakkasid pisitasa läbi kuivama. Oh seda kasvuraginat ja uusi nähtusi, mida kevadvihm hommikuks välja oli võlunud. Tulbid sirgusid korrapealt 10 cm pikemaks.</p><p>30.04 Eile hommikul oli põuatõrje osas suur murdepunkt - pumpasin meie uude vihmaveenõusse kogu aiaanumates leiduva vihmavee (kahe korraliku saju jagu, mis teeb kokku 500 liitrit). Täna hommikul oli kena tõdeda, et öine vihm täitis väiksemad vihmaveetünnid jälle ääreni ja kastmisvee poolest on edaspidi ligi kuu aega hooleta kui peaks vaja minema. Eile oli ka aiakülaliste päev ja sellest oli palju rõõmu. Õhtul siis veel uute taimede imetlemine ja istutamine. Esimest korda kuulen ja näen - Paeonia mollis ehk P.villosa. Jube sümpaatne nähtus. Toojale tuhat tänu. :)</p>Unknownnoreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-43994346700677863952023-04-01T08:53:00.000+03:002023-04-01T08:53:09.654+03:00Märts, poolsoe.<p> 05.03 Imelised märtsi alguse ilmad (täispäike, sinised taevad, linnulaul, puhas asfalt ja lumetuks sulanud peenrad koos täisõies talviste lumekuppudega) tühistusid laupäevaöise lumesajuga (luku kinnitõmbamise heli). Maha tuli 10 cm lumivalget pa...lund ja mis sa oskad kosta või kuhu pista. Talv hakkab jälle otsast peale: Deja vu - Võsa vahel rõõmust kilkavad suusamehed, jääks tallatud kergliiklustee (hoidku jumal, et keegi seda roogib, sest siis ei saa ju suusatada) ja postkaardijõulud akna taga. Ning järgmiseks nädalaks lubatud pakane. Täna on üks päris põnev päev, sest hilja õhtul saab valimistulemused teada.</p><p>08.03 -4, pilves. Valimised lõppesid rõõmsalt stiilis "Kes pärast naerab, naerab paremini". Paberhääletuse lõpus oli kogu Eesti kaart sinine, mis tähendas EKRE võitu (Ekre valija eelistab paberhääletust). Kui aga hakkasid öösel tulema digihääletuse andmed, siis läks kohe pilt helgemaks. Sedakorda tuleb ilmselt kaabude teemavälist mula riigikogus küll taluda ja piinlike hetkede eest pole ka tulevikus pääsu kuid selle erakonna imelikud, saamatud ja korruptiivsed ministrid on vähemasti välistatud. Ja viimasel ajal keeras ülemine ots suisa silmanähtavalt kremlimeelseks, et äkki ka vene valijaga haagib. </p><p>Aga tali kestab. Selle nädala ööd on kõhedad. Lumi sahiseb sadada ja puuriit kahaneb. Mäletan ühte naistepäeva kus oli nii soe, et võis rattaga lõbusõidule minna...Aga kui õues on NII tali, nagu praegu, siis ei jäägi muud üle kui oodata...nina lömmis vastu akent. No kevadet ikka. Ja tulbid vaasis on nagu imeasi, nii erksad, elusad, lõhnavad.</p><p>Naistepäev on kõva püha. Tegin kodusaia, tuli sedakorda megahea välja. Hobideks pole praegu peale sallide eriti aega olnud, isegi vaibavabrik seisab. Panin küll lõime peale kuid rohkem pole liigutanud. Pigem tegelen esimese korruse entroopiaväljadega ja tore tõdeda, et varsti saab nendega TÕESTI lõpusirgele. Haha, kaks nädalat "ma mõtlen sellele homme" teemade klaarimiseks. Oli ikka paras hunnik küll. :)</p><p>10.03 Märtsi külmarekord (ja meil vist ka kogu talve külmarekord?) -17,2. See oli täna öösel. Päeval tõuseb taevasse kuumav päike ja kütab, kütab, kütab...Käisime eile teiste aednikega spaas lobistamas ja rääkisime palju kõiksugustest lilledest, mida me suvel kasvatama hakkame. Täna õhtul on Päevakoerte juures saun ja homme Lapsega Tai stiilis kokakoolitus. Väga tihe nädalalõpp. Entroopiaväljad vaatavad mulle pisut etteheitvalt otsa, aga ma mõtlen, et mis siis ikka kui jagub neid ka järgmisse nädalasse.</p><p>12.03. Eile sadas maha 10 cm lund. Poleks vaja olnud. Sest ülehomseks lubab Foreca 6 kraadi sooja ja terve nädal sealt edasi näikse olevat juba plusskraadine. Jõudsime ära oodata...Kui see muidugi jälle mingi ilmanali pole. </p><p>Bauhof on tore pood. Läksin tomatiseemneid ostma, kuid komistasin odavate minirooside otsa. Homme on suurem ümberistutus. Panen nad suurtesse pottidesse ja mais juba peenrasse maha. Üks Bauhofi roosipott sisaldab endas 10-12 tubli juurekavaga roosipoega. </p><p>13.03. Viimaste päevade ööd on olnud -11 kuni -13, ka täna polnud erand. Kuid päeval on päike. Avan igal hommikul kasvuhoone, et suvi sinna liiga vara ei saabuks ja sulen õhtul taas. Ohoh, päeval +2,3! Vist on kõige hullem möödas,..Ei tea midagi, sest õhtul tabab meid lumetorm, selline mis ulub korstnas ja puistab peenikest lund kuni verandaukseni. Poole öö ajal kevad enam ei kannata ja murrab sisse, lumi muutub vihmaks ja temperatuur tõuseb kolme kraadini. Loomulikult möllab torm edasi. Väga huvitav, praegu on veel pime, kuid milline on maailm hommikul peale sellist vihma ja tormi?</p><p>14.03 Kevaad! :)Vihmapilved tulevad ja lähevad, lumi sulab, puid-põõsaid ahistanud lumemütsid on kadunud ja ilmateade lubab tänaseks pluss 6. Oli +6,8. Õhtuks oli aknaalune peenar puhas ja kivilad hakkavad ka välja sulama. Kasvuhoones on muld kohati veel külmunud.</p><p>15.03 Heade aegade algus oli võimas. Puhas eufooria. Tavaliselt nii need kevaded tulevadki, et veel öösel on -12 ja siis, järgmisel päeval +7. Lumi sulas sooja vihma käes lausa silmanähtavalt. Täna on +3,4. Pilved ei lase päikesel hommikupoole veel korralikult kevadet teha kuid juba veebruarist saadik õitsenud (tõsi, vahepeal küll lume all) lumekupud vaatavad päikesega silmast silma nii palju kui saab. </p><p>Päästsin kasvukas kastekannu, millele sügisene aednik (va tohmakas) vee sisse oli jätnud ja see õnnestus päris hästi. Panin kastekannu tila allapoole ja sedasi ta seal aeglaselt sulas ja nirises. Ei pakatanudki lõhki. Metsik himu on rohida, siblida ja kraapida, aga maa on veel külmunud ja tuul väga kõle. Õhtupoole ei pidanudki enam vastu ja lipsasin aeda, sest aknaalusest peenrast paistsid umbrohud tuppa ära ja see oli väljakannatamatu. Nüüd oli maapind vähemasti pealt sula. Krookuste ninakesed püüdlesid multši alt valguse kätte ja kõige varasemad laugud näitasid oma lopsakaid pealseid. Kui pole kaua saanud, on rohimine puhas rõõm. :)</p><p>17.03. Kevad süveneb. Terve see nädal on olnud palju päikest. Täna hommikul laulis taevalaotuses lõoke. Ja värava kõrvale on samuti ilmunud talvised lumekupud. Aknaalune peenar, kivila ja aiaäärne floksipeenar on lumest vaba. Ülejäänu osas ootan lahendusi nädalavahetuseks lubatud kevadvihma näol. </p><p>18.03. Esimene soe öö. Hommik pluss 2,5. Pilvine, tuuline ja soe, uskumatu, kuid lõuna ajal näitab kraadiklaas 7,5. Seekord ei ole Gargari krookused kõige tublimad. Esimesed kollased ninakesed on hoopis crocus chrysanthus `Gipsy Girl` õied. Ja kohe järgneb Iris histrioides `Lady Beatrix Stanley`</p><p>20.03 Kolmas päev üle 7 soojakraadi, täna on koguni +10,3. Võtsin alpikaljudelt katted ära. Kivirikud on ideaalses konditsioonis, paar piredamat sorti mättalist on talvele alla vandunud kuid üldine pilt on hea. Ega nelgid talvitukski kui ei kataks ja pisut muret teevad mauklehed. Kenasti olid kaetud kuid tänavune heitlik talvemuster tuli vist liialt külge. Neli suurt lund ja neli paljaks sulamist. Õnneks on neid mitmes kohas. </p><p>22.03 Kui miski paistab liiga hea, et olla tõsi, siis nii ongi. Võrkiirised avanesid küll täies ilus kuid viimased kaks päeva on suhteliselt nn "märtsised" olnud. Öösel väike miinus või nullis ning päeval kuni pluss 5. Täna sajab külma vihma, usun, et kui täpselt uurida võtaks, siis sisalduks seal isegi lumekristalle ja kõle tuul ulub ümber maja. Kummaline, kuid just märtsikuudel tabab mind vahel maniakaalne vajadus kududa pakse, sooje ja kohevaid asju. Kohe on ju suvi. Teoreetiliselt, eksole. Kuna viisin roosipotid kasvukasse, siis süütan hallaööde tulekul seal küünla. Väikeses ruumis piisab ühest leegist, et plusskraadi hoida.</p><p>24.03. Hommik. Tatsan unisena kööki ja olen kindel, et ma olen esimene. Peale minu ei ole köögis kedagi. Keeran lauale selja, valan endale kohvi ja piima. Segan. Selja taga hakkab keegi nurru lööma. Härra Tibu istub mu toolil ja jälgib millega ma tegelen. See on uskumatu kui vaikselt kass liikuda oskab kui ta tahab. Oh, sind, Tiburull! :) Parim võimalus kellegi tähelepanu äratada, on võtta ära ta koht. Jaa, sa saad oma konservi. Ja päev ongi alanud. Kaks viimast päeva on olnud kuni pluss 10 ja pilves. Mõnusad aiatoimetused ja natuke ümberistutusi, sest maa on juba sula. Uurisin ka potte mis kompostikasti mattununa talvitusid, õnneks oli sügisene aednik neile ka sildid kirjutanud. Õues on lillepeenras juba jumalikku sinist. Teised võrkiirised tärkavad ka ükshaaval.</p><p>28.03. Esmaspäeval oli lumi maas. Rõve. See sulas küll õhtuks ära, aga edaspidi on olnud nüüd nii, et öösel kuni -4,5 ja päeval kuni +1,5. Juba puhkenud krookused hoiavad õisi kinni ja tärkama hakanud lõokannused puuavad maa sisse tagasi pugeda. Seoses ümberkorraldustega aias sai üles kaevatud suur põõsas ebajasmiini, kes kippus juba paar aastat ümbritsevaid taimi neelama. Tema hõlmade alla on kadunud kaks liiliasorti, märtsikellukesed ja mitu kukeharja. Aga nüüd laiub tema asemel peenras igavene lahmakas tühja maad. Vaatan seda läbi akna (õues on lihtsalt nii rõve) ja mõtlen milliseid vangerdusi saaks aias selle läbi korda saata. Need on toredad mõtted. Tuleks ainult õuesoe tagasi....</p><p>31.03. Lootsin, et täna saab viimaks paika pandud mu armas talvine kingitus, see on üks väga suur vihmaveenõu. Nii suur, et sinna mahuks vist terve tiigitäis vihmavett. Aga korraliku aluse tegemisega läheb kauem aega. Kui see paika saab, hakkan vihmavee kogumisega kohe pihta. Viimaste aegade suved on alati sisaldanud ka vähemalt kaks pikka põuaperioodi. See selleks, kuid kõige suurem probleem oli muidugi paagile koha leidmisega, sest see ei tohtinud olemasolevaid struktuure segi lüüa, pidi asuma kohas, mis pole teistest vihmaveenõudest väga kaugel (et jääks võimalus väiksemate täitumise korral nad suurde tühjaks pumbata) ja see ei tohtinud ühtegi head floksikohta ära võtta (nali...või siis mitte). Sest 600 ruutmeetrises iluaias kus on 150 floksi, 25 pojengi ja üldse kokku 1600 taksonit, oli see kõva väljakutse. Nüüd on koht ootamas ja ehk saab aprilli alguses paagi paika ka.</p>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-33093963851565624112023-02-28T08:40:00.001+02:002023-02-28T08:40:33.554+02:00Veebruar - valgusekuu.<p> 01.02 -2,5 Nüüdseks on teada, et päike käib juba üsna kõrgelt ja tema kiired on soojad. Kui seda pilvkatet vaid ees ei oleks. Nagu täna. Kuid eile paistis terve päeva päike ja see oli päästikuks talvistele lumekuppudele, mis lumetus peenras kohe maa seest välja vupsasid. Nii, et täna võis akna all imetleda kolme kollast õiekest mis küll esialgu üsna kummargil seisid, kuid õied on õied ja tervel peenral näikse veelgi lisa tulemas. Tõsi küll, alles hoolsal maapinna silmitsemisel võis neid siin ja seal multšikatte kooretükkide vahel märgata. Nii väikesed ja haprad. Pilves ilmaga hoiavad nad oma karikad muidugi kinni. Kuid kevadigatsusest kõhnunud aedniku hingele on see nagu palsam. Esimesed kevadekuulutajad! Jah, muidugi, ma tean, et enne tuleb veel pakast, lumetorme, purgaad, paksu lund ja palju kiilasjääd sinna igale poole vahele, aga vaekauss on juba kevade poole kaldu ja valgust lisandub iga päevaga mõnusasti juurde.</p><p>07.02 +1, lund on vähe, kõigest mingi kirme ja pühapäeva öösel langes termomeeter mõneks tunniks -15-ni. Saab kevadel näha, mida arvasid sellest mu kaks kämmalvahert ja magnooliad. Lumelubadusi muidugi on, kuid veebruar paistab edasi olevat pigem iiri talve moodi. Selliseid talvi on ennemgi olnud, kuigi nii varaseid lumekuppe on väga harva ette tulnud. Tagaaed järgmiste potentsiaalsete õitsejate, alpikannidega, on veel lume all. Igijää kergliiklusteel on ära sulanud (kõigest see suusatajate jäärada enne silda, kuid see sulab tõenäoliselt alles mais) ja valgust on mõnusalt palju ka pilvistel päevadel. </p><p>08.02 Sula jätkub ja linnud tegid täna üsna kevadisi hääli. Võpsikus hõiskas tihaseid ja varestel näikse ka lembehetked käsil olema.</p><p>11.02 Lumevalget on öösel sadanud. See on katnud kõik mis vahepeal välja sulas: kivilad, alpikaljud, lumekuppude õieilu kuid ka ebakohad. Praegu on kõik nii sigapuhas ja valge, aga sooja on +1 ja päike asus keskpäevast alates oma kuumade kiirtega lund veeks keevitama. Puudel, põõsastel ja võrkaial hiilgab mustmiljon veeks sulanud, jäätunud ja siis jälle sulanud jääveebriljanti. Öösel läheb taas miinusesse. Tantsud Talvesepaga. :)</p><p>Tegin täna esimese külvi. Need olid Barnhaveni priimulaseemned. Tõstsin kasti külvipottidega õue kevadet ootama. Valgust on nii palju, et tahaks koos tihastega laulda või midagi.</p><p>13.02 Tänaseks lubati kuni viis kraadi sooja. See võib isegi teoks saada, sest juba hommikul on õues +4,2. Ja päike tõuseb...Sellistel päevadel ei usuks ka kõige pessimistlikum kevadeootaja enam jutte veebruarikuu pakastest ja lumetormidest. Akna alune peenar on lumevaba ja seal õitseb juba kena kogus talviseid lumekuppe, keda ma aeg-ajalt läbi akna vaatamas käin. Ikkagi esimesed...</p><p>16. 02 -0,4 ja pilvine, varakevadine aeg. Väljade vahel lõhnas magusalt sulalume ja metsa järele. Meeldiv tõdeda, et kuigi täna on pilves, on veebruaris päikesepäevi pilvistega enam-vähem pooleks olnud. </p><p>20.02. Ega tali taeva jää. Laupäeva öösel sai maa jälle valgeks. Vahepeal on lilled lume all ja siis jälle ei ole. Aias rullub lahti lumemuinasjutt, kuigi paadunud kevadeootaja mõtleb umbes nii, et veel see üks jäle nädal ära kannatada...siis on ehk jälle rohkem kevadelootust,,,No lubavad eelolevaks nädalaks külmalainet pakase ja rohke lumega. Saab näha. Täna hommikul on -5, Ja lund on öösel juurde sadanud. Kui külmad tulemas, siis on lumikate küll vajalik. Tänasest lugedes jääb veel kolm ja pool päeva pensionile minekuni. </p><p>21.02 -4, rõve lumi. Öösel sadas teist juurdegi, nüüd on maas ca 15 cm. Prognoositava kahepäevase külma eest on küll kõik kaitstud, aga ikkagi rõve. Mina ja kassid kannatame lumefrustratsiooni all. Kassidel on õues jälle lumi rinnuni ja mina poosetan niisamatigi, sest sellist veebruari nagu enam ei oleks tahtnud, liiatigi nüüd veel kui lumekupud lume all täies õies ja musträstas laulab varahommikuti valjult võsas.</p><p>23.02 Hommikul -9, päeval -4. Tööl veel viimased tööotsajupid ja kella kaheks olin kodus, vaba nagu lind. Eile oli südamlik lõuna töökaaslastega ja pole midagi öelda, minu parim töökoht parima ülemusega, kolleegidest rääkimata. Lähen heameelega suvel puhkusi asendama kui kutsutakse. Kuid nüüdsest olen ma pensionil. Vabaaednik, priikuduja, mahemeel, koduhaldjas jne. :)</p><p>28.02 Eile hommikul oli meie kandi külmarekord, -16,9. Järgnes päikest täis päev kuni +1. Kevad on käes. Päike käib kõrgelt ja keevitab lumesse lohke. Kassid peesitasid verandal ja keeldusid tuppa tulemast, sest nii mõnna on kui päikesekiired süsimustas kasukas neelduvad. Nii hea on kevade tulemist otsast lõpuni vaadata ja see, et kuhugile pole kiiret. See on võrratu tunne kui kogu su aeg on sinu enda oma. Likvideerin jõudumööda majja tekkinud entroopiaväljasid, teen süüa ja muid vajalikke toiminguid, sulatan vaha, pühin tolmu, parandan katkiseid asju, loen Düüni neljandat osa ja käin iga päev kepikõnnil.</p><p>Täna on juba kevadesem kui eile, hommikul oli -0,7 ja päike tõuseb. </p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-46621957009934674922023-02-01T10:29:00.000+02:002023-02-01T10:29:19.927+02:00Uhiuus aasta<p> 05.01Aasta algus oli soe, päeval plusskraadid ja öösel väike miinus. Siis tuli ühe korraga maha 20 cm lund ja eile õhtul läks külmaks. Täna on imeilus päikesetõus ja -11. Minu viirus lihtsalt köhaga ei piirdunud ning nüüd istun kodus ja heegeldan. Heegeldamise vahepeal kiikan õue ka. Seal on kahkjassinine külm taevas, surmavalt valge lumi ja päike, mis ei jõuagi oma kõhtu üle õlletehase upitada. Aga juba piilub üle ääre. Asi seegi. Heegeldaks veel, kuid lõng sai otsa. Võtan kaks peenemat ja kerin neid kokku selliseks nagu mul heegelduse juures vaja on. Kiiret kuhugi pole. Aeglaselt voolav talvine aeg...Härra Tibu tuleb köögist hajameelselt vurre lakkudes, seisatab akna juures, vaatab tähelepanelikult õue ja võdistab turja <i>rõve!</i>. (That`s my cat!!! :) ja seab sammud sinna kus emand lõnga kerib. Isegi magada on heas seltskonnas parem kui teab kus tugitoolis teab kellega (Bond). Härra Tibu seab ennast sisse, tõstab ühe tagumise jala kõrgele üles ja hakkab enneune tualetti tegema. Emand kerib, lõngakerad vupsavad ja sööstlevad, kassi pea hakkab vägisi samas rütmis üles-alla liikuma, keel ununeb suust välja ja silmad lähevad väga tumedaks. Sel hetkel meenutab ta laksu all olevat filmihipit, isegi pea liigub muusika rütmis..."Ära sa akka jälle..."poriseb emand tüdinult ja korjab kerad kaitsvalt oma rüppe. Härra Tibu vajub hetkeks lönti <i>kuhu ma nüüd jäingi, ahah jaa,</i> kass viskab jala (hopaa!) jälle taeva poole ja jätkab sealt kus pooleli jäi ning päev võib rahulikult edasi minna.