Thursday, February 29, 2024

Veebruar

 01.02. +3, kevadehõngune, poolpilvine. Väisasin Bauhoffi, ostsin kummeli- ja Tagetes lucida seemneid, kuid esimesed külvid lähevad mulda alles veebruari lõpus.

02.02 +1, päikeseküte terve päeva. Katsin rodod, azalead ja Kanada kuused. Lund on paraadpeenras ca 20 cm, aknaalused on peaaegu puhtad kuid mingeid elumärke seal kõiksuguste ninakeste osas veel näha ei ole. Mõnel aastal on olnud.

03.02. +1, poolpilvine, 5 cm märga lund. Oli seda nüüd veel vaja...

05.02 -6, 0, -1,päike, kuid head ajad kevadepoolsete sulailmade osas oleks selleks korraks justnagu läbi. Edasipidine 10 päeva näikse olevat "kenade talveilmade" päralt, mis tähendab öid -5 kuni -11 ja -2 kuni -7 kraadiseid päevi. muidugi, ei saa kurta, hea valge aeg õmblemiseks ja muuks peenemaks näputööks. Härra Tibu teeb puhtast harjumusest julgeid pooletunniseid ekskursioone jääaja maastikele, kuid tagasi tulles läheb end ikkagi kassikasti kergendama. Üks kindel ja mugav koht, mis pole külmunud. Kuidagi kummaline, kass on jalad risti rõduukse taga verandal, laske ometi tuppa pissile. :) Jah, milline paindlik isiksus! Jonni pärast algul ikka õue, sest ainult pehmod pissivad kasti, aga pärast: Tegelt ma olen nüüd piisavalt vana ja väärikas küll, et hakata kassikasti kasutama. 

12.02. -4, pilves. Eelmisel külmanädalal oli ka klaari taevaga päikesepäevi, mis kosutas kenasti talvest kolkunud hinge. Eile tegin seemneinventuuri, ikka tavapärased igasuvised suvelilled, kasutaimed, kuid ka paar põnevat tundmatut seemnetutsu, mis mõnelt suviselt lillerallilt kaasa haaratud. Muidugi pole neil tutsudel ühtegi nime juures, kui midagi tärkabki, siis läheb leiutamiseks. :)

13.02 -3, pilves. Hetkel on jätkuvalt talvine ja lumine kuid eespoolt paistvad kümme päeva näikse pikema ilmateate järgi üsna kevade alguse moodi olevat. Mõnel pool sadas täna hullusti jäidet, kuid mede kant jäi sellest nuhtlusest puutumata. Foorumis valitseb vaikus, ka aednikud pole veel lume alt välja sulanud, blogi ikka mõni harv veel kirjutab. Kõõritan siira lugupidamisega Mustkaarna uue kaalunumbri poole, ohjah, teen küll kepikõndi ja söön juurvilju, kuid šokolaadi nähes lööb silme eest mustaks ja loomulikult ei järgne sellisele teguviisile ka mingit salenemist.

14.02 +1, pilves, sulaaaa, hurraa! :)

19.02 Täna küll -3, pilves, kuid möödas on juba mitu head vihma- ja mitu kuni +4 päeva olnud. Loen netist õhinapõhise häälestatusega, et sula jätkub pikema ilmateate ennustuste põhjal progresseeruval joonel ja veebruari lõpuks lubatakse kuni +7. (Tegelt, see on ikka liiga hea, et tõsi olla.) Hetkeseis on selline, et peenardele klammerdunud ja kivikõvaks külmetanud vanade lumede kiht ei taha mitte kahaneda ja kepikõnnirajal on kõva jäine liuväli. Isegi eelmise nädala vihmad pole mingit murrangulist tulemust välja võlunud. Nii, et kui mõned kaasaednikud on lõunapoolsematel peenardel talviste lumekuppude kollast kuma juba märganud, siis meil valitseb veel vaikus. Käisin täna isegi lähemalt uurimas, no ei ole veel mittekui midagi.

22.02 +3, pilves. Väljas on kevade lõhna tunda ja võsalindude jutud kõlavad kevadiselt.

26.02 +3, vihmasadu. Jätkuvalt on isegi ööd plussis, enam pole kevad mingi mütoloogia vaid koputab konkreetselt uksele. Kivilad on välja sulanud, parkla liuväligi urbseks muutumas ja mõtted mühisevad rõõmsalt. Nii palju ideid, nii palju energiat...Reedel tõin oma lemmik-antiigipoest ära sümpaatselt kõverate jalgadega konsoollaua, mida olin suvest saadik netis piilunud ja mille hind väga aeglaselt langes. Lootust nagu oli, sest seni polnud keegi teda ära ostnud. Viimaks muutus hind mullegi taskukohaseks ja ära ma ta tõin. Ilus, lihtne ja vajalik mööblitükk õmbelusetuppa, esialgu aga aitab alumisel korruse aknal tomatipojad suureks kasvatada. Ja teine suurem lähiaja projekt on teljed lõpuni tuunida. Nii ära on tüüdanud see lõputu sõlmamine. Asendan strateegilisemate kohtade sõlmed ketijupikeste ja lõksudega, kui on vaja pingutada, lükkan lõksu järgmisse ketisilmusesse ja kui vaja lõdvendada, siis toimin vastupidiselt.

Tegin lõpuks ka nn "talikülvid" ära ja viisin õue. Küll seda külma ka veel tuleb, terve pikk märtsikuu veel ees. Aga praegu on õues suur-suur sula, isegi vanad kõvad lumehanged hakkavad vaikselt alla vanduma. Aknaalune peenar on üleni puhas kuid lumekuppe pole ikka veel näha. Sookured, lõokesed ja kiivitajad olevat juba kohal. Kepikõnnirada on jääst prii.

27.02 +2, pilves, vihmasadu. Oi, kuidas mulle meeldib see niisugune vahepealne aeg! :) Ei ole talv ega ole ka päriskevad. Varandus hakkab suure lume alt välja sulama ja isegi mõned ninakesed olid täna juba näha. Leidsin paar talvist lumekuppu, võrkiiriseid ja Gargari krookuse kuldkollast ninakest oli ka hiigla tore kohata. Puhastasin kasvuhooneelanikke turbasest talvekattest ning kasvuhoones oli nii mõnus nokitseda. Kuigi kasvuka mullad on veel jääs.

28.02 +2, pilves. Teljed töötavad imehästi. Küll sai neid sedakorda tuunitud ja seadistatud, polte keeratud ja sõlmi sõlmatud (midagi pole teha, 16 sõlme jäi siiski paika), aga teljendus on nüüd nagu uus. Esimene vaip saab veel mahedates toonides, edasi peaks tulema sisemise hõõgusega tumedate vaipade periood, sest musta värvi kerasid on juba mitu kasti kogunenud. Päikest pole kaua olnud. See veebruar sai suhteliselt pilvine, kõigest 7 päikesepäeva. Igatsen sulnist leboskelu tuulevarjulisel verandadiivanil, sooja päikest ja sinililli. Ohjah, viimasteni on ikka veel üsna pikk jupp aega, aga päikest võiks küll olla. Jah, paluks...Mis kevad see muidu on.

29.02 +2, pilves. Akna alla ilmus ka esimene lumekupp, pole nad midagi saba maha pannud, lihtsalt aega võttis. :)

Pean aru, et kas panna saurusvõhk majandusruumi akna peale potti või mitte panna. Paras väljakutse. Pung paistab olema üsna pikaks paisunud. Päris vangis ei tahaks teist ka hoida...Aga ma mõtlen sellele homme.



Monday, February 12, 2024

Räpina aiakooli lõputöö 2009 versus reaalsus 2024.

Aiakooli iluideaal oli VAADE. Et ikka oleks ja tekkiks jne. Ausalt öeldes, kena ju on, kuid praegu pole see oma aias enam nii oluline. Primaarseks on saanud kasvatada neid taimi mis huvi pakuvad ning pühast korrastatuse unistusest on saanud mõnus segadik, mille keskel ulatab iga uus nädal jälle teistmoodi emotsioone, värve ja lõhnu. 

Eesaed.

TALV.-ideaalis
Köögi aknast avaneb rikas vaade eesaeda, kus jalgvärava kõrval talvehärmas tardununa jäävad vaatevälja kaks puuks kujundatud astelpaju. Ühe peal neist on kobardumas erkoranzid marjad. Vasakul pool jalgväravat on näha jaapani sireli tihe ovaalne võra, musta leedri suureks palliks kujundatud (mustade marjakobaratega) ja lodjap-põisenela väiksemaks palliks kujundatud oksastik. Vaate vasakpoolses servas kergitab pilgu ülespoole heas toitumuses olev hariliku elupuu `Smaragd` roheline sammas. Selle aia parasniiskes huumusrikkas pinnases tunnevad elupuud end ülihästi.
Esiukse kõrval kõrgub aastaringse pilguankruna kaljukadaka `Blue Arrow` süstjas igihaljas vorm.

