16.05. Maja ümber mühisesid arktilised tuuleiilid ja rahe vaheldus vihmaga. Mustjassinised pilved tulid ja läksid, wuh! wuh!, vahele plinkis meeleheitlikult ka päikest. Umbes nagu vibe peol. Tööpäev oli täna väga lühike. Läksin õue, võtsin öökülmakatted pealt ära, läksin tuppa, panin paksema jope, istutasin lehise oma kohale ja läksin tuppa üles sulama. Rohkem aiatöö järele ei isutanud. Õnneks päästis päeva järeltulija kes vajas mööblieksperti. Ajasin rinna kummi, vahetasin aiakaatsad viisakamate vastu ja juba oligi tõld ees. Antiigilaos oli palju vaatamist, oh seda möödunud aegade ilu ja võlu. Mida kõike...Valisime mööblitükid välja ja kõik oleks korras olnud kui ma poleks mööbli pealelaadimise ajal ringi uidates komistanud aianurgas vedelevale kivihunnikule. Uah! :)
Teised olid kivid nagu kivid ikka, aga üks vaatas mulle kangesti sellise näoga otsa nagu kodutu külmetav kassipoeg ja seepeale tuli minna mangujutuga peremehe juurde. Peremees oli hea südamega mees ja ma sain selle kivi. Kivi väärib aias head kohta ning potikõnni asemel tuleb esmaspäeval pikk kivikõnd.
17.05 Pühapäev algas sakukate lilleralliga Viimsisse. Alguses oli kõik kena, eelmise päeva jääkülm tuul oli läinud sinna kust ta tuli (või kuhu teda saadeti) ning kuigi väga soe just ei olnud (+4), kannatas siiski pleedistatud olekus Sadulatalu aeda vaadata. Meiega käis kogu tee kaasas perenaise kohev aiavari. Üldiselt hakkas umbes üheteistkümnest jälle vihma ja rahet sadama ning jätkus vahelduva eduga kuni õhtuni. Kohevale hallile aiavarjule ei meeldinud pildistamine, tegi näo nagu oleks paremal midagi väga huvitavat.
Aga paremal ei juhtunud eriti midagi. Siis vaatas vasakule, et äkki seal on. Eeh, kassid... :)
Samal ajal püüdis kogu seltskond vilede ja muu veidra ülalpidamisega loomakese tähelepanu äratada, et too ometigi kaamerasse vaataks. Kussa sellega. :)
Aga kui juba kassidest jutt, siis kui nad kaamerasse vaatavadki, siis võib näoilme olla selline nagu Härra Tibul. Ei, no tõesti! :)
Päevaprogrammi kuulusid sel päeval ka Calmia istikuäri ja Linnametsa. Kui Nõmmele jõudsime, oli pilvede vahel heledam laik ja isegi natuke päikest paistis. Linnametsa grillkala maitses oma tuntud headuses. Tore ja kreisi oli see jäise mai pidusöök kahe rahe vahel õuelaual. Pärast veel kuuma kakaod peale. Aga siis hakkas väga tihedat ja väga külma vihma sadama ning sellega sai aiaralli läbi.
18.05 Päris hea aiailm. Pluss 10, mõned rahekruubid ja pilvitamist kuid suhteliselt päikseline. Võtsin aja maha ja asusin eesaia vanuselt teist kivilat remontima. Hea rahulik töö, paned ühe kivi, takseerid, paned teise kivi, võtad esimese ära, võtad teise ka ära ja paned esimese tagasi, esimese juurde kolmanda, jääd rahule, segad pinnasesegu, surud kivide vahele ja istutad sinna midagi ilusat (väikest). Ja ümberringi on väga kevad, puude lehtimine on veninud juba üle kahe nädala.Tegelikult pole ju viga, kõndisin täna aias sellise justnagu inventuuripilguga ringi ja kõik mis nägin, meeldis mulle. Lörtsi, rahet ja külma vihma ka ei sadanud. Jahedaga pole tulbid ning ka kõik muud taimed ülearu lopsakaks veninud ja seisavad väga kenasti püsti, rääkimata sellest, et nad õitsevad juba mitu nädalat. Valged hollandlased.
Ja sellise temperatuuri juures jätkub neist veel juunissegi. Red Dress
Umbrohi pole ka jahedaga aktiveerunud. Ainuke kärbes tordis on need lõputa öökülmad.
19.05 Pluss 13 varjus, kisub lausa suveks või? :) Kena päikseline päev kruusa, mulla ja kividega mängimiseks. Viimased istutused, ohhoo, potinurk hakkab tühjaks saama! :)
Tuul on endiselt jahe, et mitte öelda, arktiline. Koerahambad õitsevad.
20.05 Öökülma ei olnud, uskumatu. 0,3, kuid see oli pluss. Ehk on ka meil lootust. Noh, et soojusele ja suvele jne. Kuigi, aias ringi vaadates tuleb nentida, et sellises jahedas pikaldases kevades on palju ilu. Narmalised hollandlased.
Täna kõbin veidi teisena valminud alpikaljut, natuke äkilisust juurde, liiga lauged on need maastikud. Alustan ka vaha sulatamisega.
21.05 Teine öökülmata öö. Muidugi ei usalda ma Ilmataati ja peidan õhtuti ikka veel hellikumaid aardeid kasvukasse. Iial ei või teada. Aga õnneks ei lähe öösel miinusesse ja päeval on ka päris soe. Kuni pluss 14 ja päikese käes soojemgi. Ploom Victoria puhkeb õide. Ploom Ontario õitses tagaaias juba öökülmade ajal, sest seal on soojem, kuid esimesel suvel ei peagi üks ploomipoeg veel vilju kandma ja ehk on järgmine kevad mahedama maiga.
