Öösel sadas pisut. Nii suur sündmus, et sellest peab lausa kirjutama.:)
Mingist hetkest alates läheb aias nii kuivaks, et kastekannust enam ei piisa. Eile vihmutasin voolikuga hea tükk aega, et kõik korralikult vett saaksid, aga õhtuks polnud sest suurt midagi järel. Päike ja tuul kuivatasid niiskuse kiiresti olematuks.
Täna on meie selle suve soojarekord - 32,8.
Floksid õitsevad võimsalt. Kuidagi järsku väga palju erksaid värve.
Härra Tibu tuli tuppa magama, ikkagi tervelt neli kraadi jahedam. Kahju, et kasse vees jahutada ei saa. Võtsin Härra Tibu sülle, loomake lebas täiesti lõdvestunult kätel ja kõõritas mulle laugude alt otsa vaadata, et mis siis nüüd? Kastaks käppigi, ah? Kallutasin näugami jaheda kastmisvee tünni kohale, sekundi murdosa jooksul tekkis Härra Tibule umbes kümme tugevat jalga, mis kõik vihmaveenõu äärtele laksatasid ja loomake vaatas mulle sellise näoga otsa, et piinlik hakkas. Sa tahtsid mind SINNA panna! Teeme käpad märjaks, pärast saad aru kui hea lahe olla on. Haha, ei no TÕEpoolest HA-HA! Ja ta lahkus sündmuskohalt täpselt nii väärikalt nagu ühele üheksa aastasele kassile sobiv ja viisipärane on.
Sunday, July 29, 2018
Friday, July 27, 2018
Kuum
Vist juba kolmas nädal läheb jälle aiakastmise tähe all. Ja kogu aeg on ikka hea soe. :)
Õnneks annavad hommikud ja õhtud veidi hõlpu. Mis on sellise erakordselt sooja ja päikselise suvega siis teistmoodi? Päris palju pisiasju: Iga päev peab kastma ja umbrohtu on vähe, Siilkübarad, mis Saku laiuskraadil eriti kasvada ei teha, on oma kidura eluviisi minetanud ja uskumatud mõõtmed omandanud. Ilmselt sobisid neile ülihästi nii talv, kevad kui ka suvi. Liiliatele ei sobinud sügis ja talv, kuid suvi näikse neile väga meeldivat. Roosid on täiesti häppid, selline soe roosidele sobib, epimeediumitele ka, kurgipeenras toimub tormiline progress ja õuetomatid hakkavad valmima.
Istutamiste osas pole ma sel suvek kordagi paastunud. Põud ei loe midagi. Kui niikuinii peab iga päev kastma, siis kastan parem neid, mis juurduvad. Ja juurduvad päris hästi. Mesilastele meeldib ka päike. Nad on hullud töörügajad. Viimane mesi on tume, vedel ja maheda maitsega.
Veidi muudatusi ka: võnk-pärgenelas kolis vahevärava kõrvalt minema, asemele panin punaseõielise ebaküdoonia ning aed muutub aina roosilisemaks - näiteks murulaugud kolivad veranda eest mujale ja nende asemele asuvad kaks Psychet.
Pisut kõbisin ka astilbepaigutust paraadpeenras ja tõin imelise kerakelluka ettepoole, sest gigantomaaniat põdeva Sunpoweri tagant ei ole enam midagi näha. Samas ei taha teda väga häirida ka, sest see on ilus mida ta teeb.
Aeg on väga ruttu läinud. Suvi on ikka selline pigem tegude aeg. Eelmine reede lõin aia läikima, harjumaakad käisid reedel külas. Oli tõeliselt mõnus õhtupoolik ja miski ei mõju aiale paremini kui ca kolme tunni pärast laekuvad aiakülalised.:)
Julgesin üle hulga aja isegi tagaaia roosipeenra kallale minna, seal olid dzunglistumise seisukohast keerulised olud tekkimas. Ja samas sündis otsus, et puispojeng kolib kuskile ära kus tal on rohkem ruumi. Uus omanik on ka juba olemas.
