Wednesday, April 22, 2020

Vigurjalutuskäik! :D

Seoses pandeemiaga on meil teatavasti piirangud. Kahekesi ei keela keegi koos väljas liikuda kuid kambakesi võib ebameeldivusi ette tulla. Näiteks politsei poolt tehtud hoiatuse, halvemal juhul ka trahvi näol. Eile võis kodutänaval näha vigurjalutust harrastavaid koolipoisse-noormehi. Monty Pytoni Veidralt Kõndimise Ministeeriumi tasemeni nad kahjuks ei küündinud, aga ikkagi oli seda äge vaadata. Umbes 10-st persoonist koosnev seltskond liikus tänaval üksteise järel hanereas, hoides üksteise suhtes rangelt kahemeetrist distantsi. Esikõndija tegi ümber auto kaare, kogu ülejäänud rivi ka. Üldiselt nii see käiski, et ühtlasel rahulikul sammul tehti kõik esikõndija krutskid ja haagid järgi.  Kas meil on sündimas uus sõpruskondade meelelahutus - vigurkõnd?

Tuesday, April 21, 2020

Suhteliselt tralalah, sest ikkagi kevad! :)

07.04. Head ajad on alanud. :)
Eile oli terve päeva pluss 14-15 ja üle hulga aja ilma öökülmata öö. Mõnus. Täna hommikul oli tervelt 2 tundi aiaaega. Uurisin, siblisin, eemaldasin kivilaelanikelt viimased katteklaasid ja tegin plaane.
Ja see oli NII põnev. Kaheteistkümne aastane aed elab vaikselt juba ka oma elu. Pinnakatjad on roomanud sinna kus neile rohkem meeldib, lõokannuste seemikuid leiab nüüd juba üle terve aia ja sildid, oojaa, paljud neist on pleekunud või kaotanud kogu informatsiooni. Kogu selle aja pidas mind silmas mu süsimust aiavari. Passis põõsast, tuiskas nina alt läbi ja seiras oma merevaigukarva silmadega töölaua pealt, et mis küll juhtunud on, NII ÄGE, et perenaine ka õues asjatab. Kevad on juhtunud, ei midagi muud erilist...Igatahes ma kaifisin täiega. Nii mõnus-mõnus. Puhkuseni on jäänud kuu aega. :)
11.04. Headest aegadest said natuke jahedamad, aga muidu ka suhteliselt head ajad. Mitu korda on sinilillemetsas käidud, sõprade aedu vaadatud ja korra sai isegi mere äärde üks retk tehtud.
Kahjuks oli meil siin öökülmadega vaid paaripäevane paus ja tavakliima jätkub. Päeval kuni +8 ja öösel kuni -4. Mallorca pojeng käitub kangelaslikult, kuid ma ei usalda teda ilma hoolde ja katan igal ööl. Kohe hakkavad õitsema esimesed koerahambad.
12.04 oli vihm ja kõle tuul, päeva päästis Bauhof. Peenravaipa, patareisid ja neid pisikesi kaheeuriseid okaspuid oli sealt väga vaja.
