Monday, June 19, 2017

Kivila ja teised

Juuni algus on mööda vuhisenud nagu kiirrong. Pikka juttu ei tee, vaid mõned pildid. Kõigepealt uus kivila. Üldpilt. Ämber pole õiget värvi, aga seda nägin alles hiljem.:)
Ja jupikaupa...








Hiljem ehitatud lisakolmnurk ülejääkidest.
Eraldatud teerajakesega


Spengeri tulp sääsega
Kõige ilusam pojeng.Tervitused Mildale!:)

Ja paar üldpilti enne kui päris jungliks läheb

Kingalill
Lehtne ilu
Kuldkingad mehiste tõpratõrjetokkide vahel.
Ja valge kaunitar, kes on ilmselt õnnelik eksitus, sest nimekirja järgi ei tohiks teda olla.

Kolmandad on esimesega sarnased
Pokumehe roosipõõsas.
Puispojeng
Lopsakas, lõhnav ja õitseb ruttu ära
Härra Tibu: Sa oled nõme kui sa pildistad, aga ma ootan kuni sul isu täis saab ja me koos tuppa saame minna.
Põõsas ei ole mitte kedagi.
Vahepeal on aeg edasi läinud ja nelgid alustavad...


Thursday, June 8, 2017

Ilus aeg

Puhkus sai läbi.
Mõlemad alpialad on nüüd täiesti valmis. Kui midagi lahti võtad ja pärast jälle kokku paned, kipub osi üle jääma. Nii ka seekord. Uus alpikalju oli valmis, aga oma elukohta ootas veel paarkümmend taime, kive oli üle ja pinnast ka. Head valmis segatud alpikalju pinnast. Uus kalju sattus nii õige kujuga olema, et mitte ei raatsinud sinna kuskile mingit tükki veel külge keevitada. Veidi kõndi kividega ja lahendasin asja nii, et tegin kalju tagumise otsa taha teisele poole teerajakest veel ühe väikese vabakujulise kolmnurga. Siis oli materjal peaaegu otsas ja ruum ka.
Mai lõpus seisis ees veel väikese hapuala rajamine. Kõige raskem oli nende taimedega mis seal enne kasvasid. Enamus oli juba mujale evakueeritud ja puhkuse viimasel nädalal alustasin peenra tühjaks kaevamisega. Tegin nagu kord ja kohus, et vooderdus turbapätsidega ja rodomuld sisse.
Et elu ainult aias rügamisega ei piirduks, siis käisime ühel õhtul ka Tiia aeda vaatamas. Armusin silmini ebaküpressidesse ja ühte heledate võrsetega harilikku kuuske. Teiste aedade nägemine on absoluutselt eluvajalik ja avardab dimensioone, ehk täpsemalt, et kui sa pidevalt näed teiste aedades väga nunnusid okaspuid, siis see lõpuks lihtsalt hakkab külge. Sel kevadel ilmusid me aeda picea mariana `Blue Planet`, pice abies `Maxwell`, picea omorica `Karel`, picea glauca `Daisy White`ja abies koreana `Silberlocke`, rääkimata väiksest kolmest okaspuuseemikust Tiia haldjametsa alt.
Täna on vihma. Tuli päris korralikult. Tulgu aga pealegi, vihma on vaja. Oli ka paar kena sooja päeva, ilmselt muutub aed lähiajal dzungliks, hostad on nagu kapsad.
Epimedium epstenii
Villase paju tibu
Hostade avanemine, `Liberty`

Tulipa aucheriana

Meil on ka uus ilus aiapiire, Pokumees ise tegi.
Võha õitsemine on nii nunnu. Kuskil lehtede varjus on õied ja kindlasti seljaga hommikupäikese poole. Kui ei teaks otsida, siis jääkski nägemata.

