Sunday, July 16, 2017

Head ajad.

Suvi on. Suur, soe ja helde. Tuba on õues ja õu on toas ning see kõik on NII äge.
Eelmisel nädalavahetusel said kõik aeda tulnud potikesed maha istutatud.
Mina, kes ma pole kunagi mingi eriline roosifänn olnud, sattusin külas olles ninapidi kokku endast kõrgema  täiesti rabavat värvi roosiga, kes oli paksult õisi täis ja see õievärv...selline punane, päikeses kiiskav, pöörane värv. Vaatasin nagu äratehtud ja perenaine pakkus, et näe, siin on üks pott `Robusta` istikuga, palun, otsib head kodu. Ja kuhu sa selle omaarust mahutada mõtled, porises sisemine hääl, kuid käsi sirutus nagu iseenesest poti poole, hoolimata rangelt endale peale pandud hamsterdamiskeelust (sest aed on ikka nii täis).
Samas, kui on vaja midagi ära mahutada nõnda, et see silma ei riivaks, siis võib selle jälle arenguks nimetada. Ja muutusi peab aias toimuma. Muutusi ja kasvamist. Nüüd ongi, et liiliapeenar maja otsas hakkab osaliselt ka roosipeenar olema.
Jätkuvalt on õitseng. Iirised ja hispaania ebahüatsindid lõpetasid, jätkavad siberi iirised,

nelgid,

nõmme-liivateed ja pisikellukad. Sekka ka pojenge ja jaapani priimulat. Laugud jätkavad, sest omal armsal tagasihoidlikul moel on lauk selline taim, mis võib erinevates variatsioonides õitseda terve suve. Just äsja õitsesid ära viltune lauk, võidulauk, karatau lauk ja mäestikulauk. Praegu õitsevad must lauk, beesi lauk

kuldlauk ja farreri lauk ning õisi sätivad euroopa keerdlauk, pskeemi lauk, kantlauk ja rukkilillesinine lauk.
Hoolimata hamsterduskeelust (ja kes ma selline üldse olen, et võin endale midagi ära keelata, ah!:) :):) ilmusid eelmisel nädalal aeda kaks pojengi, roos `Astrid Lindgren`, võrratu palmilehise tarna pojuke, neli pisihostat ja viis mägisibulat. Kõige tipuks veel kuusepuu ka.
Kuusepuu on Tii lahke kingitus ja näeb välja nagu rannamännist tehtud bonsai (tegelikult on ta kunstipäraselt kärbitud kanada kuusk`Sander`s Blue). Tema troonib nüüd alpikaljul ja õigemat kohta sellele toredale isendile on raske leida. Juure ümber on stardikapitalina puhas kompost ja et okaspuu kaljul hakkama saab, seda tõestab must kuusk `Nana`, kes juba neljandat suve ilma mingi dopinguta alpikaljul elab. Istutasin uue elaniku meelega pisut viltu, pilt pole kõige parem, aga see puu on alpikaljul üks tõeline rosin. Läheks ainult kasvama.

Eile tegelesin eesaia kohendamisega. Tõstsin hostapeenart natuke ümber ja nüüd on see sedakorda jälle vaadeldav. (Uskumatu, mida paar vihmast suve keskmist kasvu hostadega teha võivad)

Laupäevasse mahtus ka ühe astelpaju välja juurimine ja selle asemele mairoosi istutamine ning igasugust rohimist. Rohimine on ühtlasi ka ülevaatus, et kuidas kellegi läheb jne. Kes on kellele kukile kasvanud, kus on pojukesed hakkama pandud ja keda tuleb päästa. Kogu aeg on mingi liigutamine. Kui maa on eelmise nädala vihmast veel märg, siis on seda hea teha.
Täna jätkan rohimisi ja kohendamisi.
Veel ilupilte jumalikust juunist. Klassika ebamaguna näol, ta on lihtsalt NII fotogeeniline.
Kui kass tahab pai. Saad sa sellisele siis ära öelda.:)
Valgete õitega kullerkupp on hiline.
Härra Tibu peab verandale ilmunud diivanist väga lugu ja ei maga enam kus juhtub 
Kerakellukas Caroline on jälle üks ilus uus asi.
Kui see rapuntsel nüüd külib, siis saab neid palju olema ja igal pool. Üks äraütlemata ilus lill!
Anni pojeng on tõeline aare.
Hostad on niikuinii kõige lemmikumad, aga mõni veel eriti - `Curly Fries`.
Niidu-kuremõõk, eestimaa looduslik gladiool.
`Claude Shride`
Orange Marmalade
Üks seemikutest on üsna kollane, emataim oli poole kahvatum
Juuliõitseng, nelkide vahel on farreri lauk
Hostad on vihmast pöörased
Kellukas Samantha on kenasti oma kohale jäänud, ega ürita maailma vallutada nagu pisikellukad.