</p><p>09.01 Läks soojaks (-4) ja hakkas paksu lund sadama. Muumiorus oli nii vaikne, et hoolega kuulatades võis hoomata tasast sahinat millega taevast kukkuvad lumeräitsakad juba maa peal olevatele selga potsatasid. Pärastlõunases talvehämaras krääksatas muumioru eespoolse majakese uks, sellest väljus üks muumimamma ja haaras kuurist hiigelsuure kingipaki. Räitsakad katsid mõlemad momentaalselt. Külaline sumpas läbi paksu lume naabruses asuva muumimaja juurde ning asetas kingi lumme. Esiteks poleks see mingi nipiga uksest sisse mahtunud ja teiseks, see oligi õueasi. Teine muumimamma oli katnud väikese teelaua, pliidi all miilas männikäbidest tuli ja soojamüüri õnarustes põlesid küünlad. Muumid jõid teed, sõid pohlakooki, mekkisid kõigi maade mesilaste mete maitseid (India, Brasiilia, Uus-Meremaa jne) ja rääkisid kevadeootamise jutte. </p><p>12.01 Teist päeva täitsa sula! :) Nii mõnus. Sõiduteed on puhtad ja lumi aias jälle lausa silmanähtavalt kahanemas. Talviste pidude ajal on aednik käpa peale pannud veel mõnele läbipaistvast plastikust toidupakendikaanele, mida on hea kasutada kivirike katmiseks. Sulaks lumi ära, saaks veel mõned kivirikud ära katta. Eelmise sula ajal olin juba peaaegu neid paika asetamas kui ühe ööga tuli jälle 20 cm maha. Kivirikud taluvad meie kliimat tegelikult päris hästi, kuid kui nägin vahet talvel niiskuse eest kaetud ja katmata taimede vahel, siis hakkasin niipalju katma kui võimalik. Õisi on kevadel poole rohkem.</p><p>16.01. Kevadvihm ja soojad tuuled. Pluss kolm. Nädal aega lumevastast tegevust on suusatajad meeleheitele viinud, kuid minul on megasuur rõõm vaadata kuidas meie tänav puhtaks sulab. Vaid mõned üksikud jääsaarekesed veel... Kevadeni on muidugi terve meretäis aega, aga olgu siis vähemalt illusioongi sellest. Toa akna all on talvise lumekupu areaal, kuid tema jaoks on veel vara. Ootab veebruarisulasid. Huvitav, mis on see päästik, mis sibulast õie maapinnale sirutab? Vahel on nad paksu lume all kägaras, aga õis juba valmis ja ootab päikest, et avaneda. Praegu on aknaalune lumest puhas kuid isegi krookusepungakesi pole näha. Lumekupust rääkimata.</p><p>18.01 Eile oli mingi väike juhulumi, kuid täna jälle mõnusalt plussis.Tartu Botaanikaaias puhkes esimene lumekupp.</p><p>19.01 Oli kindel plaan täna hommikul aiatiir teha, et tuvastada meilgi mõni võimalik kevadekuulutaja, kuid öösel sadas alatul kombel maha 10 cm märga lund ja sinna see plaan luhtuski. Tööle sõit osutus seikluslikuks. Saku alguses oli kaks autot kraavis, tee oli kaetud treppi sõidetud jääga ning kogu teekond linna poole möödus 30 km tunnis. Iseenesest väga huvitav nähtus. Nagu oleks metsaveotraktor need jäljed jätnud, aga ei, tegu oli koristamata lumega, mis kinni sõidetud ja sellise vormi omandanud. Niisugune pikk ja veider põristamine mööda seda põr-põr-põrguteed.</p><p>24.01. Mõnda aega võimust võtnud talve moodi asi (mõni öö isegi kuni -9) lagunes täna jälle ära. Mis saab mul selle vastu olla. Viimane märjalt maha sadanud lumi räsis hullult puid ja põõsaid. Midagi positiivset ka - on tunda päevade pikenemist. Õhtul on ilusa ilmaga isegi kuni poole viieni juba valge. Paistab, et selle ameerika mägede stiilis ilmamustriga lohisemegi kevadeni välja. Kord on vihmad ja soojad tuuled, siis jälle kõledad külmad. Õnneks pole miinused üle 10 kraadi ulatanud ja need niiskusekatted ma jõudsin enne viimast märglumeööd kivirikele peale panna. Seesugune imelik talv siis (või on mõni neist kunagi normaalne olnud?). Ees on muidugi veel veebruarikuu tume küür, mille tagant vilguks justnagu juba kevadpäikest...aga mine tea, võibolla möödub ka veebruar sulade tähe all ja polegi hulle hundikuu külmasid ees ootamas. Unistada ikka võib...</p><p>27.01. Visuaalses mõttes justnagu talvemurdmise päev. Hommikul -4, päeval -2 ja paljupalju päikest. Katsin hommikul varjukangaga kanada kuused ja rodod. Kuna vahepealsed päevad on kõik sombused olnud, siis pole ju halli aimugi kuidas päike vahepeal edenenud on ja jälle maailma soojendada mõistab. Oli ilus poole viie ajal linnast koju sõita, ees heletamas suur lai õhtutaevas, selline jahedalt helesinine ja kohati ehakulla siru ka seas. Justnagu helgesse tulevikku. Ega saagi väga kurta, ees on ju nädalavahetus. :)</p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-45434760225258175522022-12-31T10:23:00.002+02:002022-12-31T10:58:21.502+02:00Detsember<p> 2.12 -11. Päiketõusu laisk kahvatu kuma heiastub imekaunilt õunapuude kohal. Päeval on umbes kuus miinust ja mu seni vaikselt piirjooni kohendanud arvamus hakkab kaljukindlaks muutuma: talv on oma tagumiku tugevasti maha toetanud ja mingit kenasula või soojalainega talvelt ära võetud nädalast või isegi päevadest pole mõtet unistada. Pikem ilmateade ütleb, et kümne päeva pärast on sama ilm mis täna. Päeval ca -2, öösel kuni -6.</p><p>03.12 Kuna 06.12 kukub meil portselanpulma päev (20 armast, turvalist, seiklusrikast, naeruküllast ja õnnelikku aastat saab täis), siis otsutasime tähistada seda ühe täiesti kreisi saunapeoga Keila jõekäärus. Pokumees läks hommikul vara RMK lõkkeplatsile kuhu tema hää sõber tõi ratastel sauna ja basseini. Mehed pumpasid basseini jõevett täis ja panid ahjud küdema. Laadisin piknikutarbed autosse ja sõitsin kümne paiku järgi. Saun oli selleks ajaks juba soe. Basseinivee soojenemine võttis tunnikese kauem aega. Ja siis oli terve päev mõnna-mõnna-mõnna. Poleks arvanud, et peale saunaseansse on meri nii põlvini. Isegi õues oli palav. Kahju, et kõik külalised me hullu plaaniga kaasa ei läinud, sest lihtsalt lõkke ääres istuda võis olla jahedavõitu. Ikkagi miinus 5. Kuid see oli nii äge päev - kuum saun pluss tutimütsiga soojas vees ligunemine, kõrvus jõekärestiku vulin ja ümberringi lumine võsa ning rõõmsad külalised paljajalu lumes...</p><p>05.12 Sel sügisel juhtus nii, et kui maailm läks üle talveajale, siis Härra Tibu bioloogiline kell ei läinud. Suvel helises äratuskell 6:30, praegu näitab see samal ajal tegelikult 5:30. Siis teebki Härra Tibu esimese äratuse. Sörgib voodis ümber minu ühe tiiru ja istub padjale. Sealt on hästi näha, et kas ärkas või mis ta nüüd teeb. Mõtlen: <i>tõbras! </i>ja magan edasi. Härra Tibu näeb, et ta vaev on asjata ning heidab uuesti oma krundile magama, Õige aeg on talveaja järgi 6:30 ja viis minutit enne äratuskella on Tibu taas platsis. Vurrud näkku, hüpe makku või mõni muu sigadus. Aga viis minutit enne kella on kõige sügavam uni ja kõige põnevamad unenäod. Armas, kass, kas sa just tingimata pead! </p><p>07.12 Täna hommikul aknast välja vaadates mõtlesin täitsa tõsiselt, et tegelikult peaks selle kuu nimi olema "Rõve detsember". Kus nüüd hakkas alles lund sadama! Ööga tuli nii palju, et aias ulatub kassidel kõhuni ja linna tööle sõitmine on nagu seiklus. Vahvad ummikud, toredad soolalägased tänavad ja põnevad parkimisplatsid, kus lumi on pahkluuni. Ning iga selline lumeõnnistus saabub lumesahkade jaoks täiesti ootamatult.</p><p>08.12 Ei tahaks uskuda, kuid täna hommikul olid teed igal pool puhtaks aetud. Aga lund muudkui sajab...</p><p>09.12 <b>Külmarekord -15</b> kraadi! Lumi on jätkuvalt maas (ca 25 cm) ja ka lähim tulevik paistab suhteliselt tu...lumivalge olevat. Pakin hajameelselt jõulukinke, veeretan mõttes vaibatriipe ja kui telefoni pildigaleriis suvepiltidele sattun, siis tunduvad need nii ehmatavalt ebareaalsed, värvilised, muinasjutulised. Ei saa ometigi olemas olla selliseid kirevaid õisi ja rohelisi maastikke, sest reaalsus on paks lumi, raagus puud ja varesekraaksune hall taevas ning kella kolmest läheb kõige selle kohal pimedaks. </p><p>12.12 <b>Lumetorm Birgit</b>. Miinus viis ja valge mühin akna taga. Väga kreisi mühin. Transpordiamet soovitas täna koju jääda, kuid meie, tublid, tulime tööle. Hommikul polnud veel nii hull ja teed olid ka kenasti puhtad. Õhtul enam nii ei olnud. Töökoha hoovis oli 20-30 cm lund ja kohati mõni hang kõrgemgi. Pokumees ootas lähimas lahtiaetud naaberhoovis ja sinna andis alles sumbata, sest õhk oli lumemöllu täis ja lumi põlvini. Ja mina muudkui läksin ja läksin ja läksin läbi selle valge põrgu...teate, nagu filmis...Kojusõit oli oodatust isegi leebem, sest paadunud jubemõtlejana kujutasin juba ühte koma teist ette mis kõik olla võib. Aga ei olnudki liikumisvõimetuid rekkasid risti teel (kõigest ainult üks vaeseke rekkajuht oli halva nähtavuse tõttu Järvevanast haljasalale keeranud, kuigi parempööre oli ca 10 meetri pärast). Teed olid suhteliselt lumised, õhk lund täis ja tuisk kippus kojamehi ära jäätama. Sahad olid põhiteed lahti ajanud, kuid terve päeva ju sadas. Kodus ootas meid töö. Parkimisplats oli vaja puhtaks lükata sest autot polnud kuhugi panna ja teerada majani ka. Lumi oli kõikjal ühtlaselt põlvini. Toas olnud kassid sööstsid uksest välja keha kergendama kuid paiskusid sama ruttu ka tagasi ja esitasid meile nördinud hääleka protesti, et ajagu me nüüd siva korda see asi. Päris kummaline, kaks väikest looma, kes väga harva üldse häält teevad (meie tavaline infovahetus käib kehakeele pealt), näuvad sulle valjult näkku ja neil on nii palju öelda. <i>Tahad kange kassiomanik olla, aga ei suuda õuetingimusi sääraseks muuta, et kustagi saaks!</i> Ja õigus neil oli, väike loom vajus harjunud teerajal verandast kuurini silmini lumme. Lament ja etteheited lõppesid sellega, et Bond teatas, et persse, ma lä`n üldse minema! Ja kadus. Ning Härra Tibu ronis meie piirituks hämmastuseks eelmisest talvest saadik neitsilikuna toas seisnud kassikasti ja tegi sinna plönni. Oi, me kiitsime teda, oi, me kiitsime...</p><p>14.12 Järgmisel päeval olid teed ilusti puhtaks aetud, kuid targu läksin autost maha samas nn "lähimas naaberhoovis" ja õige ta oli. Töökoha pikal sissesõiduteel ootas juba kaks autot ja õues ukerdas lumes veel üks, mida mehed sügavast lumest välja sikutasid. Siinkohal oleks sobilik deklareerida, et viimaste päevade sündmused ei ole minu talvearmastust mitte üheski punktis suuremaks kasvatanud. </p><p>16.12 Eile oli töökoha jõulupidu Kehra rahvamajas. Ja tõesti üks ilus ja tore pidu stiilis "Kuldsed 20-ndad." Oi seda elevust ja kostüümide soputamist, pikki pärleid ja boasid. Peomaja tantsupõrand ja naiste vets olid sulgi täis, need boad ju...:) Kostüümede osas ei jäänud ka meie "tüdrukud" alla. Lõime ennast korralikult lille ja mu erihuvist tšarlestoniajastu vastu oli esimest korda natsa kasu ka. Sain enda ja veel ühe kolleegi täismundrisse ning aksessuaare jagus teistelegi. Õhtut viis läbi Mart Sander oma meeskonnaga ja tegi seda meisterlikult. Kui mõni suurem asutus otsib head peoideed ja õhtujuhti, siis selle seltskonnaga on kordaminek küll garanteeritud. Kuid tali kestab. Öösiti kuni -10, päeval -6. Lumi aias põlvini ja hangekohtades poole kõrgem. Toad püsivad mõnusalt soojad. Kas on põhjuseks see, et lumi on vundamendi kuni sokliääreni kinni katnud või tuleb süüdistada soojapidurit trepikäigus. Võibolla mõjuvad ka mõlemad, whatever. Kahjuks ei saa selle hooaja kohta öelda, et mõni päev või nädal või kuu oleks "talvelt kingiks saadud" nagu siin meil varasemalt juhtunud on. Tänavu on kahjuks vastupidi. </p><p>19.12 Lund on jätkuvalt "silmini" ja kui seda iga päev püsivalt juurde ei tule, siis suudavad teemeistrid sõiduteed puhtad hoida. Kui tuleb, siis mitte. Ja ilmaennustajaid lõpuni uskudes peaks alates tänasest algama normaalne tali - selline millega me viimastel aastatel harjunud oleme. Selline, et päeval 0 kuni pluss 3 ja öösel +1 kuni -5. </p><p>22.12 Sula algaski teisipäeva öösel. Ja edasi on puhas lust ja rõõm olnud. Päeval +3, öösel +0,8. Pole midagi paremat sulalumelõhnast. :) Kuuldavasti jätkub see ka homme. Jehhuu!</p><p>24.12 Teede äärekivid on välja sulanud, lumi lahkus ise kasvuhoone katuselt ja meie tänaval on juba palju asfalti näha. Eile oli päris tore tunne tööle sõita. Kuigi, nädalavahetus ja ka esmaspäev on külmad. Öösel -9, päeval -5. Pikem ilmaprognoos näikse ka nunnu olevat. Kogu see lumi sulab lihtsalt ära ja enam teda pole. Kuid meerikamaal möllab lumetorm ja Kanadas kuulutatakse pakast. Jõuab see nädala pärast ka meile? Täna õhtul oli ilus jõulukas linnapäkapikkude juures. Lõunamaiste vürtside lõhn ja noorte lustimine. Kahjuks ei saanud me mõlemad osaleda, aga eks see aastalõpp ongi selline pidu peo otsa. Kohe varsti jälle järgmine kräu tulemas.</p><p>28. 12. Unustasin öelda, et jõuluks tulid Barnhaveni priimulaseemned. Seekord oli nn järelnoppimine. Võtsin põnevuse pärast 4 segupakki ja tuleb mis tuleb. Ülejärgmisel kevadel peab ju ka huvitav olema. Aga järgmine kräu ehk sünna jääb ära, sest me peres seni hullanud viirusetõbras on nüüd sihikule võtnud minu. Küll tapsime teda sauna, küüslaugu ja ingveriga, aga tema on vintske. Aastalõpp kujunebki seetõttu ilmselt vaikseks pesas küljekeeramiseks. Ühe päeva juba olingi "Vaimumõrsjaga" raamatuaugus.</p><p>30.12 Vihm ja pluss 2,5. Minu lemmiktalv. :) Aknaaluse rododendroni lehed ehivad lõdvestunud olekus taime oksi. Pakasega olid nad pinges ja püüdsid end lausa toruks keerata. Ühtlasi imetlen ka jugapuid, mille paks lumi vahepeal lausa vastu maad vajutas. Nüüd on nad jälle sama püstised kui enne. Ja kui nii edasi läheb, siis saab ehk juba ka alpikaljude elanikke, võrkiiriste ja krookuste ninakesi näha. Ei ole ikka mingi elu kui kogu su varandus paksu lume all peidus on. :)</p><p>31.12 Ma olen korduvalt rääkinud, et kui kellegi elu on igav ja selles pole värve, siis võtke endale kass või parem kohe mitu. Kassiomanikul on näiteks alati see eelis, et ta võib öösel kell pool viis sügavast unest ärgata pesumasina hääle peale ja kui te parajasti just kuulatate, mis seda põhjustada võiks (magamistoas ei ole pesumasinat), siis paisub see hüsteerilisel kõrgusel crescendoks ning lõputa pikk jäle lõugamine lendab lae all ringi, põrkub akna ja seintega ning vaibub peale kõigi helikõrguste rebestamist taas urinaga. Vitriinis kikivarvule tõusnud pokaalid laskuvad tasase klirina saatel jälle taldadele. Ei, te ei teadnud, et teie väike armas pehme kaisuloomake suudab <b>sellist</b> häält teha. <i>Tiburull, kullake, mis sul viga on? </i>Midagi ei ole viga, lihtsalt üks võõras kass istub meie verandal ja sae käima tõmbamiseks polegi rohkem vaja. Vastupidiselt Tibu õhuhäirele rapib Bond nohinal rõduukse kallal ja püüab seda seestpoolt jõuga avada. Jõulised küüned vastu terast. Bond on tegudemees, tema häält ei tee, kuid silmis välgub palju vägivalda. Aga lamenti on meie jaoks juba täiesti piisavalt olnud ja kassid välja ei saa. Pokumees korjab kohevil sabaga Härra Tibu ukse juurest üles ja räägib talle, et öösel magatakse mitte ei karjuta kõigi nende asjade peale mis väljas toimuvad ja Bond rahuneb ka pikapeale maha. Olgem ausad, soojas toas on siiski mõnusam magada kui väljas tuule käes ähmaste põhjuste pärast (teine isane kass) kakelda. Ja kui keegi otseselt enam kellegi pead ei nõua, siis Bond ka enam õue ei pressi. Une-Mati, see õrna närvikavaga mees, võib arvata, et jookseb kusagil seniajani amokki ja sel ööl me ilmselt enam ei kohtu. Aga kodu on meil turvaline ja ööpäevaringse valve all.</p><p>Head aastavahetust kõikidele sõberitele ja nende neljakäpalistele kaisukatele! :)</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-12603720376514675112022-12-01T16:33:00.002+02:002022-12-01T16:33:46.530+02:00November<p> 01.11 Kepikõnnihooaja algus. Tegin varahommikul väikese metsaringi - kirbe lehtede kõdunemise, vihmamärgade kuusekasukate ja samblaste kasetüvede hõrk lõhn. Ning vaikus. Ei ühtegi linnuhäält ega võrakohinat. Mets justnagu tukkus. Päeval on alevikus liiklust küll - musträstad tassivad karvast viirpuud tühjaks ja rasvatihaseid on ka palju näha. Meie aed on nende territoorium. Nii tihastelt kui musträstastelt võib sõimata saada kui ei oska ennast aias mõistlikult üleval pidada. Musträstad ei kannata, et keegi neid jõllab kui nad viirpuus sahmerdavad. Aga see on nii ilus vaatepilt - süsimust kollase nokaga lind, erkpunane suur mari nokas. Ja siis need tihased ka...Eelmisel aastal talvitus me rõdul üks mesilaspere ja tihased alustasid päeva tavaliselt tarule koputades. Sööma ju peab. See ei meeldinud Mesinikule, kes läks rõdule tihase mesilasejahti segama. Tihane taganes tamme otsa ohutusse kaugusse ja sõimas, sõimas, sõimas. Pisike sulekera tänitas tammeoksa peal lausa kikivarvul ja oli nördimusest lõhki minemas. Vähemasti niipalju jõudsid nad neid mesilasi ikka kiusata, et perel olid kevadeks närvid täitsa läbi. Ilmselt, et kui tulevikus kunagi kedagi veel peaks rõdul talvitama, siis tuleb taru võrgukastiga ümbritseda, et kiusajad üldse selle ligigi ei saaks.</p><p>03.11 Pehmed soojad ööd ja päevad, +8 kuni +12. Tihased lustivad aias ja uuristavad ploomipuu koore kallal, ju leiab sealt talvituma pugenud pahalasi. Aga jah, november mis november. Pikalt pime ja porine. Õnneks on ööd veel soojad ja maa pole hommikuti kohmetanud. Teen vahel mõne korrastussööstu, kuid pikalt enam ei viitsi. Jäänud on veel paaris kohas rohimist ja pottides talvituma minevate taimede kaelani mulda kaevamine. Piparmündi peab ka kastist maha istutama.