Aga loodus tühja kohta ei salli ja hea sõber tõi ämbritäie Festiva Maxima juurikaid. Lapsepõlvenostalgia pojeng. Seda lihtsalt peab aias olema. Ju.
Muidu möödub elu kastmise, vurritamise ja vihmaootuse tähe all. Vihmasid on isegi kuulda olnud, aga ikka sedasi umbes 20 km kaugusel. Millal vihm Sakku jõuab, ei tea isegi ilmaennustajad. Aga kastekann mul ju on ja vett tuleb ka seina seest. Viimati olevat nii kuum suvi olnud 1933. aastal.
Eile oli meil aias siil. Panime veenõu välja ja kassikonservi ka. Bond vaatas nagu imeasja (lähedalt) kui siil matsutades astilbede vahel einet võttis.
Õnneks annavad hommikud ja õhtud veidi hõlpu. Mis on sellise erakordselt sooja ja päikselise suvega siis teistmoodi? Päris palju pisiasju: Iga päev peab kastma ja umbrohtu on vähe, Siilkübarad, mis Saku laiuskraadil eriti kasvada ei teha, on oma kidura eluviisi minetanud ja uskumatud mõõtmed omandanud. Ilmselt sobisid neile ülihästi nii talv, kevad kui ka suvi. Liiliatele ei sobinud sügis ja talv, kuid suvi näikse neile väga meeldivat. Roosid on täiesti häppid, selline soe roosidele sobib, epimeediumitele ka, kurgipeenras toimub tormiline progress ja õuetomatid hakkavad valmima.
Istutamiste osas pole ma sel suvek kordagi paastunud. Põud ei loe midagi. Kui niikuinii peab iga päev kastma, siis kastan parem neid, mis juurduvad. Ja juurduvad päris hästi. Mesilastele meeldib ka päike. Nad on hullud töörügajad. Viimane mesi on tume, vedel ja maheda maitsega.
Veidi muudatusi ka: võnk-pärgenelas kolis vahevärava kõrvalt minema, asemele panin punaseõielise ebaküdoonia ning aed muutub aina roosilisemaks - näiteks murulaugud kolivad veranda eest mujale ja nende asemele asuvad kaks Psychet.
Pisut kõbisin ka astilbepaigutust paraadpeenras ja tõin imelise kerakelluka ettepoole, sest gigantomaaniat põdeva Sunpoweri tagant ei ole enam midagi näha. Samas ei taha teda väga häirida ka, sest see on ilus mida ta teeb.
Aeg on väga ruttu läinud. Suvi on ikka selline pigem tegude aeg. Eelmine reede lõin aia läikima, harjumaakad käisid reedel külas. Oli tõeliselt mõnus õhtupoolik ja miski ei mõju aiale paremini kui ca kolme tunni pärast laekuvad aiakülalised.:)
Julgesin üle hulga aja isegi tagaaia roosipeenra kallale minna, seal olid dzunglistumise seisukohast keerulised olud tekkimas. Ja samas sündis otsus, et puispojeng kolib kuskile ära kus tal on rohkem ruumi. Uus omanik on ka juba olemas.
Aga loodus tühja kohta ei salli ja hea sõber tõi ämbritäie Festiva Maxima juurikaid. Lapsepõlvenostalgia pojeng. Seda lihtsalt peab aias olema. Ju.
Muidu möödub elu kastmise, vurritamise ja vihmaootuse tähe all. Vihmasid on isegi kuulda olnud, aga ikka sedasi umbes 20 km kaugusel. Millal vihm Sakku jõuab, ei tea isegi ilmaennustajad. Aga kastekann mul ju on ja vett tuleb ka seina seest. Viimati olevat nii kuum suvi olnud 1933. aastal.
Eile oli meil aias siil. Panime veenõu välja ja kassikonservi ka. Bond vaatas nagu imeasja (lähedalt) kui siil matsutades astilbede vahel einet võttis.
