Peale vihmasid on muld nii pehme, mõnus ja paljulubav, augustis võib liigutada iiriseid ja läkski lahti suurem ümbertõstmine. Floksimaimukesed on hakanud kaela kandma ja tahavad aias laiali minna. Selle nimel tuli jälle veidikene "maletada". Vanemad iirised läksid uude kodusse, nende kohad said endale hostad ja hostade kohtadele kolisid uued pilgupüüdjad. Kaua tühjana seisnud platsi paraadpeenra tagaosas täitsid kolm kullerkuppu. Metsikuid ümberkorraldusi on selles aias varemgi olnud. Oojaa, tean hästi seda tunnet, oh, ma olen NII rahul nüüd aegade lõpuni, aga aed, see sunnik elab oma elu ja järgmine suvi kordub kõik uuesti. Nii lihtne see ongi - aia arengut kannustab edasi taimede kasv. Mida paremini kasvavad, seda tihemini mängib aednik malet...st potikõnd, ratsukäigud, vangerdused jms.
Praegu on ruumi päris lahedasti käes. Kohendasin ressursse ümber ja täitsin mõttetult tühjana seisvaid kohti. Vahepeal olid veel reis lapsepõlveradadele, noorema lapse sünna ja lilleralli Neemele.
Mere lähedus on nii võimas ja ilus. Nägime kahte armastusega loodud aeda ja õhtustasime villas kus oli vaade merele.
Sügise hingust on juba päris lähedal tunda, tuuled on jahedamad ja päike ei küta enam nii ühemõtteliselt. Valmivad esimesed ploomid Victorialt. Ploomipuu oma aias on ikka ime. On tõeline luksus minna hommikul aeda ja sirutada käsi võrasse vilja järele, pole see keelatud ega midagi. Pihku kukub jahe matsakas mahlane ploom, pealt on see kujundatud maitsekalt hallikaslilla kuldse varjunditega, seest kollane, magus, lõhnav...mmh! :)
Härra Tibu harjutab õhtuti juba voodisse kolimist kuid kõigel on piir. Mõne aja pärast hiilib kassiisand õue tagasi. Toas on ikka TÄIEGA nõme, vahivad pikalt telekat ja käpivad su kasukat. Saad sa siin sedasi magada või midagi.
Järgmisel nädalavahetusel oli teine ümbertõstmiste laine. Kaevuäärne kant tahtis kohendamist ja osa floksipõõsaid vahetas ka kohta, hostadest rääkimata. Eks sai jälle parem. Lõputu lihvimine, areng, protsess. No kena, kena.
Esmaspäeva õhtul käisime Viimsis Katjal külas, ülihea maitsega rajatud aed. Ja metsikult suurte ja apetiitsete marjadega kuldsõstar. Mulle hakkab tunduma, et ka mul on hullusti seda sõstart vaja. Mõistus, kas sa, palun, tuleksid korraks koju, jah? Eks kevadel siis pistoksa järele, mis muud. :)
Tänavune suvi on neljas floksisuvi ja nende värvide ja vormide arv aias aiva kasvab. Minu positiivne arvamus neist samuti. Esimesed floksid puhkesid meil juuli keskel ja viimased lõpetavad septembri lõpus. Kaks kuud pöörast kirevust. Jah, need värvid mu vist ära tinistasidki. Kui oled harjunud liiliate mahedate toonidega, hostade väljapeetusega ja alpikaljude askeetlikkusega, siis suur erk värvilaik lajatab ikka korralikult keset emotsiooni. Või nende akord. Vahel mõtled - ei saa looduses sellist värvi olemas olla. Aga saab. Selline lugu nende floksidega siis, jah.
Thursday, August 29, 2019
Wednesday, August 28, 2019
Ma tõin sulle.