13.04 Täna saan hakata jalgraja alust peenravaipa välja vahetama. Viie aastaga kulub see üsna näruks ja umbrohud juurduvad teerajale liiga hästi. Ei kannata enam toas istuda ja kolme looderdamispäeva jooksul kogunenud pööraste jõuvarudega kargan tee kallale. Hoolimata jahedast ilmast. Õnneks on mastaabid väikesed, vaid paar ruutmeetrit kive eemaldada. Kivide alune kruus ja sinna tekkinud huumus lähevad kivila uute osade materjaliks. Peenravaip maha ja puhtad kivid uuesti peale. Ainult et nõmme-liivatee tihnikud peavad jälle nullist alustama. Pool projektist jääb järgmiseks nädalavahetuseks.
14.04 ja 15.04, mõlemad päevad algavad lumemuinasjutuga. Kannatan (raskelt) lumemasenduse all, sest enne tööpäeva algust plaanitud sööstaianduse tunnid jäävad ära. Missa seal lume sees ikka...
Plaan oli kivilaid katkistest kividest ja muust prahist puhastada, hellikuid väetada ja kustunud silte välja vahetada. Õnneks ootab ees jälle kolmepäevane nädalavahetus. Ehk ei saja enam lund...
Bond on ära õppinud õuest tuppa küsimise. Viis aastat võttis aega. :) Lõpuks sai nurrik aru, et musta kassi kehakeel pimedas ei tööta ja see ei toida eriti kui õhtuti noolekujuliselt ühel või teisel pool rõduust istuda. Nüüd kraabib Bond kahe käpaga akent ja see on niisugune pisut nagu kiljuv heli. Teravad küüned vastu klaasi... Eile oli tore, mõlemad olid õues ja õhtul tuli vastu rõduakent LÄMAKI! (Hr. Tibu) ja (KRIIP_KRIIP-KRIIPPPPP!!!), sest Bond on oma uuest oskusest nii vaimustuses, et kasutab seda igal võimalusel.
17.04 Härgadega see kevad ikka tuleb, midagi pole öelda.  Vähemasti on öökülmad lakanud.
18.04 Karulaugumetsa retk. Naljakas, et tervest mäest lehtedest sai vaid mõne purgi pestot. Asja käigus jõudsin ka Paldiski sinilillevälud ära näha. Midagi erilist ei leidnud.
19.04 Mesilamaa sinilillevälud ja tõdemus, et Saku metsaga väga sarnane leiumaterjal. Ikka mõni lilla, ikka mõni helesinine ja oli ka üks eriti tume. Selleks hooajaks vist aitab kah.
20.04 Hea päev. :) Potikõnnihooaeg on alanud. Uurisin peakivila läbi, väetasin hädalisi (kõik alpikad ei taha sugugi miinimumpajuki peal elada) vahetasin silte ja kive. Istutasin magnoolia. Magnoolia juurtel on väga huvitav vürtsikas lõhn. Ei, ma ei teinud ühtki katki, see imelik lõhn õhkus neist üles kui potikammitsas olnud juuri õrnalt lahti harutasin. Millegiga võrrelda ei oska, vbl võiks mõni tulnukas sarnaselt lõhnata...
Kõik Bauhofi okaspuud said ka maha. Kõige vanemale alpikaljule on restart tehtud, kolm tükki on veel ootamas. Pildid tulevad millalgi pärast, no ei viitsi ma neid hetkel laadida ja muidu see postitus muudkui venib ja venib.


