Monday, August 29, 2016

Augusti lõpp, Meremaa.

Telegrammistiilis aruandepostitus vahepealsest:
Ilmajaamal on augustis raske olnud. Näide: Õhtustest uudistest võib välja lugeda, et edaspidi läheb kuivemaks ja homme on ilus päiksepaisteline ilm. Jee! Ongi seda vihma ja paksult pilves päevi viimasel ajal palju saanud. Panen õhtul pesu ka välja, mõnus. Öösel on mingi tümin, näen unes trummiparaadi, hommikul tuvastan õues paduka. Sõidan tihedas vihmas tööle, linnas voolab teedel palju vett. Kulgen mööda iga päev sõidetud trassi (kus tavaliselt ootamatusi ei ole) rataste alt paiskub paari meetri kõrgusi veelehvikuid kahele poole. Fui. Õnneks pole nii vara jalakäijaid kuigi palju liikvel. Jaa, täna on väga kuiv ilm. Kuiva ilma sadu kestab poole päevani.
Või teisalt ennustab ilmajaam jälle kuiva ja päeval nii ongi, kuid mingi väike paaritunnine padukas hiilib õhtupimedas ikkagi ligi kui inimesed juba põhku on pugenud. Pole näinud, pole olnud. Hommikul on jälle päike ja leitsak. Leitsak pole õnneks enam liiale läinud. Jääb ikka alla 20 kraadi.
Aedniku seisukohast on hea. Kastmismured on unustatud ja istutamine puhas lust. Umbrohi kasvab ka praegu õnneks väga aeglaselt.
Aiakülalisi on viimasel ajal päris palju käinud. Kõik ikka head sõbrad ja tuttavad. Kuigi ega vaadata miskit enam eriti pole, augustiks on aed üsna õievaeseks jäänud.
Ise pääsen objektile siblima umbes korra nädalas. Tööl on jätkuvalt palundra. Kodus on meehooaja kokkutõmbamine ja mingi pohlamoosi peaks ka keetma. Seened peaks hapnema panema. Talvel oleks mõnus ju.
Eile käisime kodu lähedal seenel. See on uskumatu KUI seene- ja liigirikas võib olla  üks 100 x 100m metsatukk. Ning näib, et jutt Pärtli seenepuistamise kohta peab kah täitsa paika, et siis pääle pärtlipäeva võib aga julgelt seenekorvi käevangu võtta ja metsa kõndida. Seeni oli igasuguseid. Kollased ja tuhmuvad pilvikud, puna-, kivi- ja kasepuravikud, üks liik tatikaid (ma ei orienteeru neis), metsashampinjone, kaseriisikaid, kuuseriisikaid, võiseeni, veel ca 3 sorti väiksemaid riisikaid, kitsemampleid ja ülla-ülla, leidsin esimest korda elus ka saatana kivipuraviku. Seeneraamatust on see tegelane tuttav, kuid reaalis varem näinud ei ole. Alguses ju rõõmustasime, et kenad paksud puravikud, ainult veitsa kahtlast värvi (seene jala ülemine ots on ookerkollane ja "tai" paistab vanemal seenel suisa oranzina.
Laupäevane igasuguste koduste ülesannete maraton lõpeb sellega, et me viskame umbes kella kuue paiku kõik nurka ja "ratsutame loojangusse" ära.
Meremaal on alati niisugune natuke teine reaalsus. Tähti oleks nagu rohkem ja taevas oleks nagu lähemal. Otse pea kohal kummub sädelev Linnutee. Läheduses liigub ringi kummalisi loomi, aeg-ajalt pistetakse pihku mõni koon (või pannakse see õlale, sõltub olevuse suurusest). Pimedas on kuulda tule praksumist, laulu, pillimängu, kummalist narinat, kauget kabjamüdinat ja meri, meri hingab otse selja taga. Imeline õhtu. Muinastulesid paistab veelgi, muu maailm on kusagil homses.
Saunalakas meremüha saatel uinuda oli ka lihtsalt väga ilus.
Hommik on päikseline ja klaar. Tuules aimub juba veidi sügise kargust, kuid päike teeb selle kõik tasa. Kohvetamine venib keskpäeva, räägitakse lugusid ja rannas lendleb palju kirjusid liblikaid. Venitame minekuga nii palju kui saab, aga siis enam ei saa ja sõit kodu poole algab.
Tuhat tänu lahkele pererahvale.:)
Õhtul on autopesutöökoda ja pohlamoos.