Hilisõhtu, väljas pimedas saagisid tirtsud ja Pokumees oli arvutisse süvenenud. Õuest tuli mingi kass, silis mööda sääri, Pokumees vaatas, et Bond. No tere, Bond. Ja süvenes uuesti arvutisse. Aga Bond ei läinud sel korral mitte kööki sööma nagu tavaliselt vaid kukkus peremehe ümber askeldama. Kord silis sääri, kord puksis peaga, ise lõi hästi valjult nurru. Mis toimub?!? mõtles Pokumees, kuidagi väga palju kassi oli tema ümber. Ok, Tibu läheb läbi halli kivi kui tahab midagi saada, aga Bondil ei ole see ju kombeks...Sibelemine jätkus ja asi oli enam kui kahtlane. "Kuule, kassikene, mis toimub?"...vaatas peremees viimaks laua alla. !!!
Tema sussininade vahele oli topitud igavene jurakas hiir ja Bondi silmad särasid laualambi valgel nagu kalliskivid.
Tema sussininade vahele oli topitud igavene jurakas hiir ja Bondi silmad särasid laualambi valgel nagu kalliskivid.
Sunday, August 18, 2019
August on nagu kiirrong
Jõuad vaevalt ümber pöörata kui enamik augustist juba läbi on.
Augusti alguses oli ühel vihmavahepäeval mõnus piknik Paldiskis ja e uue auto testimine. Mnjaa, tehnika areneb ikka peadpööritava kiirusega. Enim meeldis mulle see moment kui auto käskis juhil KOHE! käed roolile panna.:)
10.08. Veepuudus aias ei ole enam probleem, pigem juhtuvad sellised asjad, mida põua ajal muinasjutuks võis lugeda, et jääd poodi minnes vihma kätte või paned enne sadu pesu välja. Taevas ei tarvitse hetkel ühtegi vihmapilve olla, aga kui kõik üles saad riputatud, siis ilmub kohe üks käbe pilv ja kallab, kallab... ja mis seal enam...
Uinuda on vihmapiiskade saatel muidugi mõnus. Ilmajaam nädalavahetuseks ka justnagu erilist vihma ei luba. Oo, minu vabad päevad lillede ja liblikate seltsis...Aga laupäeva hommikul ärgata, mõelda veel uniselt, et mida täna aias kõik teha võiks, kuid taustaheliks selline ikkagi nagu mingi segav hääl ja siis äratundmine, et aa, Vihm, sina. Ok, male asemel siis täna mudamale.
Augusti teisel nädalavahetusel oli natuke hamsterdamist, tulid kaks tikrisorti ja floks `Magic Blue` ja uusi huvitavaid kivilakribusid.
14.08 Hommikuse kivilakribude istutamise ajal sadas kaks hoovihma kuklasse. Esimene kastis õrnalt ja möödus, teine tegi juba selja märjaks. Kas ei saaks hetkegi enam niisutuseta...
15.08. Imelik päev. Sadaski ainult hommikul ja pärast oli ilus ilm. Ootan nädalavahetust, et teeprojekt ära lõpetada. Edaspidi eesaias enam muru ei ole, või no mis muru - teelehti, võilille, aruheina ja kirburohtu. Entroopia asendub teega. Ühtlasi on see ka hea viis killustikukastidest lahti saamiseks. Mitu kärbest...Viimane aeg oleks ka iiriseid soputada. August juba poole peal ja sügis vahib aknast sisse.
16.08 Tegus reede (hommikune plaan) keeras sujuvalt bambusse. No ei olnud minust ei seda ega teist. Tulin töölt koju ja keerasin magama. Õhtul näpsisin enne pimedat veidi äraõitsenud pealseid, korjasin laguunisinise tee jaoks õisi ja püüdsin oma aeda ära tunda. Kui pole vihmade ajal rohinud, siis on mõnes kohas suhteliselt jungel.