Cassioped on puhkenud
Päev jätkub vaha sulatamisega, mõned istutused ja õhtul tuleb koorem küttepuid. Sooja pärast pole nüüd mitu päeva muret. Õhtu on lausa kuum, veame riita umbes poole kogusest.
22.05 Hommikul mõned head tunnid aiaaega, siis teen uutele mummidele kuus pütti abisiirupit ja peale lõunat keeran auto nina Rapla poole. See on väga ilus sõit. Kogu tee vilksavad mööda miljonivaated, sest lehtivad metsad on nii värvirikkad ja uhked. Milda aiavari on vahepeal väga suureks kasvanud ja meenutab vaikiva ja sõltumatu oleku poolest natuke kassi. Milda aias on süvakevad, uurime sinilillelaid, teiste põnevaid tulemisi ja Segasumma Suvila taga kasvavaid karjala kaski. Küll on ilusa ja pahkliku tüvega puu. Kui ma seda valget siidist pahklikku tüve silitan käib vaikne plõks. Kõtt, ei ole mul nii suure taime jaoks ruumi!
Milda paneb kaasa kotitäie aardeid. No ei tulnud ma hamsterdama, kuid on taimi, millele on võimatu ei öelda. Õhtul on potikõnd. Aga õnnelik, selline. :)
23.05 Koguneme Tiia aeda ja lilleralli suundub Triinu juurde. Tee peale jääb Nurga puukool, kuid minu selle suve soovid ja unistused on kõik täitunud ja sellepärast ostan vaid ühe suvikõrvitsataime. Triinu juures on juba suvi. Esimest korda sel kevadel kannatab õues toariietega olla (täpsemalt öeldes, päikse käes, varjus on ikka veel veidi jahe). Silm märkab heldimusega miljoneid täisõies võililli ja nende peal palju mesilasi. Ilm võimaldab korjele minna, jess! :)
Ehk saab see aasta isegi natuke võilillemett...Uba ju selles, et meie mesila jääb triinust 10 km kaugusele ja on üsna samal laiuskraadil.
Triinu titepotila jätab sügava mulje, peaksin ka leitud seemikud potti panema, ehk mõni tahab jne sest endalegi üllatuseks lahkun Triinu juurest idamaguna pojaga (sest see vaatas mulle niisuguse "võtamindkaasa" näoga otsa, et käsi sirutus iseenesest, nojah) ja ega me keegi pole rauast. Ongi liiga vähe suuri lilli mul. :)
Kiidame vanaaegseid püsitulpe. Nad on meie kliimaga kohanenud ja neid ei pea iga aasta välja võtma ega kuivatama. Mõned on õnneks ka minu aias kanna kinnitanud. Need punased, paremal. Esiplaanil on lumilauk.
Aga neid tulpe peaks paljundama ja vahetama. Luban mõttes enda omad sel suvel üles võtta ja laiemale istutada ning vahetuseks ka välja pakkuda.
Juttu jätkuks koogi ja kohvi juures kauemakski, aga meil on aeg tagasi kodu poole minema hakata.
Jälle pimestavalt ilusad kevadmaastikud kahel pool teed.
Kodus on kuum õhtu küttepuudega. Hea naabrinaine tuleb ka appi ja seekord saab asjaga ühele poole.
24.05 Pilves, tuulevaikne, pluss 11. Lehtimine on täies hoos, kuid meie tänava kased paistavad ikka veel läbi. Hea päev aiaposserdusteks, viimane lihv remonditud kivilale, mõned istutused ja peale lõunat tuleb kauaoodatud aiakülaline kaugelt mere äärest.
25.05 Öösel tibutas isegi veidi vihma. Veepärl jänesekapsa lehekurdudes
Meil on ju nii kuivad mullad, et kui nädal aega sadanud pole, siis on kohe põud.
Eiteagi kohe...Suvi, sina või? Varjus pluss 18-20. Üle hulga aja üks linna- ja shoppamise päev. Õhtupoole tegin kasvuhoone seemnekülvidest tühjaks ja istutasin suvikõrvitsa kompostihunnikusse. Soe, nii soe! Kivilad puhkevad jälle õide.
26.05 Laadime võilillejuurijad, kühvlid ja muu naswärgi pagasnikusse ning stardime Tiia poolt kell 7:00. Tagatallu jõuame kella 11 paiku, sest gepsud ja teedevõrk oskavad meid ikkagi enne kohalejõudmist ära eksitada. Väike tervituskohv imemaitsvate võisaiade ja Muhedikupapa kohupiimakoogiga, armsaid tuttavaid nägusid on rõõm näha. Ründame alguses kivilat ja pärast liiliapeenrat. Botaanilises mõttes on üsna huvitav teises aias rohida, hoopis teised taimed, hoopis teised umbrohud, hoopis teine muld. Muld on kõva ja savine, kui poleks hiljuti sadanud, ei saaks mullast midagi kätte. Hamsterdused muidugi ka, sest üsna mitu toredat taimepoega jääb peenras kühvli ette. Õhtuks nopib väsimus talgulised ükshaaval ära. Sööma, hüvastijätukallid ja edasi Muhedikupapa aeda. Imeline vaade orule, värskelt niidetud rohu järgi lõhnavad nõlvad ja toredasti matsutavad kuldkogred tiigis. Mõni väljakaevamine ka, kõik on rahul ja koju sõites pihkab autos tugevasti lavendli järele. Ilus pikk ja töökas päev.