Monday, July 23, 2018
Juuli värvid
Üks on igatahes kindel. Juulis on sama vähe aega kui juunis. Peale õndsaid vihmanädalaid kippus aed rohtu minema, kuid praegu on taas põud. Kastan teist nädalat. Olude sunnil tuli astilbede seas ümberistutusi teha ning siis veendusin, et vahepealsed vihmad pole kuigi sügavale ulatunud, muld on kuni põhjani tuhkkuiv. Ega see muigugi ümberistutusi seganud, lihtsalt rohkem veetassimist, muud midagi. Praegu küpsetab jälle korralikult. Päevased temperatuurid on pluss 27, 28, 29. Midagi asjalikku teha saab vaid hommikul või õhtul. Põhiliselt siis kasta. :) Päeval on siesta. Selline soe suvi. Näis kui`s talv saab olema. Aga aiapilte ka.
Paraadpeenra viimane siberi iiris.
Tradeskantsia `Sweet Kate`
Kuslapuu minivariant kivilas
Bond ja juuliilu
Kuna Bondile meeldib aiatiiru ajal sabas käia, siis jääb ta tihti pildile.
Moosikott, mitte kass. :)
Aga aeda ikka tulin ma pildistama, lemmikvõte kivilast
Robusta võttis tuurid üles juulis. Issand ise teab kui kõrgeks ta kasvab, sest praegu on ta alles noor taimeke.
Jälle kass jalus. :) Kuidas võib mõni ometi NII süsimust olla?
Klantspilt liiga suurte hostade, liiga madalate (põua tõttu) valgete astilbede ja täitsa paraja sinise kerakellukaga.
Sweet Kate teeb oma õied lahti ainult päeval.
Uus roos Sunny Beach, pööraselt huvitava ja ebaroosiliku lõhnaga.
Dancing Giraffe hakkas õitsema. Ämblikõielistel lihtsalt ON oma lummus.
Pskeemi lauk on imeilusa õiega
Spinnaker
Aedfloks Gzel
Ja kaks kaunist kõrvuti.
Paraadpeenra viimane siberi iiris.
Tradeskantsia `Sweet Kate`
Kuslapuu minivariant kivilas
Bond ja juuliilu
Kuna Bondile meeldib aiatiiru ajal sabas käia, siis jääb ta tihti pildile.
Moosikott, mitte kass. :)
Aga aeda ikka tulin ma pildistama, lemmikvõte kivilast
Robusta võttis tuurid üles juulis. Issand ise teab kui kõrgeks ta kasvab, sest praegu on ta alles noor taimeke.
Klantspilt liiga suurte hostade, liiga madalate (põua tõttu) valgete astilbede ja täitsa paraja sinise kerakellukaga.
Sweet Kate teeb oma õied lahti ainult päeval.
Uus roos Sunny Beach, pööraselt huvitava ja ebaroosiliku lõhnaga.
Dancing Giraffe hakkas õitsema. Ämblikõielistel lihtsalt ON oma lummus.
Pskeemi lauk on imeilusa õiega
Spinnaker
Aedfloks Gzel
Moulin Rouge, tervitused Karinile :)
Õhinapõhine pilt ilusast laugust.Ja kaks kaunist kõrvuti.
Friday, July 13, 2018
Jumalik juuli.
Midagi selle jaanipäevaga ikka on. Ka sel aastal läksid ilmad enne jaani sombuseks ja vihmaseks, mai ja juunialguse troopikakuumus asendus tuuliste ja pilviste päevadega. Sekka muidugi päikest ka, aga üldmulje oli veel peale jaanigi selline jahedapoolne. Samas, vihma oli juunis metsikult vaja ja seda on maa ka saanud. Sadas korralikult.
Enne kokkutulekut (07.07) oleks õigupoolest tahtnud aia läikima lüüa, aga mida pole, on aeg, seda on pidevalt puudu. Eeh, antakse andeks see mõni rohulible ja täitmata kohad peenras. :)
Asusin pääle jaani iirisepeenart ümber tegema. See lihtsalt enam ei kannatanud oodata. Sumasin uue mullakorra vanale pinnasele peale ja istutasin risoomid uue lootusega sinna ümber. Anne kingitud musti polegi ühtegi õnnestunud õitsema saada, rääkimata tellitud volangilistest kaunitaridest, järelikult peab olema viga mullas. Kuid ka talved ei ole olnud kuigi iirisesõbralikud. Üks hullem iirisetalv kui teine. Ja järjest. Talvi ma muuta ei saa, kasvupinnast aga küll. Järgmine juuni tuleb väga põnev kui need kõik nüüd uue pinnase heaks kiidavad. Aga iirised. Iiristesse armutakse pöördumatult. Ja kui mõned taimed tulevad aeda ja lähevad jälle edasi, siis iirised jäävad.