</p><p>06.11 Õues oleks veel nokitsemist, kuid reedel epide peenrast kannikesi välja rookides tabasin ennast tõdemuselt - praegast toas lõngu kerida oleks palju mõnusam. Vihm sajab peffa ja tõesti, ma ei viitsi! Nonii, üks hooaeg hakkab vist ühele poole saama. Ülejäänud päeva tegin vaibatoas inventuuri ja täna saabus postist ka tellitud lõimepats - 40 meetrit. Meil on küll endilgi püsivalt kääripuud üleval, kuid eks väike uudishimu ka, et kuidas professionaalid käärivad ja kuidagi kiire oli tänavu selle uue lõime peale panemisega. Tahaks juba kuduma hakata, siis hakka veel käärima ja posserdama. Patsi sõrmitsedes sain aru, et palju paremini tehtud. Igatahes. Väga ilus pats.</p><p>11.30 Kaamos on kohal. Tumehallid taevad, vihm vaheldub pimedusega...kuigi novembri kohta on mõnusalt soe. Sel nädalal on püsivalt +10 olnud. Isegi Härra Tibu kolis oma koikukrundilt jälle verandale magama. Kuigi, inimese teeb pikk pime aeg ikka väga laisaks. Nii mitu maani maha magatud hommikut...Ei ole ma jõudnud kõnnirajale ega aeda. Täna otsustasin vähemalt aia osas ennast parandada. Rohisin epide peenra lõpuni ja lõikasin pealseid. Et kui tahaks puhta südametunnistusega talvele vastu minna, siis peaks pool paraadpeenart ja teeäärse peenra ka üle käima. Üle hulga aja oli päris mõnus nokitseda, kuid nädalavahetuseks lubatakse ilusat ilma, saab näha kuhu rohkem kisub, kas kangasteljetuppa põnevate uute lõngade juurde või õue ukerdama. :)</p><p>14.11 Imeilus nädalavahetus oli. Helesinine taevas, päike ja pluss 15. Ideaalne aiailm, aga või ma siis...tegelikkuses nägi asi välja nii, et kuna verandal võis toariietega kaltsu lõigata, siis seda ma tegingi.Ja kui millessegi süveneda, siis võtab see su üleni. Tervelt kaks päeva lõikasin kaltsu, kerisin lõngu, tuulutasin materjalikaste ja planeerisin vaibaprojekte. Ometi oli ideaalne õueilm. Et südametunnistus väga ei kriibiks, tegin verandaesise peenra kannikestest puhtaks, kuid see oli ka kõik. Isegi ilusa ilmaga ei kisu enam aeda, mis siis veel läheneva talve hingusest rääkida. Täna oli maa külmunud - miinus 2,5. Kui hommikuti jupikaupa teha, siis ehk saab nädala lõpuks aiale ringi peale. Ehk ei ole homme maa külmunud...või mul kärss kärnas :D</p><p>17.11 Kuid lähenevat talve enam ei peata. Eile õhtul tuli lumi maha. Täna öösel sadas seda juurdegi. Pinnases on veel soojust talletunud ja teedel jäidet ei tekkinud, kuid jõulupildi sai korraks silme ette küll. Õnneks see juba sulab, sest ka õhus pole veel talvist kargust.</p><p>21.11 Tühjagi ta sulas. Hommikul tööle sõites mätsis korralikult lund ja linnas olid seepärast tohutud ummikud. Enamik liiklejaid ju veel suvekummidega. Õhtul koju sõites oli õues 6 kraadi külma ja kuna aku oli suht tühi, siis me salongikütet sisse ei pannudki, lohisesime külmas autos kodu poole, et küll kodus sooja saab. Kodus aga ootas meid soojuse asemel vaid kaks särasilmset kassi. Rõduuks oli pärani, toas paar soojakraadi... Kassid olid muidugi megarõõmsad, et me tulime ja siva kütma hakkasime, sest millegipärast ei olnud täna toas nii soe kui tavaliselt. Seekord olid siis just need kaks asja kokku sattunud mis tavaliselt lahtise rõduuksega lõpevad: kui hommikul tööle läksime, jäi Bond koos Tibuga päevaks tuppa ja rõduuks sai ekslikult vaid kinni lükatud, mitte kremooni keeratud. Uks seisab küll tihkelt lengide vahel, kuid Bond oskab ust seestpoolt lahti kangutada kui see riivis pole. Sätib küüned taha, pingutab keha vedruks ja kangutab kõigest jõust. Ja ammuks see oli kui e tõi oma lehtkaktuse meile, et meil ikka paremad elamistingimused. Kaktuse näost oli selgelt näha, et sellist Eestit poleks ta küll soovinud, kuid tema elu päästsid paksud kardinad ja sügav aknaorv. Päris ära ei külmunud. :)</p><p>23.11. Lumi on endiselt maas. See on nüüd ilmselge, et õue ei kisu minusugust enam kahe paari härgadega ka mitte ja viimane nädalavahetus kulus jälle kappides tuulamise ning vaibamaterjali kokkukerimise tähe all. Üks saunakas ka vahele ning selle nimi ongi tubane talielu. Kuidagi ootamatult ta tuli, aga mis ikka parata. Tali näikse ka õues kohal olevat. Ühtlasi panen hooaja esimest vaipa kokku. Selleks saab olema üks valge-sinine-beez villane.</p><p>28.11 Lumi on jätkuvalt maas ja tuleb teist aina juurde. Sakus on lumekord veel õhuke, ca 5 cm, kuid juba katab. Jõuluootajad julgevad valgetest jõuludest unistada. Ja tõesti, ca 10 päeva ettepoole vaadates prognoosib ilmateade ühtlast "kena talveilma", mis on tavaliselt pilves, öösel -3 kuni -6 ja päevati -1 kuni -3. </p><p><br /></p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-51028439322983176562022-10-30T13:14:00.001+02:002022-10-30T13:14:22.535+02:00Oktoobrituultes...<p> ...on soojust. Täna (08.10) oli pluss 15. Floksid on põudadest toibunud ning püüavad külgmiste okste kaudu uuesti õitsema hakata, kuid värvid pole enam õiged ja õiekobaradki on tagasihoidlikud. Sumedad soojad ilmad on justnagu loodud aias siblimiseks. Sest umbes kuu aja pärast võib tulla juba esimene lumi. Praegu rohin kivilat. Väike kollaste õitega jänesekapsas on tõeline tüütus, ta levib risoomidega ja armastab sõredat kuiva pinnast. Vahel on teda koos alpitaimedega Euroopast kaasa tulnud ja kui mõni vale juurikas tähelepanuta jääb, ongi kurat lahti. Koos pisikellukaga nad mul siin parasiteerivad, ei jänesekapsas on siiski hullem. Pisikellukas on vähemalt ILUS.</p><p>Ploomid said eile otsa. Jaa, oktoobris. Victoria on hiline. Seni jagus neid päris jupp aega õhtutesse filmi kõrvale, oli vaja vaid veidike puud raputada ja juba nad tulid - pots, pots, pots...Head suured mahlased ja magusad. Sügis võtab maad. Metsad on kullakarva kirjud ja meie tänava tamm uhkeldab kollakasoranzis rüüs. See on selline värv, et lausa hõõgub iseenese kumas.</p><p>Õhtuhakul koputas Bond aknale ja nõudis häälekalt sisse laskmist, ainult, et hääl oli imelik, nagu summutatud kuid seda meeleheitlikum. Viga midagi või? Ei, kassil oli hiir suus - a la, ma tõin teile. Toas läks sebimiseks. "Kle mine anna talle krõbinaid ukse vahelt ja kiida." "Mina käisin eelmine kord, võtsin isegi hiire vastu. Nüüd on sinu kord. Kassi ei tohi solvata, näed, teine tõi süüa." Vahepeal tegi Bond jälle oma imelikku "<i>muv on iir suuvs, kah keegi tuveb ka ve</i>" häält ja kaapas akent. Pokumees praotas ust, kiitis kassi ja pani krõbinad verandavaibale maha. Bond proovis hiirega tuppa murda, aga ei mahtunud, liiga kitsuke pragu oli targu jäetud. "Ära, kurat, tule...jaa, sa oled tubli kass, hea kass, aga mine nüüd, krt, söö rahus ära oma ilge hiir." ja Pokumees sukeldus klaverisse.</p><p>Aga kui kass on midagi pähe võtnud, siis on raske teda sellelt rajalt väärata. Bond sõi krõbinad ära ja jätkas rõduukse rammimist, hiir suus, ise agressiivselt näugudes "<i>No guulge, ma dõin teivle, püüvsin, nävin vaeva...</i>!" Läksin rõdule, Bond pani kohe hiire maha "<i>säh"</i>. No missa hing teed. Kass hoolitseb su eest. Võtsin annil sabast, osavalt oma tegelikke tundeid varjates (<i>iu, jäle</i>) ja ulatasin kassile tagasi. Nüüd lõi Bondil tuluke põlema, <i>jess, ta on juba söönud</i>! Võttis rõõmsalt oma saagi ja kadus. </p><p>14.10 Sügis süveneb. Kuldsed leherüüd hakkavad sügistormidele alla vanduma. Meie tänava tamm veel püsib, aga kohati on lehtsed metsatukad juba raagus. Jälle on Eurobulbi sibulapakiga midagi lahti, juba kaks nädalat teel. Ohjah, ikka see Omniva. Kui jälgi hakkasin ajama, siis selgus, et pakk saabus Eestisse 07.10 ja kadus siin nagu mutiurgu. Kui Omnivasse helistasin, tunnistas dispetšer, et jaa, pakk on Järve pakikeskuses. Miks seal, mitte Sakus, ei osanud ta öelda. Miks pakikutset pole tulnud, seda ta ka ei teadnud, sest nemad olevat selle välja saatnud. Jumal tänatud, et pakis on seekord sibulad mitte taimed. Lubasid paki Sakku saata ja mulle anti number millega selle teekond jälgida, et äkki sõnum ei tule jälle kohale. Huumor tegelt, aga kiiret mul ju ka pole. Saab näha siis millal ma oma sibulatega kohtun.</p><p>Ilma poolest on mõnusalt mahe. Nädala sees oli küll paar hallahommikut a la -0,5 kuid erilisi kahjustusi see aias ei tekitanud. Hostade aeg on niikuinii läbi ja krüsanteeme see väike külm ei sega. Kivila ja esimene alpikalju on umbrohust puhas, jäävad veel kaks kaljut ja ülejäänud aed kuid pealsete lõikamise ajal selgus, et maapind on tänu multšile üsna umbrohutu. Siin ja seal ehk mõned paratamatused. Eks ikka see kohutav pisikeste kollaste õitega jänesekapsas, kare jürilill ja rumeelia kannike. Uskumatu kui vitaalsed, viljakad ja visad on need kolm umbrohtu. Kannikese tõin muidugi ise aeda, täitsa vabatahtlikult. Ilus roosa õis ju ja. Igatahes, hoidutagu selle liigi eest, ma leian teda üle terve aia igal pool hoolimata sellest, et pole kunagi komposti hulka visanud.</p><p>16.10 Pluss 10 ja pehme mahe tuul. Esimene kepikõnd sel hooajal ja viimased istutused priimulapoegade näol. Tegin Primula farinosa jaoks lõpuks ikkagi ära selle kometi, et kaevasin maasse vana pesukausi ja istutasin taimed mõistlikus kõrguses anuma kohale. Kuivadel suvedel saavad nad sirutada oma juured vee järele, sest kus oleks minu liivmullas muidu võtta mingit märgala? Primula laurentiana, kes happelist armastab, läks rodode hõlma alla. Need kaks teistmoodi tegelast olidki veel jäänud. Muidugi elab meil pottides veel valgete sirelite salu, punane tamm, äädikapuu ja pärnakaksikud, kuid need lähevad kevadel oma päriskodusse, Eedeni aeda. Küll on ilus tamm. Lausa hõõguvpunane on see lehtede sügisvärv. Kui mul oleks suur aed, siis kasvaks seal kindlasti üks punane tamm...või mitu.</p><p>19.10. Pluss 2 varahommikul, hiljem pluss 5-7, päike. Küll tahaks täna ametipostile sõitmise asemel hoopis aias siblida. Sibulad on lõpuks kohal. Meie ainus rohtlaliilia oli sel suvel nii võimas nähtus, et tellisin veel kolm juurde, muidugi on kõik eri värvi. See on tõepoolest üks teenimatult tähelepanuta jäänud taim ja need neli õitega kaetud posti tagaaias võivad järgmisel suvel päris ägedad olla. Noh ja siis veel tulbid, tulbid, tulbid...Sest eks kevadel sai seiret tehtud, et kus veel võiks värvilaike olla. Tagaaia floksipeenar oli seni veel täiesti tulbivaba. Viirpuu alune on planeeritud anemoonide kaitsealaks. Neid pole ka kunagi liiga palju. Ilus vapper ja vastupidav mugultaim. Sööstaianduse kahest tunnist on järele jäänud vaid tunnike, sest enne kaheksat on väljas pime ja laubalambiga ju ometigi ei lähe. Täna istutasin viimased tulbid maha. Ja käes on see tore aeg kus võilill on jäänud puhkeseisundisse ja neid saab kerge vaevaga välja sikutada nagu porgandeid. </p><p>23.10 Eile oli imeilus päiksekullane päev. Suvel kõriauguni saanud päikesest on jälle populaarne taevakeha saanud. Kaamose serva peal on tõesti hiiglama hea vahel ka mõistlikust koguses päevapaistet kogeda. Muidu oli proosaline. Lõikasin pealseid ja rohisin. Eks täna ole sama töö kuigi ilm pilves ja vihmane. Vähemalt pole külm. Kõige hilisemal kännasmustikasordil on marjad ikka veel rohelised. Sellegipoolest teen täna põõsa tühjaks. Avastasin, et kui panna juba natuke värvunud marjad nädalakeseks riiulile seisma, siis järelvalmivad päris hästi. </p><p>25.10 Esmaspäeva öösel tuli Urr aeda (-5,2) ja tegi hooajale lõpu peale. Krüsanteemid olid nagu suhkrust, kuid toibusid vaasis. Lõpetasin vaheaia peenralaienduse ära. Seni veel lehti kinni hoidnud ploom ja viirpuu lasid lehed maha nagu üks mees. Mõnes mõttes on see kena kohev kate võrreldav lumega. Umbrohi ja muud ebakohad ei häiri enam üldse silma sest on lehekatte all. </p><p>28.10. Jätkuvalt on väljas soojad vihmasegused pilvepäevad. Päeval kuni +11, ööd +5 kuni +10. Osad pealsed on veel lõikamata, aga ees on terve pikk nädalavahetus. Istutasin viimased sibullilled. Need olid õrn ülane, ungari sügislill ja üks võrkiiris. Imetlust pälvib paar nädalat tagasi maha pandud sternbergia, sest ta kavatseb õitsema hakata. Väike õievarreke küünitub mullast ja kollast õievärvi on ka juba näha.</p><p>30.10 Aed hakkab tasapisi talvekorda saama. Aga kunagi pole piisavalt hea ju. Alati saab siit veel siblida ja sealt. Ja kämmalvahtratel pole veel talvekatet. Ja tundlikumatele alpitaimedele klaasid peale panna. Aga ma mõtlen sellele homme.</p>Unknownnoreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-70549135003593276342022-09-30T12:27:00.002+03:002022-09-30T12:37:49.910+03:00Tali on tulekul.<p> 31.08. Septembri lähedust haistes katkes ilmakuumus nagu noaga lõigatult. Veel pühapäeval pugesime keskpäevapäikse eest tuppa varju, nagu vampiirid, aga praegu on õues õhukese sulejopega täitsa paras. Pluss 10. Kõle kirdetuul ja pilvised taevad on kõrbekuumusele <b>väga mõnusaks</b> vahelduseks. Rääkimata vihmast mida ilmateade nüüd iga päev heldelt sadada lubab. Vihma on küll paar korda tulnud, kuid lopsakas tüngamoment on jätkuvalt täiesti päevakorral. Lubatakse ja ei saja. Või ei lubata ja sajab. Ning kui parematel suvedel õitsevad floksid vahelduva eduga kuni oktoobrikuuni, siis tänavu küpsetas kuumus enamuse augustis läbi. Tuleb ka külgvõrsete õisi, kuid need ei ole kuigi entusiastlikud. Aednikul on muidugi kiired ajad, sest praegu jälle VÕIB. Istutada, ümber istutada jne. Kuumaga tegin ainult hädavajalikke vangerdusi, kuid nüüd on selleks ideaalne aeg. Peamiselt ikka floksimajandus. Kes on osutunud madalakasvuliseks ja tahaks ka teiste tagant välja paista, kes läheb potti vahetustaimeks, kes tahaks juure alla paremat manti jne jne. Ja nii see september meil tulebki.</p><p>01.09 On päikest, lubatakse vihma ja hommikused sööstaianduse tunnid lasevad hakata tasapisi aeda talvekorda seadma. Muidugi on suurepärane aeg ka järgmiseks suveks peenradesse värvide lisamiseks. Siia üks kollane laik ja sinna lillat, oo ja palju taevassinist uduõielist ilulina igale poole vahele kus mahub. Külvasin seda kevadel pottidesse ning nüüd on taimed juba parajad peenrasse istutamiseks. Kaunis, vastupidav ja põuakindel püsilill. </p><p>02.09 Väga kõle hommik. +5, aga kui käed hakkavad aias hommikul külmetama, siis kahtlustan, et enne päiksetõusu võis jahedamgi olla. Kuid mitte veel miinuses. Päevadki on septembri kohta kasina soojaga, kõigest 12-13 kraadi. Selline september. Külm, aga lumeta. Vihmagi võiks tulla.</p><p>03.09 +2,8 varahommikul. Pilverohked jahedad sügisilmad. Mõte rändab tagasi suvele - see oli üks kenasti alanud kuid kummaline hooaeg oma rohkete põudade ja kanarbikumeega. Aiaelu oligi lõviosas üks lõputu kastmine. Ja jätkuvalt ikka need vihmalubadused. Lõrrrr! Järgmine teisipäev 2 tilka ja neljapäeval kolm.</p><p>07.09 Eelmise nädala suurest vihmalubadusest on saanud null. Teisipäeval ei sadanud üldse ja neljapäevaks näidatakse ainult ühte tilka. Seevastu on kaks ja kolm tilka järgmise kolmapäeva ja neljapäeva koha peal. Vihmatünga, ikka vanaviisi. Muidu on tavapärased sügisesed posserdused ja Võhma Juurikaks valmistumine. Täna istutasin punased ja sinised priimulapojad maha. Nad on päris tublilt pottides arenenud. Väike väljakutse - leida krundil koht kuhu priimulatibud kõik talveks juuripidi mulda varjule saaksid. :D</p><p></p><p>10.09 Esimene öökülm -0,5, kuid muruplatsil on korralik hall maas. Kõrvitsani külma küüned veel ei ulatunud, aga sellegipoolest räme ehmatus. Kõrvits lõpetas korrapealt üle naabri heki ronimise. Kuna tänavusi sügisvihmasid võibki ootama jääda, siis panin hommikul vihmuti tööle, taimed on enamikus küll läheneva sügise puhul elutegevuse peatanud, kuid nii ei saa talvituma minna kui muld purukuiv. Kastsin tagaaeda. Vesi kogunes murule loikudesse, sest maapind on paakunud. Majas on meereostus. Vurritamine ja pressimine. Peamiselt kanarbikumesi. Imeliselt lõhnav ja samavõrra kleepuv nähtus. Meekastivirnad kahanevad väga aeglaselt. Ja siis toob Pokumees autost veel kuus kasti...Aaaaa....<br /></p><p>11.09 Võhma Juurikale sõites laiuvad kõikjal teede ääres hõbedased hallaväljad. Tõusva päikese soojas kumas on need eriti lummavad. Üks üleüldine hallahommik näikse Harjumaal olevat. Kuigi meie aias täna termomeeter miinust ei näidanud käib väljaspool asulat tõsine kõrvitsatapp. Selline suvejätk siis, et päeval pluss 17 ja öösel miinus kolm. Ilma vihmata. Ma ei tahaks olla taim. Võhma Juurikas rullub me ees lahti oma tuntud headuses, laat on jätkuvalt oma õige koha peal ja kui varasemad tulijad saavad oma ostud muretult sooritatud, siis peale ühtteist läheb meluks, rahvast on nagu murdu. Sümpaatne, et ka Teraste aed on seekord avatud. Mul on päris palju tegemist, et kõik vahetustaimed laiali jagada, kuid lõpuks see õnnestub ja meie auto taha koguneb flokse. Eks neid ma siia jahtima tulingi. Ja jaht on hea. Pikalehine kivirik botaanikaaia letilt, floksiõnnistus ja paar puupoega Asse paradiisiaia jaoks, kirbuturult sületäis käsitööajakirju ning ongi seekord kõik.