Tegelik elu
Kuna astelpajud hakkasid mööda muid peenraid pikalt ringi ussitama, siis tuli nad maha võtta. Astelpajude asemel kasvab alpikaljus kahemeetrine mammutipuu, mis lumisena meenutab kujult kangesti kuuske, kuid seda ainult eemalt vaadates. Astelpajust paar meetrit paremal kõrgub seemikust sirgunud elupuu, on juba meetrine, plaanin ikka topiaarkunsti ta peal harjutada, kuid aastad lähevad, ehk siis tänavu... Keset eesõue ulatub lumest välja pliiatsiks kujundatud isetulnud kadakaseemik. Lume all on paremal pool eesaias alpikaljude ala. Talvel ei paista neist eriti midagi välja. Mügarad, kuhilad, aiaäärsel kaljul kasvab lehis `David` kuid talvel ei näe ta eriti veenev välja. Lehise kõrval ulatub lumest poolenisti välja harilik kuusk `Pendula`. Alpikaljul oli ka jaapanipäraselt kenaks lõigatud jalakas `Jaqueline Hillier`kuid tänavused rängad lumeolud on ta puruks murdnud. Eks kevadel vaata mis tast saab või kuidas lõigata. Vasakul pool eesaias paistavad köögi aknast puuriit, värava kõrval kasvav suur puuks vormistatud karvane viirpuu (ei mingeid punaseid marju, sest linnud pistavad need juba sügisel nahka) ja varjukangaga rohelisteks kuhilateks vormistatud rodod, sest köögi akna vastas asub hapuaed kolme kännasmustika ja mõnede rododega. Talvel ei maksa üldse aknast välja vaadata, kui ei taha lume poolt retsitud okaspuid näha, veel vähem ise välja minna. Kui just ei pea.

KEVAD.-ideaalis
Kevadel tärkavad jaapani sireli juures päiksepaistelises kohas topeltõielised lumikellukesed. Märtsis pakuvad silmailu südajalehise bergeenia punakad lehed, linnakiviriku `Aureopunctata` igihaljad rohelise-kollasekirjud lehekodarikud ja ilupõõsaste üha suurenevad pungad.
Aprillis puhkevad bergeeniate õrnroosad õied, tärkavad kaljukadaka ümber kasvavad sinised võrkiirised `Harmony`, avanevad hostade ümber istutatud lumikellukesed, taevasinised brunnerad hiina sidrunväändiku kõrval ja lumivalged suureõielised epimeediumid hariliku elupuu `Smaragd`jalamil. Eesaeda valitseb aprillis roosa-valge-sinise kolmkõla.
Maist alates on väga dekoratiivsed kollaseleheline lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`, mustjaspunaste lehtedega must leeder `Black Beauty` ja võraservadega teineteisesse kasvanud kaks halli astelpajupalli paremal pool jalgväravat. Õitsema puhkeb hiina sidrunväändik ja täies ilus on brunnera `Jack Frost` marmorjad, täpilise iminõgese `Beacon Silver` valgekirjud ja nipponi naistesõnajala `Metallica` tuhmi metallina mõjuvad lehed.
Astelpajude alune on kevadel kaetud erivärviliste laikudega: sidrun-liivatee on kollane, hokkaido kukehari tumepunane, varjukivirik õitsedes nagu roosakasvalge udu lehekodarike kohal ja kaunis kukehari nagu paksulehine hallikasroheline pinnakate. Hästi sobitatud paeplaatidest õue raamistuses paistab astelpajude alune väikese kummalise korrastatud saarekesena, olles vastandiks eesaia vasakpoolse aiapoole taotluslikule lopsakusele ja õiteküllusele.

Tegelik elu
Alpikaljudel ärkab siin ja seal kivirikke. Valged, roosad, oranzid, kollased õiemättad võistlevad madalaks lõigatud jaapani enelate okstel tärkavate oranzide lehealgetega, veidi hiljem puhkeb keset suurimat alpikaljut helesinine äärispriimula, mis on kollastele kivirikele toredaks kontrastiks. Paremal pool vahevärava peenras sirguvad pinnasest üksteise järel kevadised valevõied ja kõikides värvides lõokannused, mis hiljem teevad ruumi sinililledele ja priimulatele. Aianurgas puhkeb valge dauuria rodo. Vasakul pool eesaias on siin ja seal näha krookuste ja võrkiiriste erksaid värve, teeäärses peenras puhkevad idahüatsindid, köögi akna all on sinililled ja lõokannused. Aga sinililli on tegelikult igas peenras. Mõned on päris isesugused ning see teeb palju rõõmu. Mais võtavad kõikjal järje üle tulbid ja õrnad ülased. Mai lõpus hakkab õitsema Airi sirelipuu. Valged lõhnavad täidisõied, imeline. Kevad on aias kõige ilusam aeg.

SUVI.-ideaalis
Juunis puhkevad tee-äärsel istutusalal õitsele valge-roosade õitega lodjap-põisenelas `Dart`s Gold` ja roosade õitega must leeder `Black Beauty`. Juunis avab köögi akna all sinihallide lehtede raamistuses oma kellukad hosta `Halcyon`, õitsevad ka esiukse kõrval laiuv viljatu kurereha, sidrun-liivatee astelpajude all, risoomikas kurereha musta leedri all ja roomav metsvits har. elupuu `Globosat` ümbritsevana.
Kuna eesõu on üleni kaetud loodusliku paega, siis on kivipinna elavdamiseks paeplaatide vahele istutatud harilikku nõmme-liivateed. Seni plaatide vahekohtades tagasihoidliku punakasrohelis minilehestikuga kaetud võrgustiku moodustanud nõmme-liivatee puhkeb juuni lõpus õitsele. Nüüd lendleb eesaias hordidena päeva-paabusilmi, koerliblikaid ja väiksemaid tegijaid liblikarahva seast, kes on väga maiad nõmme-liivatee nektari peale.
Juuni lõpus avab ligi 30 cm-sed lõhnavad õiekobarad jaapani sirel. Juulis hakkavad õitsema hostad `Sun Power`ja `Carnival`. Augustis alustab õitsemist liht-lursslill `Brunette`, kaunis kukehari `Herbsfreude` ja hokkaido kukehari `Lidakense`, astelpaju tüve ümber klammerdunud marjad hakkavad kaunilt nähtavaks muutuma. Need on kahvatuoranzid.

Tegelik elu
Teeäärsel peenral puhkevad hostad, õitsema seavad end mõned habeiirised ja aediirised. Ülejäänud iirised kolisid minema,sest kurgimaja jaoks oli ka ruumi vaja. Juulis on kord flokside käes ja neid on palju. Nad õitsevad ka augustis. Puuriida esises peenras puhkevad juunis pojengid ja juulis floksid. Hapupeenras õitseb juuni alguses rodosid ja mustikaid. Hostapeenar köögi akna all on täies ilus koos kahe õhulise varvasadiantumi ja Delavay ängelheinaga. Trepi kõrval pürib kõrgusse Hemsley käoking. suve teisel poolel on ta veinpunased kingakesed pikka aega selle nurga ehteks. Kevadises lõokannuste peenras kasvavad suvel kribulill, pojengid ja floksid. Vaheaia kõrval on minihostade ja vääris-lõokannuse kaitseala. Ka jagub siin kohta tagasihoidlikule väänkellukale, mis suve edenedes oma seest eriti keerukate mustritega kirjatud rohelised kellukad üle vaheaia upitab. Eesaia sillutises roomab ringi mitu sorti nõmm-liivateesid. Kui nad õitsevad, siis on äge, muidu mitte niiväga. Kipub peenardesse ronima ja sinna ka seemikuid poetama. Kuid õitseaeg on võimas. Hoolimata küllusest ei raatsi sealt tee jaoks õiekestki lõigata. Suurtes anumates kasvavad õuetomatid, rukkililled ja lillhernes. Kurgimajast roomab välja kuus kurgitaime, igaüks eri suunas.

SÜGIS.-ideaalis
Septembris hakkavad välja paistma hiina sidrunväändiku korallpunased viljad. Kui neid on palju, on see külluslik vaatepilt.
Nüüd uhkeldavad eesaias võimsate puhmastena lehtset ilu demonstreerides hostad: kirevalehine `Carnival`, sinakashall `Halcyon` ja päikseline `Sun Power`. Ka brunnera, nipponi naistesõnajala ja südajalehise bergeenia `Herbstblüte` lehed on praegu väga ilusad – veelgi enam: bergeenia puhkeb teist korda õitsele. Musta leedri võras on näha musti marjakobaraid.
Sügise süvenedes jätkavad kuni külmadeni õitsemist liht-lursslill, hokkaido kukehari, kaunis kukehari, bergeenia.
Peale öökülmu jäävad dekoratiivseks bergeeniad, linnakivirik, varjukivirik, lodjap-põisenelas `Dart`S Gold` (lehestik pronksjas), must leeder, jaapani sirel, hiina sidrunväändiku lehed värvuvad erkkollaseks. Aastaring on täis. Talv võib tulla.

Tegelik elu
Sidrunväändik keeldus marju kandmast ja lahkus aiast. Ideaalaia taimeloetelust on alpikaljudel hokkaido kukehari ja aianurgas laialehine brunnera.Sügisel õitsevad eesaias hilised floksid ja ausalt öeldes pole mingist nn vaatest haisugi välja arvatud alpikaljud. Hostad hoiavad lehevärve kuni öökülmadeni. Puuriida ees võtab sügisel tuurid üles valgeõieline jaapani ülane. Valged pooltäidisõied ja neid on terve inimesekõrgune kuhil. Üks vastupidav ja tänuväärne taim kuni öökülmadeni. Lehistel on tore sügisvärvus, rooghelmikad aia ääres värvuvad kuldkollaseks ja hõljuvad tuules, kuid enne esimesi lumesid tuleb nad maha lõigata, sest muidu on kõrresilo alpikaljude peal laiali. Karvane viirpuu on punaste mahlaste marjade all lookas. Musträstad pidutsevad võras. Kui puust marjad otsa saavad, korjatakse ära ka maha kukkunud viljad.

Wednesday, January 31, 2024

Jaanuar 2024, pakasest sulani.