Muus osas on kõik aiaelanikud põuaga seotud kasvupidurdused tagasi teinud. Ja eks ma põua ajal ikka kastsin ka. Floksid on sama kõrged kui tavaliselt, hostad pole vähem lopsakad kui eelmine suvi ja isegi tohutult kidurad liiliad on märkamatult normaalilähedase kõrguse saavutanud. Peale kahte eriti vihmast talve on neid muidugi poole vähem, aga asi seegi. Alles on ilmselt jäänud tugevamad.
Praegu on kerakellukeste õitseaeg. Peab sügisel seemet korjama ja korralikud taimed kasvatama. Suur ja heas konditsioonis kerakelluka puhmik on mitu nädalat aia ehe. Ka piimjaõielised kellukad on kaunid. `Samanthat` võiks rohkem olla jne.
Esimest korda korjasin ka kribudike pealt seemet. Võibolla õnnestub kevadel mõned taimed välja võluda.
Kokkutulek oli seekord peaaegu koduõuel. Piduu!!! :) Kui tavaliselt kogunevad põhjalased kokkutuleku ajal parvedesse ja lendavad lõunasse, siis seekord oli äärmiselt mõnusalt vastupidi. :)
Vaatasime hommikul minu ruutmeetri Eve, Triinu, Ülo ja Tistouga üle ning läksime Tii aeda avastama. Seal oli juba korralik kogunemine. Edasi suundus autorong Sadula talu poole.
Palju armsaid inimesi koos, taimevahetus, sööst Calmiasse, imeline pehme hall majakass ja kaks rahvahulgast hämmeldunud õuekassi, hamsterdused ja palju kirkaid värve selles suures ilusas aias. Mainimata ei saa jätta ka perenaiste küpsetatud kooke, maitsvat liharooga ja peremehe grillitud kanapraadi.
Õhtul maandusime Sakus koos Aidi, Oti ja Hellega ning lõpetasime kokkutuleku piduliku veinikorgi plopsatusega.
Kokkutulek on suvetordi parim kirss. :)
Pühapäev algas vara ja lõppes hilja. Kõigepealt oli hamsterduste inventuur ja tundlikumate tegelaste maha istutamine. (13 uut taime.) Kõik väga eluvajalikud, armsad ja tahetud, ning mõni lausa jalustrabav üllatus kellest enne näinud ega kuulnud polnud.
Siis pööningusisu sorteerimine hea sõbra juures, oo, ma jumaldan vanas puidus sorimist!:) Lõunast tuli jälle kodu poole hakata kimama, sest seal ootas ees juba sada muud asja. Niisugune pöörane ja sündmusrikas nädalavahetus oli see eelmine.
Ja juba ongi reede. Eile käisime Juhanis roose nuusutamas. Mmmh, milline valik! Käe külge hakkasid `Sunny Beach` ja `White Fairy`, Pokumees võttis endale `J.B.Connel` i. Me õu on nüüd palju roosisem.