Tuesday, July 4, 2017

Vihmavalla

Mitte, et sellest nüüd niiväga midagi erilist oleks, aga nii enne jaani kui ka pärast jaani on korralikult sadanud. Hostadele see meeldib. Hetkel on nad tõesti kõik vastupandamatu väljanägemisega - täissöönud, läikivate lehtedega, ei ühtegi hambajälge veel...
(Hoolimata vihmast on tigusid vähe näha. Paistab, et see talv roobitses nende ridu tublisti hõredamaks.)
Vihm on hästi mõjunud ka ümber kolitud alpikaljule ja teistele kivilate elanikele.

Mägisibulad muhelevad ja pisinäsiniined kasvatavad oma pisioksi. Kui kastekannuga põua ajal õnnistust valatakse, siis kõigile ei jätku, aga taevavihma saavad kõik, ole sa võnk-pärgenelas või kuusepuu. Nii, et kena keik.:)
Paraadpeenras on üldiselt džungel.

Pean sinna järgmisel nädalavahetusel sisse murdma, et pimedast välja tuua mõned kärtspunase priimula taimed ja paar lauku. Kesse võis arvata, et eelmisel aastal suhteliselt normaalse suurusega Sun Power sedasi laiutama kukub. Nagu näha, ei mahu tänavu objektiivi äragi.:)

Anni roosa pojeng sätib õitsema. See on põnev, mis sealt tuleb. Tervitused Annile!:)

Karl juba õitseb. Nõmme-liivatee lagendik verandatrepi ees annab suure laigu puhast roosakaslillat värvitooni, kohe siinsamas alustavad murulauk ja siberi iiris.
Aga aega ei ole, üks kiire ajab teist taga ja nädalavahetused vurtsatavad mööda nagu pääsukesed. Nõnda siis püüangi vahepeal mõned juunipildid üles panna. Muidu poleks nagu suve olnudki.
madalad iirised õitsesid. See valge oli kõige imelisem. Tervitused Ellele!:)
Asperulad on juba kaks talve üle elanud ja suurendavad areaali - asperula sintenisii
ja asperula boissieri

Ootamatu leid Kristiine Puukooli mätaste hulgast oli sel aastal Arenaria montana. Tõeline kaunitar.
Kuna vihma on tulnud peaaegu üle päeva, siis on ka kõrged püsikud hästi õierikkad. Valgeõieline kurekell-ängelhein.
Trompet-paradiisea oli kunagi ühe õievarrega. Sel suvel siis juba nii.
Kui te tahate aias midagi ära peita, siis istutage sellesse kohta võnk-pärgenelas. Seal all on palju ilusaid maakive. Peakski ükspäev nad sealt päevavalgele tooma. Kivipuudus on kogu aeg niikuinii.
Keegi tundis huvi kuidas pidada oganuppu. Siin ta on. Peenrast välja puksitud kuid saab suurepäraselt hakkama teeraja kiviräbul. Kusjuures kivimultši all on peenrakangas. Taim talvitub hästi ja paistab rahul olevat. Mina ka. Sest peenrasse ta oma elukommete tõttu ei sobi.
Allium montanum oma uues elukohas. Poolvari talle igatahes ei meeldinud.

Hispaania ebahüatsindid ei ole peale eelmise suve laiali lappamist enam nii lopsakad kuid ikkagi väga ilus lill.
ja tagaaia teine pool ka.
Tõmmu kellukas, kellukate klassika.
Varjukivirik ja sieboldi priimula `Winter Dreams`

võrratu korrapära
väike roosaõieline ibeeris vanade olijate peenras
Kingalill läheb aina ilusamaks, üks väärtuslik ja väga pika õitsemisega taim, aga meil talvituma oli nõus vaid kivide vahel. Peenras lagedal olnud isend hävis.
Azorella filamentosa
Harkjas asorell õitseb ka praegu. Mättad on mõnusad.:)
Paar toredat värvi iirist, millele pole veel nime otsinud. Pastelne mahe, roosakasbeežid toonid
Ja imeline kollakasroosa.
Viltune lauk õitseb. Allium obliquum.
Jaapani priimula
Nipponi naistesõnajalg `Metallica`
Uus elanik moorputk tinistas ära oma lehtedega. Väga ilusad lehed. Loodan, et ta kasvuhoonet enda alla ei mata.:)
Lilum pumila. Tervitused Mildale!:)
Alpi adenostüül sätib ka õisi. Kolmandal katsel siis läks alles kasvama.
Kuldking `Kentucky`
Üks äraütlemata ilus ja väle taim, keramadar. Tervitused Rahmeldajale!:)
Kuldlauk
Kogemata välja tulnud ilupilt

Nõmme-liivatee vaip veranda ees.
Sibulikud õitsevad, kes kuidas
ja veel
Suvehari on möödas ja päev juba lühenema hakanud. Sellest võib hästi aru saada hommikuti. varem tõusis päike vasakult poolt naabri maja, aga juba tõuseb paremalt ja veidi hiljem. Kaunis suveaeg jätkub ja saunas on pidevalt mitu kilo mesilasi jahtumas. Juba teine sülem. Aga erilist meehooaega sel aastal vist ei tule. Vihmasevõitu on. Ja ega suved olegi vennad.