 01.01.24 -7 kuni -11. Päikseline ja kõhedavõitu ning jaanuari esimesse nädalasse lubatakse veel palju päikest ja teist väga madalate temperatuuridega külmalainet sellel talvel. Peenrad on jõulusulast hoolimata paksu lumekatte all, sest lund sadas novembris meil lademetes, kuid väike (tegelt täitsa suur) mure on  katmata kasvuhooneasukate (krüsanteemid, priimulapojad ja muu mudru) ning eesaia kurgimaja (kus samuti priimulapojad ja veel mõni hellik) pärast. 

02.01 -20, päike. Päikesetõus on nii pimedal ajal toretore vaatepilt, kuid maja prussid öösel paukusid. Sellist pakast pole mitu talve olnud. Ja ega hädad ükshaaval käi - juba eile õhtul selgus, et kassisült on otsas. Iga kassiomanik teab, et see tähendab probleeme. Hommikul alustasin oma autosse sissemurdmist. Kuna see pole jõulust saati juhtme taga olnud, siis tark masin aku pealt hommikusoojendust ei tee ja uksed olid totaalselt kinni külmunud. Laadimisport niisamuti. Kolm kannutäit kuuma vett ja saingi kapslikaane lahti. Pakasest hoolimata töötab elektriauto muu süsteem laitmatult, kuid need uksed ja luugid, jah...Sulatasin roolipoolse ukse ka üles, käisin poes ära ja panin kauba heauskselt pagasnikusse. Lops ja korras. Millegipärast ei olnud see kinni külmunud (või oli sõidu ajal hetkeks lahti sulanud). Lõin pagasniku ukse lihtsameelselt kinni ja sõitsin koju. Kodus enam lahti ei tule. Mitte mingi nipiga. Täitsa loll seis, kassid lõugavad ja nõuavad süüa, aga sült on pagasnikus. Alustasin uuesti oma autosse sissemurdmist ja üritan seekord läheneda pagasnikule tagaukse kaudu. Veel kaks kannutäit tulist vett ja missioon lõppes edukalt. Järgmine kord lähen kelguga poodi.

Katsin kurgimaja elanikud ja kasvukataimed turbaga ning panin kasvukasse suure lõhnaküünla põlema. Veidi ikka soojendab ja tobedalt ilus on õhtul aias kumavat kasvuhoonet vaadata. Loodan, et see tänaöine külm ei jõudnud veel liiga teha...Aga kuna ilmateade näitab ka edaspidi pakast tulemas, siis oli see hädavajalik. Vähemasti ei ärka ma enam kell kolm üles, et hakata mõttes lokku lööma, et mis mul seal kõik võiks ära surra. Olen teinud kõik võimaliku.

03.01. -19, päike. Sigakülm, kütame. Sedakorda ei ärganud mitte mina öösel kell kolm vaid Härra Tibu. Ja kui kassil mingi haige mõte ka tuleb, siis teda ümber veenda on  võimatu. Seniajani on kassikast Tibule päris sõbraks saanud, kuid kell kolm öösel avastas Härra Tibu endas vajaduse teha üks plönn ja ootamatu vapruse ning kindla soovi teostada see projekt kuuri all (sest ainult pehmod situvad kasti!). Härra Tibu hüppas mu pealt keset sügavaimat unenägu kitse ja küsis õue. Ok. Kass tahab. Lasin ta õue ja jäin ukse juurde ootama. Kuu paistis, külmad sinised varjud, lumel ja -20. Tibu testis verandal keskkonda ja võttis hoogu. Seda ei tulnud. Külmapoisid kahmasid kassihärra viledast toakuuest ning torkisid õelalt. Tibu andis alla ja küsis tuppa tagasi. Lasin ta sisse ja läksin magama. Poole tunni pärast kordus kõik uuesti. Täpselt sama tegevuskava, kuid Tibu lösutas kolme minuti asemel verandal viis. Lootsin, et nüüd valib ta kassikasti kuid seda ei juhtunud. Kolmas häbematult räme äratus. Siis mulle aitas, silme ette kerkis punases tulikirjas Juha Vuorineni lipulause "Joomahullu päevaraamatust", mida ma siin kordama ei hakka (kuid mis on kirjas oktoobrikuu postituses), krahmasin kiusliku kräunami ja panin ta koos kassikastiga sauna kinni. Ülejäänud öö oli väga rahulik, välja arvatud kauge summutatud lament sauna suunast ja hommikul Härra Tibu mulle otsa ei vaadanud. Asjad olid kenasti aetud, kuigi saun natuke segamini. Loodetavasti on tal täna öösel parem uni. Siga selline!

04.01 -20, päike. Härra Tibu käitumises on uus huvitav joon. See on lugupidamine. Aga seda on varem ka olnud ja ma tean, et see läheb üle. 

07.01 -23, meie külmarekord, päike. Alatu kabjalöök pakaselt kuigi reedel ja laupäeval olid päevased temperatuurid juba miinus 13-17 ja lootus, et ilm läheb soojemaks. Tühjagi. Laupäeva õhtul andis juba tunda, et asi pole õige, kuidagi palju puid kulus kaminasse, kuid tuba ikka soojaks ei läinud. Bond küsis õhtul välja ja ilmus alles hommikul särasilmse ja näljasena. Mis loom see küll on? Oleks nagu kass, aga käitub kui polaarrebane.

08.01 -7, pilves, milline kergendus...Ees on tavaline pilvine ja poolpime jaanuar väikese soojalainega, mis läheb üle tavaliseks talveks miinus 5 kuni miinus 16 ja kui tahaks pisut dramaatiline olla, siis lööks käsi kokku ja õhkaks "Ah, kuidas ma armastan tavalisust!".

10.01 +2, pilves. Sulasulasulasulasula! :) Vähemalt paariks päevakski. 

12.01 -7, pilves, lumesadu. Rikas jaanuar, kõike on. Kohe kuu alguses pakane koos pimestavate päikesepäevadega, siis oli sula mis lubas paari päeva jooksul haista kevade illusiooni, nüüd jälle lumesadu. Et ikka oleks kõiki talve varjundeid võimalik ära testida. Võtsin külmakatted maha ja loodan, et lumi katab niipalju kui vaja. Eilse päeva tipphetk oli üle paari kuu jälle linna oma lemmikkaltsukasse sattumine. Ja sealt leitud 50 sendine tore tarbeese: originaalpakendis mustast sametist silmakate, mis ergu unega emandal ka siis magama laseb jääda kui toas tuli põleb. Rosinaks tordil on unehäirijate jaoks silmakattele säravalt tikitud suur kiri "FUCK OFF!" 

14.01 -13, päeval -9. Pilves kuid mingil müstilisel lumesametisel kombel valgem kui detsembris. Jaa, kevad ei ole enam kaugel. Hoolimata järjekordsest külmanädalast. Samas, õnneks jäävad öised miinuskraadid alla -15 ja päevased alla -10. Ja iga päev tuleb lund juurde. Taimede pärast ma enam ei muretse.

16.01 -10, paks lumesadu. Ööga on maha sadanud ca 15 cm kohevat lund. Ega muud kui radu sisse ajama. Ja hetkeks vilksatas mõte, et kas ongi nüüd need lapsepõlve külmad ja lumerohked talved jälle tagasi tulnud? 

Kassi silmad jahedal hommikul kamina ees. Tee juba rutem tuli alla, sa kohmerdis! Seda kuidas maiusekrõbinaid ja sülti noritakse, seda näen ma iga päev, aga, et kaminatuld ka, seda pole varem näinud. Teen tule alla, Härra Tibu lõdvestub, lööb nurru ja on väga rahul. Peesitab tulevalgel. Vana lord. :)

21. -5, pilves, kuid kaks viimast ööd on olnud kummalise külmahüppega. Reede päeval -5, laupäeva öösel -18, laupäeval -5 ja pühapäeva öösel -24, mis on hetkel meie uus külmarekord. Omavahel öeldes on talvest üsna silmini, Tegin reedel peretaksot ja nägin Nõmme ühesuunalistel tänavatel inimesest kõrgemad lumekuhilaid. Ka meil aias ulatuvad mõned lumehanged juba vööni, loodan, et algav sulanädal jätkub kuni kevadeni, kui unistada, siis ikka suurelt...Jaa, muidugi, ees on veel veebruar, see kõige külmem talvekuu, millega suvelapsi hirmutatakse. Lihtsalt, et seda veebruari on meil juba novebrist saadik olnud. 

22.01 0 kraadi, pilves, tuuline ja ongi sula. Nädalavahetus kulus küünlavalu tähe all. Nüüd juba silikoonvormidega. Tegin ühe portsu päris vahast ja järgmisel päeval lõhnaküünalde jääkide ümbervalamise. Mesilasvaha on üks imeline aine.

Kuid samal päeval suure sularõõmuga õue minnes sain aru, et poleks vaja olnud. Sadas jäidet. Auto oli nagu klaasiga kaetud ja teed üksainus liuväli. Siiski tuli minna. Lühikesel retkel autost poeukseni kargas tuul kallale ja torkis peenikeste jäänõeltega, huh, on meil alles kliima! 

