Wednesday, May 31, 2017

Härra Tibu vihastab nii, et maa must

Maikuu ööd on veel jahedad ja kui õhtul kannatab iseteadlikul loomakesel verandadiivanile konutama jääda (vabadus maksab ka midagi), siis öösel hakkab külm peffa pugema.
Poole nelja paiku hüppas Härra Tibu tagajalgadega vastu akent. Lärts!
Inimesed üldiselt magavad sellisel kellaajal. Ka mina ei olnud mingi erand. Nägin oma und edasi ja mõtlesin, et see kass võib vahel ennast ka natuke rohkem liigutada...Läraki!
Küll on tüütu, kas me ei püüdnud teda siis õhtul tuppa jätta, et ta meid öösel oma lollide tahtmistega...Lärts!
Õuest kostis vihast kriunumist...LÄRTS! Nüüd peab vist minema, paistab, et vaesekesel on üsna tõsi taga...Lärts! Lärts!
Oi, Tibu, kas sa tahad tuppa? (võrdlemisi võltsil häälel) Ta möödus unisest perenaisest nördinud näugatuse saatel ja vuhises kööki. Unista aga, öösel me siin küll pudrutama ei hakka. Ja ma uinusin, (vabandust, peaaegu, sest ikka veel ülimalt erutatud Härra Tibu kargas voodisse, tallas mööda meid peast varvasteni, kriunus, kraapis kurjalt diivanijalutsit ja käitus umbes nagu endast väljas mõisnik kes on omaenda häärberi ukse taha jäetud). Kuradi kurat! Ma mõtlesin, et ma jäängi õue! Oma majja ei lasta sisse!Ta oli nii närvis, nii närvis, aga publikut ei olnud. Need lollid inimesed magasid ju. Meie muidu nii vaikne ja väärikas kass puhises tükk aega enne kui uneeelse tualetiga alustas. Kena kellaneljatiaater. Peab vist järgmine kord ikka esimese kõmaka peale sisse laskma, ka kassil on oma väärikus.:)

Monday, May 22, 2017

Pöörane maikuu.

Talvel suvekajastusi sirvides taban end vahel hämmelduvat, et miks maiskuust nii vähe kirjeid on, ometi toimub ju mais kõige rohkem sündmusi. Nojah, nende keskel olles ja hetke kaifides tuleb nentida, et lihtsalt ei jõua blogisse, sest kõike on nii palju. Tööd, ilu ja vabadust, tam-tidi-tam.:)
 Uus alpikalju on valmis, aga ääred tahavad veel viimistlemist ning parasjagu panen eesaeda ka uut paeparketti, sest eelmine sai alpiaia ümbertõstmise käigus hullusti äralagastatud.
Ja suvi astus äkki aeda. Kolks! Tulbid paiskusid päevpealt pärani, priimulad ja pisikesed emajuured õitsevad nagu jaksavad, vaiksetel õhtutel on aias ragin, hostad murravad päevavalgele.
Ja meie kandis on ka nüüd puudel neljandat päeva roheline vine peal ja lehtimine täies hoos. Maailm muutub iga päevaga.  Hostaworldi taimed istutasin juba maha. On ikka uhked suured taimed küll, hea kasvuhoog sees, Franseniga ei anna võrreldagi.:)
(Jaa, muidugi, kui poleks mõlemast kohast tellinud, ei teaks kommenteerida).
Aga pilte ka. Muidugi muutub maailm iga tunniga, kuid viimane fotokatäis siis...
Julia roosavärviline priimula tekitas sellise poja. Ilmselgelt on isasse.:)
Pisiputk `Thor`tunneb ennast uues kasvukohas hästi ja on kiratsemise lõpetanud. Sellegipoolest ikka üks hästi aeglase kasvuga taim.
Erythronium americanum

Erythronium tolumense
Võsaülane `Vestal`
Karukell, seemik.
Tulbid on praegu häppid, Heleni mix:



Primula Belarina `Cream`, tervitused Suvelillekesele!:)
Gentiana orbiculare
Kevadmagunasülem hakkab juba ära õitsema.
Kaks väikest päikest, tervitused Mildale! On ikka ilus asi küll.:)
Kõrvikpriimulad on kahe viimase suve jooksul hästi edenenud. Nimetu kaunitar Suvelillekese aiast.
Ja tumedam liigikaaslane
Tihe bellevaalia.
Kass on peidus
Metstulbid
Anemonella
Epimeediumi punased pärlid
Kevadvihm tõi hostad ühe ööga päevavalgele

Maran
Kõige esimesed iirised
Villase paju lehepungad ei saa ju olla ometi mittevillased:)



Friday, May 19, 2017

Mürinal.