Sunday, August 21, 2016

Tagasi tulnud suvi ja augustihamsterdused.

Juba neljas kuiv päev, jee!:) (Kui kahte õhtupadukat mitte arvestada.)Veel ei ole siiski september, ei ole.:)
Vahepealse vihmaperioodi jooksul on looduses viimsedki õied ära õitsenud ja väljadel valitseb kulundroheline rahu. Aga päikest ja helesiniseid taevaid on üle hulga aja küll sigadema hea näha.
Eile käisime Läänemaal aianduspäevadel. Helen käis juba reedel ära, tuli pärast meilt ka läbi, sära silmis ja pagasnik üsna täis. Olla müüdud "parim enne" okaspuid, lätlased oma peenikese kaubaga ja Valgeanso talu kivirikega, mis oli üllatus. Sain juba ka teada keda pole ja sellest oli kahju.
Nii, et isuäratava kaubaga müüjaid on tänavu vähem. Ka Tartu Bot aeda pole. Aga kuna Triinu aeda oli vaja vaatama minna ja Kiskjasiilile pojeng ootamas, mõnus ilm ja üldse, siis sai ikka kohale mindud. Arvasin, et ega suurt ahvatlusi miskit pole, aga Helen arvas, et 7 taime ma ikka ära toon. No kuule, mul on aed niigi täis...Helen vaatas korra ringi ja pakkus veidi ettevaatlikumalt 5-7. Ok, nu näis...:)
Jõudsime just avamise ajaks ja hea lahe oli taimi uurida, rahvast suurt polnud.
Helga puukool kogub populaarsust. Mõtlesin, et katsetan veelkord alpikannidega. Ja jaapani ängelheina mul ka ei olnud. Uus taim  Mukgenia ´Nova Flame`(Juba neli:) köitis samuti tähelepanu.
Valgeansolt tulid kaks kivirikku ja odavmüügist megasümpaatse pisikese okkaga kuuserääbu `Nidiformis`, mille kohta Tii pärast ytles, et see kasvab nagu loom, aga ma mõtlesin kohanemisvõimeliselt, et ma võin teda ju kärpida. Igatahes on kahe euro eest seal kuuske enam kui küll. Ja saigi seitse täis.
Vaatasin veel lätlaste valget OT hybriidi, mille juures pilt kahemeetrisest liiliast. Huvitav, kui suur on sibul? Parajasti seadis üks daam end liiliaid ostma, siis nägingi kuidas mullast võeti välja niisugune 5 cm läbimõõdus sibulake. Tänan, ei. Heal juhul kasvab sellest avamaal alla meetri paari kellukaga taimeke nagu mul neid juba mitmeid on.  OT hybriidid on avamaal tugevad ja vastupidavad kui maha panna võimas suur sibul. Ülisuure sibulana on aias kunagi maha istutatud `Purple Prince` ja ta õitseb iga aasta imeliselt. Õievarred tõesti ligi 2 m ja kellukaid palju.
Triin oli valmis pannud veel vahetustaimed ja eelmise lilleralli kolm mägisibulat. Nõnda siis.:)
Triinu aeda me juulikuise sõnajalaralli ajal ei näinudki, sest läks kiireks. Seekord jälle polnud perenaist kodus, aga aeda vaatasime tema lahkel loal siis ise. Küll oli ilus uus teejupi algus kahe kivila vahel, see lõi korrapealt kahest eraldi üksusest terviku. Suur peenar oli mõnusalt laienenud ja mitu täiesti uut ala tekkinud. Seinaäärne uus ja aiaäärne uus peenar oli ka väga lahe. Mina imetlesin topeltõielist roosat kipslille, mis roosimaja juures kasvas. Väga ilusa õiega sort. Siis tuli Märta ja pakkus üle aia suveõunu. Suveõuntest võib praegu ennast täitsa ümmarguseks süüa, nõnda palju erinevaid maitseid ja kõik nii head.
Õhtul tulid lapsed shampa ja koogiga, ikkagi pühad. Sumedas õhtuõhus oli verandal üle hulga aja nii  mõnusmõnus. Päikeselgi polnud loojumisega kiiret. Nagu oleks tõesti suvi tagasi tulnud...