Aga floksid soojendavad jätkuvalt südant. Eden`s Smile
Kogematane ilupilt Dancing Giraffega
Nahodka, kena, tugev ja roosa
Magic Blue
Golden Mine
Elisabeth
Kui vihma ei saja näeb floksipeenar päris kena ja kohev välja
ja veel
Svatogar, tugeva varrega sort, ilus erk värv. tervitused Annale! :)
Tervitused Sirjele, tundmatu kuid üks efektsemaid flokse aias. :)
Mõned alles ärkavad. Ilus värvigamma Nicky (parempoolseim) ja kahe tundmatuga.
Roniv käoking elab oma keerulist elu, väga võluv tegelane.
Sempervivella sedoides
Õhtune pilt veranda eest. Varretu kuningakepp on õhtuks valmis sebinud ei tea mitmesajanda õie sel suvel ja Härra Tibu saba jäi ka pildile.
Tömp-punanupp on tänavu kuidagi eriti elujõuline ja trügib iga pildi peale
Alatiõitsev Flora Danica
Augusti alguses oli ühel vihmavahepäeval mõnus piknik Paldiskis ja e uue auto testimine. Mnjaa, tehnika areneb ikka peadpööritava kiirusega. Enim meeldis mulle see moment kui auto käskis juhil KOHE! käed roolile panna.:)
10.08. Veepuudus aias ei ole enam probleem, pigem juhtuvad sellised asjad, mida põua ajal muinasjutuks võis lugeda, et jääd poodi minnes vihma kätte või paned enne sadu pesu välja. Taevas ei tarvitse hetkel ühtegi vihmapilve olla, aga kui kõik üles saad riputatud, siis ilmub kohe üks käbe pilv ja kallab, kallab... ja mis seal enam...
Uinuda on vihmapiiskade saatel muidugi mõnus. Ilmajaam nädalavahetuseks ka justnagu erilist vihma ei luba. Oo, minu vabad päevad lillede ja liblikate seltsis...Aga laupäeva hommikul ärgata, mõelda veel uniselt, et mida täna aias kõik teha võiks, kuid taustaheliks selline ikkagi nagu mingi segav hääl ja siis äratundmine, et aa, Vihm, sina. Ok, male asemel siis täna mudamale.
Augusti teisel nädalavahetusel oli natuke hamsterdamist, tulid kaks tikrisorti ja floks `Magic Blue` ja uusi huvitavaid kivilakribusid.
14.08 Hommikuse kivilakribude istutamise ajal sadas kaks hoovihma kuklasse. Esimene kastis õrnalt ja möödus, teine tegi juba selja märjaks. Kas ei saaks hetkegi enam niisutuseta...
15.08. Imelik päev. Sadaski ainult hommikul ja pärast oli ilus ilm. Ootan nädalavahetust, et teeprojekt ära lõpetada. Edaspidi eesaias enam muru ei ole, või no mis muru - teelehti, võilille, aruheina ja kirburohtu. Entroopia asendub teega. Ühtlasi on see ka hea viis killustikukastidest lahti saamiseks. Mitu kärbest...Viimane aeg oleks ka iiriseid soputada. August juba poole peal ja sügis vahib aknast sisse.
16.08 Tegus reede (hommikune plaan) keeras sujuvalt bambusse. No ei olnud minust ei seda ega teist. Tulin töölt koju ja keerasin magama. Õhtul näpsisin enne pimedat veidi äraõitsenud pealseid, korjasin laguunisinise tee jaoks õisi ja püüdsin oma aeda ära tunda. Kui pole vihmade ajal rohinud, siis on mõnes kohas suhteliselt jungel.
Aga floksid soojendavad jätkuvalt südant. Eden`s Smile
Kogematane ilupilt Dancing Giraffega
Nahodka, kena, tugev ja roosa
Magic Blue
Golden Mine
Elisabeth
Kui vihma ei saja näeb floksipeenar päris kena ja kohev välja
ja veel
Svatogar, tugeva varrega sort, ilus erk värv. tervitused Annale! :)
Tervitused Sirjele, tundmatu kuid üks efektsemaid flokse aias. :)
Mõned alles ärkavad. Ilus värvigamma Nicky (parempoolseim) ja kahe tundmatuga.