27.05 Istutused, posserdused oma aias. Ikka on veel mõni asi, mis vajab maha panemist. Kõõritan taimekülvide poole, seal on juba vaja varsti pikeerida, õnneks on veel aega. Õhtuks küpseb mõte, et vaja lapsepõlvekodusse sõita ja onule juubeli puhul õnne soovida. Mõeldud - tehtud! :) Käime ära. Puhkusel on ilmatu tore olla, kõike jõuab ja ajapuudust kah ei ole. :)
Maal on juba sääsed kallal. Ega hea kunagi üksi käi, ilusad soojad ilmad toovad ka sääsed välja.
Täna võib nüüd juba öelda, et meie tänava kased on täislehes, eile veel ei olnud. Rekordiliselt jahe mai ikka. Tervitused Tiile, Belgia mägedest toodud kivirikupoeg õitseb. Väärt sort, kannatab päikest ja on madal.
28.05 Istutused, posserdused, kastmine, II kivila lappimine, nüüd on viimaks valmis. Kruusatamised, ümberistutused ja krüsanteemid ka mulda. Tervitused Helenile, õitseb esimest aastat. .)
29.05 Terve verandatäis aiakülalisi. Pole midagi kasulikumat aia jaoks, rohin kahe tunniga hommikul aia üle. Wuh-wuh! Ega muidu poleks viitsinud. Asja käigus hoian hinge kinni, et vanemate tulpide õielehed ometi enne ei pudiseks, sest kolm nädalat õieaega on ühe tulbi jaoks ikka üsna rekordi moodi asi. Priimulad on ju tublid ja värvilised küll, aga tulbirida tõmbab ikka pilgu enda peale. Honeymoon.
Ja veel, millised pitsid! :)
Õrn ülane, sinised ja valged on segunenud ning tulemuseks toredad pooltoonid
30.05 Istutused, posserdused, potistamised. Homme on ju Viljandimaa aiaralli. :)
Kleidisametipriimulast ka üks pilt. Puhas klassika, iga aasta maikuu blogis olemas.
Saturday, May 30, 2020
Friday, May 15, 2020
Lehekuu lehtimine ja muud pongestused
06.05 Metsade raagus võrad on kaetud õhkõrna rohelise nimbusega. Selline just peabki kevad olema: kõigepealt paksult mõnusat vihma, mis kõik janused kastab, siis mõned head pilvealused päevad, et aega rohkem maisse nihutada ja siis sooja ja päikest, kuid mitte väga kuumalt. Eile oli õues päris suve moodi. Muidugi reageerisid ka puud kohe välkkiirelt, öökülma ei olnud ja kaskedele ilmusid hiirekõrvad paari päevaga. Toomingate rohelisest ülemaalitud metsaservad ei domineeri enam, ka kased on lehtimas. Aasta kõige ilusam aeg.
Tulpidest õitsevad mõned algliigid, kaheldav jefersoonia sätib õisi
Aia kõige ilusam lill on puhkenud. Kunagi kui kevadmagunat esimest korda Räpina aiakooli aias nägin, siis ei jõudnud ära imetleda, läksin järgmine päev fotokaga uuesti ja tegin pilti. Missugune ilu!
Nüüd on endal aias ka olemas, kuid kui see lill puhkeb, siis läheks nagu ilmgi väheke valgemaks :)
soldanellid sätivad õisi ja priimulad koos kobarhüatsintide ja kõrgete tulpidega asuvad maastikke üle võtma.
Muscarid on täies ilus
ja veel
ja veel
ja veel
Baleaari pojeng sel aastal ei õitse. Eks kurnas ära see eelmise aasta kaks õit sisuliselt reisi ajal kasvatada ja peale seda naistepäevast kuni suveni pikk potielu.
10.05 Verandapidu koos kõige armsamatega. Õnneks ilmaga siiski vedas. Vahepeal oli päike päris soe. Lapselaps kinkis enda õmmeldud juuksehoidja. See on teksariidest ja väga ilus. :)
11.05 Puhkuse esimene päev. Loomulikult vuhisesin kohe aeda. Pluss 15 ja pilvealune, oli väegade hää. Kõigepealt rändasid viimased paljasjuursed hamsterdused potti või peenrasse, edasi läks asi keerulisemaks, sest taevast hakkas vihma sadama. Suurepärane, kasta polegi vaja. :) Istutasin ka põlvamaa rabarberi maha. Veel paar vangerdust-vingerdust ja majaesise vihmaveetoru alla õnnestus monteerida vihmaveeanum. Kena, nüüd on uus koht kastmisvee ammutamiseks.
Ilm oli hea paras, ainult see vihm segas, käisin kaks korda riideid vahetamas. Viimane kord vaatasin, et huvitav, termomeeter oli 15 pealt pluss 2 peale kukkunud. Mullaveoga ei pane ju tähelegi, et vähe jahedam või mingi ilmauperpall! Aga kui lund sadama hakkas, tulin ära tuppa. Ei tahtnud käru ees libedaga käntsu käia, ei no kena küll, tee või lumememme! Õhtuks läks päris nulli, tere Urr!