Sunday, April 5, 2020

Peaaegu sinililleaeg

Peale kevade tulekut läks alles pä-äriselt külmaks. Laupäeva (21.03) hommikul -9, pühapäeval -11,3. Esmaspäev -10. Päeval paistis tavaliselt päike, taevas ei olnud ühtegi pilve, kuid õhk oli kõlekõle.
Ja ergava päikese käes võib ju mõnevõrra illusoorselt isegi soe olla, kuid nurga taga varitsevad endiselt julmad külmakraadid. Nõnda me siin Eesti mitmepalgelises kliimas siis elame. Tavaliselt külmub sellistel öödel maapind ca 5 cm sügavuselt. Pealmine koorik sulab päeval, et öösiti uuesti veel sügavamalt jäätuda. Kevadised sibullilled sellest ei hooli ja värvilisi laike särab igal pool vastu. Aga tundlikumad pisitaimed närvutab taoline loksutamine üsna ära. Nüüd võib juba öelda, et talv oli tõesti tavalisest soojem ja õieti teist põldki, kuid kevad on talvega võrreldes ikka vägagi külm ja riuklik.
Aga kus sa kannatad, juba on hooaeg käima läinud. Teisipäeval külastasime Sadula talu aeda ja imetlesime kevadisi värve. Ja mis seal salata, ka kive. Valitud maakivid peenardes olid igaüks omamoodi, nagu loodusliku skulptuuri näitus. Suvel tõmbavad taimed tähelepanu endale ja siis pole neid niimoodi ansamblina teadvustanud. Aga praegu on nad kõik näha. Ilus.
Loomulikult ei saanud ilma hamsterdamiseta. Sahhalini kirburohu juurikatega koos tulid kaasa ka mõned väärtuslikud kevadevärvid, mida futulandis varem ei olnud.
Kolmapäeva hommikul olid metsaringi asemel juba aiatööd. Istutasin tüvel rosmariini ja loorberipõõsa suurematesse pottidesse, viisin meie tänava sünnipäevalapsele liilia potisibulana ukse taha ja panin külast toodud krookused mulda. Mõnus soe hommik oli, öökülmad jäid tulemata. Kraadiklaas seisis varahommikul sümpaatselt nullis ja eelmisel päeval päikse poolt soojaks silitatud muld oli kohati täitsa pehme. Oujee, küll oli hää rohida!:)
Neljapäeva õhtul oli turbahanke kojuvedu. Tagaaias ootab nüüd tore puzzle: 30 turbapätsi, mitu kotti okkaid ja suur kott turvast. Mina ootan puhkust, et see kõik kokku panna. :)
Hoolimata väga soojadest ilmadest nädala sees (+8-10) on öösel ikka miinused.
Ongi juba sisse harjunud rutiin, et õhtul hiilin õue ja panen pojengile ööseks mütsi pähe.
Reedel tegime naabrinaisega pika rattaringi ümber Saku ja uurisime kahte sinilillemetsa. Oleks vaid päikest, kohe oleks need õied lahti.
Laupäeval oli juba parem. Sakus pluss 12. Jälle rattatiir ja sinililleseire. Metsa all sinetas. Sinililleväljade kohal lendas kollane liblikas.
Aialilled lausa juubeldasid sooja ja päikest tundes. Krookuste ergud värvid ja ninakeste kasvuisu. Tulbid on juba 10 cm pikkused.
Ilupilt mediteeriva Bondi ja näsiniinega.
Aiasinililled on väga tagasihoidlikud. Esimene julge, kes õied avab, teised ootavad soojemaid ilmu.
Krookus Negro Boy
Esimene õitsemine, Callianthemum kernerianum

Krookuste hiilgeaeg
ja kõiksugu värve
Tii kuulikindel hiline tumekollane
Vanguard

Pühapäeval tegin kaks rattatiiru ja tõin linnast okkaid.
Esmaspäeval tuli külmalaine, varahommikul -6 ja puhus nii kõle tuul, et maa ei sulanudki ära.
Teisipäeva hommikul -12,5. Üldkokkuvõttes on märts kõige külmem kuu olnud. Vastik-vastik!!!
Kolmapäev -0,9, lumekirme maas, jälle on lootust päriskevade osas.
Neljapäev, (02.04) koerailma algus. Õhtul on paljutõotavalt tugev tuul, öösel hakkab sadama kõike ning lööb välku ja müristab. Öösel vastu akent lajatanud rahesadu ajab mu kraadiklaasi vaatama. No ei ole miinuses, aga siiski...lähen panen pojengile mütsi pähe ja suigun südamerahuga uuesti. Reedel tööle minnes on hommikuhämaras ilus sürr moment. Muld lõhnab öisest tormist ja kaks musträstast laulavad stereot. Üks on naabri õuekase otsas ja teine ka suhteliselt lähedal. Mõlemad hõiskavad kevadet. Linna jõudes langeb autotermomeetri näit 2 kraadi ja linnas on lumi maas. Haha, südantsoojendav, et mõnikord ka Külmakandi ilmareegleid reegleid rikutakse - seekord on linnas külmem. :)
05.04. Nending: Kui ilmateade lubab ööseks 0 kuni -1, siis meil on -5 kuni -6.