</p><p>14.09 Kodus on sigamesine. Mummid on sel aastal täitsa hullud, sest selle asemel, et augustis vaikselt otsi kokku tõmmata ja talveks valmistuda, tõmbasid nad lähimasse rappa ja korjasid sealt palju kanarbikumett. See on väga maitsev ja eriline ja puha, aga selle kärjest kätte saamiseks tuleb kärg katki lõigata, pressi alla panna ja mesi välja pressida. Ja nüüd ongi see viimasel ajal me põhitegevus. Terve virn meekaste ootab veel läbitöötamist. Vahepeal muidugi istutan mõne floksi ka. </p><p>Täna on tõepoolest vihm. Ei jõua ära imestada, vist juba ööselgi tibutas natuke. Täitsa päris vihm. Põuapaines aiaelanikud sirutavad selga ja isegi aednikul on rõõmus olla. Tegin esimest korda ka mõne septembrise pildi. Vahakübarate juures on hästi näha kust külmakoridor on kulgenud. Anumas kasvanud patissonid jäid otse tee peale ette. Paraadpeenras ja mujal on taimed veel üsna kõbusad. Kollane krüsanteem juba õitseb ja ka lillal on esimesed õied lahti. Tõeline septembrikuu ehe on aias Ene toodud hiidhüatsint. Suur tänu, tõesti väga pika õitseajaga ja sümpaatne sibullill. :) </p><p>Ja roosid alustavad juba kolmandat õitsemiskorda. Natuke vett ja väetist ning nende peale võib padupalavatel suvedel täiesti kindel olla. Mida palavam seda parem.<br /></p><p>17.09 Sügisvihmad on kohal. Viimasel kolmel päeval on meil siin kõike olnud, alates padukatest ja lõpetades uduvihmaga. Maapind on labidalehe sügavuselt kastetud, aga loodetavasti sajab veel, sest põhjani on vaja, suurematele puudele labidasügavusest ei piisa. Võitlus meega kestab. Futulandis on aga vaja floksid ja priimulapojad maha istutada. Ruumipuudust ei ole, lihtsalt on vaja tekitada see ruum ning see võtab aega. Meie Victoria poetab maha esimesi söödavaid ploome...oo, küll on need maitsvad!</p><p>21.09 Vihmad said läbi. Võinuks veel sadada. Tegelen päevast päeva flokside jaoks ruumi tekitamisega, istutamisega ja tegelikult naudin protsessi. Loomulikult ikka sööstaiandus. Igal hommikul saab neli kuni viis nimega kaunidust endale elukoha - auk mulda, head ja paremat juure alla ning järgmise juurde. Järgmine suvi tuleb väga huvitav kui esmaõitsejad oma õiekobarad lahti löövad. Enamik on maha istutatud, jäänud on veel 9. Ja ühtlasi õpin ka tundma seda ülihuvitavat taimerühma. Millised värvid, millised vormid, kui erinev õitseaeg. Mõni on pirtsakas ja ei edene, teisele anna ainult maad juurde. Ploomist saab õhtuti juba isu täis süüa ja mustikad oleks vaja ära korjata...kust küll võtta see aeg?</p><p>26.09 Vahepeal on palju istutatud (floksid, priimulapojad), mullatöid tehtud (vaheaia peenra laiendus pluss kaks priimulapoegade kaitseala) ja asja käigus avastasin, et vanima kompostihunniku kõdunemata kihi all on peaaegu kuupmeeter valmis mulda (tibutants :). Eks see lehekiht sai eelmisel sügisel sinna peale visatud kui oli vaja lehekotid tühjaks teha. See polnud jõudnud veel kõduneda kuid selle alune materjal küll. Nii, et mullamured on kuni järgmise suve lõpuni lahendatud. Flokside jaoks segan sõelutud komposti jahvatatud saviga. Järgmise nädalaga peaks istutustega ühele poole saama. Siis on veel peenarde puhastus, kasvuhoone ja sibullilled. Palju mõnusat sügisest siblimist nagu ikka. Ja muidugi mesi. Igale poole vahele palju mett. :)</p><p>28.09 Sügis on malbe, hommikuti pluss 3 kuni pluss 9. Päevad on pluss 12 kuni pluss 14 ja viimasel ajal üsna päikselised. Ploomid on valmis kuid keelduvad maha kukkumast. Korjasin täna hommikul vahelduseks mustikaid. Hommikuse sööstaianduse tunde hakkab ahistama peale pressiv pime aeg. Kell 7 hommikul on imelik välja minna, sest õieti pole veel valgekski läinud. Õhtuti pole sugugi parem seis. Kell 8 õhtul on juba pime.</p><p>29.09 Mihklipäev. Vanarahvas ütleb: Kui mihklipäeval sajab, siis tuleb pehme talv. Kena-kena. Istutasin 2 viimast floksi, juurisin üles hiina sidrunväändiku (kui marju ei tule, pole seda lehemassi kah tarvis), seadsin pool kasvuhoonet talvekorda ja oligi käes aeg jälle tööle minna.</p><p>30.09 Hommik oli küll selgema taevaga kuid poolest päevast võtsid võimust vihmapilved. Vihma on vaja, sest ca 20 cm sügavusel on muld veel purukuiv. Ma ju tean, sest flokside istutamine on asendunud lillesibulate mahapanekuga. Härra Tibu vaatas mu tegevust huviga pealt. Kasside jaoks paistab see augu kraapimise teema ikka väga kütkestav olevat. Nüüd ma istutusala enam niisama ei jäta. Tallan mulla korralikult kinni ja suman kastekannuga vett ka peale. Mitmed varem maha istutatud floksid on pidanud ärevaid hetki üle elama kui nende haprate pungade lähedusse auk kraabitakse ja pähe soristatakse või veel hullematki. Hea kohev muld ju.</p><p><br /></p><p><br /></p><p> <br /></p>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-2642607471692705892022-08-30T03:26:00.001+03:002022-08-30T03:26:59.741+03:00Vihmatüngalt, armastusega...<p> 02.08 Aeg läheb kiiresti. Hommikutes on niiskust ja kargust, floksid avavad kolmandat nädalat oma õisi ja kompostikasti kõrvits on ära keeranud. Kuni 30 sentimeetrit päevas, ei ole normaalne! Kõrvitsanublakad on ka otsas, kuid põhirõhku paneb massile. Üüratujämedad varred, kägistav haare rigiseb ümber aiaposti ja terve metsa jagu lehti üle kasti ääre paiskumas. Oleks tore kui mõne kõrvitsa ka saaks, kuid kogu see gargantualik kasvuisu on ise juba paras vaatemäng. Käin igal hommikul tema juurest läbi ja päästan erinevaid ohvreid ta kobavate niiskete näppude kägistusest - kõmri lodjapuu, naabri elupuuhekk, läheduses kasvav floks jne. Öösel hiilib ligi ja klammerdub. Talle toeks pandud roositugi maa sisse vajutatud ja taime raskuse all kõveraks paindunud. Elajas, mitte kõrvits. :)</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisBydN_FQT7SuD-sEZs4oNop2f7sNWnUrCGAUuSGy4t3MMYwt9x_51XnmbA39YBLFHDGu5wQOg7yd7oNGisaBNmM7K9SPPugSBJKQHMWl7QwCKsoa7ZUM9KMH_hzxUC7upPqiyBfh4RSS6DROPCM5kMpHcdvhAf6qVdAH5sxeiTmyiE4z0sFT55j4z/s4000/IMG_20220803_083253.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisBydN_FQT7SuD-sEZs4oNop2f7sNWnUrCGAUuSGy4t3MMYwt9x_51XnmbA39YBLFHDGu5wQOg7yd7oNGisaBNmM7K9SPPugSBJKQHMWl7QwCKsoa7ZUM9KMH_hzxUC7upPqiyBfh4RSS6DROPCM5kMpHcdvhAf6qVdAH5sxeiTmyiE4z0sFT55j4z/s320/IMG_20220803_083253.jpg" width="320" /></a></div><p></p><p>04.08 Eile oli kõik kaunis ja aed hingas õhtupäikeses mõnuga, aga täna viskas kuni 30 kraadi sooja ja siis ma nägin mis palavus floksidega teeb. Värvid tuhmusid, Sweet Summer Ocean oli lilla, mitte sinine, paljud lasid ka ladva longu. Minu poputatud ja kastetud floksid olid kui nirakad ses palavas. Viskan juba ammu universaalkomposti hulka kogu savi mis töölt niriseb, aga peaks vist rohkem...Et saaks korraliku savika ja raske mulla, siis oleks hea põuale böö! teha.</p><p>05.08 Mõni hommik on aednikule täitsakohe nagu hingeõnnistus. Hea naabrinaine küsis, et kas sul oleks midagi teha selle kompostiga, mis mul siin üle on. Pole paremat keelelist kompositsiooni aedniku kõrvade jaoks. :)</p><p>09.08 Kahepäevane kuumalaine lõppes mõnusate vihmadega, nii et õiglus sai jälle jalule seatud ja maa on kastetud. Floksid on imelised. Kui esimesed juba lõpetavad, siis on iga päev neid kes alles alustavad. Adessa Special Deep Purple</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGGY2KYlAOLGsrr40uikoKW8QwFjcU52h2JloaORxteO-anXbkjrbUkoF8e0c7cwPP3K-HcpXH_pWqmBRer2SHQbYpe-jwWDXheJXDxgySUnqQZpV0M4aSa-O_-6-NnthcgZspzFuoyh6oiMBdp5lG1KoB0fN7ddelU05byu85LudoDCYwX2xxacg_/s4000/IMG_20220811_082420.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGGY2KYlAOLGsrr40uikoKW8QwFjcU52h2JloaORxteO-anXbkjrbUkoF8e0c7cwPP3K-HcpXH_pWqmBRer2SHQbYpe-jwWDXheJXDxgySUnqQZpV0M4aSa-O_-6-NnthcgZspzFuoyh6oiMBdp5lG1KoB0fN7ddelU05byu85LudoDCYwX2xxacg_/s320/IMG_20220811_082420.jpg" width="240" /></a></div>Magia<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdMibtbQqfX2pQuUuKJ1ODR2ndyLATeszffuYjsMbXVye1pybznyJtX1BEyR6k3N3uv7OfbnKOJSrn8zTzUQlck554HxaacLeUFlUNnjqPH4HXqzuqKZsj24p1lxOabqN5CyWBjkOa-fFNXjj5xOaqPutSMpkCQfmQ5J86okEeOHmCqytRJjCRj1hR/s3000/IMG_20220811_082149.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2400" data-original-width="3000" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdMibtbQqfX2pQuUuKJ1ODR2ndyLATeszffuYjsMbXVye1pybznyJtX1BEyR6k3N3uv7OfbnKOJSrn8zTzUQlck554HxaacLeUFlUNnjqPH4HXqzuqKZsj24p1lxOabqN5CyWBjkOa-fFNXjj5xOaqPutSMpkCQfmQ5J86okEeOHmCqytRJjCRj1hR/s320/IMG_20220811_082149.jpg" width="320" /></a></div>Igor Talkov<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZUIw2-hDaOm64zoj9QMpTrsMf_1OkMMwggUqvuLCoAO0m9lH9t9sZKoml1M55xykmHzd7QZo4VFWBPt9oVSoc74E1Z8zn9LPBO1Mf-9q8oZ8E7_qWGAnRB08Ri13NXujYlfHIJ04qPjYj6RnC_DPdu4SfwhOvw4Vu_fYIYNDOJNIwUe3SkgNi4DD1/s4000/IMG_20220811_082153.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZUIw2-hDaOm64zoj9QMpTrsMf_1OkMMwggUqvuLCoAO0m9lH9t9sZKoml1M55xykmHzd7QZo4VFWBPt9oVSoc74E1Z8zn9LPBO1Mf-9q8oZ8E7_qWGAnRB08Ri13NXujYlfHIJ04qPjYj6RnC_DPdu4SfwhOvw4Vu_fYIYNDOJNIwUe3SkgNi4DD1/s320/IMG_20220811_082153.jpg" width="240" /></a></div><br />Vij<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVG6xHu6TuzTYqSWtuQ_68RoTvyOC9I8QSW0lqAKJb-VTy8K4Cx4G8Rkn1P9ONKzsKp483RNafWQj-uvjUnwAA6DtTD2FxuXZgXWD-sJU4yytz82uApsc5-hhQJC4Ae9CLu4xQ-87-qWz0GH28EVBRaDdFB-eEmadRtQiHc9YOFrumY21CqD8T8mbV/s4000/IMG_20220811_082156.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVG6xHu6TuzTYqSWtuQ_68RoTvyOC9I8QSW0lqAKJb-VTy8K4Cx4G8Rkn1P9ONKzsKp483RNafWQj-uvjUnwAA6DtTD2FxuXZgXWD-sJU4yytz82uApsc5-hhQJC4Ae9CLu4xQ-87-qWz0GH28EVBRaDdFB-eEmadRtQiHc9YOFrumY21CqD8T8mbV/s320/IMG_20220811_082156.jpg" width="240" /></a></div>Radost Zizny<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_y-__Xmd0oUGyYtzxr7yy_jT7AMabjJhleMiaYhcDlCPsnvVvfWUiA7OljjYfXtcyNZSwujgPQa4Wwq41tnNyY2qBVX1PMEZebnbtEolxHuDYxRbENmvs4o1s8FfQmr5pVAjrVXdbC9z3cNRFm8G92saH-L6lKKXD-8zci9wRv_KaeXeVFMxOgqEf/s1659/IMG_20220811_082230.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1322" data-original-width="1659" height="255" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_y-__Xmd0oUGyYtzxr7yy_jT7AMabjJhleMiaYhcDlCPsnvVvfWUiA7OljjYfXtcyNZSwujgPQa4Wwq41tnNyY2qBVX1PMEZebnbtEolxHuDYxRbENmvs4o1s8FfQmr5pVAjrVXdbC9z3cNRFm8G92saH-L6lKKXD-8zci9wRv_KaeXeVFMxOgqEf/s320/IMG_20220811_082230.jpg" width="320" /></a></div>Sweet Summer Fantasy koos laikellukaga<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAvTXp7B_2yGZV5pZx-sHxqrd2Iy2jAo2zip1k9JAUFbh_PkToriuWb2JVHSFBlscUjWGt_nk4f33yDQOvAJqesOb31hBBHz5Eg2tMF7oz6TOdoZcnHkHESq7VNlyfFN-BVbosBslxegnIU-TiZeGTJeLmaZ6clFiYsGQpHZz-54vp4EBWNBMe6l0N/s4000/IMG_20220811_082345.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAvTXp7B_2yGZV5pZx-sHxqrd2Iy2jAo2zip1k9JAUFbh_PkToriuWb2JVHSFBlscUjWGt_nk4f33yDQOvAJqesOb31hBBHz5Eg2tMF7oz6TOdoZcnHkHESq7VNlyfFN-BVbosBslxegnIU-TiZeGTJeLmaZ6clFiYsGQpHZz-54vp4EBWNBMe6l0N/s320/IMG_20220811_082345.jpg" width="240" /></a></div>Mister X<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRP2Z1a0SBemYM33x16UgNgGIP7Q0CIj3Lx4A4dcXGfTYqm26yA-s8Ic0n41w7euY1YUaWqkXtYMSB6zlVHEWVlT8QxbG8j_sGAR0E5W_t7IoTPgGO79tEN-JlP7MQWJSrSwLnV7NuABP4Kx3pYbJdrESY6OHmGQExC7xfTGbfGiivjZ6Kujz7ij08/s1863/IMG_20220811_082354.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1488" data-original-width="1863" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRP2Z1a0SBemYM33x16UgNgGIP7Q0CIj3Lx4A4dcXGfTYqm26yA-s8Ic0n41w7euY1YUaWqkXtYMSB6zlVHEWVlT8QxbG8j_sGAR0E5W_t7IoTPgGO79tEN-JlP7MQWJSrSwLnV7NuABP4Kx3pYbJdrESY6OHmGQExC7xfTGbfGiivjZ6Kujz7ij08/s320/IMG_20220811_082354.jpg" width="320" /></a></div><br />Olenka<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAwUhNdeWNjOgmVlplWgKKtBy6imMdcoO8ImX1SgoNQHqkD09K46eVxozTrEGhjDFrtrMMNx0rrX12AlFyrV7X2nkicOyAVbuNLHAAYiGQcDXnph4YR3WZEloiAtn4VrFFey2qhZZsFIDOyfpsfMIH0XYcJk9r8h9W8Sp2atbw_IBtS0lyKVzqQHXJ/s2590/IMG_20220811_082458.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2069" data-original-width="2590" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAwUhNdeWNjOgmVlplWgKKtBy6imMdcoO8ImX1SgoNQHqkD09K46eVxozTrEGhjDFrtrMMNx0rrX12AlFyrV7X2nkicOyAVbuNLHAAYiGQcDXnph4YR3WZEloiAtn4VrFFey2qhZZsFIDOyfpsfMIH0XYcJk9r8h9W8Sp2atbw_IBtS0lyKVzqQHXJ/s320/IMG_20220811_082458.jpg" width="320" /></a></div>Magic Blue<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqPOQHEI93r_SSDFggCbbTxdxko-XbRReJKCBUqiDxheDRVdqY2unRm-E9vONAantXOpW3Uv9KPpG06-_BAfpgkdZvIc1fBxBPHLy3BgIxxN7pYE0udt1_SkmuuuCPoz79eU-4GDbD390OxSzqFpPCx4BB1Dbkfmt0Q2H3U1wZq491fxgHPKzVUHIq/s1785/IMG_20220815_174830.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1428" data-original-width="1785" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqPOQHEI93r_SSDFggCbbTxdxko-XbRReJKCBUqiDxheDRVdqY2unRm-E9vONAantXOpW3Uv9KPpG06-_BAfpgkdZvIc1fBxBPHLy3BgIxxN7pYE0udt1_SkmuuuCPoz79eU-4GDbD390OxSzqFpPCx4BB1Dbkfmt0Q2H3U1wZq491fxgHPKzVUHIq/s320/IMG_20220815_174830.jpg" width="320" /></a></div><br />Margri<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbgQ3vZFpVQe2ETxgaZLQGC-V8ZlmKDoTz0h9zyL9tsWCLLNVhJgK-d8pJn_AJ4h1aruGHkn8EAlVmuOtcsGSPlZGJor3CXq_6YXa8RJwCmhslrDCsMncR8vzhVrlBu49yGN3mU9dQF5vYKioYXS6B6AoUCFsxYtH5TODe2zXNK3GbqAs9YdQtBISx/s2339/IMG_20220815_175047.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1871" data-original-width="2339" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbgQ3vZFpVQe2ETxgaZLQGC-V8ZlmKDoTz0h9zyL9tsWCLLNVhJgK-d8pJn_AJ4h1aruGHkn8EAlVmuOtcsGSPlZGJor3CXq_6YXa8RJwCmhslrDCsMncR8vzhVrlBu49yGN3mU9dQF5vYKioYXS6B6AoUCFsxYtH5TODe2zXNK3GbqAs9YdQtBISx/s320/IMG_20220815_175047.jpg" width="320" /></a></div>Drakon<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhn1bE89ZFpBlGZxXpbSUngWBN3MTJcYXkxF8kTkiNCTT3EpFlP9GE-bRZbOVyZBIyEZa70wJelx-qoeOPCGOjJDVPeeFYYm3dtNnKPOfn8dhEaV-6WbYYeRj-1cwSVYM0_7bPRTrXPZ6M2UsN5e_Qveu1ZSMLP301tdEF-l0PYuA51hMKttHGhvF1F/s2345/IMG_20220811_082038.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1877" data-original-width="2345" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhn1bE89ZFpBlGZxXpbSUngWBN3MTJcYXkxF8kTkiNCTT3EpFlP9GE-bRZbOVyZBIyEZa70wJelx-qoeOPCGOjJDVPeeFYYm3dtNnKPOfn8dhEaV-6WbYYeRj-1cwSVYM0_7bPRTrXPZ6M2UsN5e_Qveu1ZSMLP301tdEF-l0PYuA51hMKttHGhvF1F/s320/IMG_20220811_082038.jpg" width="320" /></a></div>Alissa Freindlich<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAfKwAFb4-4mli8dnAAa1TtmiC0uxH97eNiMcL0SdosOMurLjOlfP4j01JNSMH02iy6TpNcG4YNwLgx2KU-r5M9eCohXwQrXyNw6Wl6hycZYdMaqKEPcZKzfnNahBhS3Q3mLYcE45hOZj6sbDWfB3-ViWGAOqc8NChRFOtpM6zBEp8F2iVaxSYt8o0/s1527/IMG_20220815_175214.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1527" data-original-width="1215" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAfKwAFb4-4mli8dnAAa1TtmiC0uxH97eNiMcL0SdosOMurLjOlfP4j01JNSMH02iy6TpNcG4YNwLgx2KU-r5M9eCohXwQrXyNw6Wl6hycZYdMaqKEPcZKzfnNahBhS3Q3mLYcE45hOZj6sbDWfB3-ViWGAOqc8NChRFOtpM6zBEp8F2iVaxSYt8o0/s320/IMG_20220815_175214.jpg" width="255" /></a></div>Hiigelsuure õiega Ksenja<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiY67rCT9ImL4gTLGFMEHa6b2cQSGhzljQ5nuEKNjgCJAn7r3ZY2cXsEnlbMUW0DPQ_SosblUOzy_Dl1uJsjDZk4QyaqecgWm-iY1OX6g9jlWyqr5KT8pB05k9WtsqxOj7ekOIrYBHC2_XzpuCjBzF3w8UpW73IQsP0uz3gHDtO4HZHSQE0L8jTC1pU/s4000/IMG_20220815_175252.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiY67rCT9ImL4gTLGFMEHa6b2cQSGhzljQ5nuEKNjgCJAn7r3ZY2cXsEnlbMUW0DPQ_SosblUOzy_Dl1uJsjDZk4QyaqecgWm-iY1OX6g9jlWyqr5KT8pB05k9WtsqxOj7ekOIrYBHC2_XzpuCjBzF3w8UpW73IQsP0uz3gHDtO4HZHSQE0L8jTC1pU/s320/IMG_20220815_175252.jpg" width="240" /></a></div>Imelise värvivarjundiga Serdse Danko esimene õis. Kahjuks fotole see ei jäänud. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhc5r6Fa7ZmCJA18KhynU30vl4YdamDl7-16kSSNTjqeqGJyEvgaMsEZcEGBqPnm-oVJGg0D6X8EPfal9e6OyvjurGnQUXtSY4AZDED7jr2lj49_-Wi6zJwzM2NOT9tFqcQvTcN-85flndMT8bw3uAF_g5h0YZr9IBFjcJnQD3Qw9KCuNPpSbpQyQP2/s747/IMG_20220815_175348.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="747" data-original-width="595" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhc5r6Fa7ZmCJA18KhynU30vl4YdamDl7-16kSSNTjqeqGJyEvgaMsEZcEGBqPnm-oVJGg0D6X8EPfal9e6OyvjurGnQUXtSY4AZDED7jr2lj49_-Wi6zJwzM2NOT9tFqcQvTcN-85flndMT8bw3uAF_g5h0YZr9IBFjcJnQD3Qw9KCuNPpSbpQyQP2/s320/IMG_20220815_175348.jpg" width="255" /></a></div>Iris. Tumedast tumedam.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOXlOmwE_Fo1dptDyWARmCKxEnzEOuOMuDhHwCvhPD9d_62zqIhcLb656MsGoJRoHKv7o4FeUqEkVtRZapMCMQvGYgngcrglCD_i2vz4EpFADYU_lU0BzGyq7MnPCrWi64lhvToIWOiFI6fUQIpHAz3Z8VXfEqQM4S6LuLb3EnU_d3OSh0wEHKYvnC/s2082/IMG_20220815_175405.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1666" data-original-width="2082" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOXlOmwE_Fo1dptDyWARmCKxEnzEOuOMuDhHwCvhPD9d_62zqIhcLb656MsGoJRoHKv7o4FeUqEkVtRZapMCMQvGYgngcrglCD_i2vz4EpFADYU_lU0BzGyq7MnPCrWi64lhvToIWOiFI6fUQIpHAz3Z8VXfEqQM4S6LuLb3EnU_d3OSh0wEHKYvnC/s320/IMG_20220815_175405.jpg" width="320" /></a></div>Nahodka<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQ3NBXTwo3xi_I23M79ue7l7byvDggCS5WtGd2gragyQDhsCa8hSOQ4tbtSXPWmeogEAsMefAGDte9v_9KVZc42pJ4FU_Dl8jBnEPIMLJ1CmtKBteq_xOCCD7T4Jge10txYHSOwMdRH7JPrPjUTV9qCdidsV-rAKScG_5tRv30WXnzSFXrK1oi3tia/s2063/IMG_20220815_175526.