12.05. Mulla vedamine jätkub kuid hapuala rajamise käigus tegin täna eesaeda uue kivila. Sipsti ja valmis. :)
Pildi peal on tegelikult alles veel toorik, vaja veel mõned taimed lisada, üleliigne ära koristada ja kõik üle kruusatada, aga hetkel näeb ta välja nii.
Tegelikult päris nii ei olnud, et sipsti, kokku kulus 7 tundi (kivitööd on aeglased, neid peab ju valima), pinnase segamine, istutamine, kastmine, multšimine. Peenhäälestuseks ei saa neid tegevusi enam nimetada, sest kogu krunt näeb välja nagu pommiauk. Uus kivila pole veel päris valmis ja hapuala tagaaias ka mitte. Ise olen häppi.
Härra Tibu väärikus on omaette nähtus. Kuidas, palun!
Metsad on ikka veel hiirekõrvus, sest eilne lumesadu ja muud ilmaüllatused on lehtimise peatanud. Õhtul taas öökülm, tere Urr!
13.05 Kui blogis kirjutada, et 2020 aasta mais sadas üle päeva lund, siis poleks see üldse vale. :) Täna suplevad tulbid jälle lumes. Paistab, et võilillemeest võib tänavu jälle ainult unistada, kuid pajumesi volbripäeval ja vahtramesi emadepäeval olid ka omamoodi ilmaüllatused. Pajumett on korra varem valekärjest mekkida saanud, kuid purkipanekuks oli seda toona liiga vähe. Vahtramett pole varem üldse maitsnud.
Edulugusid ka. Kuna nii mitu katsetust kuradiküünega on untsu läinud, siis sebisin igaks juhuks kevadel teise isendi veel. Kui seda maha istutasin, siis märkasin, et oh õnne, ka esimene on talvitunud ja täiesti vinks-vonks. Nüüd on nii, et seda uuekest siiski ööseks ilma katteta ei julge jätta, liiga palju on ta püsielanikust arengus ees, aga tohutu rõõm, elukoht sobib neile. Viimaks ometi! :)
Sügisel Võhma Juurikal vahetatud väga põnev hübriidtaim talvitus kenasti ja on täitsa elus
14.05 Öösel oli -3. Katan õrnakesi iga öö. Muud suvitajad võibolla kurdavad, et pole rannailma, kuid uskuge, parim temperatuur aiatööde tegemiseks on pluss 9. :) Ega viimasel ajal Sakus rohkem ei antagi.
Priimulatele meeldib. Sel kevadel õitsevad nad pikalt ja mõnuga. Imeline punane hamsterdus küla pealt.
Milda toodud kuulikindla vana sordi külv
Ja veel üks isekülvi omadest. Pikapeale olen hakanud priimulate juures hindama nende püsivust.
Vahel on isekülvi seemikutel ka huvitavad värvid
Täidisõielised on imekaunid kuid pahatihti ei jää nad aias pidama. Suvelillekese Creami võib küll vastupidavuse poolest lausa kuulikindlaks nimetada
Jahedus annab taimedele uskumatult pika õitseaja. Kuigi karukellad ja ülased on veel endiselt täies õies, alustab teises aianurgas tasapisi juba kullerkupp.
Veel karukelli, jahedaga ei veni nad välja vaid õitsevad justnagu kasuka seest
Ilupilte ka, tulp Honeymoon, esimene avaneb
Minu suured lemmikud, valge püvilill
Koerahammastel on stiilitunnetust, milline elegants!
Avastasin, et junodel on väga peen kannikest meenutav lõhn
Eesaia rodod on koos jaapani azaleade ja penstemoniga kenasti uue koha peale kolinud ning üks neljandik hapualast sai valmis, uskumatu, kuidas see dimensioone muudab ja üldse.
Ideaalis peaks kogu kuuskede esine ala olema turbaaed. Saab näha, palju jõuab nelja nädalaga teha, see on ühe nädala töö.
Pokumees tõi eile toreda laua, puhas taaskasutus. Kellegi jaoks üleliigne võib olla teise jaoks kirss tordil. Just see oli meil verandal puudu. :)
15.05 Tohutu mühinaga on see esimene nädal läinud, juba reede käes. Paraku võttis aga entusiasmi maha see, et täna on ka meil järved taevas. Üks tuleb, teine läheb. Daisi ütles hommikul oma pildiloos, et Rae vallas sadas rahest maa valgeks, meil siputas niisama külma vihma ja tuul, see tuleb küll otse jäämägede vahelt.
Väga aeglaselt hakkavad ka teised tulbid oma nägu näitama
Aga nüüd jälle ööseks katteid peale panema, sest juba on pluss 2 kraadi peale langenud ja usaldamatus öösel sigatseva külmataadi vastu on mul juba krooniline, sest viimasel ajal ilma miinusteta ööd olnud ei ole.
Tulpidest õitsevad mõned algliigid, kaheldav jefersoonia sätib õisi
Aia kõige ilusam lill on puhkenud. Kunagi kui kevadmagunat esimest korda Räpina aiakooli aias nägin, siis ei jõudnud ära imetleda, läksin järgmine päev fotokaga uuesti ja tegin pilti. Missugune ilu!
Nüüd on endal aias ka olemas, kuid kui see lill puhkeb, siis läheks nagu ilmgi väheke valgemaks :)
soldanellid sätivad õisi ja priimulad koos kobarhüatsintide ja kõrgete tulpidega asuvad maastikke üle võtma.