Vihma pole jälle tükk aega tulnud. Paistab, et kastekannuralli jätkub. Kaks õhtut olen juba kastnud. Ööd on soojemaks läinud, aga õuekurk pole ikka veel käivitunud. Toas olid eile esimesed kaks tomatit. Südasuvi. Mõnus. :)
Enne kokkutulekut (07.07) oleks õigupoolest tahtnud aia läikima lüüa, aga mida pole, on aeg, seda on pidevalt puudu. Eeh, antakse andeks see mõni rohulible ja täitmata kohad peenras. :)
Asusin pääle jaani iirisepeenart ümber tegema. See lihtsalt enam ei kannatanud oodata. Sumasin uue mullakorra vanale pinnasele peale ja istutasin risoomid uue lootusega sinna ümber. Anne kingitud musti polegi ühtegi õnnestunud õitsema saada, rääkimata tellitud volangilistest kaunitaridest, järelikult peab olema viga mullas. Kuid ka talved ei ole olnud kuigi iirisesõbralikud. Üks hullem iirisetalv kui teine. Ja järjest. Talvi ma muuta ei saa, kasvupinnast aga küll. Järgmine juuni tuleb väga põnev kui need kõik nüüd uue pinnase heaks kiidavad. Aga iirised. Iiristesse armutakse pöördumatult. Ja kui mõned taimed tulevad aeda ja lähevad jälle edasi, siis iirised jäävad.
Muus osas on kõik aiaelanikud põuaga seotud kasvupidurdused tagasi teinud. Ja eks ma põua ajal ikka kastsin ka. Floksid on sama kõrged kui tavaliselt, hostad pole vähem lopsakad kui eelmine suvi ja isegi tohutult kidurad liiliad on märkamatult normaalilähedase kõrguse saavutanud. Peale kahte eriti vihmast talve on neid muidugi poole vähem, aga asi seegi. Alles on ilmselt jäänud tugevamad.
Praegu on kerakellukeste õitseaeg. Peab sügisel seemet korjama ja korralikud taimed kasvatama. Suur ja heas konditsioonis kerakelluka puhmik on mitu nädalat aia ehe. Ka piimjaõielised kellukad on kaunid. `Samanthat` võiks rohkem olla jne.
Esimest korda korjasin ka kribudike pealt seemet. Võibolla õnnestub kevadel mõned taimed välja võluda.
Kokkutulek oli seekord peaaegu koduõuel. Piduu!!! :) Kui tavaliselt kogunevad põhjalased kokkutuleku ajal parvedesse ja lendavad lõunasse, siis seekord oli äärmiselt mõnusalt vastupidi. :)
Vaatasime hommikul minu ruutmeetri Eve, Triinu, Ülo ja Tistouga üle ning läksime Tii aeda avastama. Seal oli juba korralik kogunemine. Edasi suundus autorong Sadula talu poole.
Palju armsaid inimesi koos, taimevahetus, sööst Calmiasse, imeline pehme hall majakass ja kaks rahvahulgast hämmeldunud õuekassi, hamsterdused ja palju kirkaid värve selles suures ilusas aias. Mainimata ei saa jätta ka perenaiste küpsetatud kooke, maitsvat liharooga ja peremehe grillitud kanapraadi.
Õhtul maandusime Sakus koos Aidi, Oti ja Hellega ning lõpetasime kokkutuleku piduliku veinikorgi plopsatusega.
Kokkutulek on suvetordi parim kirss. :)
Pühapäev algas vara ja lõppes hilja. Kõigepealt oli hamsterduste inventuur ja tundlikumate tegelaste maha istutamine. (13 uut taime.) Kõik väga eluvajalikud, armsad ja tahetud, ning mõni lausa jalustrabav üllatus kellest enne näinud ega kuulnud polnud.
Siis pööningusisu sorteerimine hea sõbra juures, oo, ma jumaldan vanas puidus sorimist!:) Lõunast tuli jälle kodu poole hakata kimama, sest seal ootas ees juba sada muud asja. Niisugune pöörane ja sündmusrikas nädalavahetus oli see eelmine.
Ja juba ongi reede. Eile käisime Juhanis roose nuusutamas. Mmmh, milline valik! Käe külge hakkasid `Sunny Beach` ja `White Fairy`, Pokumees võttis endale `J.B.Connel` i. Me õu on nüüd palju roosisem.
Vihma pole jälle tükk aega tulnud. Paistab, et kastekannuralli jätkub. Kaks õhtut olen juba kastnud. Ööd on soojemaks läinud, aga õuekurk pole ikka veel käivitunud. Toas olid eile esimesed kaks tomatit. Südasuvi. Mõnus. :)
Subscribe to:
Posts (Atom)