Tuesday, August 16, 2016

Suvi on vist läbi.

Sest Härra Tibu otsustas eile vabaduse mugavuse vastu vahetada ja kobis ööseks tuppa magama.
Me saime oma kassi tagasi!:)
Õhtul istus me sabaga soojenduskott oma jalutsikrundil nagu kunn ja vaatas väegade kõõrdis silmaga kui Pokumees uudised lahti keeras. Sellisel ajal veel uudiseid! Mis uudised! Magama minnakse sel ajal!!!Oli näha, et Tibule see üldse ei meeldinud, Kuid kommenteerima ta ka ei hakanud, võngutas vaid nõrdinult saba (nii, et ikka kõik nägid!) ja asus siis oma põhjaliku õhtuse tualeti riitust läbi viima.
Bond on endiselt õuemees. Käib, sööb kõhu täis, masseerib majalisi kui viitsib (enamasti ei viitsi) ja läheb jälle.
Ilmade tõsinemise kohta annab tunnistust ka see, et seni nii pepsilt toitunud kassid on hakanud sööma nagu metssead. Ainult anna ette ja konservimarkidel eriti vahet ei tehta. Aga suvel...Oi, siis ei kõlvanud see, ega mekkinud too.:)
Täna varahommikul sadas padukat ja hiljem terve päeva kõiki muid vihmu.
Hommikul autoni sumades täheldasin meie paekiviga sillutatud õuel loike. Kui juba meie liivane maapind taevavett vastu ei jõua võtta, siis pidi see ikka jube sadu olema.

Monday, August 15, 2016

August on septembrine

Sumedaid sooje augustikuu õhtuid kus kõrvitsad raginal kasvavad ja pilgeni valmis õunad ohkega oksast lahti lasevad, ei ole. On ladisevas vihmas dramaatiliste taevaste all aeglaselt kasvavad köögiviljad ja vihmast tilkuvad floksid. Sära ei ole. Püsivat sellist a la mõnus, mahe august. Ja hommikud on juba karged. Imelikule talvele on järgnenud imelik kevad ja imelik suvi. Kirjutada pole jätkuvalt aega olnud sest tööl on topeltkoormus ja vaimust ei jää õhtuks suurt midagi järele. Nädala sees jagub aednikust vaid niipalju, et käia üks tiir aias, tuiutada telekat ja kobida magama. Rohkem ei jaksa. Nädalavahetused, need on siis värvilised ja häppid.:) Laupäeval mängisin neli tundi liiva, kruusa ja mullaga. Segasin uute koerahammaste jaoks mitmemullasegu (sest meie loomulik aiamuld neile millegipärast ei istu), istutasin kõik väärtuslikud viis sibulat maha ja kui miski aiakotermann näppu vahele ei pane, siis peaks järgmisel kevadel koerahambaid lausa mitme koera jagu olema. Eelmine plats ju ka.
Täna panen maha veel Tulipa sprengeri ja Crocus temperati ssp. suaveolens. Kevadel peab õisi olema ja sügisel peab õisi olema. Suvel on niikuinii.:)
Niisiis, floksid. Augustikuisteks õitsejateks on meil ajast aega olnud päevaliiliad,


siilkübarad,


lilium speciosum,

trompetliiliad, OT hübriidid õitsesid juba ära.
Ruulivad väiksemad lilled
Ja suuremalt ka, Mandzhuuria kivirik
Väga ilus on praegu pitsiliselehine `Lorraine Sunshine`. Õnneks on see vaid visuaalne efekt, sest teod ega nälkjad teda ei söö.
Sügisheleeniumid alustavad ka

Aga siiski suhteliselt õielagedad augustid olid varasematel aastatel. Nüüd on lisandunud floksid. Esialgu punased, sinised ja kõigeilusamad. Mõned on juba kuu aega õitsenud, mõned on veel nii pisikesed, et näitavad õit alles järgmisel suvel.
Sordinimed on järgmised:
`Starfire` - kõige punasem, seisab hästi püsti, tubli ja ilus.

