Sunday, July 14, 2019

Hea ja vihmarohke suvi

Eelmise nädala alguses tundus, et savimullaga võibolla juba veidi ujuks, aga meie kergmullaaia jaoks on ok, hostad on omandanud ebanormaalsed mõõtmed, ängelhein kahe meetri kõrguseks sirgunud ja Hemsley käoking rihib teise korruse akent. Kõik aias kasvab raginal. Enam ei ole ka vajadust vihmasagarast blogis kirjutada, sest see ei ületa enam uudisekünnist, sajab täiesti sundimatult siis kui tahab. Nii, et vihmaga on meil kõik hästi. Vahepeal paar päeva päikest ja siis jälle sadu. Ilmad on jätkuvalt mõnusalt jahedad, sellist leitsakut kus päeval ei kannata õues olla ja siesta ajaks tuppa pakku peab minema, pole ligi kuu aega olnud. Tantsupeolised olla kuuldavasti märjaks saanud ja mesinik ka just rõõmust ei rõkka, kuid aednik on häppi. Peaaegu saab kõike ümber istutada ja see on hää. Kaks põskepidi kokku litsutud suurt hostat saavad endile kohe varsti kasvuruumi, sest üks läheb paremasse kodusse ja teisel hakkab ka lahedam. Ja mõned ümbertõstmised veel.
Viimasel ajal hakkan hoomama, et hostad on kõik soolotaimed. Lase ühel peenraserval poseerida ja ta teeb seda ülima elegantsiga, muutudes iga aastaga kaunimaks. Oh, oleks vaid neid peenraservi...
Gipsy Rose
Sun Power

Liiliad alustavad. Mahlane punane, kahjuks nimetu.
Mainzen Fastnacht on kuiva kliima roos, ainus me roosidest, kelle õis ei kannata vihma.
Vanaaegne mõisaroos
See aastaring paistab liiliatele mokkamööda olevat.
Ilupilt taevassinise lauguga
Peadpidi karvase viirpuu võrasse peitunud salapärane lauk
Kulda ajab üle ääre
Sikkimi lauk. Tavalises peenras kasvatamine ebaõnnestus. Alpikaljul, lahjas liivmullas on ok. Ka Beesi lauk vajab samasuguseid tingimusi, pilti ei teinud, mis sest kahest õietutist ikka, pidi ju tavalises mullas peaaegu ää koolema.
Berberis thunbergii Lutin Rouge
Berberis thunbergii Admiration, tervitused Tiile! :)





Tuesday, July 2, 2019

Peale jaani

Taas muutusid aiaolud eelmisel nädalal tasapisi liiga kuivaks. Meie liivmullad on nagu tolm ja kui tuul ja päike üle käivad, siis peab üsna varsti emand Abivihm kastekannudega hakkama vihmateenust osutama. Pealegi pole ta õiglane, annab ikka lemmikutele ja noortele, vanad hostad, õunapuud ja astilbed vahtigu kuiva suuga pealt. Vihm kastab aga kõiki õiglaselt, ole sa siis ohakas või nõianõges, hosta või ploomipuu, vett saavad kõik ühteviisi.
Neljapäevane vaba päev oli nagu sülle kukkunud õnnistus. Rohisin hädalisemaid peenraid ja lõikasin ära õitsenud õisi maha.
Härra Tibu kössitas sealsamas juures nagu ikka. Kui aias edasi liikuda, tuleb temagi järgi, paneb jälle käpakesed kõhu alla, vaatab niisama ilma või laseb silmakese looja. Niisugune armas karvane töövari. :)
Oli pilvine päev ja pärastlõunal hakkas õrnalt vihma tibutama, hea soe seenevihm, udupeen küll, aga siiski vihm. Rohisin edasi. Härra Tibu ei teinud ka suurt numbrit. Mõne aja pärast hakkas tihedamini sadama, jahe veenire leidis tee tuulejope krae vahele ja selg oli juba täitsa märg, mõtlesin endamisi, et lõpetan selle peenraotsa siiski ära, natuke oli veel teha. Kass lesis ka edasi. Ma olen palju kordi näinud, milline hobuse kannatus kassidel on kui nad oma poegi kasvatavad, aga kõigel on piir. Ühtäkki kargas härra Tibu robinal püsti nagu eksikombel sipelgapesas istunud aadlik, näugatas paar korda vihaselt sa oled peast puhta soe! lausvihma käes! KUI vastik! ja pühkis verandauksest tuppa nii, et veejutt taga. Jätsin ka pooleli, sest seda vihma tuli tõesti juba korralikult. Toas rehitses Härra Tibu hoolega oma märgunud kasukat ja heitis mulle hukkamõistvaid volkspilke.
Jaapani sirel õitseb koos martagonidega, martagonid on see suvi nirud. See mis meeldib liiliatele, ei meeldi martagonidele ja see mis iirised õnnelikuks teeb, nörritab pisikesi hostasid. Nii on. Peale kahte suhteliselt kuiva suve on iirised, liiliad ja roosid väga heas konditsioonis, kuid martagonid, astilbed ja kullerkupud mitte eriti häppid.
Seesinane suvi annab aednikule hõlpu. Eelmine nädal kastis korralikult, sel nädalal lubatakse ka. Saab ümberistutusi teha ja kastekannud saavad puhata. Arbuusitaimel on kasvuhoones esimene viljanups küljes. Ilus aeg. Esimene liilia. Madal mahe oranz.
Astrid Lindgreni taga ei ole mitte kedagi
Lady Rose
Dorrit
Gardens of The World
Barcarole täiesti avatud õis
Niidu-kuremõõk
Allium caeruleum
Kõige hilisem rodo. Rhododendron nakaharae `Mariko`.Võiks kutsuda jaanirodoks. :)
Kivilavaade peale jaani.
Hostad hüppavad üle oma varju. Ka keskmist kasvu arvavad, et on suured, suurtest rääkimata. Ja käoking ronib seina peal.
Hostapeenra teine pool

Südasuvine
Roosipeenar alles kujuneb
Niiskemas pinnases õitseb nõmme-liivatee kaks korda kauem kui paekivide vahel sillutises.