Roniv käoking elab oma keerulist elu, väga võluv tegelane.
Sempervivella sedoides
Õhtune pilt veranda eest. Varretu kuningakepp on õhtuks valmis sebinud ei tea mitmesajanda õie sel suvel ja Härra Tibu saba jäi ka pildile.
Tömp-punanupp on tänavu kuidagi eriti elujõuline ja trügib iga pildi peale
Alatiõitsev Flora Danica
Friday, August 9, 2019
August aias
Õhus on kargust. Tegelikult oli sellel suvel õhus mõnevõrra kargust ka juunis ja juulis, kuid augustisse sobib see lihtsalt rohkem. Kargus on mõnus. Pole vaja päikesepaiste eest tuppa pageda, kannatab keset päevagi päikse käes olla. Ja istutada. No muidugi istutada, sest kokkutuleku kastid seisavad ikka veel viludas ja ootavad, et keegi nendega tegeleks. :)
Pühapäeval siis istutasingi. Minu aias on ikka paras huumor kui midagi lõpuks maha saad. Kirjeldan istutusahelat mis oli vajalik ühe ägeda väljanägemisega valgele liiliale väärilise pesakoha leidmiseks.
1. Võtsin viimase suure pruuni helmikpöörise üles ja viisin naabrinaisele
2. Nihutasin vaates pisut valel kohal oleva Delavayi ängelheina ühe positsiooni võrra vasakule.
3. Nüüd vabanes tema kõrval koht kahele ängelheinale, mis olid hajameelselt pistetud paraadpeenrasse hostade vahele. Tagaplaanil oleksid nende õied palju ägedam vaatepilt.
4. Hostade vahele läks hoopis sinise roosi kõrvalt suur pesa jõulist kollast liiliat, et ka paraadpeenras oleks midagi vaadata, sest sellest liiliast on võimatu mööda vaadata.
5. Hinnaline plats sinise roosi kõrval kuulus nüüd Helve võrratule valgele liiliale ja sinna komposti sisse tema läks.
Vihma tuli reede õhtul, kuid hoolimata korralikust sajust, on muld kamara all täiesti kuiv. Ilmselt peab tulevikus hakkama hoogsalt multshi kasutama vms.Vihma lubatakse, aga seda ei tule. Vähemalt nii palju küll mitte kui vaja oleks.
Järgmine vihm saabus 06.08 hommikul.
Ja sadaski terve päeva. Ei usu õnne. Tuli igasugust vihma. Küll padukat, hiljem pauguga padukat ja õhtu saabus viisaka vihmarabinaga. Kui aia kõige niiskemas kohas vana suur lursslill juba kuivama hakkab, siis on asjad hullusti. Panin vihmale lisaks talle veel neli ämbrit lisavett, aga üks võsu jäi sellegipoolest norutama.
Istusin verandal ja nautisin niiskust ja vihmasabinat nagu mingi va hosta. No küll oli hea. :)
Sadu jätkus öösel.
07.08. Hommikul olid flokside pead vihmast segi aetud ja pildistada polnud midagi.
Istutasin hoopis ploomipuu maha. Õhtul kodus maandudes oli esimene asi minna floksipeenrasse kõõluma. Uued näod lähevad õide, nii põnev ju. :)
08.08 Lõpuks ometi sai mõne lille pildi peale. Vihm oli aias imet teinud. Viimasel ajal lehtedele ilmunud kahkjas jume oli asendunud rammusa džunglirohelisega ja roosid peavad pikalt õieplaani.
Aga kui kord sadama hakanud, ei siis enam pidama saa. Päeval tuli linnas eriti hullu paduvihma ja müristas. Läbi akna oli seda täitsa ok vaadata. Peale põhjani läbikuivamist on igasugune vihm teretulnud.
Üks ilusamaid hostasid, `Curly Fries`. Muidu on ta tagasihoidlikum, kuid iga hosta rõõmustab kui kevadel komposti juure ümber siblida.