Muscarid on täies ilus
ja veel
ja veel
ja veel
Baleaari pojeng sel aastal ei õitse. Eks kurnas ära see eelmise aasta kaks õit sisuliselt reisi ajal kasvatada ja peale seda naistepäevast kuni suveni pikk potielu.
10.05 Verandapidu koos kõige armsamatega. Õnneks ilmaga siiski vedas. Vahepeal oli päike päris soe. Lapselaps kinkis enda õmmeldud juuksehoidja. See on teksariidest ja väga ilus. :)
11.05 Puhkuse esimene päev. Loomulikult vuhisesin kohe aeda. Pluss 15 ja pilvealune, oli väegade hää. Kõigepealt rändasid viimased paljasjuursed hamsterdused potti või peenrasse, edasi läks asi keerulisemaks, sest taevast hakkas vihma sadama. Suurepärane, kasta polegi vaja. :) Istutasin ka põlvamaa rabarberi maha. Veel paar vangerdust-vingerdust ja majaesise vihmaveetoru alla õnnestus monteerida vihmaveeanum. Kena, nüüd on uus koht kastmisvee ammutamiseks.
Ilm oli hea paras, ainult see vihm segas, käisin kaks korda riideid vahetamas. Viimane kord vaatasin, et huvitav, termomeeter oli 15 pealt pluss 2 peale kukkunud. Mullaveoga ei pane ju tähelegi, et vähe jahedam või mingi ilmauperpall! Aga kui lund sadama hakkas, tulin ära tuppa. Ei tahtnud käru ees libedaga käntsu käia, ei no kena küll, tee või lumememme! Õhtuks läks päris nulli, tere Urr!
12.05. Mulla vedamine jätkub kuid hapuala rajamise käigus tegin täna eesaeda uue kivila. Sipsti ja valmis. :)
Pildi peal on tegelikult alles veel toorik, vaja veel mõned taimed lisada, üleliigne ära koristada ja kõik üle kruusatada, aga hetkel näeb ta välja nii.
Tegelikult päris nii ei olnud, et sipsti, kokku kulus 7 tundi (kivitööd on aeglased, neid peab ju valima), pinnase segamine, istutamine, kastmine, multšimine. Peenhäälestuseks ei saa neid tegevusi enam nimetada, sest kogu krunt näeb välja nagu pommiauk. Uus kivila pole veel päris valmis ja hapuala tagaaias ka mitte. Ise olen häppi.
Härra Tibu väärikus on omaette nähtus. Kuidas, palun!
Metsad on ikka veel hiirekõrvus, sest eilne lumesadu ja muud ilmaüllatused on lehtimise peatanud. Õhtul taas öökülm, tere Urr!
13.05 Kui blogis kirjutada, et 2020 aasta mais sadas üle päeva lund, siis poleks see üldse vale. :) Täna suplevad tulbid jälle lumes. Paistab, et võilillemeest võib tänavu jälle ainult unistada, kuid pajumesi volbripäeval ja vahtramesi emadepäeval olid ka omamoodi ilmaüllatused. Pajumett on korra varem valekärjest mekkida saanud, kuid purkipanekuks oli seda toona liiga vähe. Vahtramett pole varem üldse maitsnud.
Edulugusid ka. Kuna nii mitu katsetust kuradiküünega on untsu läinud, siis sebisin igaks juhuks kevadel teise isendi veel. Kui seda maha istutasin, siis märkasin, et oh õnne, ka esimene on talvitunud ja täiesti vinks-vonks. Nüüd on nii, et seda uuekest siiski ööseks ilma katteta ei julge jätta, liiga palju on ta püsielanikust arengus ees, aga tohutu rõõm, elukoht sobib neile. Viimaks ometi! :)
Sügisel Võhma Juurikal vahetatud väga põnev hübriidtaim talvitus kenasti ja on täitsa elus
14.05 Öösel oli -3. Katan õrnakesi iga öö. Muud suvitajad võibolla kurdavad, et pole rannailma, kuid uskuge, parim temperatuur aiatööde tegemiseks on pluss 9. :) Ega viimasel ajal Sakus rohkem ei antagi.
Priimulatele meeldib. Sel kevadel õitsevad nad pikalt ja mõnuga. Imeline punane hamsterdus küla pealt.
Milda toodud kuulikindla vana sordi külv
Ja veel üks isekülvi omadest. Pikapeale olen hakanud priimulate juures hindama nende püsivust.
Vahel on isekülvi seemikutel ka huvitavad värvid
Täidisõielised on imekaunid kuid pahatihti ei jää nad aias pidama. Suvelillekese Creami võib küll vastupidavuse poolest lausa kuulikindlaks nimetada
Jahedus annab taimedele uskumatult pika õitseaja. Kuigi karukellad ja ülased on veel endiselt täies õies, alustab teises aianurgas tasapisi juba kullerkupp.
Veel karukelli, jahedaga ei veni nad välja vaid õitsevad justnagu kasuka seest
Ilupilte ka, tulp Honeymoon, esimene avaneb
Minu suured lemmikud, valge püvilill
Koerahammastel on stiilitunnetust, milline elegants!
Avastasin, et junodel on väga peen kannikest meenutav lõhn
Eesaia rodod on koos jaapani azaleade ja penstemoniga kenasti uue koha peale kolinud ning üks neljandik hapualast sai valmis, uskumatu, kuidas see dimensioone muudab ja üldse.
Ideaalis peaks kogu kuuskede esine ala olema turbaaed. Saab näha, palju jõuab nelja nädalaga teha, see on ühe nädala töö.