Tuesday, June 25, 2019

Enne ja pärast jaani

Päris hea vilja-aasta on tulemas. Toompihlakas ja karvane viirpuu on paksult marju täis, rohelisi mummukesi paistab nii ploomi, õunapuu kui ebaküdoonia okste vahelt ja hiina sidrunväändik kannab esimest aastat. Sidrunväändikul pole küll palju marju peal kuid hea algus seegi, näitamaks, et taim saab marjade meisterdamisega hakkama. Viimastel aastatel olen hakanud mõtlema, et äkki...noh, isane või nii, sest ta on mul juba ca 7 aastat aias, aga vilju ikka netu.
Jätkub minu lemmiksuvi. Kõrged tuulised taevad, mõned pilved ja sooja 18-22 kraadi. Nirvaana. :)
Nädalavahetusel panin jupi uut peenrapiiret maha ja nagu ikka, sai natuke rohitud ja niisama. Aias ringi vaadates komistab igasuguste tööde otsa. Vaene kukehari on kahe vana ülbe hosta vahele lõksu jäänud, tarvis ära päästa. Mõnede uusistutuste kastmised on kah igapäevane rutiin. Vahepeal käin kauatahetud vahakübara lehti katsumas, on ikka imeasi küll, täitsa nagu vahast.
Aga pojengipalavikust ka: selle suve suursündmus oli Bartzella. 17 õit! Ja mitte kõik ühekorraga vaid ta alustas nädal enne jaani ja kollast pitsivahtu jätkub nädalaks veel. Taim oli ostetud pakijuurikana 2016 märtsis. Esimesel suvel pongestas paar niru vart, teisel suvel tegi juba tugevad varred, aga õisi polnud. Kolmandal suvel olid mõned õied ja tänavu siis selline üllatus.
Kõik õied on ühteviisi suured ja lopsakad, väga hea pojengisort, julgen soovitada.
Õitsema läksid ka teised uued pojengid, nimetu valge Merikeselt
Alguses on keskosa kollakas ja natuke madalam, jääb nagu mulje suure koheva südamikuga lihtõiest, kuid mitu päeva vana õis kasvatab keskosa suuremaks ja lõpptulemuseks on valge täidisõis. Ilmselt vanaaegne sort. Ilus ja õis kestab kaua. Alguses...
Ja pärast.
Erilised kaunitarid on Merikese roosa ja Anni roosa.
Merikese roosa on tiheda beebiroosa õiega ja avaneb veidi varem.
Tal on aromaatne pojengilõhn. Tervitustega Merikesele! :)
ja portreena ka, südamikust paistab veidi kollaseid tolmukaid
Anni pojengi õis on ka avanedes tihe ja kompaktne ning meenutab lõhnalt roosi.
Lihtsalt imeline sort. Äitäh! :)


Kansas on ostetud poest ja edeneb ka päris kenasti. Tema plussiks on tugevad õievarred, ilus värv, kauapüsiv õis ja vitaalsus. Esialgu vaid kolm õit.
Ann Cousins õis on õrn ja sulgjas, keskelt veidi kreemikas, mis hiljem täiesti valgeks pleegib. Õrn veidi kannikest meenutav lõhn.
Esimese aasta kohta kaks õit on päris hea.
Sarah Bernard ja Sweet Harmony sel aastal veel ei õitse. Ka vana hea Festiva Maxima on kolimise pärast solvunud. Kaks õit olid, kuid nirud. Karl Rosenfield, ka mu suur lemmik, oli sel aastal kehvake ja õitses ruttu ära. Ta on natuke varasem ja tema õitseaeg sattus põuastele päevadele.
Red Sharmi pilt on paari nädala taguses ja ahtalehised pojengid maikuu blogis.
Aga muidu kisub jungliks. Teadagi, südasuvi - on soojust ja päris põuane ka pole.
Peenravaade
Maasikalõhnaline ebajasmiin
Jaanipäevane õuevaade

Sunday, June 16, 2019

Eriti nirvaana aeg

Päike paistab, kuid õues ei ole troopika. Muld on põhjalikust vihmast korralikult niisutatud ja kasta pole vaja. Kõik mis mulda paned, läheb kasvama. Rõõmu teeb, et hiina sidrunväändikul on esimest aastat viljad peal. Arbuus kasvukas tegi esimese õie ja jaanipäeva paiku on oodata uusi pojengiõisi. Tavaline nädalavahetuse menüü: natuke rohimist, natuke peenhäälestust, äraõitsenud õite eemaldamine ja mõnusad veranda veerandtunnid. Suvi ju. :)
Kenapilt poseerivate laukudega
jumalik sinine kollasel, ei saa üle ega ümber, andeks kui mõned pildid korduvad :)
Esiplaanil trompet-paradiisea, tagaplaanil valge moosesepõõsas
veel lauke
Hispaania ebahüatsint
Varjumäng
prügikastist valge nõmme-liivateeni
Pastell
Aqalegia bertulonii
Selaginella borealis moodustab salapäraseid huvitava struktuuriga püstiseid varsi
Alyssum spinosum