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2063" data-original-width="1646" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQ3NBXTwo3xi_I23M79ue7l7byvDggCS5WtGd2gragyQDhsCa8hSOQ4tbtSXPWmeogEAsMefAGDte9v_9KVZc42pJ4FU_Dl8jBnEPIMLJ1CmtKBteq_xOCCD7T4Jge10txYHSOwMdRH7JPrPjUTV9qCdidsV-rAKScG_5tRv30WXnzSFXrK1oi3tia/s320/IMG_20220815_175526.jpg" width="255" /></a></div>Rozovyi Rayonnant<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmT43CgDH7oHkzorX28OFyYRVjb7wDPMoZ7V9FukseXK3p_RPAxj8goiuNZyiv6fyMyFvwmDtdi5lydN8a654Dd2JsvYrOkxB4m5O7_S0uX77MWbrwgeB2A0sKm7-CsBjlYRJFzDq-w5ppwogyCtmP2r6Tnm6btA4FexAtdxzVDNfLMUuZRY0deol6/s2314/IMG_20220820_080645.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2314" data-original-width="1851" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmT43CgDH7oHkzorX28OFyYRVjb7wDPMoZ7V9FukseXK3p_RPAxj8goiuNZyiv6fyMyFvwmDtdi5lydN8a654Dd2JsvYrOkxB4m5O7_S0uX77MWbrwgeB2A0sKm7-CsBjlYRJFzDq-w5ppwogyCtmP2r6Tnm6btA4FexAtdxzVDNfLMUuZRY0deol6/s320/IMG_20220820_080645.jpg" width="256" /></a></div><br />Nimega nimetu kaunitar<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsvxhbV9dbM5jN1ppgSgu37AS2V5Y3TQzBuIY4y7jUa1bIupe8Hq_55lN3mUJdouS_QrSn6gYf4B0zMOxuq0-zt0UuyVNBuKzVetAfII--EmN6iJnh6xdRJm9nbVub6nV_dajeuPhMqTQjAiU35o8MAjXBGpOop4hyt0UuVnHXfDJVSQxEtkGZfTrD/s4000/IMG_20220820_080925.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsvxhbV9dbM5jN1ppgSgu37AS2V5Y3TQzBuIY4y7jUa1bIupe8Hq_55lN3mUJdouS_QrSn6gYf4B0zMOxuq0-zt0UuyVNBuKzVetAfII--EmN6iJnh6xdRJm9nbVub6nV_dajeuPhMqTQjAiU35o8MAjXBGpOop4hyt0UuVnHXfDJVSQxEtkGZfTrD/s320/IMG_20220820_080925.jpg" width="240" /></a><div><div><p>11.08 Aga kõik ilusad plaanid lendasid uppi, sest eile selgus, et me pole enam kahekesi, meil elab ka koroona. Tudisen toast kööki ja mõtlen mis kõik aias tegema peaks, aga kere on juba batsillide poolt üle võetud, pea paks ja elu pekkis. Kokukale ei saa minna. Ja üldse midagi ei saa. Nõme. Kasutan hommikust aega kastmiseks kuni palavik pole veel tõusnud. Kuumalaine on aia jälle kuivaks väänanud.</p><p>15.08. Esimene taastumise moodi päev. See tähendab seda, et palavikku enam ei ole. Hea, et niigi läits. Vaatan ringi oma päikese käes kõrbevas miniaias. Põud on 100% kohal. Palju midagi teha ei jõua. Õues on 30 kraadi varjus, jälle tuppa lebosse.</p><p>18.08 Jõud tuleb tasapisi tagasi, aga midagi asjalikku teha ei jaksa. Õues on jätkuvalt põud. Kõigi mu armsate flokside talumisvõime pannakse proovile. Kastan neid ükshaaval hommikuti.</p><p>20.08 Jiihaa! Teotahe on tagasi. Potistasin eile kõike vajalikku, istutasin Raubritteri oma kohale ja tegin õunamoosi. Seevastu kuumalaine võtab viimast. Seni olen ükshaaval kastnud, kuid kui paraadpeenras astilbed krimpsu tõmbuvad, siis on asi hull. Panin hommikul vihmuti tööle. Härra Tibu kargas verandalt püsti <i>Persse, ma lä`n kodunt minema! Lökerdavad siin veega, vastik! .</i></p><p>Vihma on lubatud, kuid kõik lubadused on põrmuks pudenenud ja päike aina küpsetab...</p><p>21.08 Põud. Kastan vihmutiga iga päev mõnda aianurka. Meehooaeg ei taha lõppeda, mummid on leidnud kusagilt piiritud õitseva kanarbiku väljad ja tassivad kanarbikumett tarru. Mesiniku jaoks pole suuremat nuhtlust. Mesi on kärjes, aga raamist välja ei tule, tsentrifuugita palju tahad. Võtsime kasutusele õunamahlapressi. Brutaalne kuid toimib. Siiski on veel üks meetod, mis peaks mõikama, ootame internetipoe saadetist nn "kobesti" näol. Kui sellega kärjekannudes mee struktuur rikkuda, siis on ka veidi lootust, et saab mee siiski ilma kärgi lõhkumata välja.</p><p>22.08 Vihm. Pole ilusamat muusikat aedniku kõrvale kui hommikul ärgates kuulda vihmasabinat. Aga niipaljukest seda tuligi...</p><p>24. 08 Kui meie kandi sobivaim kohanimi talveks on Külmakandi, siis tänavuseks suveks ma nimetaksin selle ümber - Vihmatünga. Vähemalt pool suvest on elatud vihmaootuse tähe all ja kui siis veel tüssatakse ka...Alates eelmisest nädalast on üle päeva lubatud, et tuleb vihma, mõni päev isegi palju, kuid võta näpust! Eilne tüng oli eriti karm. Isegi veel kell 11 näitas Foreca ilmateade, et meil sajab. Kus on mu kaks tilka kolm tundi? Usu siis veel või midagi. Õhtuks oli uus vihmalubadus üleval, palju ilusam kui hommikune oligi ja midagi ei tulnud. Täna peaks üldse üks umbe-vihmane päev olema. Sadu saju otsa...Aga lõpuks halastas Aednike jumal ja saatis mingisugusegi vihma. Kell kolm päeval hakkas sadama ja see kastis aia põgusalt ära, kuid põud on mulla põhjani kuivatanud.<br /></p><p>27.08 Panin hommikul Pokumehe auto pagasiruumi tuugalt roosi- ja muid põõsaid täis, ning sõitsin Mallasse. Milline rahu ja vaikus peale kiirtee pöörasust. Imeline paigake vanajumala selja taga kus justnagu mitte kunagi mitte midagi ei juhtu. Terve päev istutamist kuuma päikese all. Sest nii nagu see laupäev sai olema, sellisena tuli teda ka võtta. Ikka auk mulda, ääreni vett täis, kõdusõnnikut ka, taim auku, muld peale ja ämbritäis vett takkajärgi. Vahepeal sõime mahakukkunud ploome ja ilus oli seal maailma ääre peal sedasi koos oma lapsega siseõuele roose istutada. Taimed said maha kuid ruumi on veel maa ja ilm. Roosid paigutusid kahe teeraja äärde ja neid oli kokku 16. Nimed: Põhja-Eesti mõisaroos 2 erinevat: roosa täidisõieline: Rosa majalis `Tornionlaakson`; Rosa acicularis; `Minette`; `Poppius`; Rosa nitida: `Papula`; Heleni heleroosa: Heleni tumeroosa: `Tove Jannsson`: `Ritausma`; `Wasagamine`; `Hansa` ja nimetu roosipoeg. Suur ja sügav tänu kõigile, kes aitasid seda projekti oma roosipoegadega täide viia. :)<br /></p><p>28.08 Vihmatüngal sadas täna. Ületab pika puuga uudisekünnise, sest tänaseks ei lubatud siin üldse vihma. Ärkasin päevasest iluunest vihmasabina peale. (Milline ilus äratus!) Hakkasin vihmahoogusid lugema, peale neljandat olin kindel, et täna ma vihmutit tööle panema ei pea, aga neid tuli veel ja veel. Vihmaveenõu on täis ja aed paariks päevaks joodetud. Nii, et täna siis teistpidi Vihmatünga. Ei, no kena, kena. Haha, peale teist vihmahoogu tuli läbimärg Bond nördinud nutulauluga. On ikka kassil kannatus põõsa all magada kuni kasukas läbimärg. :)</p><p>29.08.Panin hommikul pesu välja, et vihma ligi meelitada. Seekord isegi toimis. :) Tohutu kergendus. Tegelikult on vist läbi need põuapained ja kuumalained selleks suveks. Mäletan, et kunagi olid Futulandis ajad kus ca neljandik paraadpeenra elanikest olid astilbed ja nad ei kuivanud kunagi ära. Kuid noil suvedel polnud ka kolmekümnekraadiseid päevi. Kuidagi kuuma koha peal elame me viimasel ajal. Jah,<br /></p></div><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-16652061944427010132022-08-15T07:52:00.000+03:002022-08-15T07:52:25.159+03:00Koroona<p> See algas lambist. Teisipäeval käisime veel tööl, kuid kolmapäeva hommikul oli selline tunne, et olen külmetanud. Mõtlesin, et ehk lahtise aknaga magamisest...Aga kui Pokumees teatas, et tunneb sama, siis polnud kahtlust - me olime endile miskit külge saanud. Ehk ei ole SEE. Seisund halvenes tundidega ja kraadiklaasi näit hüppas üles-alla nagu ameerika mägedel: 37,5; 37,9; 37,1; 38,5; 37,5; 39,1, 39,6...</p><p>Head armsad naabrid tõid poest eluvajalikke asju ja me saime takistamatult oma ilgele enesetundele pühenduda. Esimene öö oli painajalik. Õhupuudus, mis oli tingitud larisevast ninast, metsik temperatuuride tants ja higistamiskunsti kõrgeim pilotaaz. Hommikuks olin tühi, pea kõlises, silme eest virvendas. Aga kuna palavik oli läinud, siis tegin varahommikul kähku mõned pannkoogid, et oleks näsimist ja kastsin õues kõige hädalisemaid. Üle kolme kastekannu ei jaksanud, sellega oli toss väljas. Siis läksin tuppa tagasi ja magasin ennast välja tollest painajalikust ööst.</p><p>Lõunast hakkas palavik pead tõstma. Ja pmst sama kreisi mustriga, mis eelmisel päeval. Teine öö oli kõige rõvedam. Ööd ongi meil nüüd sellised, millest peab päeval välja puhkama. Jälle hommikul kolm kastekannu hädalistele ja ennast ületades toimetasin ka kokuka taimed värava kõrvale. Sellel hommikul oli kohv imeliku maitsega. Pokumees ütles: nagu kanasupp, aga kui mulle oleks selle hommikukohviga pimetesti tehtud, siis ma poleks osanud ära arvata, mis joogiga on tegu. Meenutas tõesti kuidagi mingit puljongi moodi asja. Siis oli selge, et meil on SEE. Tegin ka testi ära, kuid see ei näidanud, et oleks SEE. </p><p>Traali-vaali jätkus. Kolmas öö oli kinni tsementeerunud nina tõttu nii ekstreemne, et tõusin öösel üles, tegin kuuma piima ja hingasin natuke. Lihtsalt hingasin. Palavikunumbrid enam nii kõrged ei ole, tõbi on valinud pikaajalise vintsutamise taktika. Piisab 37,6-st et ärgata higiloigus. Ja nii viis korda öö jooksul pluss piinav köha. Aga asja käigus õnnestus näha esimest mõttega unenägu: Unenäomaailma Lasnamäel ringi tuiates ja kedagi oodates avastasin bussipeatuses elektriposti kõrval kasvamas lumivalge võilille. Küll oli see ilus, suur ja valge õis, ka õiepungad paistsid tulevat valgeõielised. Bling! Hoolimata mu tegevust hämmeldunult jõllitavatest kohalikest kaevasin aarde võtmega maa seest välja (oli liivane) ja peitsin hardalt ridikyli. Tellis uus mure, et kust saada vett, et taimekest kosutada. Häda ei andnud häbeneda, läksin ühe hommikusse avanenud akna alla ja küsisin vett. Sain ka. Jõin ise ja kastsin lille. Tops kästi prügikasti visata, käivad siin igasugused ja tassivad haigusi laiali...temaatilised unenäod ka, huvitav. :)</p><p>Olin täitsa häppi ja läksin bussi peale. Ilmselt oli see servapidi mingi eelmise elu unenägu, sest praegu ma ilma autota naljalt enam linna ei lähe, Aga ilmselt oli mul siiski mingi mullaga täidetud koht selles unenäos, kus ma oleks saanud seda lumivalget iludust kasvatada. Lähen uuesti magama, ehk näeb veel midagi huvitavat...ja jätkuvalt on ööd nii väsitavad, et neist peab puhkama.</p><p>Neljas päev: roomame vaikselt ringi ja vaprus hakkab tasapisi tagasi tulema. Kuid seda ei jätku kauaks. Igasugune lõhna- ja maitsemeel on jätkuvalt täiesti kadunud. Kohv või puljong, vahet pole.</p><p>Viies päev: maailm hakkab selginema. Palaviku koha on üle võtnud sügav jäme köha. Toit on otsas, panen maski ette ja sõidan poodi. Sellest käigust peab tükk aega välja puhkama. Õhtul on väike palavik tagasi. </p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-88173056935234844442022-08-09T15:04:00.000+03:002022-08-09T15:04:09.583+03:00Kassi nali.<p> Selja taga oli pikk "home alone" päev ja kõike oli tehtud, küll rohitud, küll istutatud, siis jutukat loetud, ja filmi vaadatud. Teelisi oodates läks aeg igavaks kätte ja ma mõtlesin, et kaevaks õige selle priimulate beebipeenra valmis, et ehk läheb aeg ka rutem. Mõõtsin laiuse ja lõin labida sisse. Õhukese murukamara all oli viljatu kohev liivmuld nagu ikka neis kohtades kus istutustegevust ega mullaparandust toimunud pole. Kena kohev rida beebipeenart oli juba valmis kui kuskilt õhtuhakust ilmus Härra Tibu. <i>Missa teed siin? Loll peast, õhtul veel maad kaevama...Oo, mis kena pinnas...Kuramus, see on JUST SEE! Just see mis vaja.</i> Härra Tibu tõi kuuldavale lühikese eksalteeritud kräunatuse, sibas rea lõppu ja kükitas. Kostus ühemõttelist sirinat, Härra Tibu selg oli asjalik. Ta ei kraapinud isegi kuhilat ega midagi, sest see oli JUST SEE pinnas mis vaja. Siis tegi Härra Tibu midagi kummalist, ta väänutas mulle pead, vihjates, et äsjane tegevus oli mõeldud nalja või kometina ja kõndis sirge seljaga pojengidesse. Ajas muidugi itsitama. Vana kass juba, 12 aastat koos elatud, aga ikka suudab üllatada. :)<br /></p>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-75646600536572878612022-08-01T08:00:00.001+03:002022-08-01T08:00:21.657+03:00Jumalik juuli<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqWh0RzYJ__iOL3KILaPdoc-aAi-Zv34d-E1xiFoSdZ-wp0aL2Wp9YMWq7Wki2vu1sHZyId8nG0cPc7TlyARTZT5REBSOd0aOl9hM5adTZTNoar-889iG7h22xg7kwngSn0aDsZCG4-N3uJqlNN-9sEIwl5LrFmIrDp_SVXIvVl-tHMvivqRH9GZ37/s1461/IMG_20220714_080858.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1461" data-original-width="1169" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqWh0RzYJ__iOL3KILaPdoc-aAi-Zv34d-E1xiFoSdZ-wp0aL2Wp9YMWq7Wki2vu1sHZyId8nG0cPc7TlyARTZT5REBSOd0aOl9hM5adTZTNoar-889iG7h22xg7kwngSn0aDsZCG4-N3uJqlNN-9sEIwl5LrFmIrDp_SVXIvVl-tHMvivqRH9GZ37/s320/IMG_20220714_080858.jpg" width="256" /></a></div><br /> 01.07. Kuumalaine saba ulatub juulissegi. Lõikasin äraõitsenud pojengiõisi maha ja pilk sattus allapoole. Seal all, päris mulla peal oleks pidanud olema varjuline kuid mitte süsimust. Missasja, mingi silmapete? Uurisin juba tähelepanelikumalt. Väga ebareaalselt süsimust, nagu oleks samet või midagi mulla peal maas. Viskasin pange käest ja lõin varred laiali. Musta sameti sees avanes kaks kollast silma ja neis oli väga külm pilk. "<i>KAO minema</i>!" Oops...olin kogemata sattunud Härra Tibu kuumavarjendisse. Paariks päevaks on kõrvetavast päikesest natuke hõlpu olnud. Eile polnud niiväga kuum, kõigest 27 kraadi ja täna on sootuks pilvealune 26 kraadiga. Aga harjumusest otsivad nurrikud ikka veel varjulisemaid kohti. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhS5MvhFYXMhiwSvNRrn5n9oQkjqUBKLhdmmNwMud5BBQLxNn44u8pvdh3pbSXnWo12F4sGl7_C97-qCDCkJiWV6tineqUBUK3wTz_8Dlc91dhHOHUPrxiKldMzd6gdukDOhqdcV-3ECZ21zVkF_Cto_MAquvvgtMRrRF64Vg9mx_fWD0AarVm2-YfU/s806/IMG_20220714_075553.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="806" data-original-width="647" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhS5MvhFYXMhiwSvNRrn5n9oQkjqUBKLhdmmNwMud5BBQLxNn44u8pvdh3pbSXnWo12F4sGl7_C97-qCDCkJiWV6tineqUBUK3wTz_8Dlc91dhHOHUPrxiKldMzd6gdukDOhqdcV-3ECZ21zVkF_Cto_MAquvvgtMRrRF64Vg9mx_fWD0AarVm2-YfU/s320/IMG_20220714_075553.jpg" width="257" /></a></div><p></p><p>Aednikul on käsil on mitu projekti. Ikka see eesaia peenarde ühendamine, tänagi tegin jupikese. Siis iiriste koomale tõmbamine. Tühjade kohtade peale imbuvad muidugi floksid. Ja kolmandaks ühe suure kompostikasti ülemise osa muutmine õlelillepeenraks. Terve ruutmeeter ju. Selleks peab kõdulehemassi peale panema ca 10 cm paksuse korra head mulda ja siis peaks taimed hakkama saama küll.<br /></p><p>02.07 Kuum. Täna tuli meie soojarekord - +32,1. Kurkidele ja kõrvitsalistele meeldib. Kurke pole vajagi ronima õpetada, leiavad ise toed üles ja esimesed kurgipärlid on juba küljes. Esimene kõrvitsatibu ka juba paisub. Suvikõrvitsatel ja patissonidel on seni ainult isasõied. Mesi tuleb kohinal. Näide mesilaste töökiirusest kui on hea korjeaeg ja suur pere: Tarusse pandi magasin ülesehitamata kärgedega, nädala lõpuks on magasini kärjed üles ehitatud, mett täis ja kaanetatud ka.</p><p>04.07. Kuumus taganeb. Üle hulga aja üks hea mõnusjahe hommikupoolik. Põhjamaa inimene kohaneb lõpuks kuidagi ikka, aga selline +20-23 kraadi on parim suvesoojus. Isegi kui kurgid tahaksidki enamat...:)</p><p>05.06 Töökoha suvepäevad Vidrikel. Imelised järveorud ja järvesilmad. Ja eesti oma veinitööstus. Kõigekallimale suveniiriks tuli kaasa vein nimega "Must Ilves". <br /></p><p>07.07 Eile sadas sigapalju vihma. Tohutu leevendus pikkadele põuapäevadele. Mitu korralikku padukat. Aga muidu läks kastekannuralli meil juba väga intensiivseks. Isegi alpikaljusid kastsin. </p><p>Eile sattusin koduteel ka Põltsamaa roosiaeda. Kõige sügavama mulje jättis põõsasroos `Raubritter`. Tegelikult oli kogu roosiaed täis ilu ja aroome, kuid teiste hulgast hakkas silma just see. Ilusad lehed, kena terve kompaktne, õisi täis, imekaunis. Ei hakanud googeldamagi, lihtsalt läksin ostsin ära - põmm!</p><p>Täna oli lilleralli Kose-Uuemõisa. Võimas ja hea maitsega rajatud iluaed mis aasta-aastalt aina uhkemaks areneb. Mõned pildid. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixpsChkNcD7RZ0wwVWAmIBwUgAyIUuVln193xF-l3WuumxbU7AWDmhXjt3dZb5m5WgAwY80LCBpBylzF31Svm3pBETx11O4HkKFBRO8ypq6eWfyUBzPZclYoo8Kpgk4DSF9fH9bm10FCHcOclxBJr0AAs5ShTC_9lP2buIaLBTfW6QfJKw_ylONqZk/s2974/IMG_20220707_183532.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2381" data-original-width="2974" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixpsChkNcD7RZ0wwVWAmIBwUgAyIUuVln193xF-l3WuumxbU7AWDmhXjt3dZb5m5WgAwY80LCBpBylzF31Svm3pBETx11O4HkKFBRO8ypq6eWfyUBzPZclYoo8Kpgk4DSF9fH9bm10FCHcOclxBJr0AAs5ShTC_9lP2buIaLBTfW6QfJKw_ylONqZk/s320/IMG_20220707_183532.jpg" width="320" /></a></div><br /><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEht53nMX_6xdBGombP9-aNNpt5-RRGoMmeXdcLuPG2OVhf489zwQaYxtJCIqjVOL1OI9D3_k65q2uLlPz_KbV7isWMPzOInGbVpR6L04sN3Ip3Ng9cqFejMHWh5sc6Y64QvquiXPOsPH6rQx9bQb2dIO2LzsL6qooFb5BRHuwuJxQoifTEUgAxfl8Zx/s4000/IMG_20220707_183535.