23.01 +3, vihm. Vihma sadas terve öö. Nii meil need kevaded algavadki...Ehh, mõnus. :)

27.01 -3, pilves kuid kena hele päev. Vaibavabrik on kogu talvise aja töötanud ja jaanuari lõpuks saab 40 meetrine lõim otsa. Kahe kuuga 40 meetrit. Pole üldse paha. :) Ning hasarti jagub ikka veel, sest umbes tosinajagu plaanitud projekti on täiesti läbi proovimata. Õnneks on kevadeni aega. Vahepeal sirutasin virtuaalselt käe Varraku odavmüügiletile ja ostsin pataka raamatuid, nende hulgas ka Triinu Meres ulmeka "Lihtsad valikud" ja "Kui sa tahad olla hea". Olen üleni lummatud. Mul on nüüd raudselt üks lemmikkirjanik juures. Meenub ka eelmisel aastal loetud erinäoline ulmekas "Kuningate tagasitulek", mis oli samuti väga hea. Olin paar aastat tagasi lugenud ta lühijutte ja sealt jäi nimi meelde. Kuid ei osanud arvata, et ta kõik raamatud nõnda head on. Peab ikka väga tark ja tohutu fantaasiaga inimene olema, et selliselt kirjutada.

30.01. +2, tuuline, päikseline. Eile oli sama kuid +3. Kaugem ilmateade näitab, et sula on veel kuus päeva. Selle ajaga jõuab võrkiiriste pealt lumi ära minna. Kas jõuab või ei jõua? Igatahes tänane pilk õue võttis üsna muhelema, krookuseninakesed juba paistsid läbi ahta lumekanga. Ja valgust on ka juba mõnusalt palju, pole vaibavabrikus vaja pead murda mis värvi see hall kera õieti on. 

Sunday, December 31, 2023

Detsember - lumivalge.

 02.12. -4, pilvine, lumi aias põlvini ja peas palju toredaid mõtteid mis kõik kevadel teha võiks. Õnneks on ilmataat vahepeal taevaluugid kinni hoidnud, ei pea lund kühveldama. See paar sentimeetrit mis ööpäeva jooksul maha sibiseb, selle saab kergesti kokku lükata. Maastikud on viimasest ohtrast sajust saadik paksult lumega kaetud ja kuna tuult pole olnud, siis seisab iga viimane kui lumemüts okste peal tasakaalus. Isegi traadist võrkaed on mingite valgede lumejubinatega kaunistatud. Ööd pole külmad, ehk kuni -8, kuid õuekass Bond tavatseb viimastel aegadel öösiti toas magada. Ta on juba 9 aastane ja arusaadav, et selleks ajaks ka natuke mõistust on kogunenud. Ilmselt ei kaalu lume karge lõhn, vabadusevõdinad ja öine tähevalgus üles sooja turvalist ööd peremehe tugitoolis pehme padja peal.

05.12 -13 ja imeline päikese ja lume valgusemäng kahvatusinise taevalaotuse all. Hakka või talve armastama...või vähemalt selle päikesepaistelisi külgi...hmh...toast vaadates. Nii palju valgust ja sära on detsembris puhas luksus. Ja saigi täna terve päeva selles ilusas valguses kulgetud. Vaibavärvid, sokivardad ja muu talvine niffer-naffer nagu ikka.

06.12 -16 kraadi külma ja sama kaunis päikesetõus kui eile. Kuid reipalt hommikust plönniringi (kuuri alla ja tagasi) alustav Härra Tibu põrkas verandauksel justnagu vastu nähtamatut seina. Kass kivistus täpselt ukse vahel. Ei edasi ega tagasi. Külma uhkas kohinal tuppa ja peremees ütles "Nonii?" Selle peale tuli loomakesse jälle elu, ta keeras nagu nastik kitsas uksevahes ringi ning kiirendas köögi poole nagu ajaks külm teda taga. Ilmselgelt osutus "toakuub" käesoleva pakase jaoks liiga viledaks. Aga mis nüüd teha siis? Tõin konkust kassikasti välja. Liiv kenasti sees ja. Härra Tibu tegi tiiru ümber kasti, uuris selle ehitust ja sobivust interjööri, takseeris selle värvi, nuusutas, katsus käpaga (jumaljumal, mine tee ometi oma plönn ära, see ei ole üheotsapilet Andromeeda udukogusse!), sisenes, tuli välja, vaatas meile mõtlikult otsa (Kas ma tõesti pean?Pean vist küll...), sisenes uuesti, keeras ümber, vaatas kas me vaatame (me ei vaadanud) ning hakkas kasti kuristikku kaevama. Peale ägedat labidatööd väike delikaatne vaikusehetk, siis algas jälle äge kaapimine. Härra Tibu väljus kastist kergendatud näoga ja Pokumees andis talle maiusekrõbinaid, et trauma (ainult pehmod kasutavad kassikasti) nii suur ei oleks. 

11.12. -5, pilves. Kägistav külmanädal (-7 kuni -16) sai läbi. Täna on hea soe miinus viis ja ees paistavad lausa plusskraadised päevad. Tegin eile klassikalist inglise jõulukeeksi. Kuna varem pole olnud aega ega võimalust taoliste asjadega eriti mämmerdada, siis oli päris tore käsi valgeks teha. Hakkisin 1200 grammi kuivatatud puuvilju (aprikoosid, kahte sorti rosinad, ploomid, kirsid ja jõhvikad) peenemaks, puistasin segu kahte liitrisesse purki ja kallasin peale musta kure, elatanud jõhvikalikööri ja väsinud meepuskari. Seisis ööpäeva. Siis kurnasin puuviljadest hästi lõhnava vedeliku välja ja üllatusin kui hea ja peene maitsega nastoikalaadne rüübe sellest kõigest kokku tuli. Terve pudelitäis, jiihaa! :) Teise pudeli jagu alkoholi jäi puuviljadesse, hämmastav imamisvõime, ma ütleks.

Siis vahustasin 500 grammi võid 300 grammi suhkruga, lisasin 6 muna (oleks võinud 8 olla, keeks jäi rabedapoolne), vahustasin veel ning segasin sisse 550 grammi nisujahu kuhu oli lisatud 4 tl küpsetuspulbrit. Ning kõige otsa purjus puuviljahake. Kui kõik oli kenasti segatud, täitsin kaks võiga määritud keeksivormi ja küpsetasin 175 kraadises ahjus tund aega. Sellest ei piisanud, seest oli vedel, lasin veel pool tundi. Tagantjärgi tarkusena lisaksin veel kahe sidruni riivitud koore, siis oleks täiuslik. Keeks tuli megahea. Kaapekaku panime kohe nahka, keeksid läksid külmikusse jõulu ootama.

Vaibavabrik töötas ka pakasega täistuuridel, kuid hoolimata mu ponnistustest pole materjalivirnad eriti kahanenud. Põhjuseks on olnud mitu nii head pakkumist, millest pole võimalik keelduda ja kuidas sa jätad väärt materjali lihtsalt vedelema. Teine suur kotitäis tuli Kandinsky stiilis vaibavärvide jahist. Selgus, et mu materjalivirnades pole üldse beezi, helepruuni ega ausat kollast. Jaht oli tulemusrikas, lisandus mitu kasti kaltsukerasid, saab veel kandinskit teha. 

15.12 -2, pilves. Tore, juba neli päeva on olnud head mahedad ilmad ja aina paremaks läheb - ees ootab suur sula. Kuid kahjuks vist mitte nii suur, et kõik need lumekuhjad ära sulaksid. Katuselt maha aetud lumi moodustab maja ümber meetrikõrgusi  hangesid. 

Pokumees sõlmis mingis naljatujus Härra Tibuga äratuspakti. See käib nii, et kass äratab hommikul ja Pokumees annab maiusekrõbinaid. Iseenesest ei olnud minu meelest tegu just kõige targema leppega kuid kuna ma tööl ei käi, siis igasugused sabaga unehäired mind enam ei stressa. Olin suht kindel, et Pokumees hakkab nüüd ka öösel äratusi saama kuid kass osutus selleks siiski liiga nutikaks. Kass teab, et krõbinate saamiseks peab peremees heas tujus olema. Sellepärast ei tohi äratada valel ajal ega makku hüpates. Neljateistkümne aastaga ikka midagi selgeks õpib. Täna oli nii nunnu äratus. Äratuse aeg peaks olema kell 8 ja üles tuleb ajada Pokumees kuid Härra Tibu on alati loominguline isiksus olnud. Kella 7 paiku pisteti teki alla pehme soe karvane käpp mille otsas olid okkad (?), igatahes meenutas see läbi une mulle lõua all üliettevaatkult ekslevat kaktusejuppi. Ükski okas ei torganud kuid andis aimu okaste olemasolust. Siis tõmmati äratusvahend jälle teki alt välja ja uuriti tulemust. (Kell 7 !?! Minge te ka kukele!) Tulemust oli ilmselgelt vähevõitu ja käpp tuli uuesti. Kass on järjekindel loom. Samas ajas itsitama ka. Noh, kui hommik, siis hommik, tegin kohvi ja äratasin ka Pokumehe. Tibu sai krõbinaid ja veendus, et süsteem töötab. Huvitav mis kell ma homme äratuse saan. :)

20.12 Laupäevast alates (16.12) on olnud sula. Täna oli +4 ja päike, vihmast rääkimata. Katused on nelja päevaga puhastunud, lumekuhilate all ägavad puud samuti. Sain lume sulades teada, et kivilas kasvav Jacqueline Hillier on novembrilumede poolt peaaegu mõrvatud, ilusa vormiga puukesest on järel vaid neljandik. Teise jalaka,Wredei, alumised oksad on maani koolutatud ja ilmselt tuleb need maha lõigata, et sammasjas vorm säiliks. Selline tali. Aga muus osas on mõnus, jõul läheneb hirmsa hooga ja peale jõulu võib juba hakata kevadet ootama. 