Sillutise kivide vahel õitseb vaipsasik, see on ainuke koht, mida ta elukohana tunnistab, mujalt on see armas taim hävinud. Meie talved talle ei sobi.
Picea mariana `Blue Planet`



Wednesday, May 31, 2017

Härra Tibu vihastab nii, et maa must

Maikuu ööd on veel jahedad ja kui õhtul kannatab iseteadlikul loomakesel verandadiivanile konutama jääda (vabadus maksab ka midagi), siis öösel hakkab külm peffa pugema.
Poole nelja paiku hüppas Härra Tibu tagajalgadega vastu akent. Lärts!
Inimesed üldiselt magavad sellisel kellaajal. Ka mina ei olnud mingi erand. Nägin oma und edasi ja mõtlesin, et see kass võib vahel ennast ka natuke rohkem liigutada...Läraki!
Küll on tüütu, kas me ei püüdnud teda siis õhtul tuppa jätta, et ta meid öösel oma lollide tahtmistega...Lärts!
Õuest kostis vihast kriunumist...LÄRTS! Nüüd peab vist minema, paistab, et vaesekesel on üsna tõsi taga...Lärts! Lärts!
Oi, Tibu, kas sa tahad tuppa? (võrdlemisi võltsil häälel) Ta möödus unisest perenaisest nördinud näugatuse saatel ja vuhises kööki. Unista aga, öösel me siin küll pudrutama ei hakka. Ja ma uinusin, (vabandust, peaaegu, sest ikka veel ülimalt erutatud Härra Tibu kargas voodisse, tallas mööda meid peast varvasteni, kriunus, kraapis kurjalt diivanijalutsit ja käitus umbes nagu endast väljas mõisnik kes on omaenda häärberi ukse taha jäetud). Kuradi kurat! Ma mõtlesin, et ma jäängi õue! Oma majja ei lasta sisse!Ta oli nii närvis, nii närvis, aga publikut ei olnud. Need lollid inimesed magasid ju. Meie muidu nii vaikne ja väärikas kass puhises tükk aega enne kui uneeelse tualetiga alustas. Kena kellaneljatiaater. Peab vist järgmine kord ikka esimese kõmaka peale sisse laskma, ka kassil on oma väärikus.:)

Monday, May 22, 2017

Pöörane maikuu.

Talvel suvekajastusi sirvides taban end vahel hämmelduvat, et miks maiskuust nii vähe kirjeid on, ometi toimub ju mais kõige rohkem sündmusi. Nojah, nende keskel olles ja hetke kaifides tuleb nentida, et lihtsalt ei jõua blogisse, sest kõike on nii palju. Tööd, ilu ja vabadust, tam-tidi-tam.:)
 Uus alpikalju on valmis, aga ääred tahavad veel viimistlemist ning parasjagu panen eesaeda ka uut paeparketti, sest eelmine sai alpiaia ümbertõstmise käigus hullusti äralagastatud.
Ja suvi astus äkki aeda. Kolks! Tulbid paiskusid päevpealt pärani, priimulad ja pisikesed emajuured õitsevad nagu jaksavad, vaiksetel õhtutel on aias ragin, hostad murravad päevavalgele.
Ja meie kandis on ka nüüd puudel neljandat päeva roheline vine peal ja lehtimine täies hoos. Maailm muutub iga päevaga.  Hostaworldi taimed istutasin juba maha. On ikka uhked suured taimed küll, hea kasvuhoog sees, Franseniga ei anna võrreldagi.:)
(Jaa, muidugi, kui poleks mõlemast kohast tellinud, ei teaks kommenteerida).
Aga pilte ka. Muidugi muutub maailm iga tunniga, kuid viimane fotokatäis siis...
Julia roosavärviline priimula tekitas sellise poja. Ilmselgelt on isasse.:)
Pisiputk `Thor`tunneb ennast uues kasvukohas hästi ja on kiratsemise lõpetanud. Sellegipoolest ikka üks hästi aeglase kasvuga taim.
Erythronium americanum

Erythronium tolumense
Võsaülane `Vestal`
Karukell, seemik.
Tulbid on praegu häppid, Heleni mix:



Primula Belarina `Cream`, tervitused Suvelillekesele!:)
Gentiana orbiculare
Kevadmagunasülem hakkab juba ära õitsema.
Kaks väikest päikest, tervitused Mildale! On ikka ilus asi küll.:)
Kõrvikpriimulad on kahe viimase suve jooksul hästi edenenud. Nimetu kaunitar Suvelillekese aiast.
Ja tumedam liigikaaslane
Tihe bellevaalia.
Kass on peidus
Metstulbid
Anemonella
Epimeediumi punased pärlid
Kevadvihm tõi hostad ühe ööga päevavalgele

Maran
Kõige esimesed iirised
Villase paju lehepungad ei saa ju olla ometi mittevillased:)