Tegelikult algas see juba eile. Taimed teavad. Juba hommikul oli õhk täis puhkemise lõhnu, öö jooksul olid maa seest kerkinud epimeediumide õievarred ja puud hakkasid lehte minema. Terve päeva oli meil süvasuvi. Ühe päevaga rohkem muutusi kui varemalt terve nädalaga. Aga oli ka ülekütmist. Priimulad on harjunud mai alguse päikesega, mitte suvesoojaga ja loovutasid oma õied juba lõunaks. Proovisin kasta, vähemalt ei kannata leherosett janu käes. Korraga kõik ühel päeval, trahh ja põmm! Õunapuud, sirelid, kased...hostad tulid nähtavale, kevadvõhk ja kõrvikpriimulad sirgusid, kuldkingadelgi on ninakesed väljas, nartsissid ja tulbid lõid õied lahti. Homme on jälle hoopis teine pilt. Esimene mõnus sume suveõhtu, tam-tiditam.:)

Tuesday, May 16, 2017

Lehetu lehekuu

On juba 16 mai, kuid puud on ikka veel raagus. Millegipärast on selline tunne, et kui lõpuks saabub suvesoe, siis tuleb kõik ühekorraga - lehtpuud lehtivad, toomingas õitseb, sirel ja õunapuud ka. Saab näha mis meie noor ploomipuu ette võtab...
Toas ruulib kurk. Emadepäeva lauale panin sellise kausitäie.

Elutoa kurgikardin. Sisaldab ka kahte tomatit, aga neisse ma väga ei usu, kurk võtab neilt kogu valguse ära.

Pühapäeval  oli meil külas punase sabaga preili. Tema nimi on Kiizu. Kiizu sööb õuna.

Õigemini püüab seemneteni jõuda, mida ta süüa ei tohi, aga õunalammutamine ise on ka põnev. Pärast läks Kiizu puuri ja laulis oma unelaulu. See koosneb viledest, trilleritest, köhimisest, kizu-kizust, pobinast, vahele ütleb tsau või tuleziia. Kiizuga juba igav ei hakka ja nokk on nagu pähklipurustajatel ikka. Härra Tibu avastas linnukese siis kui see puuris laulma hakkas. Kassi nähes lõi papagoi rinna ette ja tekitas sellist kurja kiledat heli mis valjendatuna võiks purustada aknaid. Ma ei ole kunagi näinud kuidas me kassi lõug maani vajub.:)
Aga selle suve puhkuseprojektist ka: Peale aiarallit läksin tagasi oma alpikalju ümbertõstmise objektile. Nagu kivitöödega ikka, ei lähe see kiiresti. Ikka tuleb käia, seedida, vaadata, sobitada ja õhtuks on jalatallad ümmargused. Just see tegevusprotsess on jube huvitav. Vajaliku suurusega pesakese vormistamine kuusekese jaoks, natuke varjulisem paik kivirikule kivinuki taha, haberleadele oma müürivahe jne jne. Ilmad on olnud aiatöödeks head. Pole väga külm ega väga palav. Pokumees teeb aiapiiret, mina nakitsen kivila kallal. Mõnus.:)
Aias ei ole palju pööraseid õitsenguid. Avanesid kevadmagun

ja kaheldav jefersoonia,

mis on mõlemad väga oodatud tegelased. Kahtesorti siberi koerahambad näitasid õisi,
ja

kaljunartsiss avanes (on ikka imetegu küll:)

ja valge püvilill näitas, et sügisene istutuskoht on talle mokkamööda.

Mõned pildid kaljurajamisest ka. Eva võis näha umbes sellist pilti...:)
Peale seda on üks kivila oluliselt vähenenud ja teine suurenenud.
Uus poolik rajatis näeb välja nii.
Vana kivila koha peal saab nädalakese pärast olema tavaline õuesillutis.