Käisime Keskturul vorstisoolikaid, päevalillehalvaad ja hapukapsast ostmas ning rõõm oli tõdeda, et seal pole 20 aastaga midagi muutunud. Ikka seesama karniosa, ikka needsamad juustu-; singi-; puuvilja- ja kohupiimaletid. Kaltsukaski samasugune kui vanasti. Ostsin mõned vaibatriibuvärvid ja vanakraamiturult väikese labida. Teeb rõõmu, et Keskturg ja Nõmme turg on oma endise näoga alles, kuid Balti Jaama turg pole enam see mis vanasti. Meenutab pigem mingit veidrat Rimi ja Lasnaka turgude tänapäevast ristandit. Etnograafiat ja värvikat turumelu sääl enam ep ole. 

23.12 -1, pilves. Eile sadanud 5 cm lund kaotas tänavatelt kiilasjää. Vaibavabrikus on pühadepaus ja majas jõulurahu. See tähendab mõõdukat laisklemist, kodu koristamist, vabas vormis kulgemist, jõulumuusika vältimist ja südamelähedaste posserdustega tegelemist.

25.12 -3, imeilus päikesetõus. Jee, nüüd võib hakata kevadet ootama! :) Pööripäevast lugedes on tänane päev juba 2 valguseminutit pikem. Aga pikalt lobada pole aega, vaja jalad kõhu alt välja ajada ja minna toiduvarusid täiendama, sest ees on veel 7 pühadehõngulist päeva. Oh, ma juba igatsen oma vaibavabriku järele...

27.12 -1, öösel on sadanud ca 10 cm lund. Mu esimene vahaküünalde projekt oli peaaegu edukas. Väga kenad küünlajurakad saab kui valada maltoosapudelitesse, kuid eelistan siiski väiksemaid ja silikoonvorme. Kahjuks on mul neid ainult üks. Peab juurde otsima. Eile oli õdus jõulukas lastega. Tegime kartulivorsti ja hängisime niisama. 3kg liha, 8 kg kartuleid ja 10 meetrit soolikaid. Sinna sisse läks 2 peotäit soola, 4 pakki köömneid, 2 pakki oreganot ja 4 pead küüslauku. Küüslauku oleks rohkem võinud olla, sest see haihtus nagu poleks pandudki. Soolikat oleks võinud olla 15m. Vorstiämber on nüüd verandal ja kuni uue aastani ei pea enam süüa tegema.

Jõulud on läbi ja elurütm naaseb tavalistesse rööbastesse. Tere, mu armas vaibavabrik! :) 

29.12 Jube, kuidas aastad ikka lähevad...Ehh, aga kütsin omale hea sooja sauna ja see natuke leevendas vananemisvalu. :)

31.12 -5, pilves. Sulailmad (kuni +3) ja vahel isegi koos vihmaga said eilsega läbi. Täna kohiseb õues külma muudkui juurde ja ilmajaam lubas isegi üle 20 miinuse. Viimane aeg minna ja katta ära oma kallikesed, kes lumest ninapidi väljas on. 

Kuna varutud oli vaid kaks pakasekangast tehtud kotti, siis pidid ülejäänud hellikud leppima aedniku aiajopedega mis on toast veitsa kriipi vaadata, aga ehk silm harjub.

Bond istus rõduukse juures ja vaatas välja. Pokumees avas talle ukse. Kass vaatas talle hetke jahmunult otsa ja tegi suure hüppe toa suunas. Siis vaatas kahtlustavalt üle õla ja läks vannituppa peitu, et äkki ajavad õue. Kah omamoodi naljatilk. :) Mulle meeldib jälgida kuidas ta iseteadvus aastatega kasvab. Kõik need trikid ja nukid teevad kassi isiksuse. Bondil on see isiksusekiht seni pisut õhukesevõitu olnud, aga nüüd hakkab vaikselt ikka midagi tulema.

Aga õnnelik aasta oli. Mitte Red Bull ei anna tiibu vaid see kui sa pinsile jääd. :)

Kaunist aastavahetust ja palju ilusate uute mälestuste loomist uuel aastal meile kõikidele! :)



Thursday, November 30, 2023

November - mustvalge, kollikuu.

 01.11 +7,2, uduvihm. Pilves ja pime. Metsad on juba raagus kuid tammed, sirelid, mustikad hoiavad ikka veel lehti küljes. Mul on väga siva vaja teha ühte ilusasse tuppa punane elurõõmus vaip ja seepärast ei vaatagi mitte õue poole. Kuigi peaks, sest paljukest neid sooje ilmu ikka veel on. Aga pime, jah, peale kella keeramist kuidagi eriti. November on kohal.

04.11 +5,0. Natuke heledam ilm ja nii mõnus oli üle hulga aja jälle rohida, eesõue kivilad said viimaks talvekorda. 

Toas oli Härra Tibul tüütamistuju. Nügis ninaga, tallas raamatu peal ja ajas saba näkku. Noris maiusekrõbinaid. Ma ei viitsinud tõusta ja raamat oli ka kõige huvitavama koha peal. Lasin Tibul võimelda, aga kuna kass on oma tahtmistes väga järjekindel kui ta midagi tahab, siis ta muudkui tüütab ja tüütab ja loe siis sedasi kui kogu aeg mingi nihver-nahver käib. Viimases hädas kergitasin pleediserva. See tähendab: "hea soe tukkumiskoht, tule säti magama". Kuna krõbinaid ikka ei saanud ja Härra Tibu jumaldab tekkidest tehtud koopataolisi moodustisi, siis otsustas ta, et parem pool muna kui tühi koor ja peale põhjalikku uurimisrituaali (õieli kael, umbusklik pilk, jõll-jõll, et kas see ON ikka PIISAVALT hea koht magamiseks, ega siis sellist tähtsat asja uisapäisa otsustada saa (jumala eest, midagi inglaslikku on ses kassis! :)) kiitis Härra Tibu pakutud seltsi vastuvõetavaks ning ma sain endale sooja karvase plaastri terve külje ulatuses. Pole midagi paremat novembrikuus kui soe külg, teadmine, et alpikad talvekorras ja hea raamat nina all. Homme lähen floksipeenra kallale.

07.11 +6,6. Niisugune mõnus soe novembri algus. Aia talveks valmis seadmine edeneb jõudsasti. Floksi- ja pojengipeenrad on tehtud, täna asun paraadpeenra kallale. Ilmad on soojad (kuni +8) ja paaril päeval on isegi päikest näidanud. Jah, see aeg on jälle käes mil päikseline päev aiablogis äramärkimist väärib kui midagi erilist. 

10.11 +7. Varesekarva ilm nagu eilegi. Aga öösel juhtus midagi. Pole halli aimugi mis või kuidas, kuid nii sirel, mustikad kui hollandi jalakas Wredei lasid korrapealt lehed maha. Kolks! Ometi pole olnud öökülma, püsiv selline pluss 6 kuni pluss 7 nii öösel kui päeval. Võibolla mõni looduse seadus, millest inimesel aimugi pole. See võib kõlada umbes järgmiselt: "Kui sina pole lehevärvi rõõmuiluks muutnud ei septembris ega oktoobris ja kui sina oma mõttetuks muutunud rüüd ka novembris ikka weel külges hoiad, siis mardipäiva öösel on viimane aig see maha lasta. Muidu akkap seesinane su okste pial sõnnikuks määnd`ma vms." Whatever. :)

Hea soe novembrialgus aitas sümpaatsel moel kaasa aia talveks valmis seadmisele. Tänase seisuga ongi jäänud veel ainult kolme meetri pikkune jupp tiherohimist. Ma ikka veel üritan selle röövkannikesega võidelda. Ta tuleb pinnasest eemaldada juurega, sest iga maasse jäänud juurepusa tekitab kevadel uue taime.Väga nõme umbrohi. Aga muus osas pole vist olnudki nii head järgmiseks kevadeks valmisolekut kui tänavu. Bauhofi odavmüügist tarnisin külvimuldasid, tellisin  taimetugesid ja lisasilte. Aga pime on, nii pime. Selleks, et toas midagi teha, tuleb keset päeva lamp põlema panna. Õnneks pole viimasel kaltsuvaibal vaja värve otsida, sest kõik vajalikud värvid on juba varem ritta õmmeldud ja kerasse keritud. 

12.11 +5, uduvihm, madalad taevad. Kaks meetrit röövkannikesi epide peenras on veel jäänud (ja mõned pisipatud, ebakohad siin ja seal), kuid minul on kopp ees. Jäägu nemad pealegi, küll kevadel roogin...kui just vahepeal mõne ulmelise laussula ajal mingi erituhin peale ei tule, millesse ma eriti ei usu. Aga hea oli ka seda teada, et kui päevas ca 2 tundi tegeleda, siis jõuab aiale nädalaga ringi peale teha. Nii, et selleks aastaks on hooaja lõpp. Tegelikult üsna hurraa, sest viimane nädal oli nagu tsipa liiga tihedalt seda vihmas ja poris tuhnimist.

15.11 +1, lumesadu. Toast on hea vaadata. Suured valged jõululised räitsakad. Õnneks ei kesta see nali kaua, ikkagi plusskraad. Mis siis, et kõigest üks ja ainus.

17.11 -8. üle hulga aja näeb päikest. Kohe kaasneb sellega ka pakane. Täna on üheksa kraadi külmem kui eile. Kui see ei ole pakane, siis mis see on?

18.11 -10 ja päike. Toredasti valge ilm on. Lumekest muidugi veel  ei ole, aga tali on kohal. Üsna täpselt samal ajal nagu mullugi, lihtsalt, et lumeta.