Tömp-punanupp tuli mu aeda 10 aastat tagasi. Olen iga aasta mõne taime ära andnud, kuid ikka tõuseb ta nagu fööniks tuhast. Tema ainsaks miinuseks on see, et ta kipub lamanduma. Poolkogemata leidsin talle ka sobiva toestusviisi. Viimane päevakoerapõõsas jääb igatahes aeda. Et kuna ma niikuinii temast lahti ei saa, siis targem annab järele. :)
Päevakoerad on ilusad ja mitte just väikesed. Ning otseloomulikult roosad.
Chicago Sunrise on meil ainuke tavaline päevaliilia. Aga tema värv räägib enda eest.
Ilupilt "kolme õega"
Liiliad
Skinwalker
Augustine õuepilt
Käoking ronib mööda seina, nüüd on õitsema ka hakanud, väga tore tegelane. :)
Delawayi ängelhein on üle mõistuse kõrge ja köögiaknast näeb välja vaid läbi roosa udu.
Teiselt poolt ka
Tavaliselt jääb hiid-päevalill juba kevadest saadik unarusse ja on muudki teha kui teda toestada või põuaga kasta, kuid kui vaevaks võtta, siis ta, sunnik, on ikka ilus küll.
Tikriplats, ääretu ja lai. Uskumatu, eksole? Minuarust ka. :)
Uued floksisordid avavad õisi. Cool Water
Sweet Summer Fantasy
Raving Beauty on ka Nickyst tumedam
Light Blue, tervitused Helvele! :)
Violetta Gloriosa meenutab Gzheli, kuid õitseb ligi kuu aega hiljem.
Pinky Hill on ainulaadselt maheroosa. Kahjuks sai pilt udune.
Monica Lynden Bell on ülikõrge
Nimetu imeilus heleroosa alles alustab õitsemist.
Franz Shubert
Kui hosta õitseb ilusasti Fire And Ice
Siniste flokside pildistamisel on valgus oluline
Sweet Summer Ocean on sellel pildil üsna sinine sattunud
Blue Paradise sai vihmast hullusti räsida
Pühapäeval siis istutasingi. Minu aias on ikka paras huumor kui midagi lõpuks maha saad. Kirjeldan istutusahelat mis oli vajalik ühe ägeda väljanägemisega valgele liiliale väärilise pesakoha leidmiseks.
1. Võtsin viimase suure pruuni helmikpöörise üles ja viisin naabrinaisele
2. Nihutasin vaates pisut valel kohal oleva Delavayi ängelheina ühe positsiooni võrra vasakule.
3. Nüüd vabanes tema kõrval koht kahele ängelheinale, mis olid hajameelselt pistetud paraadpeenrasse hostade vahele. Tagaplaanil oleksid nende õied palju ägedam vaatepilt.
4. Hostade vahele läks hoopis sinise roosi kõrvalt suur pesa jõulist kollast liiliat, et ka paraadpeenras oleks midagi vaadata, sest sellest liiliast on võimatu mööda vaadata.
5. Hinnaline plats sinise roosi kõrval kuulus nüüd Helve võrratule valgele liiliale ja sinna komposti sisse tema läks.
Vihma tuli reede õhtul, kuid hoolimata korralikust sajust, on muld kamara all täiesti kuiv. Ilmselt peab tulevikus hakkama hoogsalt multshi kasutama vms.Vihma lubatakse, aga seda ei tule. Vähemalt nii palju küll mitte kui vaja oleks.
Järgmine vihm saabus 06.08 hommikul.
Ja sadaski terve päeva. Ei usu õnne. Tuli igasugust vihma. Küll padukat, hiljem pauguga padukat ja õhtu saabus viisaka vihmarabinaga. Kui aia kõige niiskemas kohas vana suur lursslill juba kuivama hakkab, siis on asjad hullusti. Panin vihmale lisaks talle veel neli ämbrit lisavett, aga üks võsu jäi sellegipoolest norutama.