Sunday, May 14, 2017

Ilus sõit läbi süveneva kevade

Esimene puhkusenädala esimene päev lõppes puuhobuse staadiumiga. Niiväga oli vaja ju kohe pool maailma valmis teha. Teine päev lõppes poole pealt lombaka puuhobuse seisus ja edasi läks ilm ka nii jamaks, et polnudki kahju toas logeleda ja puid ahju toppida. Sadas lumekruupe, vihma, jäidet, vahepeal oli päike, aga selle nädala ühiseks nimetajaks oli kõle arktiline tuul. Õhtuti liipasin ikka õue ja katsin ämbritega kõik need ilma milleta poleks mingit elu. Kõige kõvem öökülm oli -7, muudel päevadel ikka sujuvalt -6, -5 jne. Reede hommikul -4. Kolmapäeval tuli paks lumi maha. Peaaegu nagu Saaremaal, aga lumememme me tegema ei hakanud. Oli lihtsalt niisama jube. Ei tahtnud aknastki vaadata. Kahe tunni pärast sulas see õudukas ära, kuid mingi kena kevad see nüüd küll ei olnud.
Aiatööks kõlbmatu ilma pühitsuseks läksime Mildaga Viljandimaa reisile. Kõigepealt Karini juurde. Autost vaadates paistis nii päratu ilus ilm olema, lõuna pool olid toomingatel juba suured lehed ja sirelitel õiepungad näha, kuid õues pani jäine tuul niitsuma ja riietesse pugema. Karini valdused on ikka väga suured. Peab olema imeinimene, et kõikjale jõuda: aed pluss taimepood pluss kangasteljevaibad pluss pere. Jättis väga sügava mulje. Väga suured mastaabid, isegi aiavaatamise ring oli nii pikk, et jalad väsisid ära.
Karini aiapood oli põnev, palju uusi ja huvitavaid tegelasi. Lõviosa neist ootas kasvuhoones alles ilmade soojenemist. Kas me hamsterdasime? Peab tõesti pattu tunnistama, sest lisaks suurepärasele püsilillevalikule leidus Risttee talu taimepoes ka alpitaimede austajale ühte koma teist.
Topeltõieline võsaülane, mis hiljem muutub siniseks, jaapani ängelhein ja seal olid mõned väljakutsed veel.
Kell muudkui liikus, tagasiteel põikasime mööda mitmest rahe ja vihmapilvest. Helle ja Aini aed jääb jõeperve kallakule vastu päikest ning seal tundus nagu natukene isegi soojem olevat, aga tuul oli jätkuvalt hästi arktiline. Vihma- ja muud pilved olid selleks päevaks töö lõpetanud.
Helle ja Aini aed paistis kevadel kuidagi mitte nii suur olevat kui suvel. Suvel ajasid lugematud õied ja liigirohkus ilmselt pea nii segamini, et mastaape ei pannud tähelegi. Kevadel on maastikud ise ka paremini näha. Võrratu-võrratu kallak ja kivid ja kõik need aiarajatised.
Eelmisel aastal alles rajamisjärgus turbaaed oli valmis saanud ja nägi suuremate puude varjus väga põnev ja samblane välja. Nägime Helle juures üsna mitut taime päris esimest korda. Aga sellel aial on alati mingi üllatus varuks.
Ja siis oligi aeg sealmaal, et tuli auto nina jälle põhja poole pöörata. Kiire ümberistumine Milda pool ja vurduu, enne päikseloojakut kodus.
Tänan südamest kõiki kes oma aega meiega jagasid.:)