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEht53nMX_6xdBGombP9-aNNpt5-RRGoMmeXdcLuPG2OVhf489zwQaYxtJCIqjVOL1OI9D3_k65q2uLlPz_KbV7isWMPzOInGbVpR6L04sN3Ip3Ng9cqFejMHWh5sc6Y64QvquiXPOsPH6rQx9bQb2dIO2LzsL6qooFb5BRHuwuJxQoifTEUgAxfl8Zx/s320/IMG_20220707_183535.jpg" width="320" /></a></div>Ning täna lõppes põud. Harjumaal igatahes sadas.<br /><p>08.07 Vihm, vihm, vihm. Sadas jälle päris paksult. Aednik nurrub suurest rahulolust, sest aed on nüüd ca labidalehe sügavuselt kastetud. Kose lillerallil küsis Svetlana, et mis mul praegu aias õitseb. Ei osanudki vastata, no mõni hiline pojeng, siis kivilas mõned mätasnelgid, tradeskantsia, mõni lauk kindlasti, alpi adenostüül, madalad liiliad, esimene floks alustas jne. Peast segi belarina priimula õitseb ja ongi kõik või? Aga ei olnud õnneks, tulin koju ja käisin aia läbi, olid roosid, ennast umbrohuna külvav neitsikummel, inglise iiris, kerakellukad, kurekatlad, kuremõõgad ja kukekannus muidugi alustas ka. Tänavu on igatahes nii, et nädalakese jagu oli aias suhteliselt õievaene aeg, selline peale pojenge ja enne flokse aeg ning paraadpeenar on praegugi valdavalt roheline. Madalaid aasia liiliaid tuleks panna siia ja sinna. Siis oleks ka selles aianädalas rohkem värve.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8pPFbqhVxfky7QQkpJGHCOmBrDAU5ELhh7mssUwql3mUTVhSbQi9_J0_9eU1pQDFd3kQSGBHj6sNyNFkka1aputJvAfZ4XbegIxPG8SfJt-j0AZp8NsI5y7yscWBaTFr7vfajksL5q2kuscXmi-awUhaWGi9lMRHerD1jW7seO3VIwcUilGW5uu5Q/s2896/IMG_20220714_075738.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2896" data-original-width="2320" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8pPFbqhVxfky7QQkpJGHCOmBrDAU5ELhh7mssUwql3mUTVhSbQi9_J0_9eU1pQDFd3kQSGBHj6sNyNFkka1aputJvAfZ4XbegIxPG8SfJt-j0AZp8NsI5y7yscWBaTFr7vfajksL5q2kuscXmi-awUhaWGi9lMRHerD1jW7seO3VIwcUilGW5uu5Q/s320/IMG_20220714_075738.jpg" width="256" /></a></div><br />10.07 Eile ja täna olid vihmavabad hommikupoolikud, pärastlõunati sadas jälle korralikult. Ongi hea, las niisutab põhjani. Mesi ka voolab. Soe ja vihmane suvi annab palju nektarit välja ja mummid on megatublid. Oligi selline üleni mesine nädalavahetus. Vahepeal purgipesu ja siis jälle kaanetamine-vurritamine, aeda ei pääsenudki.<p></p><p>12.07. Otsustav pööre kompostikastide osas. Likvideerisin ühe hiigelsuure ja panin selle asemele normaalse. Sain pool ruutmeetrit hapualale maad juurde. Ja lumeroosidel on ka natuke lahedam olla, kompostikasti sein ei trügi enam nii hullusti selga. Muidu tuleb käesolev nädal puhtalt üks rohimise nädal. Polegi teist palju, aga sedakorda võiks korra aiale tiiru peale teha küll. Mesi tuleb jätkuvalt mühinal. Ja muudkui sajab. Ikka hoovihmad.<br /></p><p>14.06 Mesinik rõõmustas, eile oli vihmavaba päev. Mummid saavad lennata. Öösel algas sadu, mõned tunnid vahet ja jälle padukas. Niisugune lopsakas juuli. Anumate taimi pole vaja kasta, sest vihm teeb selle töö ära. Täna tuli anumatest esimesed kolm kurki, aga suvikõrvitsaid pole küll veel näha. Paraadpeenral on kuldse ja sinise pidu. Kuldsed Wredei lehed raamivad ülalt, keskel troonib Sun Power, taustal on sinine kukekannus, vasakul sinine inglise iiris ja ees kerakellukad.<br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2n2ePvP5-fPR54yi4I16xdAgazYovrRMAwpiNloQoGs7RLOZ4q41NLtAavZMivqrbpZeKkEC5GxHFHp7ZrtWfh18I-C3nOqvBwZZ6mTFgYKQf1hU0LPf6R8g3kKRaGwqc7NJSS3KxwByuam7BLzKi3cR3bdrUv9onDd06MvrH1cxy_f5uqQyw-qVs/s3296/IMG_20220710_083424.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2638" data-original-width="3296" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2n2ePvP5-fPR54yi4I16xdAgazYovrRMAwpiNloQoGs7RLOZ4q41NLtAavZMivqrbpZeKkEC5GxHFHp7ZrtWfh18I-C3nOqvBwZZ6mTFgYKQf1hU0LPf6R8g3kKRaGwqc7NJSS3KxwByuam7BLzKi3cR3bdrUv9onDd06MvrH1cxy_f5uqQyw-qVs/s320/IMG_20220710_083424.jpg" width="320" /></a><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyjuSQFj1x1zErZhsex3pE4uoKwXAq-gf_xyARUGf2beCEm1a6d6hI2r5uzwXCCZHASIas2R_kdWZ7OXD05_1JkvTwiB1aCAcxc5itX6OhTBXQww7ShnXLrl3sKSFO56U0qIUSQn7l3UvsEoLr77y1xvW0REP2TiJ8eWffo4PRmuYmWahp3G5v6spA/s4000/IMG_20220714_075601.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyjuSQFj1x1zErZhsex3pE4uoKwXAq-gf_xyARUGf2beCEm1a6d6hI2r5uzwXCCZHASIas2R_kdWZ7OXD05_1JkvTwiB1aCAcxc5itX6OhTBXQww7ShnXLrl3sKSFO56U0qIUSQn7l3UvsEoLr77y1xvW0REP2TiJ8eWffo4PRmuYmWahp3G5v6spA/s320/IMG_20220714_075601.jpg" width="320" /></a></div></div><p>17.06 Floksidest oli sel aastal kõige esimene Igor Talkov, <a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpsQphX_wJWQKxDT8W1QVmHdCOgNy43yzCzggbIdYdC1Hcz_uphIByEpvL7ChNPoGLYRRCeQdqtZnyiG_x83BqzoZrJrM-GxZ-bwUCBdA9YrBI27_SxEi7AIaOE_iRChf3UEUU6lcSK6TdjOI6iYHn29I-SJxtQIOt10HH6_3EK5k4la4Cpg-Zf2FG/s1769/IMG_20220714_081031.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1418" data-original-width="1769" height="257" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpsQphX_wJWQKxDT8W1QVmHdCOgNy43yzCzggbIdYdC1Hcz_uphIByEpvL7ChNPoGLYRRCeQdqtZnyiG_x83BqzoZrJrM-GxZ-bwUCBdA9YrBI27_SxEi7AIaOE_iRChf3UEUU6lcSK6TdjOI6iYHn29I-SJxtQIOt10HH6_3EK5k4la4Cpg-Zf2FG/s320/IMG_20220714_081031.jpg" width="320" /></a>temale järgnesid varane vitaalne nimetu klaveriakna all, </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjReNggmb65AmZrSxcx3EHy4VspaI0AHmtb9QzfoB-oTLJgqCBoJpAbsPKH8Ekao6AYR80YSEZlOM_jd87Xu__cJlgV0mduTId4bW77MTwwE7opVmGqXL31L45Hens0kFexazhfHBQgP-gC5Rf0ndCrZpaDc6I0ISyrqDMaPjkY1TQ_6O6YQNv_vmYB/s3000/IMG_20220714_075708.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2400" data-original-width="3000" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjReNggmb65AmZrSxcx3EHy4VspaI0AHmtb9QzfoB-oTLJgqCBoJpAbsPKH8Ekao6AYR80YSEZlOM_jd87Xu__cJlgV0mduTId4bW77MTwwE7opVmGqXL31L45Hens0kFexazhfHBQgP-gC5Rf0ndCrZpaDc6I0ISyrqDMaPjkY1TQ_6O6YQNv_vmYB/s320/IMG_20220714_075708.jpg" width="320" /></a></div><br />Blue Evening, Pink Hill. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEguuUzmzjAgSCfFkZbCfGKBCYuv9G1Dtswg6W3lqUAxqwO_FC_gb0fKAFioqvnyUfEoHcXbqSq-BeIoGSpXvbeWL05JHsf7PjPuGKUhAcJgm49kd-zt0YKeWwvQgRTtCa1_p79bn1zZZAVSrRFGAF6EyDcvdPeZywBw2G1uHbB05X88EL30AWa10v_S/s3246/IMG_20220721_080042.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2598" data-original-width="3246" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEguuUzmzjAgSCfFkZbCfGKBCYuv9G1Dtswg6W3lqUAxqwO_FC_gb0fKAFioqvnyUfEoHcXbqSq-BeIoGSpXvbeWL05JHsf7PjPuGKUhAcJgm49kd-zt0YKeWwvQgRTtCa1_p79bn1zZZAVSrRFGAF6EyDcvdPeZywBw2G1uHbB05X88EL30AWa10v_S/s320/IMG_20220721_080042.jpg" width="320" /></a></div><br />Vaikselt alustavad ka Sweet Summer Ocean, Gzhel <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbUaw0JB19nN7BVtgR6o07cvno1xgb0963tQldBo0qQ5UfDshTt_Sj2_jjiWhZa-yudr6tHgE2W_B661F4d4aBNjiFp0scNzD8OcZ-tkyWDFj4Fd-a2N9YkGp2HMTFgboy_lf8QMbamQ2_4aMBCQ7dmfFCjNHlMUW3I4KUrAsgHZLmwk8bwrp6CeH4/s4000/IMG_20220726_072118.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbUaw0JB19nN7BVtgR6o07cvno1xgb0963tQldBo0qQ5UfDshTt_Sj2_jjiWhZa-yudr6tHgE2W_B661F4d4aBNjiFp0scNzD8OcZ-tkyWDFj4Fd-a2N9YkGp2HMTFgboy_lf8QMbamQ2_4aMBCQ7dmfFCjNHlMUW3I4KUrAsgHZLmwk8bwrp6CeH4/s320/IMG_20220726_072118.jpg" width="320" /></a></div><br />ja Sirenevoi Vual. Sel aastal ei ole floksid enam peenevarrelised tudisejad, enamik neist seisab ise püsti, kuid kui õitseajal ka vihma sajab, siis peab ilmselt toestama küll.<p></p><p>18.06 Nii see elukene veereb, ikka vihmast vihmani. Nädalavahetus oli lausa nii jahe, et kütsime korra isegi sauna. Padupalavaga ju eriti lavale ei kisu, aga jahedasse pilvisesse õhtusse sobis päris hästi. Ööd on viimasel nädalal olnud sellised pigem kümnekraadised. Päevaliilia Curly Cinnamon Windmill tunneb ennast hästi.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicyy4O07ShgmmT9ySoFPFeU8sloYxFgLLmpuBFr6M4cB_wca6hppo4xzDYHmOBl4gQpW5HNL-vluVX0Jy6nByBuLYkmtEwvelNWbt6U9Ayg217PUPKabhNQ5od1Wjj2twD3OlbMLqrNrgdvPCGCLdYXVQkKdcwuUb9tdFS4lDBD3Q2PEu6qpH8czSe/s3420/IMG_20220726_072009.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2737" data-original-width="3420" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicyy4O07ShgmmT9ySoFPFeU8sloYxFgLLmpuBFr6M4cB_wca6hppo4xzDYHmOBl4gQpW5HNL-vluVX0Jy6nByBuLYkmtEwvelNWbt6U9Ayg217PUPKabhNQ5od1Wjj2twD3OlbMLqrNrgdvPCGCLdYXVQkKdcwuUb9tdFS4lDBD3Q2PEu6qpH8czSe/s320/IMG_20220726_072009.jpg" width="320" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="text-align: left;">Aga õuekurkidel (luku kinnitõmbamise heli), mis enne ööjahedusi moodustasid oma väänkasvudel katkematuid kurgikeesid, on kasv kinni jäänud. Nädal tagasi olid suurimad neist sama suured kui täna. Kurk tahab sooja. Aga sooja eriti ei ole. Laupäevase linnatreti ajal näitas autotermomeeter õuesoojuseks 11-12 kraadi. Südapäeval. Aednikule jahedus meeldib. Õitsejad ei pudene kohe põrmu ja endagi hea jahe õues toimetada. Asusin talikülvi taimi pikeerima. Tore kinnistav tegevus. Tegi suurt rõõmu, et Barnhaveni priimulaseemned on kenasti idanenud. Igast pakist on midagi tulnud, mõnest kohe päris palju. Teise poti võtan järgmisel nädalavahetusel ette. Mee osas oli väike paus, jõudis eelmise satsi korralikult purki panna ja uued purgid ette valmistada. Järgmine meevõtt tuleb kolmapäeval. Pärnaõiemesi peab see olema, sest mesila vanad pärnad õitsesid veel nädal tagasi nagu hullud. Aias on õisi, Novalis <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhe03155FYKtFGwh6cru5ZzAF_Cmq3IB9cQCctKXPk4HKNxQd-WkIwvVbNdomLo-7RExkaUqkED0P0CAWyHXtDR5NS11e2D0BJE7gS9WR9LUHLyTdHKCQ8kHkm1hWIiIZWhPS6aVG06pQjfGo-ZwhzR1p2KVwo1xQKrItG_nLq23Wr-loi8PtRbOzKk/s2559/IMG_20220726_073339.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2559" data-original-width="2042" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhe03155FYKtFGwh6cru5ZzAF_Cmq3IB9cQCctKXPk4HKNxQd-WkIwvVbNdomLo-7RExkaUqkED0P0CAWyHXtDR5NS11e2D0BJE7gS9WR9LUHLyTdHKCQ8kHkm1hWIiIZWhPS6aVG06pQjfGo-ZwhzR1p2KVwo1xQKrItG_nLq23Wr-loi8PtRbOzKk/s320/IMG_20220726_073339.jpg" width="255" /></a></div></span></div><p></p><p>20.06 Päris hea soe suveilm, +22. Hommikuti ikka see vana hea sööstaiandus. Kvaliteetaeg kärpides, rohides või pügades. Kasta pole nüüd tõesti enam tükk aega vaja. Sellepärast ongi jumalik juuli, et maapind on põhjani niisutatud ja taimed kasvavad nagu müür. Vahepeal peab kuiva ka. Vihma pole tulnud juba neli päeva. Hommikuti mõned toestused, mõned rohimised ja pealsete lõikamised ning ongi käes aeg jälle tööle minna. Neid õisi näeb ainult nädalavahetusel, sest hommikul ja õhtul on nad suletud. Õnneks õitseb ta kaua. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOR1R0sjDLQEFBwBnlAry6rPSq3s-awjANZTG2Inr12Qws6tDfQ9ZuOTmkb8RkRcetj2aCz4kbCGZJd9i7pd3TfY3lmfuk0nDzpHw-meYHp1xobCrkX2UKXRJpdNWNfDNQ9wAcnVVBr08vjK_9p0bDjsw-NZGLRYebdj8KOpv9a0tC1mEWEYVrBw6i/s2724/IMG_20220722_101958.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2724" data-original-width="2181" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOR1R0sjDLQEFBwBnlAry6rPSq3s-awjANZTG2Inr12Qws6tDfQ9ZuOTmkb8RkRcetj2aCz4kbCGZJd9i7pd3TfY3lmfuk0nDzpHw-meYHp1xobCrkX2UKXRJpdNWNfDNQ9wAcnVVBr08vjK_9p0bDjsw-NZGLRYebdj8KOpv9a0tC1mEWEYVrBw6i/s320/IMG_20220722_101958.jpg" width="256" /></a></div><p></p><p>23.06 Nädala algusest on olnud täispäike kuni õhtuni välja. Viimased kolm päeva isegi kuni +29 leitsakuga. Kolmapäeval erilist meesaaki polnud, kõigest 2 kasti, sest jahedate ilmadega 8ca 2 nädalat vihmu ja pilvepäevi) jäi korje kesiseks. Reede öösel sadas äiksevihma. Täna oli aias mitte töine vaid hoopis suvenautimise hommik. Pildistasin õisi, korjasin teematerjali (kassinaeris, üheksavägine) ja siis lihtsalt vaatasin verandal lebotades kuidas Zebrinus tasapisi triibuliseks läheb. Vahel on ka sedasi mõnus. Õhtul tuli jälle vihm.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmqNX-cflyWAihJEkNroR4H5r6y6FH6PEnrxn7X3NziWLyKbYKO_lmzZ2BGxLZM4_VSoHcAAXLJh529ePounmqTP1OXqL3H5guuAI-IzO1mv57ZHB4u0kfvqU5YMpv5wQhU3i1eVwQoAFO2MmTpceC_si9YOk8eLIagVMY7mhFS-1jAJvtPLrfNfIQ/s4000/IMG_20220710_083359.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmqNX-cflyWAihJEkNroR4H5r6y6FH6PEnrxn7X3NziWLyKbYKO_lmzZ2BGxLZM4_VSoHcAAXLJh529ePounmqTP1OXqL3H5guuAI-IzO1mv57ZHB4u0kfvqU5YMpv5wQhU3i1eVwQoAFO2MmTpceC_si9YOk8eLIagVMY7mhFS-1jAJvtPLrfNfIQ/s320/IMG_20220710_083359.jpg" width="240" /></a></div><p></p><p>Pühapäev oli töisem. Kuna flokside kasvutempo on erinev, siis kahe aasta eest maha istutatud lillerivi näeb väga erinev välja. Vitaalseimal on suur puhmik lugematute vartega, aga aeglasekasvuline on suutnud endale vaid kolm vart kasvatada. Eks tuli neid aeglasekasvulisi vahelt välja võtta ja uude kohta istutada. Oligi selline ümbertõstmiste päev. Liiliad ruulivad.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtBe9CSPHrseQSa48SiXNbXrJrui985niLnOa3e5OnJ6EC-tacfRpIRwvYkpXNen9gbH-2nH9tBrkXWTCkz-RzKsjqTyX9FowsNElHtqv9jpPX1ducVIW6sWFhygMNpq37dbl6017GP4ODIj4WSVCGtyXTY2KBt3aWNAWgZXpn-hHpH-kl5dpHTrXb/s4000/IMG_20220726_073215.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtBe9CSPHrseQSa48SiXNbXrJrui985niLnOa3e5OnJ6EC-tacfRpIRwvYkpXNen9gbH-2nH9tBrkXWTCkz-RzKsjqTyX9FowsNElHtqv9jpPX1ducVIW6sWFhygMNpq37dbl6017GP4ODIj4WSVCGtyXTY2KBt3aWNAWgZXpn-hHpH-kl5dpHTrXb/s320/IMG_20220726_073215.jpg" width="320" /></a></div><p></p><p>26.07. Floksid puhkevad õide. Esimene suvi kus on võimalik õitseaja järgi istutusalasid komplekteerida, vahetuseks jagada või edasi anda, sest kõik näitavad õisi ja aiast aeda tulnud puhmikud on veel eriti võimsad. Miks ma neist nii sisse olen võetud? Sest floksiaeg algab poolest juulist ja kestab oktoobri alguseni. Ja ohh, need värvid, Sirenevoi Vual.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvZz0DQWUlUxfA5VgIdiZEweQe0LKdkyKSJSaZYG97WAb8LVNyLcSVFt3t-5QldA1M1eBhgq_ZXaK5kG27Vs_ffJf3ItpxQYGScWCyfrs3L5NwpIu-E0el285sIJpZr3pZ2MjdCMycSlvJAXGGeD5j8bZSP4L3FURK4fEso7No72j-KnDatMdWhvFA/s1574/IMG_20220721_075358.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1574" data-original-width="1262" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvZz0DQWUlUxfA5VgIdiZEweQe0LKdkyKSJSaZYG97WAb8LVNyLcSVFt3t-5QldA1M1eBhgq_ZXaK5kG27Vs_ffJf3ItpxQYGScWCyfrs3L5NwpIu-E0el285sIJpZr3pZ2MjdCMycSlvJAXGGeD5j8bZSP4L3FURK4fEso7No72j-KnDatMdWhvFA/s320/IMG_20220721_075358.jpg" width="257" /></a></div><br />28.07 Ei ole küll selleteemalisi täpsemaid märkmeid teinud, kuid näib, et tänavuses juulikuus on pilves päevi rohkem olnud kui päikselisi. Vahel ongi lihtsalt ainult sombune, jahe, ilma mingi vihmata nagu tänagi. Kolmandat päeva järjest selline. Flokside puhkemist see muidugi ei takista. Ilus aeg. Meehooaja teise poole miinustas see ära ja kurgid ka enam ei kasva. Kõrvitsa ja suvikõrvitsate osas on siiski lootust ja ausalt öeldes olen ma hämmeldunud. Kurk pirtsutab ja tahab sooja, kuid anumatesse istutatud kõrvitsalised ja õuetomatid on väga tublid ja vitaalsed. Suvikõrvits ämbris <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgT-DRqblpdP37WJq5fCLdKM8VUKMDIbHAt9ilgP8DvPfpVBU5TLE4N-8iwNtXehTiO3HWvrdopFfpebygTyouEAEPug2-UZAVgFpBUMaKi6tNRZBQIElPdxnyBjBPwh7v3GguMpnrjuNXEmjQepAuZ-XqUhRERXWYhMGFwaqyjRhb0FyTnCtIeQALb/s4000/IMG_20220723_093525.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgT-DRqblpdP37WJq5fCLdKM8VUKMDIbHAt9ilgP8DvPfpVBU5TLE4N-8iwNtXehTiO3HWvrdopFfpebygTyouEAEPug2-UZAVgFpBUMaKi6tNRZBQIElPdxnyBjBPwh7v3GguMpnrjuNXEmjQepAuZ-XqUhRERXWYhMGFwaqyjRhb0FyTnCtIeQALb/s320/IMG_20220723_093525.jpg" width="240" /></a></div><br />Kõrvits ise on sel aastal väga väge täis, ronis aia peale ja sealt jälle alla, haakis ennast kõmri lodjapuusse kinni, pidi puukese kõrvitsaväänlatest lahti harutama ja kõrvitsa uuesti aia peale tagasi upitama. Õhtuks haakis kõrvits ennast juba aia külge. Väga kiire kasvuga on ta sel aastal. Üllatusi on ka, mõned belarinad arvasid, et peaks õitsema ja lumeroos puhkes täies ilus.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiI1OUFw9LOAQtjbT90aejQ1yFjZYaXa0rwYx7ozCxjSyaA98md52DayRDI-2eyHL12dt0hmF85LsJYLhcdV0blzeSUpLUI955nJugaXdIYIPH-vj_RAUgVEjY8HAgZijSFBInUva_mcYT44IIjW9VExBPDIPTZC7sBIs6psGUC7LwQW7Cy1efE83M-/s1620/IMG_20220726_072807.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1300" data-original-width="1620" height="257" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiI1OUFw9LOAQtjbT90aejQ1yFjZYaXa0rwYx7ozCxjSyaA98md52DayRDI-2eyHL12dt0hmF85LsJYLhcdV0blzeSUpLUI955nJugaXdIYIPH-vj_RAUgVEjY8HAgZijSFBInUva_mcYT44IIjW9VExBPDIPTZC7sBIs6psGUC7LwQW7Cy1efE83M-/s320/IMG_20220726_072807.jpg" width="320" /></a></div><br />No pole ju NII jahe suvi ometigi. :)<p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-85459025607159798642022-07-18T10:33:00.002+03:002022-07-18T10:33:29.305+03:00Õnne valem.