Istusin verandal ja nautisin niiskust ja vihmasabinat nagu mingi va hosta. No küll oli hea. :)
Sadu jätkus öösel.
07.08. Hommikul olid flokside pead vihmast segi aetud ja pildistada polnud midagi.
Istutasin hoopis ploomipuu maha. Õhtul kodus maandudes oli esimene asi minna floksipeenrasse kõõluma. Uued näod lähevad õide, nii põnev ju. :)
08.08 Lõpuks ometi sai mõne lille pildi peale. Vihm oli aias imet teinud. Viimasel ajal lehtedele ilmunud kahkjas jume oli asendunud rammusa džunglirohelisega ja roosid peavad pikalt õieplaani.
Aga kui kord sadama hakanud, ei siis enam pidama saa. Päeval tuli linnas eriti hullu paduvihma ja müristas. Läbi akna oli seda täitsa ok vaadata. Peale põhjani läbikuivamist on igasugune vihm teretulnud.
Üks ilusamaid hostasid, `Curly Fries`. Muidu on ta tagasihoidlikum, kuid iga hosta rõõmustab kui kevadel komposti juure ümber siblida.
Tömp-punanupp tuli mu aeda 10 aastat tagasi. Olen iga aasta mõne taime ära andnud, kuid ikka tõuseb ta nagu fööniks tuhast. Tema ainsaks miinuseks on see, et ta kipub lamanduma. Poolkogemata leidsin talle ka sobiva toestusviisi. Viimane päevakoerapõõsas jääb igatahes aeda. Et kuna ma niikuinii temast lahti ei saa, siis targem annab järele. :)
Päevakoerad on ilusad ja mitte just väikesed. Ning otseloomulikult roosad.
Chicago Sunrise on meil ainuke tavaline päevaliilia. Aga tema värv räägib enda eest.
Ilupilt "kolme õega"
Liiliad
Skinwalker
Augustine õuepilt
Käoking ronib mööda seina, nüüd on õitsema ka hakanud, väga tore tegelane. :)
Delawayi ängelhein on üle mõistuse kõrge ja köögiaknast näeb välja vaid läbi roosa udu.
Teiselt poolt ka
Tavaliselt jääb hiid-päevalill juba kevadest saadik unarusse ja on muudki teha kui teda toestada või põuaga kasta, kuid kui vaevaks võtta, siis ta, sunnik, on ikka ilus küll.
Tikriplats, ääretu ja lai. Uskumatu, eksole? Minuarust ka. :)
Uued floksisordid avavad õisi. Cool Water
Sweet Summer Fantasy
Raving Beauty on ka Nickyst tumedam
Light Blue, tervitused Helvele! :)
Violetta Gloriosa meenutab Gzheli, kuid õitseb ligi kuu aega hiljem.
Pinky Hill on ainulaadselt maheroosa. Kahjuks sai pilt udune.
Monica Lynden Bell on ülikõrge
Nimetu imeilus heleroosa alles alustab õitsemist.
Franz Shubert
Kui hosta õitseb ilusasti Fire And Ice
Siniste flokside pildistamisel on valgus oluline
Sweet Summer Ocean on sellel pildil üsna sinine sattunud
Blue Paradise sai vihmast hullusti räsida
Thursday, August 1, 2019
Hoogne juulilõpp
Suve tippsündmus, aalujate kokkutulek, oli tänavu Eve juures. Mõnus pikk päev heade ilusate inimeste seltsis. Väike hamsterdus Aiasõbras, aiaekskursioonid ja taimevahetus.
Nii palju oli sebimist, et paduvalavat ilma ei pannud isegi tähele.
Kodus, järgmisel päeval, sündis selle suve soojarekord - +30,8 varjus. Vat siis küll enam õue ei kiskunud. Kastsin uuekesed ära ja varjusin jutukaga terveks päevaks tuppa. No oli ikka hea soe ilm küll, õu särtsus kui õhtul kastsin. :)
Kõik liiliad, kes eelmisel suvel siestat pidasid, on maa seest välja roninud. Aasia liiliad hakkavad lõpetama, aga neid tuleb veel ja veel. Sest kohe avanevad trompetid ja veidi hiljem OT hübriidid.