20.11 -7 ja poolvalge päevaalgus. Bondi polnud kodus ja Härra Tibu sai eile õhtul aias mingi võõra kassi käest käest peksa. Saime küll lärmi tõttu kohe jaole, aga kui Tibu vihase, kurva ja solvununa tuppa tuli, ei lasknud ta ennast lohutada ega tahtnud kedagi näha, läks heitis koridorivaibale magama. Mustas masenduses must kass pimedas koridoris, eksole. Kui peremees kööki läks, ei näinud ta Tibu ja komistas kogemata ta otsa. See oli intelligentsele loomale liiast: oma õues pekstakse ja peremees annab ka veel jalaga - Härra Tibu läks voodi alla ja lülitas ennast välja. Magab voodi all ja keeldub isegi maiusekrõbinate peale välja tulemast. Kõigi meie diplomaatiliste lähenemiskatsete peale oli null reageeringut. Oh, kallis kass, kuidas siis sedasi? Voodi alt paitsid vaid kaks Pane ennast põlema! silma. Poetasime natuke maiusekrõbinaid voodi serva alla ja jätsime ta rahule. Hommikul olid krõbinad kadunud ja poolest päevast tuli ka Härra Tibu jälle välja, kuid veel ei naeratanud. Päris endiseks muutus ta alles ülejärgmisel päeval. Vana lord. Väärikus maksab ka midagi.

22.11 -4, päikesesegused päevad, polegi nii hull ja pime november, laseb isegi vaibavärve seada ja muid posserdusi sooritada. Lõikasin roog-sinihelmikad maha. On küll kenad kõrred tuules heljumas, aga ma tean, et märgade lumedega on nad mööda alpikaljusid laiali ja seda vettinud põhku on palju raskem lõigata. Maa on juba nädal aega külmunud olnud kuid lumeta. Täna õhtuks ennustatakse lumetormi.

23.11 Shit happens, ongi lumevalge hommik, 0 kraadi. Torm ei olnud just kõige hullem, kuid pihustas seda valget p...külmunud vett igale poole kuhu pole vaja. Ilmselt on ka viimane aeg verandapadjad tuppa tuua. Ja siis lund rookima. Tjaah, esimene kord on täitsa tore, aga ma tean, sellest jõuab veel tüdineda, oi kuidas veel jõuab... 

Ning täna asun viimase vaiba kallale. Eelmisel aastal sai umbkaudu samal ajal uus lõim (40 meetrit) peale pandud ja kuna ma väga virk kuduja pole, siis saab see otsa umbes aastaga. Ja materjalivirnad on ka sümpaatsel moel kahanenud. Tahaks loota, et saab juba laupäeval uue lõime kangaspuude peale, sest põnevaid vaibavärve muudkui kuhjub ja kuhjub. 

27.11 -6 ja kerge lumesadu. Muig, neli päeva on lumi maas olnud ja juba on teda liiga palju. 24.11 sadas terve päeva, kokku mingi 20 cm, sest hommikusest rookimisest polnud õhtuks enam mingit märki. 26.11 oli meil hommikul -12. Aias on postkaardivaated ja vahelduva pilvituse seest piilub päike. Ma ütleks, et mõttetul kõrgusel. Õhtul võtsid lapsed meid peale ja viisid Kiili rahvamajja kontserdile. Lapselapse debüüt orkestri ees basskitarri ja lauluga. No kuidas siis ei lähe vaatama. Oli uhke küll. Tubli laps. 

28.11 -3, lumesadu ja esimene hommikune pilk õue vapustab. WTF! Eile õhtul veel lumekatteta pinnal (prügikasti kaas) on täna ca 20 cm uut lund! Ma täitsa mõistan, et öösel Padaorus jälle autod lumes kinni olid nagu 13 aastat tagasi. Ootan kuni see kõik maha sajab ja hakkan alles õhtul teeradu sisse ajama. Ei, aga poodi peab ju minema ja Härra Tibu vaatab veekalvel silmil läbi rõduakna kuuri poole. Mõne raja peab ikka kohe sisse kaevama. Jaa, kassikene, ajan roobad selga ja lähen. Jumalauta, praegu on alles november! Peas hakkab visisema väike jäle visioon sellest, et kui kõik need rikkalikud sügisvihmad äkki siiski jätkuvad, kestavad läbi talve ja katavad maja korstendeni kinni. Kütet läheb siis vähem, piiksatab sisemine hääl spontaanselt, aga sellele järgneb hukkamõistev vaikus. Jah, kuuendal päeval peale lume maha sadamist on aias juba põlvini. Võllaroog minus on veidi isegi lõbustatud ja mõtleb, et huvitav, milline lumerikas pilt võib aias avaneda näiteks veebruaris...

Aga muuhulgas on täna Härra Tibu sünnipäev - ta saab 14 aastat vanaks. 

30.11 -1, pilvepime, lumi kuni vundamendisokli ääreni. Posserdan vaibavabrikus. Eile sain teljed niide ja soasse ning täna on veel sidused teha. Kuigi pooled sidused on lõksude ja ketijuppidega tuunitud, on neid tavalisi ikka ka ja see on selle toreda hobi juures veitsa tüütu osa. No ei meeldi mulle need sõlmed, mis teha, aga ehk saab poolest päevast juba uuel lõimel kuduma hakata.

Wednesday, November 1, 2023

Ilmselgelt sügisene

 05.10 Oktoobrikuu tulekuga hoobilt midagi ei muutunud, ikka on jätkuvalt vihmane, ikka on ööd veel soojad ja ikka toob Pokumees metsast palju seeni. Eilegi oli tutske kuhi puravikke ja veel suurem hunnik riisikaid. Riisikatest teen seeneseljankat purki. Eile oli õunamoosipäev. Sai kolme sorti moosi, niisama õuntest, õunte ja mustsõstrasiirupiga ning õunte ja ebaküdooniaga. Mäletan, et tööl käimise, aia ja muu majapidamise kõrvalt oli hoidiste tegemine üks igavene tüütus, kuid praegu lausa naudin. Sest on aega.

07.10 +9, sügistorm. Metsad mühisevad ümberringi, sünged pilved kihutavad taevas ja viirpuumarju sööma tulnud rästa puhus tuulehoog oksalt lendu nagu räbala. Sügis on kohal. Kassiomaniku jaoks on sügise esimesed tundemärk see, et seni nii peenelt toidukausi juures näpsimas käinud kass hakkab õgima nagu siga. Ainult anna ette. Vaatab veel poole pugimise pealt ahnelt üles, et kas veel saab. Vaja ju talvekarva ja pekikest kasvatada. 

Aiatööd on sealmaal, et tühjendan vihmaveenõusid ja asendan väiksemate anumatega, et jäätumise korral oleks hea lihtne tühjendada. 

10.10. Hommikul -4,5. Hakkab vist vaikselt looma. Päeval sulas küll kõik kenasti ära, kuid hommikul sai talve lõhna tunda. Aed kõlises ja veeanumatel säras jää. Tegelesin kõigepealt hädasemate asjadega nagu pottides seitsmevennapuu ja hõlmikpuu kurgilavasse kaevamisega, siis vedasin saurusvõhad ja hiidhüatsindid tuppa. Edasi läks juba veidi soojemaks ja sai muude aiaposserdustega tegelema hakata. Uskumatu kontrast üleeilse tormiga. Ilus mahe ja vaikne sügispäev. Õhtupoole oli võimalus isegi päikeseleiguse laigus patareisid laadida. Asetasin meie kahe kassi kõrvale ka päikesepatareil töötava telekapuldi. Huvitav, mis talvel saab kui päikest vaid korra kuus näeb.

Eile sadas lõviosa päevast igasugust vihma ja sellisesse päeva sobis hiigla hästi selle hooaja viimane lilleralli. Traalisime Gardenit, JP-d ja HP-d. Pisikese aia omanikuna jäin tagasihoidlikuks, aga kaks astrit ja digitalis ferruginea tinistasid mu siiski ära. Ja tulbisibulaid ning üks laugukott lisandus ka. Olgu sügisel milline tunne tahes, et ei mahu jne. aga kevadel on iga tulbilaik kolm nädalat puhast rõõmu.

11.10. Järjekordne koerakas. Pluss 9, metsik tuul ja paks vihm. Õuekass hakkas poole päeva ajal meeleheitlikult akent kaapima. Tavaolukorras need "lase tuppa" signaalid nii hüsteerilised ei ole. Kui Bond sisse sai siis mõistsin miks. Kass oli märg nagu lutsukala. Ei tea siis kust niimoodi tuldi või valis "tark" loom just padukaaja koju tulemiseks. Ja muidugi lurtsti! voodisse! 

Metsikult kisub õue ja peas vormuvad tööplaanid mida oleks vaja enne lund ära teha, aga sellise ilmaga ma küll välja ei lähe. Suunan energia tubastele posserdustele. Tegin uued sidused ja vaatasin järgmise vaiba lõngad valmis. Kudumiseks on siiski liiga pime päev. Pole viga, viimane laar kaltsu ootab lõikamist ja paar põnevat õmblemist on ka järjekorras. 

12.10 +10, päike. Tubli õuepäev. Tegin end õitsema unustanud floksidest viimase kireva kimbu ja alustasin pealsete maha lõikamist. Müstika, et seniajani pole hahkhallitust, ometigi peenrad juba küllastunud vihmast. Ainuke, kellel midagi hallituse moodi asja lehtede peal paistis, oli Sirenevyi Vual. Panin viimased tulbid maha ja koht tuleb leida ka kümnele päris pirakale laugule ja kolmele nartsissigrupile, aga ma olen sigaoptimistlik.