<p> Maailmas on kirjutatud palju eneseabi õpikuid teemal "Kuidas saada õnnelikuks?". Ja neis on lugematud suunised, et kuidas kõrvade peal käia ja et siis saabki vbl. Natuke. Aga tegelikkuses on see imelihtne. Retsept: Tuleb Barnhavenist tellida igasuguseid priimulaseemneid umbes 8 pakki ja külvata jahedal kevadel pottidesse. Panna varju, no õhtust päikest natuke saavad, mis siis. Põuaga kasta potte nii, et need läbi ei kuivaks, rohida välja mis pole priimula ja õnneotsakesed hakkavadki juba paistma. Vihmaperioodil on idanevusega juba päris hästi, ka kõige tühjemad potid hakkavad tasapisi rohetama. Täna juba võis. Võtsin kõige suuremate idanditega poti ja pikeerisin taimed eraldi pottidesse. Segu nimi on "Pink Salsa" ja taimi tuli 13. Häppi! :) Ja see on NII lihtne. :)</p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3907727191426741913.post-46722442137417709682022-06-30T10:42:00.001+03:002022-06-30T10:42:53.248+03:00See sillerdav suvi...<p>Kõige hilisem tulp, Menthon. Õitseb veel juuni alguses.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0c52a9FHkE-Xmyrefhcd6FkiKacD1BP8JkXVrxl4TNMtqKiFTXy_S1rFGsHykADGGthcK34dEd-Qck5kownuWvcVjwIG52FOPR9I9Y3dgT5xKMiGGBxaJqEsae22CROTn_b4smM4aZ4ETzDPRVfU9ml3FWapYBTotKhPbBGA3FBGAvwqipVd6ZfEa/s2881/IMG_20220609_095815.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2301" data-original-width="2881" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0c52a9FHkE-Xmyrefhcd6FkiKacD1BP8JkXVrxl4TNMtqKiFTXy_S1rFGsHykADGGthcK34dEd-Qck5kownuWvcVjwIG52FOPR9I9Y3dgT5xKMiGGBxaJqEsae22CROTn_b4smM4aZ4ETzDPRVfU9ml3FWapYBTotKhPbBGA3FBGAvwqipVd6ZfEa/s320/IMG_20220609_095815.jpg" width="320" /></a></div><br /> 01.06. Vihm, aga pigem selline tibutav hoovihm, mis aiatöid ega pabulaekspeditsiooni ei takistanud. Tore tegelane oli see kopli omanik. Kaheaastane suur suksu. Eks hobustega ole samuti nagu kassipoegade ja kutsikatega, et kasvu poolest oleks nagu täiskasvanu, aga uudishimu ja käitumine on veel lapse oma. Niisiis, kaevandan mina sõnnikut ja panen seda kottidesse, samas kui see suur suksu (üldsemitte mingi poni) tiirleb samal ajal lapsik-graatsiliselt ümber minu ja püüab ootamatust külalisest kui meelelahutusest viimast võtta. Mis materjalist su jope on? Hm, juustel on huvitav lõhn. Ihhahaa, kõrva puhumist sa ei oodanud, eksole! :D Vahepeal teeb ta lihtsalt puhtast rõõmust väikse traaviringi ja tuleb siis kähku jälle tagasi. Tajun metsikutes kogustes õhinat, elurõõmu, uudishimu ja entusiasmi. Kärusangadele hammas peale ei hakka...hmh...tore, ämbri saab kabjaga ümber ajada...ja selle peale ehmuda...ahh, kuidas ma ehmusin!...aga siin on nii hullult huvitav, et ma ei ehmu kauaks...ma näen, sa oled nii rõõmus, lausa naerad, et ma jälle tulen...oo, sa võtad neid kilekotte taskust, las ma aitan...jaa, ma olen väga nunnu hobu, süga mind veel siit ja siit ka, ooh...Jumala eest, ta oli täpselt nagu noor kass. :) Kui selline ikka tähelepanu tahab, siis inimesel pääsu ei ole. <p></p><p>02.06. Torm. Vihm ja tuuled ning tuuled ja vihm. Vaatasin aknast oma rabarbereid ja üllatusin, nad olid öö (vihmase) jooksul jälle pikemaks kasvanud. Nendega oli selline lugu, et meil on alati niruvõitu rabarber olnud ja kui Sirje maalt uue jämedavarrelise sordi tõi, siis muutus ka see meie aias peenevarreliseks. Mingil hetkel plaksatas mul nagu, et rabarberil pole midagi viga, hoopis rabarberimaa on lahja. Kuna sügisel jäi sõnnikut veitsa üle, siis eraldasin ka rabarberile ämbritäie. Ma ei uskunud, et see niimoodi mõjub. Kevadel ajas rabarber lehemügarad välja ja vaatas ringi nagu ikka. Aga kui vihma tuli, siis sööstsid varred vilinal taeva poole ja need olid jämedad, sellised mida meie kandis varem nähtud pole. Ning lehed nagu langevarjud. Niisiis vaatasin neid rabarbereid läbi akna. Peenrasse tööle ju sellise ilmaga ometigi keegi ei lähe! Aga hea mõte tuli. Tõime poest paar kilo sibulaid, ingverit ja varspeterselli, vormistasime kogu stafi koos rabarberitega tükkideks ja neist sai kaks potitäit imehead würtsmoosi. Pärast oli õdus õhtu kaugete külalistega lõunamaalt.</p><p>03.06 Täna tuli ainult natukene vihma. Lõikasin äraõitsenud tulpe ning istutasin priimulaid maha ja ümber. Avastasin ressursse maakasutuse vallas, veel on ruumi. Aga ainult pisemat masti tegelaste jaoks. See tähendab, et Botaia päevadel tuleb jääda kõigutamatuks ja järelemõtlikuks (a la kas mul on selle jaoks ruumi ja a la kõik jorjenid ei pea ometigi minu aias õitsema). Ning päris kindlasti lähevad sel aastal ära need iirised, kes ei õitse. Ma olen sellest alati ka peenra juures valjult juttu teinud kui mõni aiakülaline parajasti käimas on. Psühholoogiline surve on nii suur, et see suvi peaks iiristel pöörane õieuputus tulema. </p><p>05.06 Täna näitas kraadiklaas esimest korda 23,5 (vilus). Tundsin tõesti, et aias siblides hakkas suvesoe üsna kiusama. Hakka või siestat pidama, aga istutusjärg oli ees üsna pikk, sest eile oli Tartu Botaia päev. Ei saanud ju mitte minemata jätta, pealegi tekkis plaan tagasiteel ka uue aaluja juurest Türilt läbi minna. Sest meil oli talle läkitus Annelt, terve kastitäis kaktusepoegi. Botaanikaaed oli imeline. Esimeste rododendronite hurm ja uhked vaated erinevatele kooslustele ning palju toredaid kohtumisi aalujate ja teiste aednikega. Aga siis jälle teele. Imaveres peatusime päris liigirikkas aiapoes, kus oli mitu toredat leidu. Anneli juures ootas meid huvitav aed. Perenaise meisterdatud aiaaksessuaarid (betoonist aiapink imeliste mosaiikidega, jaapanipärased stiliseeritud tornikesed, mosaiigikillukesi siin ja seal, aiapäkapiku koduurg väga uhke uksega ja kassikujukesed. Kui seniajani olime olnud üsna tõsised taimerallijad, siis Anneli juurest võtsime peale ühe elevust tekitava reisija. Ma olen endale alati saurusvõhka tahtnud, seda tema huvitava lehe pärast, kuid asja käigus oli kuidagi märkamata jäänud selle taime täisnimi - haisev saurusvõhk ja see sõna HAISEV torkas trükitähtedega taimepotile kirjutatuna sedakorda hästi silma. Võhk oli parajasti just õide puhkenud ja nägi väga äge välja. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkln5zdCA_1NRjpdEagL17EEuuHiCylJI4_f8pebeLsGK02ieaEfhAi6l_A6EX0h6iID3L8-_6USbstowpOrpasWtuccOQ5pu6rAA164_PaAIQCaWey6I4b1BslV9cF4iy5VdzJVP7qQA34tUqZgIt5aML0oaWAytuLfQm5ZXC-1jM7iHUXBGYEJRr/s3141/IMG_20220605_113717.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3141" data-original-width="2517" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkln5zdCA_1NRjpdEagL17EEuuHiCylJI4_f8pebeLsGK02ieaEfhAi6l_A6EX0h6iID3L8-_6USbstowpOrpasWtuccOQ5pu6rAA164_PaAIQCaWey6I4b1BslV9cF4iy5VdzJVP7qQA34tUqZgIt5aML0oaWAytuLfQm5ZXC-1jM7iHUXBGYEJRr/s320/IMG_20220605_113717.jpg" width="256" /></a></div><br />Pika (ligi 30cm) tolmuka kate oli ühelt küljelt lahti puhkenud ja alla sibula rebadele langenud, paljastades katte sisekülje, mis küütles nagu rohekaskuldne mustade pantriträhnidega kaetud siid. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi71SATS4uQfcLX_1rH_7qALgb6m16QMiULGR784d7ued20f3nWj3Rku-slhGpe2BRMTWvNj_8ayFko-GytPw1dgao5t0HOnPL-uLfAghI6NXEsc8MzawP2L5vOvC0y6muT6o3D_985Siel94MaQLjYMJgHrqhREJtpgRw--2FuP41aKLhvQlJhuo6c/s773/IMG_20220605_113641.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="773" data-original-width="614" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi71SATS4uQfcLX_1rH_7qALgb6m16QMiULGR784d7ued20f3nWj3Rku-slhGpe2BRMTWvNj_8ayFko-GytPw1dgao5t0HOnPL-uLfAghI6NXEsc8MzawP2L5vOvC0y6muT6o3D_985Siel94MaQLjYMJgHrqhREJtpgRw--2FuP41aKLhvQlJhuo6c/s320/IMG_20220605_113641.jpg" width="254" /></a></div><br />Tolmuka kasvukohast aga tõusis sellist odööri, et kõik kahvatasid. Haisust pidas väga lugu ka kamp kohalikke kärbseid, kes laaberdas nõiutuna õie peal, ümber ja sees. Püüdsime taimele kotti pähe tõmmata, kuid torakas oli nii pikk, et kõik kotid jäid lühikeseks ja kasu neist midagi polnud. Ainult kärbsed läksid närvi. Mina ei olnud nõus torakat maha lõikama. Siis tuli Tiia suure valge kilekotiga ja see oli viimaks ometi paras. Peletasime kärbseid niipalju eemale kui võimalik ja sidusime koti pealt kinni. Tehtud. Uimased kärbsed liibusid armunult väljaspoole kilekotti ja paras katsumus oli taim võimalikult kärbsevabalt pagasnikusse saada. Lõpuks saime ka selle kuidagi tehtud ja olimegi kodu poole teel. Aga siis selgus, et haisev saurusevõhk on nagu hea haisujuust, kelle aroomi ei saa ometigi üks tühine kilekott peatada. Tuulutasime terve tee autot ja lasime ükshaaval neid segaseid kärbseid aknast välja. Hais on väga huvitav, mingid noodid sellest meenutavad kaudselt lehmasõnnikut (umbmäärases ja tormilises käärimisfaasis) ja teine võimas noot on selline magus raipesiirupine. Ühesõnaga, selle haisu kätte just ära ei sure, kuid seda mitte märgata ei ole võimalik. Lisaks lehele, mis talle loodetavasti tulevikus ka peale kasvab, on õis ja hais ainult lisaboonuseks. Loomulikult värskes õhus jne. Aga muidu olen oma uude nunnusse väga kiindunud. Taimede osas ei õnnestunud kõigutamatuks jääda (haa-haa, see ennistine oli ikka uskumatult naiivne prognoos:) ja põhilise aja aiaajast võtabki nüüd potikõnd. Jalad on juba üsna lühikeseks kulunud, sest potte ja potikesi on palju. On priimulaid (kevad on üldse väga uuepriimulane olnud), on amsoonia, on orostachiseid, on võhku ja üks teistmoodi pisike lavendel.<br /><p></p><p>07.06. Puhkuse viimane nädal. Jäänud on veel kuus päeva. Eile õhtul käisin Kaja Keskuses isetegevuslikku muusikali vaatamas. Oli omamoodi seiklus see ilma autota linna minek. Kuna harjumaalastele ei ole Tallinnas midagi tasuta, siis lootsin bussist pileti osta, kuid ajad olid vahepeal muutunud. Bussijuhi kabiini peal oli silt "Bussijuht pileteid ei müü" ja teine silt " Piletita sõidu eest trahv 40 eurot". Sõitsin siis pool tundi jänest, pikad kõrvad aknast välja loperdamas. Tagasi sain õnneks autoga.</p><p>10.06. Oleks nagu suvi või midagi, meil on sääsed väljas ja juba kahel päeval olen siestat pidanud, päeval läheb nii soojaks, et ei kannata aias olla (+24 varjus). Puhkus lõpeb kohe ära, aga osa plaanitud töödest jääb ähmasesse tulevikku, istutamist on sel aastal kuidagi väga palju olnud. Nüüd on veel jäänud nn "koera saba" kivilas, millest mitte veel üle pole saanud. Kui mõni asi mehiselt toppama jääb, siis ta jääbki. Aga sinilillede kaitsealal on pidu, käpalised õitsevad. Kahel sordil on õied peal, ülejäänud neli koguvad jõudu järgmiseks hooajaks. Aga lõpuks ometi on selline koht kus nad ennast hästi tunnevad.<br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-_z4beq-OaN5_ilCKYpqKsATN2RRwOxnIvAEcNdSq-2DS0h3xBb-AGuB4keXWwNBhEvGe9iKuOY0X8Qm_CkB1l4W2cUBX94-3CsmlJQNK6n0uigI-6axxG_8CVDZYzU8LT7S-yWI2guUxExQnO7hpdVa2UX29_1bmYI9ENJs4MOB7VKcCt_w5UWRZ/s1824/IMG_20220607_163632.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1824" data-original-width="1454" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-_z4beq-OaN5_ilCKYpqKsATN2RRwOxnIvAEcNdSq-2DS0h3xBb-AGuB4keXWwNBhEvGe9iKuOY0X8Qm_CkB1l4W2cUBX94-3CsmlJQNK6n0uigI-6axxG_8CVDZYzU8LT7S-yWI2guUxExQnO7hpdVa2UX29_1bmYI9ENJs4MOB7VKcCt_w5UWRZ/s320/IMG_20220607_163632.jpg" width="255" /></a></div><p></p><p>14.06. Tööl tagasi. Ja hommikune sööstaiandus on jälle au sees. Aiaäärne floksipeenar on umbrohuvaba ja korralikult multšitud, homme saab ehk pojengipeenraga ühele poole. Omamoodi nauditav tegevus hommikuti, korra loomine aias. Flokse on sel aastal rõõm vaadata. Suured uhked puhmikud. Muidugi mitte kõik. Mõnele on üks või teine asi vastukarva olnud ja siis ta vireleb. Vahel on juure all sipelgad tegutsemas, vahel on rotikäik, vahel ei teagi põhjust. Enamasti võtan sellised nigelakesed üles, panen potti või uue koha peale heasse mulda kosuma. </p><p>Ilus aeg on. Aednik vaatab hooaja jooksul üsna mitu korda ringi ja tunnistab, et nüüd on küll kõige ilusam aeg. Esimene kord oli kivirike, krookuste ja võrkiiriste ajal, teine moment tulpide, priimulate ja massilise hostade tärkamise aegu. Ja kolmas siis nüüd, kui on sirelitest raamitud aiapilt, rodode, laukude ning alustavate pojengidega. Ja natuke imelik aeg ka. Sirel peaks ammugi õitsenud olema, kuid nüüd saavad kokku sirel, pojengid, lumilauk (peaks samuti ammu unustatud olema) ja aediirised. Sel aastal on kõige varasem pojeng `Joker`. Ilmad on jahedapoolsed ja ööd jäävad tihtipeale 10 kraadi piiresse. Täna oli 9,8. Esimene mesi tuli tänavu 11.06. Eriti kirevad on kivilad.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlNTf3C0P25OxwmavpQtGtjKqntEOaFRsWig1cvzz00Jubz67_FbEL1biHA6ftiOEKqvrt7p7G9dVOzwQI6M945huU17GZI27Sh7YedaMzjoDw_lHIKELZPW7euveHFUfV2mL_E9R6gGBG53MFexbfIVG-_uEfdQIws30P7tfxF3yQNCJQ0IUDjQyB/s3000/IMG_20220611_144516.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2400" data-original-width="3000" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlNTf3C0P25OxwmavpQtGtjKqntEOaFRsWig1cvzz00Jubz67_FbEL1biHA6ftiOEKqvrt7p7G9dVOzwQI6M945huU17GZI27Sh7YedaMzjoDw_lHIKELZPW7euveHFUfV2mL_E9R6gGBG53MFexbfIVG-_uEfdQIws30P7tfxF3yQNCJQ0IUDjQyB/s320/IMG_20220611_144516.jpg" width="320" /></a></div><p></p><p>16.06 Olen multšijärjega jõudnud epimeediumipeenrasse. Loodan, et massilise kareda jürilille- ja kannikesereostusesele paneb see järsu piiri ette. Olen sel kevadel mõlemaid erilise sadismiga jahtinud ning see levimislemb kraam läheb kõik roheväetise patta mädanema, et ükski seeme ei idaneks. Maikuu vihmad on aia imelisel kombel käima tõmmanud ja see näeb välja selline nagu ta peaks ideaalvariandis olemagi. Kullerkupud ei lamandu ega kolletu peale õitsemist koledaks vaid kestavad ka õiteta edasi, roosidel pole lehetäisid, floksid on võimsad kui tammed ja vääris-lõokannus näitab oma maksimaalset ilu. Muidu on meil temaga probleeme olnud, kui kevadel läbi kuivab, siis ei õitse. Tohutult põnev on pojengide osas - esimest õit peaks näitama tosin uut sorti. Tasapisi käib peenardes ka võimalike uute istutuskohtade otsimine, tänagi leidsin ühe kus heal floksikohal laiutasid karatau ja koonuslaugu seemikud. Seemikud lähevad kuskile peenrapiirde äärde ja voila! - uus tulevane floks saab endale väärika koha. Kuna sel aastal on floksid tugevad ja tõenäoliselt näitavad kõik sordid õit, siis saab ka nende osas kokku tõmmata. Mõned sordid, mis ikka väga sarnased on, pole kahte vaja, piisab ühest. Nime pärast nüüd küll duubeldama ei hakka. Aga jah, selline mõnus jahe suvi, ei hakka aednikule kondi peale ja põhjamaa lilledele ka meedib. Ainult, et kurgid ja kõrvitsad ei taha õues eriti edeneda, tomatitest rääkimata.</p><p> Rodod on aga lausa võrratud. Nii võimast rodoõiemöllu pole meie mail veel olnud. Tänumeeles Tiile mõeldes. Äitäh. :)</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWGXLNb_3-UZ-Dn-mGeFVAc0mmiXP0WHTA2A_ibkJhhzpN9dITjDqtTsdskV3OAAmzh_lKRy7SiXncyKv_QUXFQt-YdxyO2Psi36eUukDXNpI4dhFl-s2s2JfIzTQb-0b-Sqa9t5911ab3LH6k57cuVosDYlxR9JdPj8QJ6Nv25TIJRg1adJozzuh5/s4000/IMG_20220619_193554.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWGXLNb_3-UZ-Dn-mGeFVAc0mmiXP0WHTA2A_ibkJhhzpN9dITjDqtTsdskV3OAAmzh_lKRy7SiXncyKv_QUXFQt-YdxyO2Psi36eUukDXNpI4dhFl-s2s2JfIzTQb-0b-Sqa9t5911ab3LH6k57cuVosDYlxR9JdPj8QJ6Nv25TIJRg1adJozzuh5/s320/IMG_20220619_193554.jpg" width="240" /></a></div>Ja nartsissiõieline rodo. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVnnjOOidywDaVk-usUiboV-KuEXsUVFy2AQoHol1aF1R64UDKf-v7cg_noFSWr5BZMIj-WxYhPoKUO563zmcaFqjxWWqlzbRlaSz7rndOdmykNgIhnkGfBG3AOT_UpOn1rzENfw2bElkaPCA90jWMj3wi-azgQINN_Dnp5KgJxYKri6yKMHz8KO4j/s2096/IMG_20220611_145436.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1680" data-original-width="2096" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVnnjOOidywDaVk-usUiboV-KuEXsUVFy2AQoHol1aF1R64UDKf-v7cg_noFSWr5BZMIj-WxYhPoKUO563zmcaFqjxWWqlzbRlaSz7rndOdmykNgIhnkGfBG3AOT_UpOn1rzENfw2bElkaPCA90jWMj3wi-azgQINN_Dnp5KgJxYKri6yKMHz8KO4j/s320/IMG_20220611_145436.jpg" width="320" /></a></div><p></p><p>18.06.<span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">Aednik on muidu pealtnäha normaalne inimene, aga see on ainult pealtnäha. Päästikuks on väike süütu oranž putukas kes vahel liiliate peal kaunist suveilma nautimas ja muidu jalutamas käib. Kui aednik seda putukat märkab, viskab ta korrapealt kõik tagasikätt maha mis tal käes on (vahet pole, on need ämbrid mullaga, kass, lapselaps, kastekannud veega, ämbrid umbrohuga, võileib, äsjapuhkenud iiris, kiviämber või üks suur kivi jne) ning hiilib liiliate juurde, haige läige silmis. Ta on valmis tapma. Kuigi ta ei võta tavaliselt ühtegi putukat niisama naljalt kätte, siis neid oranže on ta viimastel aastatel valmis isegi paljaste kätega puruks litsuma. Pokumehel hakkab hale: "Ilus putukas, no mis ta tegi sulle...Õudne naine."</span></p><p><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">19.06 Sattusin eelmisel nädalal hea sõbra floksiaeda ja sel nädalavahetusel oli Futulandi ees jälle tõsine väljakutse, et kuhu panna need kuus uut floksi, mis kõik olid eluvajalikud ja see fakt arutluse alla ei kuulu. Kaks päeva peamurdmist ning kõik on korralikult maha istutatud. Kuna varem ruulis aias palju liiliaid, siis on aja möödudes paljud neist taandunud ning vabastanud kenad päikesepaistelised kohad flokside jaoks. Vaja vaid need üles otsida. Paaril korral tuli ka aiamalet mängida, et see kõrvikpriimula läheb sinna tühja koha peale ja selle asemele läheb kerapriimula ja kerapriimula koha saab floks. Aga lähiajal ei ole enam soovitav üldse mingitesse aedadesse sattuda. Parem heaga eemale hoida. Pojengid Joker ja Red Grace tegid täna õied lahti. Üleüldse on kõik lopsakas ja tore. Oma osa on selles suuresti ka eilsel vihmapäeval. Lausa nii hea sadu oli, et enamus veenõusid sai täis. Joker on alguses roosa, pärast muutub valgeks.