Sunday, May 7, 2017

Imeline Eelmine Esmaspäev ja teised

Kõik mille Sügis, Talv ja Külm Kevad kuritegelikul moel meilt röövinud, sai viimase nädalaga tuhandeti tagasi antud. Esimesel mail oli pilvitu taevas ja lauspäike, just nagu tellitud Vabaõhumuuseumi kevadlaada jaoks. Rahvast tuli kokku kui murdu. Põhiliselt sai ju kontserdi pärast mindud, aga laadal oli mõnusmõnus, ostsime kollast magusat laadasaia ja suure pundi karulauku. Pillid mängisid, päike paistis ja missa hing veel tahad.
Edasi järgnes täiesti pilvitu taevaga nädal. Päike oli kuum, kuid õhust õhkus jätkuvalt arktikat.
Öökülmad hakkavad vaikselt taanduma. Nädala alguses oli -4, siis -3, -2 jne. Reedel aga juba nullilähedane. Sellegipoolest olid autoaknad viiel hommikul jätkuvalt jääs.
Eile oli teine tõeliselt mahe ja sulnis päev. Sooja ca 18-20 ja kangesti suve poole kaldu. Selline a la kerge jakiga aias ilm.
Võtsime Tii Pohlavarrega kampa ja tegime kevadise ringreisi Kloostrimetsa puukooli, Suvelillekese pisikesse kuningriiki ja Heleni ideaalmaastikele. Lihtsalt nii äge on vahel turisti ka teha kuigi kodus enda peenrad korrast ära. Küll ma jõuan...
Sest aedu peab vahepeal ikka vaatama ka, muidu pole ju mõtet neid teha.
Tiia juurde kahjuks seekord ei jõudnud, aga neid sõite tuleb veel ja järgmise kord kindlasti tuleme.
Ahjaa, isegi Calmias käisime. Mu auto on hästi suure pöörderaadiusega ja mingi parkimisgeenius ma ka just ei ole. Parkimismusklid said eile kõvasti vatti, eriti Calmia juures, kus parkimisplats vaid kahe auto jaoks ja laiust vaid nii palju, et vaevu uksest välja mahtus.
See selleks, aga mul on nüüd jälle alpi adenostüül. Jee! Loodan, et seekord siiski õnnestub teda mitte ära tappa. Vahel mõne taimega lihtsalt on nii. See on siis kolmas katse. Jah.
Väga palju ei hamsterdanud, üks kribukasvu enelas, adenostüül ja priimulaid. Aga natuke maailma näha oli kah äärmiselt kosutav.
Viimase nädalaga on aed hästi aeglaselt kuid siiski vääramatu jõuga end maa seest välja sirutama hakanud. Öökülmad hoiavad hästi ohjes, sest kõik üleliigne saab ju ära näpistatud.
Alguses on talvine lumekupp ja lumikellukesed. Siis tulid krookused, näsiniin, märtsikellukesed ja võrkiirised. Praegu on sinililled, litterheinad, kivirikud, scillad, pisiputked, kevadmagunad, lõokannused, metsikud tulbid ja kerapriimulad. Varsti algab lehtimise ime. Aasta kõige ilusam aeg...
Ja õhtuti see vana tuttav puuhobuse sündroom eelmisest kevadest. Sest tahaks ju ikka maailma kohe valmis teha, mis sest, et kuu aega on aega.:)



Tuesday, May 2, 2017

Issanda ilmad

Esmaspäev: Hommikul öökülm -5. Linnas päike ja arktiline tuul, mis kangestab kõik kevademõtted. Sakus päeval +12 ja tuul pole ka nii julm. Lähen sinilillejahile. Jaht on hea.
Teisipäev: Sakus lumi maas, teel tööle sajab laia lund, mis linnas muutub läbipaistvaks. 0 kraadi Huvitav kumba ei ole, kas külma või sooja? Päeval dramaatilised taevad ja +8.
Kolmapäev: öökülm -2,5. Muidu nõme ilm. Õhtupoole hakkab tugevalt sadama, hommikul on lumi maas, mis jälle ära sulab. Päeval dramaatilised taevad ja +5. Teine sinilillejaht sõpradele. Ja endal  soojendab ka südant kui vaasis on sini-sinine hommikutervitus. Lapsepõlve lõhn on neil.:)
Neljapäev: varahommikul - 2,5, mõtlen igal hommikul, et see öökülm oli nüüd viimane, Päeval sajab rahet, lörtsi ja vihma, korra lööb linnas ka välku ja müristab. Päeval megadramaatilised taevad, tugev tuul ja +3.
Reede: hommikul -4,5. Päeval kena soe ilm koos päiksega. Nädala ainuke aiailm, kui oleks vaba päev, aga ei ole.
Laupäevaks lubab jälle purgaad. Ei tahaks uskuda. Hommikul õnneks öökülma ei ole.  Pluss 2,5. Kas nüüd hakkab soojemaks minema?
Pottertoni pakk tuli rekordilise kiirusega - esmaspäeval pandi posti ja reedel käes. Firma on GHL.
Minu noos oli endale väga põnev. Seekord on taimed sellised, mida ise ka varem reaalis näinud ei ole.
Laupäeval on õnnis tunnike mullasegude segamist ja istutamist. Paraku siiski toas, sest väljas pole õueilm. Põikame enne lõunat veel korra linna ja tagasi tulles on lumetorm. Ongi purgaa. Kassid käivad seda õudust rõdul vaatamas. 10 minutilisest seansist piisab, siis wuh! tuppa ja kamina ees kere soojaks. Natukese aja pärast jälle rõdule. Nujaa, lasta tuulel vurrud segi ajada ja mõelda, ma olen nii metsik, nii metsik...Õnneks sellega kõik meil lõpebki ja ööseks tullakse ikka tuppa magama. Õhtuks on paks lumetekk maas.
Pühapäeval siis sulab. Sulagu. Teen kaks ilusat luuda ja ratsutan õhtul koos tütrega loojangusse.
On ilus ja vaikne õhtu. Tähed siravad taevas ja esmaspäeval tõotab tulla ilus ilm...