Kuigi enamik liiliaid on kollased, mõni valge ja oranz ka sekka, jääb aia üldmulje liiliate õitsemise ajal siiski tsipake kirju. Värvid, mis ei taha tükk aega silma vikerkestalt lahkuda jne. Ma olen saanud koolituse, et rooside ja liiliate kokku istutamine on üldtunnustatud suur patt, aga kui ruumikitsikuse tõttu reegleid rikkuda, siis näeb see tegelikkuses täitsa põnev välja. Rooside vahel kasvavad pojengipõõsad. Nemad õitsesid juba juunis ära. Praegu on nad ilusad rohelised saarekesed. Hetkel domineerivad liiliad, nad näitavad oma suuri kirevaid õisi ja lahkuvad siis ükshaaval lavalt. Roosid liiliate vahel mõjuvad samuti nagu rohelised rahustavad saared. Kui just mõnel pole jälle õieisu peale tulnud. Nad koguvad jõudu, kasvatavad varsi ja pungi, vahel siis avaneb mõni ime, seda saab vaadata teisi tähele panemata. Roos on kuidagi teistmoodi lill. Erilisem, pikaldasem ja keerulisem. Ma tean kõigi nende aroome ja olemisi. Ja kui liiliad oma lihtsuse ja värvidega on ammu unustatud, õitsevad roosid ikka edasi. Mõni neist lausa sügiskülmadeni välja.
Aga veel on ju ämblikõielised päevaliiliad. Spinnaker, minu arm...:)
Curly Cinnamon Windmill
Dancing Giraffe
Spinnaker troonib koos floks Gzel`iga. Nad õitsevad ühel ajal ja sobivad hästi kokku.
Roosid elavad suves tasapisi oma elu. Nende aeda toomine oli suurepärane otsus. Alates juunikuust on alati mingit imet oodata. Imed puhkevad, närbuvad ja oh, imet, jälle on lehtede varjust uued pontsakad õiepungad ootamas.
Allergilistele pruutidele aretatud lõhnatu ja kauakestev ilu - Wedding Piano
Aniisilõhnaline ambroosia Sunny Beach :)
Uus ja kauatahetud Novalis. On ikka värv. :)
Vastupidav ja vitaalne Flora Danica
Mustjaspunane Barcarole
Lihtsalt ilus Dorrit
Ükshaaval alustavad foksid, kena varane sinine Sweet Summer Ocean
Habras Miss Jill
Kauatahetud Anne. Pooltoon valge ja roosa vahel.
Mõnus sügav tumepunane Raving Beauty, tervitused Annale Soomest! :)
Liatrised sobivad hästi rooside vahele. Ei mingit pattu. :)
Kui suurte lillede pealt silma ära saab, siis peenras on ka rohujuuretasandil sündmusi, tume maohabe õitseb
Suureks sündmuseks pisikese Futulandi ajaloos võib lugeda ka seda, et Pokumees lammutas vana katusealuse ära ja seal on nüüd ruumi ühe ploomi, kahe tikri ja valge sõstra jaoks. Ploomi nimi on `Ontario`.
Juuli läks nii kiiresti mööda, et saba vaid korra vilksatas ja oligi kõik.
Üks juulinali ka: Eile oli suur rohutirts päeval tuppa hiilinud ja kössitas toas kardinapuu peal. Kui see elukas õhtuhämaras viiuliloo lahti lõi, siis hakkasid aknaklaasid klirisema, nii vali oli see hääl. Telekas pandi pausi peale, tükk aega otsimist ja mehike oli käes ning lendas jugapuu otsa. Mingu lärmaku seal. August tõi kaasa hommikuse karguse.
Subscribe to:
Posts (Atom)