</span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7ZBCm8N1w2Z_cbZA0MNKhihh0ND8pUvLYMJy_jfLX8oezbj-6uqX2KvB-Z9ZQXYJZ_V0EPlGstX3NlaMTamAPrZatMZDoHyZAHtegSLgaTD5xA1qqcq5tsBjQZdPX7rKVmibQHI0MSBaM0sJLSx_AJgK-ge5N4YT8pN5HJ4Xx0vDwkXewO9xfjjYO/s4000/IMG_20220622_220220.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7ZBCm8N1w2Z_cbZA0MNKhihh0ND8pUvLYMJy_jfLX8oezbj-6uqX2KvB-Z9ZQXYJZ_V0EPlGstX3NlaMTamAPrZatMZDoHyZAHtegSLgaTD5xA1qqcq5tsBjQZdPX7rKVmibQHI0MSBaM0sJLSx_AJgK-ge5N4YT8pN5HJ4Xx0vDwkXewO9xfjjYO/s320/IMG_20220622_220220.jpg" width="240" /></a></span></div><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">Red Grace<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnyGRm9kVGo9QlXLERo64oBzZhmEoKyHt5azEWAq5dny83R5VdRlS_dLG-_6c3WB41EmBZfsm6QPZnoHuYIJsmiiA7PcphVyuYxN_bx2y8fcgd61VqlcGfu_-q_aWuXDjRQegr2YixkaxwZDf7ktsHQUPpAbWTTTYFa-361Li4NoRZL52ZS1UyC2HA/s2678/IMG_20220622_220302.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2678" data-original-width="2141" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnyGRm9kVGo9QlXLERo64oBzZhmEoKyHt5azEWAq5dny83R5VdRlS_dLG-_6c3WB41EmBZfsm6QPZnoHuYIJsmiiA7PcphVyuYxN_bx2y8fcgd61VqlcGfu_-q_aWuXDjRQegr2YixkaxwZDf7ktsHQUPpAbWTTTYFa-361Li4NoRZL52ZS1UyC2HA/s320/IMG_20220622_220302.jpg" width="256" /></a></div></span><p></p><p><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">24.06 Esimene kuumalaine. Tuulevaiksemates kohtades tuli +31 ära. Sakus oli +25 varjus. Eile oli õdus jaanilaupäev koos traditsioonilise minilõkkega. Peale päikseloojakut läksime metsa jaaniusse otsima, aga selles kohas kus neid iga aasta tavaliselt leidub, ei olnud seekord ühtegi. Ööd on pikalt jahedad olnud, ehk näeb metsatulukesi nädala pärast.</span></p><p><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">Aias on pojengide puhkemise aeg. Black Beauty</span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwnciLeF8t40PN0z1Qh5uh9L0ziajUpRWpMxAjL4LTpYOy7fsE9sxt-H2DP1aBHSFlJBZK0RoJ4F5HULzVWGDpUEuxSRwEB9BpJFOOFnZ2bQQOhQYEv7IMYmgX4lP0jfAzLP9xMPStgXhVJ0AKUV55zUvNMRSJjFT1nIrS8-JNatVzTqVx0lQD5XFx/s2888/IMG_20220622_220246.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2314" data-original-width="2888" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwnciLeF8t40PN0z1Qh5uh9L0ziajUpRWpMxAjL4LTpYOy7fsE9sxt-H2DP1aBHSFlJBZK0RoJ4F5HULzVWGDpUEuxSRwEB9BpJFOOFnZ2bQQOhQYEv7IMYmgX4lP0jfAzLP9xMPStgXhVJ0AKUV55zUvNMRSJjFT1nIrS8-JNatVzTqVx0lQD5XFx/s320/IMG_20220622_220246.jpg" width="320" /></a></span></div><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">Etched Salmon<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBZ9hCMA6dYxqH1FNjX3c4VVHbO-0noiPMvq5eNEEk8Sq65f0Iy74bPwQmT8CZ5OwtVTkUjkOCxa4IIV8IoxLphoC34JnRaCeTsl4YtdeOBbwtH43X8aY1HMruYtOTV1MAZiOdjMW3-03inPybhQFnKJd8xVIC6X96pHLMitqJyUm8-20iJwCjGk9x/s3081/IMG_20220626_093425.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3081" data-original-width="2465" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBZ9hCMA6dYxqH1FNjX3c4VVHbO-0noiPMvq5eNEEk8Sq65f0Iy74bPwQmT8CZ5OwtVTkUjkOCxa4IIV8IoxLphoC34JnRaCeTsl4YtdeOBbwtH43X8aY1HMruYtOTV1MAZiOdjMW3-03inPybhQFnKJd8xVIC6X96pHLMitqJyUm8-20iJwCjGk9x/s320/IMG_20220626_093425.jpg" width="256" /></a></div>Aleksander Fleming<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfDcjB0W-JqfUz3QIPHp-RpHic2I0KAHUk40-3MD9Rmz83hYU9dE6AnmEGyYEVxg_HFHSt32LoDJoFof86BWshxzeBT4PQC_n4lixSq2uKS90Dr_1QsDWo8HCM4RG20e4lav326sxTqaN6yNcy4nC0J1SC6zV9EbwoXGIaLvx4tgvrr5NVPYAyjmD2/s3613/IMG_20220628_075541.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2891" data-original-width="3613" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfDcjB0W-JqfUz3QIPHp-RpHic2I0KAHUk40-3MD9Rmz83hYU9dE6AnmEGyYEVxg_HFHSt32LoDJoFof86BWshxzeBT4PQC_n4lixSq2uKS90Dr_1QsDWo8HCM4RG20e4lav326sxTqaN6yNcy4nC0J1SC6zV9EbwoXGIaLvx4tgvrr5NVPYAyjmD2/s320/IMG_20220628_075541.jpg" width="320" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; text-align: left;">Ning esimest korda on aednikul selline seis, et pole vaja midagi maha istutada. Sest kõik uustulnukad on oma koha leidnud. Väike plaan mõlgub meeles seoses eesaia varjupeenra muudatusega, kuid oleneb ilmaoludest. Sest need on vä-äga kuumad. Umbrohtu on küll kolmveerandi võrra vähem kui ilma multšita oleks, kuid kui on valida kas kastad või rohid, siis las jäävad need mõned umbrohud, parem annan janustele juua.</span></div></span><p></p><p><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">25.06 Kriipis nii silma, et võtsin hommikuse jaheduse ajal selle eesaia kivitöö ette. Kolmest kividega ümbritsetud peenrasaarest saab mõningase kangitööga moodustada ühe suure ja lauge joonega istutusala. Natuke tuleb ruumi ka juurde ja peenraäär peaks kujunema heaks kohaks kus väikesi mittemousesid eksponeerida. Kangi läheb sellepärast vaja, et kolm peenrasüvendit olid varasematel aegadel eesaia killustikukattesse uuristatud ja peenarde vahel olevate paekivide all on teekate veel täitsa alles. Paar ämbrit killustikku jõuab välja urgitseda, siis äärekivi paika ja lehemuld tühikusse. Järgmine päev jälle. Küll ta ükskord valmis saab. Pärastlõunane siesta jäi ära, sest tulid küttepuud. Nii kuuma ilmaga pole veel kunagi puid laotud. Parajasti kui just hakkas nutuseks kiskuma tuli naabripoiss appi nagu noor jumal. Tehakse ikka ilma häid inimesi. Puud sai tunni ajaga laotud.</span></p><p></p><p><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">27.06 Edasi ikka pojengilainel: `Joker` on juba lumivalgeks pleekinud ja pudeneb. </span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxOyu5LXA_lJKk-WLMxdagX_015cRKsJ8YhXp0SwA1Q5rG64fiUNFC7wQ5vYnGN2G77v4pHaQJR0HeFDG7Rgmo1JnDYq9kQfQ4eqnhbG33J47eui7_bJ7lizFqvvdcIE97wcSBYhn36m2RkwSiZnrJI_Wd0Agg_J40tjX-OkIcL5iPtMRoJQAF1vJd/s3180/IMG_20220626_093329.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3180" data-original-width="2538" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxOyu5LXA_lJKk-WLMxdagX_015cRKsJ8YhXp0SwA1Q5rG64fiUNFC7wQ5vYnGN2G77v4pHaQJR0HeFDG7Rgmo1JnDYq9kQfQ4eqnhbG33J47eui7_bJ7lizFqvvdcIE97wcSBYhn36m2RkwSiZnrJI_Wd0Agg_J40tjX-OkIcL5iPtMRoJQAF1vJd/s320/IMG_20220626_093329.jpg" width="255" /></a></span></div><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;"><br />Kuumaga õied kaua ei kesta. Palav. Käin hommikujaheduses aia läbi ja vaatan üle, kelle vunts hakkab sorgu vajuma. Kõige hädalisemad saavad kastekannuga vett. Teised peavad homse vihmani ootama. Multš on suuresti abiks ja maapind ei kuiva nii ruttu läbi. Võrreldes eelmise aastaga on floksid päris kena väljanägemisega. Pojengidest on kõige tublimad ning vitaalsemad keskmise õitsemisajaga Kansas, <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqwSPBk2K4G99h64iTpwQu4clxztXhulJsL2ZcUkGUQfiIwbTHe4cYjZ-ITK715RNYIN_2NON3ijf3dBIyWtETGQwyimy1HJpTIY6joOYhGBhBiWIDNHAUkbAZ3KxWu4jdxGM24e7SsdwP1MyLUPHo8gmgjS5UMWhVqz3kzmCek4COnKqw4oOeXNZm/s3410/IMG_20220628_075642.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2727" data-original-width="3410" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqwSPBk2K4G99h64iTpwQu4clxztXhulJsL2ZcUkGUQfiIwbTHe4cYjZ-ITK715RNYIN_2NON3ijf3dBIyWtETGQwyimy1HJpTIY6joOYhGBhBiWIDNHAUkbAZ3KxWu4jdxGM24e7SsdwP1MyLUPHo8gmgjS5UMWhVqz3kzmCek4COnKqw4oOeXNZm/s320/IMG_20220628_075642.jpg" width="320" /></a></div><br />Chiffon Parfait<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxCv5BooDzf11eYDeMjTMnvd9Ow2Wv68Dsn5Z3xzzOKFw_FJ8KisPujuI3-X9Qxc7h7t4meNKT5LLXJKfo-bsniExnFjfaUEt2c9p89axgy2jT2kiErDwZ-TbNGnP_PCVzgwSDUVphRguIerJp2i8mLN8PcqbpaLodFQjamtsjm0pLc8PquJVEmotM/s3319/IMG_20220628_075951.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3319" data-original-width="2650" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxCv5BooDzf11eYDeMjTMnvd9Ow2Wv68Dsn5Z3xzzOKFw_FJ8KisPujuI3-X9Qxc7h7t4meNKT5LLXJKfo-bsniExnFjfaUEt2c9p89axgy2jT2kiErDwZ-TbNGnP_PCVzgwSDUVphRguIerJp2i8mLN8PcqbpaLodFQjamtsjm0pLc8PquJVEmotM/s320/IMG_20220628_075951.jpg" width="255" /></a></div><br /> Pillow Talk<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi4XAH40rc_-3EWIBZYMf96kU3bZKVsgKIW7k41y7E2Erelm0QhIYEOr3S28jTyjH6xe_Ug_C3vOFajFSQgB7lwheybafGskWVmZN4LxYKVqaqAUFQP9r5uyzj1CWyJXCwje5FCyYz74bF7LfYUkftNnsRtwxYkWUAv-SSX6GUq8QTEtQ50vLMi57y/s4000/IMG_20220629_205523.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi4XAH40rc_-3EWIBZYMf96kU3bZKVsgKIW7k41y7E2Erelm0QhIYEOr3S28jTyjH6xe_Ug_C3vOFajFSQgB7lwheybafGskWVmZN4LxYKVqaqAUFQP9r5uyzj1CWyJXCwje5FCyYz74bF7LfYUkftNnsRtwxYkWUAv-SSX6GUq8QTEtQ50vLMi57y/s320/IMG_20220629_205523.jpg" width="320" /></a></div><br /> ja nimetu lumivalge kes sai kunagi ostetud Sarah Bernardi pähe, kes ta mitte ei ole. Aga ilus tugev sort, lõhn meenutab roosi ja maikellukest. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgebOH6RmcAwkEB3Kn6ktG9sudCF5cWbuB0wOSMpDiftKjTNR2ylNHoDxGjA9fVqsJpzLQE3PRSUsuAhKbn8PIEaO2psRbkn7QKpERk2ErC68nKlL0-PcP_LSdSCNavd4nCrEfwpgluK6zw80gEie8oSDsjiZZWVmY_SOizvJ2a--OpQWpfuMlpbGA3/s3412/IMG_20220626_093406.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3412" data-original-width="2729" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgebOH6RmcAwkEB3Kn6ktG9sudCF5cWbuB0wOSMpDiftKjTNR2ylNHoDxGjA9fVqsJpzLQE3PRSUsuAhKbn8PIEaO2psRbkn7QKpERk2ErC68nKlL0-PcP_LSdSCNavd4nCrEfwpgluK6zw80gEie8oSDsjiZZWVmY_SOizvJ2a--OpQWpfuMlpbGA3/s320/IMG_20220626_093406.jpg" width="256" /></a></div><br />Kurgid õueanumates naudivad sooje ilmu ja roosidele näib ka väga meeldivat.</span><p></p><p><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">29.06 Homset vihma ei tulnud. Multš teenib ennast praegu 200% -liselt tasa, sest multšitud aladel keegi veel hinge ei vaagu...kuid kõik alad ei ole veel multšitud. Ja ongi käes. Jaapani priimulad, kerapriimulad ja vääris-lõokannus olid õhtuks närtsinud, kastmine äratas jälle ellu, aga see tähendab, et muld on sügavalt läbi kuivanud. Suur lumeroos on ka valve all, et vähmagi norutamise peale saab ämbri vett kaela. Ja palavaga läheb inimene ju peast totakaks, no oli mul vaja sinna pojengipoodi minna...Läksin küll ühte ostma, aga tulin kahega koju. Juhanis müüdi `Eden`s Perfume`, mida olen ammu tahtnud, kuid teiste pojengide hulgas märkasin ka ühte niisugust, mis välimuselt teistest väga erines: Tume vars, väga ilusad teistmoodi struktuuriga lehed ja intrigeeriva välimusega õis. See oli `Red Sarah Bernardt`. Tõepoolest, kirjutised ei valeta - `Sarah Bernardtiga`pole tal mitte midagi ühist. Ja üldse olevat ta hiinlaste aretis. Kasvukohtade otsimine saab põnev olema, sest mida edasi, seda seiklusrikkam see on. :) Ja veel aiapilte juunikuust.</span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWHPt57dDYjSj1CLTRYa3t2ncQsceWK4mZywvT6gK_gV_5jXj1HbA4nvfw5P5RKrixb1ewMBCoRMVoDXKrhb2xTs2e0cHAyrj99_882poMsTNYUJ7tzCtn1Hx572Zzs7IPzZhDCirVHFqIGlkKW24XLNWEWmVaCEThCS5oyGEZvOMAuXus9qVrcT2_/s4000/IMG_20220628_080152.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWHPt57dDYjSj1CLTRYa3t2ncQsceWK4mZywvT6gK_gV_5jXj1HbA4nvfw5P5RKrixb1ewMBCoRMVoDXKrhb2xTs2e0cHAyrj99_882poMsTNYUJ7tzCtn1Hx572Zzs7IPzZhDCirVHFqIGlkKW24XLNWEWmVaCEThCS5oyGEZvOMAuXus9qVrcT2_/s320/IMG_20220628_080152.jpg" width="240" /></a></span></div><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">Minuett<br /></span><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgj9TeYkIH-OYZps8TPDZvH4hsZqTH7_lhahXHSWCR5Ar2gn5Y7EXBYAXCT5iOLSvlcY-O2KTj1L6b2KlT6o6ejz1TT6uFkYA6KQv2B_ZuVBLuE-wi_YOILjzqdUaypyrsI2Yp2_gyRQvLEI_ruqSne4kHnD9GZv2eq_nhNzsALLMybzpi1N3mXEm4b/s4000/IMG_20220629_205945.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgj9TeYkIH-OYZps8TPDZvH4hsZqTH7_lhahXHSWCR5Ar2gn5Y7EXBYAXCT5iOLSvlcY-O2KTj1L6b2KlT6o6ejz1TT6uFkYA6KQv2B_ZuVBLuE-wi_YOILjzqdUaypyrsI2Yp2_gyRQvLEI_ruqSne4kHnD9GZv2eq_nhNzsALLMybzpi1N3mXEm4b/s320/IMG_20220629_205945.jpg" width="320" /></a></div>Ise tulnud nelgid<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiz5Gi5sEyctP13b9ATCZyCI8iSyXBPzcSMB3L-dLVxTgg6NThvu-K3zqdSUstVd5r6F1cOmitkJ2BBFkHMvFGN-IXmFiyo9q66eocmzbqY0jEOqnF5YN8sFdYtxTP19uQIr7jLvAiHVa98bGmKiEbpSUk5kNtsJFGgxpCJhOdpcn_czM-G6KBVhHIV/s4000/IMG_20220628_080203.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiz5Gi5sEyctP13b9ATCZyCI8iSyXBPzcSMB3L-dLVxTgg6NThvu-K3zqdSUstVd5r6F1cOmitkJ2BBFkHMvFGN-IXmFiyo9q66eocmzbqY0jEOqnF5YN8sFdYtxTP19uQIr7jLvAiHVa98bGmKiEbpSUk5kNtsJFGgxpCJhOdpcn_czM-G6KBVhHIV/s320/IMG_20220628_080203.jpg" width="320" /></a></div>Kuumapeletuse programmi käivitamine. Mõeldud-tehtud. Ära mahtumisega oli natuke probleemi, aga pole meil kunagi nii olnud, et miski asi ei mahu ära. Lihtsalt mõnda aega saab kuuri juurde jõnksuga mindud. Ja kui ilmad jälle jahedaks lähevad, on terve bassutäis kastmisvett. :)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibBkhLlfC2fdZLPPcg_O5pEYSoNgGCeXYr13amKR28fhAW_44D5cLPBNjR9L33JtXB8wXsHAyvW3uBo0pM55aGN6Q1Q0CHjCklmXPNI9BTSRh5jAc3JgXDtkFASoRdm-UwxEWwbwUJrNN2XUWoZF1gxeILHRefknCfWXGLVJm-vbv79Q3nK-mb29Kb/s4000/IMG_20220629_210050.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibBkhLlfC2fdZLPPcg_O5pEYSoNgGCeXYr13amKR28fhAW_44D5cLPBNjR9L33JtXB8wXsHAyvW3uBo0pM55aGN6Q1Q0CHjCklmXPNI9BTSRh5jAc3JgXDtkFASoRdm-UwxEWwbwUJrNN2XUWoZF1gxeILHRefknCfWXGLVJm-vbv79Q3nK-mb29Kb/s320/IMG_20220629_210050.jpg" width="240" /></a></div>Imeilus väike berberisepoeg, tänud Helenile. :)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXFlJdvT7HGRXyp4Bc8JnQRmKbmHjYv6aeDtVGu1tlOTLknB7nVvAdltNophVzKuN_wD4r_v9_ZTPaPGWN5NeelmWMi2TwyNOOHdLbJIncsxa3a-Qpi2-p4MNh_NFYCOp9yZRpee3PcnwyOLKhFImYheNH1HN-TC_adnC_5pWLkfj5Lip9x340dZIO/s708/IMG_20220619_193750.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="708" data-original-width="569" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXFlJdvT7HGRXyp4Bc8JnQRmKbmHjYv6aeDtVGu1tlOTLknB7nVvAdltNophVzKuN_wD4r_v9_ZTPaPGWN5NeelmWMi2TwyNOOHdLbJIncsxa3a-Qpi2-p4MNh_NFYCOp9yZRpee3PcnwyOLKhFImYheNH1HN-TC_adnC_5pWLkfj5Lip9x340dZIO/s320/IMG_20220619_193750.jpg" width="257" /></a></div>Mauklehtede malbe sära<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8z_e6FxtXFrAvnU7SPYj89YMdb0m1gvPFANW_MNO4fICsIDhR0c7FTNz7xiBBLFuVInNt8bzKjhdfTNw9FxUZty_ydO-i0HEBEBmCCKyisvpKyWHEqAvx12EU1ZoGw_YvoWdaATp9Qo-5uUooOcY_Yf_IKRqfH6cFhbWNAP7BSS2K2bzlOTCMHTGG/s4000/IMG_20220611_144744.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8z_e6FxtXFrAvnU7SPYj89YMdb0m1gvPFANW_MNO4fICsIDhR0c7FTNz7xiBBLFuVInNt8bzKjhdfTNw9FxUZty_ydO-i0HEBEBmCCKyisvpKyWHEqAvx12EU1ZoGw_YvoWdaATp9Qo-5uUooOcY_Yf_IKRqfH6cFhbWNAP7BSS2K2bzlOTCMHTGG/s320/IMG_20220611_144744.jpg" width="320" /></a></div>Ka valged elasid talve üle<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBd6nAWzijjNyanJIto2V5gi_31g3IN3Jn2zkTzv4Ihm9fykNCly9VfPwAS1hPyIY5MGlZyh-KO3T8Rr-Vx7q8aSTGoW7rZDNdLKC7f-bt_0h8jOWLR3tq6eWVRXYHq2bMtLfQnvjAzb-QS5ndyplovFYJpl28D-4ZkCqhjtqqjVzuKcsXwxwa3eLm/s4000/IMG_20220611_144804.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBd6nAWzijjNyanJIto2V5gi_31g3IN3Jn2zkTzv4Ihm9fykNCly9VfPwAS1hPyIY5MGlZyh-KO3T8Rr-Vx7q8aSTGoW7rZDNdLKC7f-bt_0h8jOWLR3tq6eWVRXYHq2bMtLfQnvjAzb-QS5ndyplovFYJpl28D-4ZkCqhjtqqjVzuKcsXwxwa3eLm/s320/IMG_20220611_144804.jpg" width="240" /></a><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">Siili kollasest marmorist jooginõu, leitud vanakraamipoest.</span></div><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtQIDW8Yqdc7ilQssy1ihV87jh4_eRvwTptgdugobeVeDCcRSEdb-eKxR-3IUtNI9YnN0RDsADZKBxJXoSCWz9aY4qb_jWG_PciLSOYFYDssLVmsjTAS9dU94KEpC5mmxcoJzzEEjllSJC6175yFlTH3OZQv-c15CrYELHIB5TvyjS34jk5fbu1xZa/s4000/IMG_20220619_191755.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtQIDW8Yqdc7ilQssy1ihV87jh4_eRvwTptgdugobeVeDCcRSEdb-eKxR-3IUtNI9YnN0RDsADZKBxJXoSCWz9aY4qb_jWG_PciLSOYFYDssLVmsjTAS9dU94KEpC5mmxcoJzzEEjllSJC6175yFlTH3OZQv-c15CrYELHIB5TvyjS34jk5fbu1xZa/s320/IMG_20220619_191755.jpg" width="320" /></a></span></div><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;">30.06 Lõpuks ometi vihm. Ega enam ei osanudki oodata, taevas eksles terve õhtupooliku igasuguseid pilvi, aga sealt vaid piserdas natuke. Siis tuli seitsme paiku üks hästi asjalik pilv, kastis aia ära ja veenõu sai ka pooleni täis. Aga multšimata iirisepeenras võimutseb endiselt põud, sest see on põhjani läbi kuivanud.</span><p></p><p><span color="var(--primary-text)" style="background-color: white; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; white-space: pre-wrap;"><br /></span></p></div>Unknownnoreply@blogger.com5