Pokumees tõi eile toreda laua, puhas taaskasutus. Kellegi jaoks üleliigne võib olla teise jaoks kirss tordil. Just see oli meil verandal puudu. :)
15.05 Tohutu mühinaga on see esimene nädal läinud, juba reede käes. Paraku võttis aga entusiasmi maha see, et täna on ka meil järved taevas. Üks tuleb, teine läheb. Daisi ütles hommikul oma pildiloos, et Rae vallas sadas rahest maa valgeks, meil siputas niisama külma vihma ja tuul, see tuleb küll otse jäämägede vahelt.
Väga aeglaselt hakkavad ka teised tulbid oma nägu näitama
Aga nüüd jälle ööseks katteid peale panema, sest juba on pluss 2 kraadi peale langenud ja usaldamatus öösel sigatseva külmataadi vastu on mul juba krooniline, sest viimasel ajal ilma miinusteta ööd olnud ei ole.
Friday, May 8, 2020
Sääsejutt
Kui näugamid veel õrnas eas ja koerust täis olid, siis sai neid kasvatatud kindla stsenaariumi järgi: Kõva käteplaks! - vali keeld "EI"!!!- ja-a suss või lõngakera lendas. Viimast muidugi siis kui kahe esimese hoiatuse peale ikka veel soovimatu asjaga edasi tegeleti.
Eelpoolnimetud kasvatusmeetodid tulid igati kasuks ja on meile kenad ja korralikud kassid vorminud.
Lugu ise siis selline, et esimeses kevadjoovastuses (vilus pluss 15) sai ükspäev ülearu palju verandaust lahti hoitud ja tuppa hiilisid esimesed sääsed. Filmi vaatamise ajal tulid nad meile kallale ja nii see sääsejaht lahti läks. Härra Tibu magas oma krundil jalutsis ja kui esimene sääsk langes (PLAKS!!!), kargas Härra Tibu unejahmatuses üles ja vaatas meid nagu vana peps krahv ulakaid uulitsapoisse. No mis!!! Ja neile teeb see veel NALJA!!!
Muidugi me naersime nagu hüäänid, eriti veel tagapõhja teades.
Sai siis kass maha rahustatud ja uuesti oma krundile pätsiks vajutatud, et rahu, maga, maga edasi.
Aga neid sääski ikka oli. Nüüd kass juba teadis, et temal nende plaksudega mingit pistmist ei ole, aga närvidele käis ikka. Refleksid ja üldse, maga siis selliste juures.
Jaht oli vahelduva eduga juba oma pool tunnikest kestnud, viimane sääsk oli eriline vigurlendur ja teda me enam maha ei saanud. Ikka PLAKS!!! ja tühja. Ja uuesti tühja. Kassi kõrvad võpatasid iga plaksu ajal pealaele tagurpidi ja viimaks läks kassiisanda kops üle maksa.
Persse, teate, MULLE igatahes nüüd aitab!
Ja kaapis vihaselt ülakorrusele magama. Kui alumised enam naerda ei kõõksunud, siis pandi film jälle käima ja üksikud plaksud kostsid üsna filmi lõpuni. See sääsk oli ikka eriline vigurlendur sattunud.
Eelpoolnimetud kasvatusmeetodid tulid igati kasuks ja on meile kenad ja korralikud kassid vorminud.
Lugu ise siis selline, et esimeses kevadjoovastuses (vilus pluss 15) sai ükspäev ülearu palju verandaust lahti hoitud ja tuppa hiilisid esimesed sääsed. Filmi vaatamise ajal tulid nad meile kallale ja nii see sääsejaht lahti läks. Härra Tibu magas oma krundil jalutsis ja kui esimene sääsk langes (PLAKS!!!), kargas Härra Tibu unejahmatuses üles ja vaatas meid nagu vana peps krahv ulakaid uulitsapoisse. No mis!!! Ja neile teeb see veel NALJA!!!
Muidugi me naersime nagu hüäänid, eriti veel tagapõhja teades.
Sai siis kass maha rahustatud ja uuesti oma krundile pätsiks vajutatud, et rahu, maga, maga edasi.
Aga neid sääski ikka oli. Nüüd kass juba teadis, et temal nende plaksudega mingit pistmist ei ole, aga närvidele käis ikka. Refleksid ja üldse, maga siis selliste juures.
Jaht oli vahelduva eduga juba oma pool tunnikest kestnud, viimane sääsk oli eriline vigurlendur ja teda me enam maha ei saanud. Ikka PLAKS!!! ja tühja. Ja uuesti tühja. Kassi kõrvad võpatasid iga plaksu ajal pealaele tagurpidi ja viimaks läks kassiisanda kops üle maksa.
Persse, teate, MULLE igatahes nüüd aitab!
Ja kaapis vihaselt ülakorrusele magama. Kui alumised enam naerda ei kõõksunud, siis pandi film jälle käima ja üksikud plaksud kostsid üsna filmi lõpuni. See sääsk oli ikka eriline vigurlendur sattunud.