`Tarass Shevtšenko` - sügav ilus lillakaspunane värvitoon

`Firestorm`on alles väike aga tõotab palju punast
`Miss Jill`- habras imekaunis, õitseb

`Adessa Special Fire`- väike veel, aga kosub
`Blue Paradise`- õitseb, tugev lopsakas imeline sinine

Haldjate toodud punane - ilus tugev, seisab hästi püsti, pisut hilisem kui Starfire

`Miracle Grace`- põnev sort pakijuurikast, sirelilillal õiel keskelt valge

Heleni lõheroosa ilus nimetu

Elle `Krasnaja Shapotka` täies ilus, väga hea sort

Eve vanaaegne hiline talufloks
Eve `Creme de la Menthe`- aeglase kasvuga aristokraat, valged leheääred ja sulnis roosa õis
Elvi `Elisabeth`- kollased leheääred ja erkroosa õis

`Helmi Puur`- rõõmustab silma naabrinaise aias ja on heaks illustratsiooniks teemale "varastatud vaade".:)

Selline see august on. Otsustasin niiskusõrnadele sibulikele veidi parema stardipositsiooni anda. Tõin eile Decorast kolm anumat ja panin sinna need sordid, mis sel talvel peenardel hävima kippusid. Trepil ei saja otse pähe. Nu näis.







Tuesday, August 2, 2016

Pöörane juuli sai läbi.

Juuli wuhises nõnda mööda, et pole õieti aega kokkuvõtteidki teha olnud. Tööl on jätkuvalt korralik palundra, peale selle veel meehooaeg, moosimarjamaraton ja muud posserdamised, samas tahaks ka niisama mõnnatada või joosta, mängida ja rattaga sõita jne. ning nõnda on aia jaoks üsna vähe aega jäänud. Osa selleks suveks plaanitud projektist peenraäärte vahetamise osas on ikka veel tegemata ja liiliapeenar näeb täiesti jube välja. Aga ma mõtlen sellele sügisel, siis kui liiliasibulad tohib mullast välja võtta Siis tahaks nad üle vaadata ja peenrasse uue mulla panna.
Muidu on imeline suvi. Viimaks lõpetasid taevalised selle kuivalt mossitamise (peaaegu nädalake vihmata ja lauspilves) ning meilegi tuli reedel hea sahmakas vihma ja kastis topelt veel ka pühapäeval.
Laupäevases õhtuleitsakus tegime pisikese metsatiiru. "Tibu, tule ka!" Härra Tibu nägu "venis laiale naerule" kui sellest pokkerinäost üldse midagi välja võib lugeda. Õnnelikult lippas ta siin ja sealpool teed ning ei suutnud uskuda, et me ikka metsa läheme ja et teda ka kaasa võeti. Metsatukas möllas ta teeäärses rohus, küünistas puid, ronis tihnikutes ja kui lõpuks ära väsis, siis lasi ennast seljas tassida. Sabast tuleb kinni hoida, siis ei lööda tasakaalu hoidmiseks küüsi väga sisse.:)

Ilus tüüne juuliõhtu oli, kirju rähn kolistas männi ladvas, taevas paistis poksiva lumememme moodi pilv


ja aias alustasid õitsemist trompetliiliad ja OT hübriidid. Oh, on sääl praegu alles aroome!:)
Aga kui juulile tagasi vaadata, siis juuli oli aias selline.

Nüüd hakkavad õitsengud pisitasa vaibuma. Jah, floksid muidugi. Nad on tõesti võrratud, aga neist järgmine kord.