Õrnema struktuuriga varasemad krüsanteemid (kaks pronksjat, lumivalge ja helelilla) retsis öökülm ära kuid pisike lilla ja kõrge hiline tumelilla on veel täies ilus. 

14.10 Ropul lainel. Eile oli imeilus sügispäev. Päike ja +10. Paraku tahaks vahel joosta ja mängida ka. Sedakorda olen raamatuaugus Juha Vuorineni "Mähkmelööbega". Tramaivõi, KUI hea raamat! Loen ja irvitan omaette. Lugesin ka Pokumehele ühe krõbenaljaka koha ette ja kõõksusin ise pikalt naerda. Pokumees oli piinlikud 20 sekundit vait ja ütles siis vaikselt, et palun, ära sellest raamatust mulle (kunagi) rohkem midagi ette loe. Aga õhtupoole sai see raamat läbi ja võtsin nukralt jälle oma "Stepihundi" ette. Millised kontrastid, eksole. :) Aga, et paremini alla läheks, kõmpisin naabrinaise õunapuult paari õuna raamatu kõrvale paluma. Kiitsin Juha keelepruuki (tramaivõi!:) ja naabrinaine lisas, et lipulause iga selle seeria raamatus on "Mind näkku ei nikuta." Õigus. :) Naersime nagu hüäänid ja naabrinaine läks otsis toast minu suureks õnneks veel viis sama sarja raamatut. Pidu meie auulis! :D

Täna sajab. +12,5 ja kassid olid öösel õues. Floksikimp lõhnab laual nagu ambroosia kuid sordid ei ole kõik enam äratuntavad, sest teistkordsel õitsemisel on värvid natuke teised ja oma roll on ka päikese puudumisel, sest paljukest seda sügisel enam tuppa paistab kui üldse paistab.

15.10 Sügis on huvitav. Kogu aeg juhtub midagi, näiteks, öösel oli torm koos paduvihmaga. Aga mul on uus kaheosaline komposter ja tahaks selle kangesti täna täis panna. Hetkel on ilm hommiku kohta täitsa kena, pluss 6 ja vahelduv pilvitus. Muidugi, iial ei tea millal taevaluugid jälle avanevad ja sealt palju vett alla kallatakse. Meeles mõlgub kaks teemat. Esiteks, et kus see vihm mais ja juunis ennast peitis? Ja teiseks: kas seda vihmaõnnistust jagub ka talveks kus see lumena meid korstnateni kinni katab?

16.10 Väike öökülm, mis päikese soojade sõrmede all tasakesi taandub. Kas nüüd on käes need ajad kus peab enne õue minemist ära ootama millal maastikud üles sulavad? 

20.10 -3,3, päike. Jah, nüüd on käes need ajad. Õues jälle kõliseb. Lähen aiatööde asemel esimesele kepikõnniringile. Eks pärast vaatab, et mida või kus. Eile sadas esimest lund ja lume-lörtsisajus panin veel viimase paki sibulaid maha ning toimetasin väärismullad kasti varjule. Pakilised tööd on tehtud, aga lõviosa pealseid on veel lõikamata ja alpitaimedele katted panemata. Ja kujutad sa ette, tossudega oli kõnnirajal libe, sest teed olid kõik jääs. Rõve. Ja rohkem ma välja ei läinudki, võtsin hoopis tubased toretööd ette ja tegin küünlajääkidest uusi küünlaid. Mullu leidsin, et pika peale on kogunenud paras posu lõhnaküünlaid, mida toas põletada ei kannata. Leidsin neile tänavu kevadel hea kasutusviisi - panin kevadistel hallaöödel kasvukasse küünla põlema ja külm ei võtnud taimi ära. Sulatasin nüüd jäägid kokku ja sain palju lõhnaküünlaid. Köök lõhnas nagu odöörivabrik. Miks nad neid küünlaid küll niimoodi lõhnastavad? Vintskeim ninagi keeldub koostööst. Loodetavasti mõjub see odöör ka kasvuhoonekahjuritele frustreerivalt...

22.10 +2,4, pilvine. Eile oli -4,4 ja kõlises. Peale suhteliselt hmh...talvelähedasi hommikuid oskab aednik hinnata ilmu kus pole just kõige soojem kuid maa on sula! :D Täna oli tõhus alpikaljude puhastamise päev. Uskumatu kui palju pisiumbrohtu jõuab kahe vihmakuu viljastavas kliimas vääristaimede vahele pugeda. Seda oli lausa kaks suurt ämbritäit. Ja puhas rõõm kui vahelduse mõttes üldse vihma ei saja. Huvitav, kas külmade tulekuga keeratakse nüüd taevakraanid kinni? 

Käisin eile raamatukogus oma viite kilo toomas ja sattusin sel korral lausa kolme raamatu peale mis räägivad sellest kuidas perekord kolib maale elama ja mis sünki saladusi nemad siis oma majas avastavad. Mingi linnainimeste uusmütoloogia ilmingud? Kui ma mõtlen oma lapsepõlvekodule paksu metsa veeres keskmaal, siis polnud seal mingeid saladusi peale selle, et maal on kogu aeg sigapalju tööd. Ja seda peeti normaalseks. Saladus või asi. :)

23. 10 +1,4, poolpilvine. Tuleb sama mõnus ilm kui eile. Sain kõige võssakasvanuma alpikalju enam-vähem töökorda ja niiskustundlikele katted ka peale. Eks täna jätkan teistega. Kõige tüütum oli peale pakse vihmasid rohida lõuna-lambavaipa. Kuna ta elab kahe kalju vahel teerajal (kuhu ise kolis) ning tema elukommete hulka kuulub omaenda jääkidest padjandi, huumuskihi ja niiskusvarude hoiukoha kasvatamine, siis leidub hulganisti ka paljusid teisi kes tahaks ka sinna juurduda. Täitsa korralik rookimine oli ja ilus hall vaip näeb üsna katkutud välja. Asja käigus avastasin, et viie aastaga on tema vaibakiht ligi kolme sentimeetri paksuseks kasvanud. Samas püüab ta tagasi alpikaljudele ronida kuid enam ei lase. Alpikaljude poole vahivad ka kõik nõmm-liivateed ja põhiline kaljurohimine koosnebki nende seemikute või ise kohale tulnud emataime otste eemaldamisest. Samas on nende pehmed lõhnavad vaibad suvel nii imelised, rääkimata õitseajast, et rohin heameelega, las nad olla pealegi.

25.10 -6,4 hommikul ja päeval hele päike umbes nullise õhukraadiga. Olen õuetöödega umbes kahe nädala jagu maas, aga võtan lõdvalt. Täna rullatasin uute huvitavate vaibateemadega ja üldse õues ei käinudki.

29.10 Kolm viimast hommikut on olnud -0,5 kuni -0,7 ja päevad nullilähedased. Siiski on seda liiga vähe, et jumalteabmillal maha sadanud lumekirme aiast ära sulaks ja ma tahaks välja minna aednikku tegema. Tutkit. Posserdan juba nädal aega tubasel rindel. Ka toas võib edasi-tagasi seerimisega päeva jooksul 6000 sammu teha. Eile oli naiste saun parimas seltskonnas ja õdus õhtupoolik koos lauamäng Cataniga. Täna õmblen järgmiseks suveks sitsiseelikut.

31.10. +5 ja lausvihm. Ning pikem ilmateade näitab sooja novembrialgust. Mulle sobib. Jõuab ehk aiagi talveks valmis panna. Kuigi, täna ei teinud kahjuks õues midagi, sest esmaspäeval tuli kiire vaibatellimus ja selle kallal ma siin mässan. Väga palju punaseid vaibatriipe, sest tuleb pikk palakas. Neljapäevaks peab valmis saama, aga siis on küll peenrasse minek, lennaku või pori või mis iganes.


 

Thursday, October 5, 2023

September

 01.09 Parasjahe ja päiksepaisteline reede. Oh, mis rõõm! :) Sain nädala alguses kuivama riputatud pesu ka lõpuks ometi kätte. Oli teine kümneid kordi vihmapestud ja tormituulutet. Nädalajagu vihma saanud floksid kuivasid samuti tuules ära, korjasid kokku oma järelejäänud ilu ja särasid päikeses. Veel on värve kuid õhus heljub selgelt tajutavat sügiskargust ja verandal jutukat lugedes tuli pleed ümber võtta. Aias on tugev tendents sügise suunas. Varased krüsanteemid juba õitsevad ja areldi alustavad ka esimesed sügisesed astrid. Istutan iga päev mõned floksid. Ongi varsti viimased käsil ja jääb ruumi üle ka uustulnukatele. On mul kummist aed? Ei ole. Vahel lihtsalt ei tekki mõne sordiga emotsionaalset klemmi ja nii ta lähebki edasi uude aeda ja nii on ka tänavu jälle ruumi.

05.09 +19, pilvine soe ja tuuline hommik, vihmad lakkasid septembri tulekuga (mõni äraeksinud üksik pilv ehk välja arvatud). Istutamist vajavad floksid on hetkeks otsas, alustan aia sügisrohimisega.

06.09 +20 Päike, tuuleke ja aeglane suvekulgemine sügise suunas. Kasvuhoone väljastab tomateid, kurgimajast tulevad viimased kurgid ja ööd lõhnavad valminud õunte järele.