Tuesday, May 5, 2020
Kärsitud kevadeajad
20.-24.04 Sellel nädalal on ilusad soojad ilmad olnud, ilma öökülmadeta, päiksepaiste ja tuulega (ma ei öelnud, et mahedaga), kuid siiski üle kümne kraadi, millega oleks nii mõnus aias mängida. Talvel on kontoris nelja seina vahel mõnus, kuid kevadel hakkab kripeldama. Arvud lähevad segamini, pilk libiseb silmapiirilt paistvate puuvõrade vahele uitama...taevas on nii helesinine ja päike kuumab. Pluss 14. Siis helistab hea sõber ja küsib mitme labidalehe sügavuselt peaks juuretõkke panema...Selge, kaevab. Küll ikka veab mõnel. Siis helistab teine, kuule kas sa tead, kes paari lillepõõsast tahaks, tradeskantsiat ja siin on veel paar asja. Nonii, see kaevab ka. Vähe aja pärast helistab Laps, et ma olen siin oma aias ja kui sulle meenub homme see jasmiin kaasa võtta, siis on hea. Isegi Laps. Nonii.
FB aalujate foorum on nõnda tühi, et kõliseb. Elementaarne, sellise ilma on lihtsalt patt mitte aias olla. Segan endale ühe paksu ja magusa kakao ja teen näo, et pole see miski patt. Keegi peab ka neid arve siin kirjutama ja.
Vabad päevad algavad ilmade külmenemisega. Ei mingit aednikuparadiisi enam. Hommikud on jahedad ja öökülmad hiilivad ka tagasi. Palju just pole, kuid valvsaks teeb ikka, sest ka -2,5 on öökülm.
Kaks vaba päeva mööduvad niisama logeledes, sest tuul on kõle. Kolmandal päeval teen roosipeenra korda ja avan multšikoti, et katta sellega oma liivmullad, et nii pagana põud ei oleks. Multš on PUNANE. Mita perkele...hinnasildi juures oli kirjutatud, et MUST. Ohkan ja asun multšima, selle tühja asja pärast nüüd Laagrisse sõitma hakata ka ei viitsi. Pole materjali, mis päikses ei pleegiks ja Pokumehe esimest reaktsiooni oleks ka magus näha. Tõmban õhtul kardina eest:"Tadaa!"
Pokumees ütleb "Ei nohh, kui ära keerata, siis vähemalt ilusasti" Ma ise mõtlen ka nii.
30.04 varahommikul öökülm -6,5. Oli teada, et tuleb, aga nii palju ei oodanud. Vaatasin õhtul oma lopsakaid rõõmsaid martagone ja panin neile siis ämbrid pähe. Üks kevadekülm on korra sellise liiga varase "kapsapõõsa" (lopsakas, roheline, 30cm kõrge) ära võtnud. Soojas aianurgas sirgusid nad liiga ruttu ja peale julma öökülma see pesakond enam ei kosunudki. Samas aga üllatas Hemsley käokinga vitaalsus, tal on juba kõrgust, rosett mahlane ja kasvuhoogu täis, kõik see külmus kringliks...ja sulas samamoodi üles nagu poleks midagi olnudki.
Eile sattusin Lapse juurde minnes Kristiinesse. Hoolimata koroonast sibas seal päris palju rahvast, parkimiskohaga oli puhas vedamine. Nagu ikka kevadeti, osteti massiliselt amplitaimi ja suvelilli, kuid oli ka mõni harv püsilillede väljapaneku uurija. Enamikku nimekirjas välja pakutud taimi müügis veel polnud kuid ostsin Bulgaaria karikakra, sinise ilulina ja valge männi beebi Fastigata.
01.05. Mesilamaal oli täna 15 kraadi sooja. Läksin kaasa, et talveks tee jaoks nurmenukke korjata kuid nurmenukud alles tukkusid ja kohalike maastike õietroon kuulus veel täiega ülastele ja sinililledele.
Päikse käes oli puhta suvi, kuid nurga taga selle kõleda tuulega kahekesi jäädes võis aduda, et alles see oli kui meil siin lund sadas.
Nurga puukooli saalid kõndisin ka läbi ja koju kaasa tuli nooruke jaapani lehis Diana. Esimene mai oli selle poolest täiesti harukordne päev, et sai pajumett maitsta. Ilusam oleks võibolla öelda, et ülase või sinilillemesi, aga midagi pole öelda, tugev pajuõie mekk on man.
2.05 Aiamale hakkas nüüd pihta. Ega väga kaugele ei jõudnudki. Alustasin peenraäärte korrigeerimisega ja lõpetasin tulevase hapuala tühjendamisega, kõik see istutamine ja ümberistutamine sujuvalt sinna juurde. Hea tõhus päev oli. Esimesed suhteliselt soojad ilmad ja kõle tuul on ka kadunud, isegi liblikaid lendab. Kuuskede esise peenra asemel laiutab karjäär, kuid pean seda veel õgvendama, et uuesti turba ja muu hea-paremaga täitma saaks hakata.
03.05. Läksin Linnametsa aeda kaema, aga igasugu juurekesi ja tutikesi pandi nii palju kaasa, et kodus muutus aiamale korrapealt poole keerulisemaks. :)
04.05 Võimas aiapäev erinevate puzzletükkide kokkupaneku tähe all. Shirasawa vaher ja kämmalvaher leidsid endale koha. Tegelikult on potikõnd selles mõttes läbi, et kõik uued puud on endale koha leidnud.
Kuna ma olen nii laisk piltide üleslaadija, siis avasin FB-s fotoalbumi. Sinna sai terve kevade korraga üles panna.
Mõned pildid ka, neitsitulp, väike ja sümpaatne
Berberiste toredad kevadkasukad
Ja veel
Priimulad alles alustavad.
Alpi litterhein on ka üks sümpaatne umbrohi.
Turkmeeni tulp õitses aprilli keskel vaid paar päeva, ilmselt sai öökülmadega pihta.
Selle õue kunn villase nõmme-liivatee padjal :)
FB aalujate foorum on nõnda tühi, et kõliseb. Elementaarne, sellise ilma on lihtsalt patt mitte aias olla. Segan endale ühe paksu ja magusa kakao ja teen näo, et pole see miski patt. Keegi peab ka neid arve siin kirjutama ja.
Vabad päevad algavad ilmade külmenemisega. Ei mingit aednikuparadiisi enam. Hommikud on jahedad ja öökülmad hiilivad ka tagasi. Palju just pole, kuid valvsaks teeb ikka, sest ka -2,5 on öökülm.
Kaks vaba päeva mööduvad niisama logeledes, sest tuul on kõle. Kolmandal päeval teen roosipeenra korda ja avan multšikoti, et katta sellega oma liivmullad, et nii pagana põud ei oleks. Multš on PUNANE. Mita perkele...hinnasildi juures oli kirjutatud, et MUST. Ohkan ja asun multšima, selle tühja asja pärast nüüd Laagrisse sõitma hakata ka ei viitsi. Pole materjali, mis päikses ei pleegiks ja Pokumehe esimest reaktsiooni oleks ka magus näha. Tõmban õhtul kardina eest:"Tadaa!"
Pokumees ütleb "Ei nohh, kui ära keerata, siis vähemalt ilusasti" Ma ise mõtlen ka nii.
30.04 varahommikul öökülm -6,5. Oli teada, et tuleb, aga nii palju ei oodanud. Vaatasin õhtul oma lopsakaid rõõmsaid martagone ja panin neile siis ämbrid pähe. Üks kevadekülm on korra sellise liiga varase "kapsapõõsa" (lopsakas, roheline, 30cm kõrge) ära võtnud. Soojas aianurgas sirgusid nad liiga ruttu ja peale julma öökülma see pesakond enam ei kosunudki. Samas aga üllatas Hemsley käokinga vitaalsus, tal on juba kõrgust, rosett mahlane ja kasvuhoogu täis, kõik see külmus kringliks...ja sulas samamoodi üles nagu poleks midagi olnudki.
Eile sattusin Lapse juurde minnes Kristiinesse. Hoolimata koroonast sibas seal päris palju rahvast, parkimiskohaga oli puhas vedamine. Nagu ikka kevadeti, osteti massiliselt amplitaimi ja suvelilli, kuid oli ka mõni harv püsilillede väljapaneku uurija. Enamikku nimekirjas välja pakutud taimi müügis veel polnud kuid ostsin Bulgaaria karikakra, sinise ilulina ja valge männi beebi Fastigata.
01.05. Mesilamaal oli täna 15 kraadi sooja. Läksin kaasa, et talveks tee jaoks nurmenukke korjata kuid nurmenukud alles tukkusid ja kohalike maastike õietroon kuulus veel täiega ülastele ja sinililledele.
Päikse käes oli puhta suvi, kuid nurga taga selle kõleda tuulega kahekesi jäädes võis aduda, et alles see oli kui meil siin lund sadas.
Nurga puukooli saalid kõndisin ka läbi ja koju kaasa tuli nooruke jaapani lehis Diana. Esimene mai oli selle poolest täiesti harukordne päev, et sai pajumett maitsta. Ilusam oleks võibolla öelda, et ülase või sinilillemesi, aga midagi pole öelda, tugev pajuõie mekk on man.
2.05 Aiamale hakkas nüüd pihta. Ega väga kaugele ei jõudnudki. Alustasin peenraäärte korrigeerimisega ja lõpetasin tulevase hapuala tühjendamisega, kõik see istutamine ja ümberistutamine sujuvalt sinna juurde. Hea tõhus päev oli. Esimesed suhteliselt soojad ilmad ja kõle tuul on ka kadunud, isegi liblikaid lendab. Kuuskede esise peenra asemel laiutab karjäär, kuid pean seda veel õgvendama, et uuesti turba ja muu hea-paremaga täitma saaks hakata.
03.05. Läksin Linnametsa aeda kaema, aga igasugu juurekesi ja tutikesi pandi nii palju kaasa, et kodus muutus aiamale korrapealt poole keerulisemaks. :)
04.05 Võimas aiapäev erinevate puzzletükkide kokkupaneku tähe all. Shirasawa vaher ja kämmalvaher leidsid endale koha. Tegelikult on potikõnd selles mõttes läbi, et kõik uued puud on endale koha leidnud.
Kuna ma olen nii laisk piltide üleslaadija, siis avasin FB-s fotoalbumi. Sinna sai terve kevade korraga üles panna.
Mõned pildid ka, neitsitulp, väike ja sümpaatne
Ida-hüatsindid on talvega väga rahul ja lausa pakatavad elujõust, osad tulbid aga vihmase talve tõttu üles ei tulnud. Mädanesid lihtsalt ära.
Baleaari pojeng on elus kuid sel aastal jätab ilmselt õitsemise vahele. Ega mul kiiret ka pole, põhiline on siiski ta ära kodustamine.Berberiste toredad kevadkasukad
Ja veel
Priimulad alles alustavad.
Alpi litterhein on ka üks sümpaatne umbrohi.
Turkmeeni tulp õitses aprilli keskel vaid paar päeva, ilmselt sai öökülmadega pihta.
Subscribe to:
Posts (Atom)