09.09 +20 Bond sai öösel hiirega sisse, aga see pole enam mingi uudis. Sel korral jamasime kaua, sest Bond üritab teemat rituaaliks kujundada. Kuna tal on varasemast juba kogemusi ja seepärast väldib ta kõiki võimalusi, kus pererahvas saaks ta koos hiirega kohe välja tõsta. Ta teab, et marduse nutulaulu (kurva alatooniga intensiivne ja hale näugumine, millest võiks justnagu välja lugeda, et kass on kas haavatud või tal on midagi viga) tuleb alustada alles siis kui saak on perenaise voodivaiba peale maha pandud ja suu tühi. Saab häälel vabalt tulla lasta. Viskusin kottpimedas voodist ja asusin taskulambiga hääle allikat otsima. Bond oli hiire suhu kahmanud, koridori lidunud ja peitis ennast kummuti all, jätkates marduse laulu teise salmiga. Kuna ta oli hiire maha pannud, siis sain selle mopiga kätte ja haarasin võidukalt laibakese rõvedast jahedast sabast, et...kuid Bond hüppas üles ja kahmas saagi uuesti enda kätte, et siirduda kööki, peita end tooli alla ja jätkata kolmanda salmiga. Ime, et Pokumees selle madina peale üles ei ärganud. Köögis sain ma tule põlema panna ja uuesti hiire sabast kahmata...ja jälle tõmmati see mul käest. Oifakk, mäng selline, jah? Ma teadsin, et sa tahad mu hiirt! Pole vaja ennast tagasi hoida! Kassi silmis helkis puhast hasarti, aga mina ei olnud enam unine ja kolmandal korral sain ma enne hiire kätte kui Bond jõudis üldse laulma hakata ja see lendas verandauksest kuradima kaugele kuskile. Bond läks talle järele. Mängu lõpp! Pesin hoolikalt käed ära, põrnitsesin natuke aega lakke ja püüdsin lahkunud Une-Matit tagasi meelitada kuid kõrvus kõlas ikka veel see nn marduse laul või ood äsjalahkunud hiirehingele. Milline imelik kass...Loodan siiralt, et see oli see hiir kes mu sinilillede alla metroo rajas. Sellest loo moraal: Kui teil on hommikuti raske ärgata, mängige oma kassiga kassi-hiire mängu. Uni lahkub KOHE teadmata suunas ja enam tagasi ei tule. Kasvõi kell neli. Kontrollitud. 

10.09 Võhma Juurikas. Nüüd juba eiteamitmes. Neid on olnud igasuguseid, küll paduvihmaseid, küll külmatuuleseid, küll ärajäänud rongi elamusega, küll veidras kohas peetuna. Tänavu oli +22 ja imeilus ilm. Nii tore oli omasid näha ja taimi vaadata. Koju tulid kaasa kuus floksi, tumelilla krüsanteem, täidisõieline kolmiklill, 3 kuningliilia sibulat ja väga väärtuslik sinililletibu. 

11.09. +20, päike. Mu lemmiksuvi jätkub. Alustasin päeva nelja floksi istutamisega ja muldade segamisega. Jaburuse mingisugune aste vist, aga kui ma vaatan kuidas floksidel karv läigib ja kui tugevad nad on, siis võib seda mullasegamist ju teha. Et vähemasti istutamise ajakski midagi paremat juure alla. 

12.09 Imelised ilmad, päike pole enam nii kuum. Tore kui öökülmad viibivad ja septembrist saab suvelisakuu. Sest kurke veel tuleb ja hilised floksid on täies õies. Nagu näiteks toredate nimedega Charlotte Blanchet, Betty Marguerite ja Ilse Köcher.

14.09 Terve ööpäev tuli paksu vihma. Suurepärane aeg istutada, kõigest neli floksi on veel jäänud, aga sedakorda on kõik floksikohad täis ka. Heleni juurest tuli teistmoodi ja imelise õiega krüsanteem, mis näib olevat kodustatud potitaim. Nüüd on meil selliseid juba kaks. Peaks ise ka mõnda proovima katsetada ületalve pidada kui Bauhof hinnad alla laseb. Taimepoed on neist praegu pungil ja mõnel on päris ägedad õied.

Valmistun juba järgmiseks hooajaks, kasvuturbad, istutusmullad ja -villad, hobuseõnnistust peaks ka jätkuma. Bond tuli eile hiirega, kuid ajastus oli vale, päevauudiste ajal on inimesed veel täitsa üleval ja me juhatasime ta poole laulu pealt nii viisakalt õue tagasi kui selle tempo juures võimalik oli.

18.09 -1, esimene öökülm. Muidugi tühistus see kohe koos päikesetõusuga kuid esimene hoiatus on antud. Ja rännegi on alanud. Paar päeva tagasi kajas taevalaotus sookurgedest. Neid oli seal sadu. Äreva kruugutamise saatel ledasid nad täiesti ühemõtteliselt lõuna poole. Eile korjasin kasvukast ka viimased tomatid ja neli kurki ära. Väga hea ja tubli kurgisort on `Pony`.

Inimesedki valmistuvad talveks. Uskumatult hea seeneaasta. Meie puravikukoht on andidest pungil ja ausalt öeldes näen sellist õnnistust esimest korda. Tavaliselt, ka heal seeneaastal on muid seeni palju ja puravikke peoga peale, kuid tänavu on neid teistest seentest rohkem.

Aias on viimased istutused ja tulbisibulate mahapanek. Sügisrohimine ja multšimine ka. Mingeid suuremaid mullatöid ma sel sügisel enam tegema ei hakka, las jääb kevadeks. Floksid on õitsenud peale paari väga hilise, aga neid peab ka olema. Täies õies on veel Betty Marguerite, Ilse Köcher, Charlotte Blanchet, Shapky Gortensy ja Rayonnant. Silma rõõmustab ka krüsanteemide kolmik. On neid meil igasuguseid olnud, kuid meil osutusid kõige vastupidavamateks vana hea pronksikarva sort ning helelilla koos tumelilla ja hilisemaga, mis on natuke vähem vitaalne. Punast olen aastaid hoidnud ja poputanud kuid tänavu lahkus ta järsult ja pole siis vaja ka kui ei püsi. Helenilt tulnud imeilus kuldne aga läks kasvukasse talvituma, õuekatseid hakkan siis tegema kui teda rohkem käes on.

22.09 Paistab, et ehmatuseks see öökülm jäigi sest mahedad päevad ja ööd jätkuvad. Alustasin peenarde multsimisega. See hoiab suvistel põuakuudel natukenegi läbikuivamise eest. Päikesepäevad vahelduvad sajupäevadega. Oleks juunis ka nii olnud...Üldiselt on armuline sügis, õunad on suured, öökülmad viibivad ja lavast tuleb veel kurke. Värske kassiomanik Mallast käis oma uue pereliikmega külas. Jätkuvalt paneb imestlema KUI paigas on vaevalt, et kahekuise kassipoja maailmapilt. Minu Kaitsja, vaatab ta oma peremehe poole. Iga kahtlase krõpsu peale poeb peremehe sääre varju. Aga hakitud kanafileed süües pole kõhklusekübetki, lükkab mu kiusliku käe tagasikätt ja uriseb nagu väike fuuria: Minu oma! Ja uudishimulikule Härra Tibule tegi SSSHHH! Tibu tõmbas tagasi ja arvas, et läheb parem õue tagasi, sest nii hullu asja pole minu vanad silmad veel näinud. Karvakera lasi pärast turjakarvad alla ja oli jälle armsus ise. Võtsin ta pihku ja vaatasin, tema vaatas vastu. Tõdesin üle hulga aja jälle kuidas kassipoja silmist vaatab vastu kogu maailma tarkus. Ja peremees on ümber sõrme keeratud, käib mööda lemmikloomapoode, ostab ronimispuid, mänguasju, parimat beebisööki ja muid kassitarvikuid.

24.09 +18, päike. Ja ongi peaaegu üle päeva meil vihmane olnud. Näiteks eile sadas terve päeva ja kaks päeva tagasi ka. See nädal oli väga kiire ja sõidurohke. Aga edaspidi ainult kodused maastikud. Tahan mullad ära sõeluda, kivilad rohida, potitaimed talveks turvaliselt kaelani mulda kaevata ja viimased lillesibulad maha panna. Siis saab täie rauaga õmbelusetoa ja vaibavabriku vahel sõeluma hakata. Ei pidanud vastu ja tõin linnast isegi vanaaegse tooli juba valmis, et õmblusmasina taha oleks ilus istuda. Vahel saab ikka antiigipoe müügilehti sirvitud ja teinekord on neil allahindlused ka.

26.09. +18, päike. Ilus soe sügis. Võtsin sügiskoristuse ette. Esimene on floksipeenar eesaias. Pealsed maha, umbrohi välja, korralik uus ääris peenrale, komposti taimede ümber ja uus multš peale. Ja viimasel ajal palju korratust ning frustratsiooni tekitanud ploomipuu Victoria (kui palju võib ussitada ja hallitada kevadistest pritsimistest hoolimata) lahkus jalapealt. Palju puhtam ja valgem. Ka mustikatel, kes nüüd kogu päikese endale saavad. 

28.09 Viimased kurgid kurgilavast on sama suured kui augustis. Kuigi õisi ja väikesi kurke veel oleks tulemas, teen lava tühjaks. Iial ei tea millal külmaks läheb ja kurgilava on hea koht taimepottide talvitamiseks sest mitu kasti priimulate beebitaimi ootab juba talvekorteri järgi. 

30.09 Tore ekspropmtretk Hõbeda kanti. Õdus õhtu sauna ja vanade heade sõpradega. Tagasiteel miilas taevas nii hele täiskuu, et põldude vahel oleks võinud tuledetagi sõita. Homme on oktoober ja ikka veel nii soojad ööd...