Tuesday, June 16, 2020

Pöörane jaanieelne aeg

10.06 Väga pikk päev. Ärkasin kell neli ja mõtlesin mida võiks tänase sööstaianduse tunnikese jooksul korda saata. Kui kõik enne valmis on mõeldud, siis pole vaja pikalt miskit vaagida, läheb kohe tegudeks. Mõtlemise käigus sain aru, et uni on täiesti ühemõtteliselt läinud ja ei mõtlegi tagasi tulla, need suvehommikud on ju nii valged ja linnusädinased. Tõusin täitsa vabatahtlikult üles, jõin kohvi ja mõtlesin edasi, et tegelikult kui väga kaua siin kohvi taga ei molutaks, siis saaks sööstaianduse asemel kena hulga tunnikesi parimat hommikust aega aias veeta. Mõeldud - tehtud. Rohisin taimekülvipotid, iirisepeenra ja ründasin parkimisplatsi naate, istutasin ühe floksi ja pikeerisin mõned kimpkellukad prooviks pottidesse. Siis jõudis veel paar ebakohta likvideerida ja oligi kell pool üheksa. Väga põhjalik sööst, ma ütleks. :)
Päeval tuli huvitav tööpakkumine. See on tore väljakutse, ainult, et natuke võtab aega see settimine, et mida ja kuidas kujundada. Õhtul tegin rattaga metsaringi (METSIK kuidas kõik praegu lõhnab!), iga natukese aja pärast asendus üks aroom teisega või tuli eelmine jälle tagasi. Muidugi, vihmad ja soojus on looduse lõpuks käima tõmmanud. Käes on suurte õite aeg. Aediiris `New Snow`
Best Bet

11.06 Avastasin külvipottide hulgast meconopsis horridula taime. Sirvisin tarku tabeleid mullaeelistuste ja kasvukoha kohta, segasin mullasegu ja istutasin kalli taimekese (üksainus idand!) vahevärava kõrvale. Tõpratõrjetokid ka paika ja tehtud!
Uurisin mis on saanud marmorlehe kivilasse istutatud poegadest. Ikka endiselt sama suured, ei ole edasi kasvanud. Osa pikeeritud taimedest jäi ka pottidesse, need olid veidi edasi arenenud küll.
Täna lähme objekti üle vaatama ja siis saab ka tegevusplaani enam-vähem paika panna.
Vahepeal tegi pojeng `Joker` oma ainsa õie lahti. On ikka eriline küll.
Ja veel, mulle tundub, et ta muudab värvi. Lõhn on tagasihoidlik.

15.06. Selja taga on töine nädalavahetus, Kivila, mesila ja palju-palju hostasid potistatud.
Mesila on väga põnevaks läinud, aga mina viimane kord varjuna kaasa ei pääsenud, tuli potistused ära teha ja selle peale läks neli tundi. Mesilas oli suur taru mitu emakuppu teinud kuid mesinik tõmbas sülemlemisele jämeda kriipsu peale ja tegi kärsitute üleliigse rahva ressurssidest hoopis lendpere. Kuulates kõlas õrnale kõrvale nagu mesilateemaline seiklusjutt, sest ega mu mummifoobia kuskile kadunud pole, lihtsalt taltsutan.
Üle hulga aja on täna pilves ilm, ehk tuleb vihmagi...Hommikul sai muidugi aed sisseharjunud kastekannusörgiga üle käidud. On juba käe sees, lähen näiteks aeda pildistama ja ei pane tähelegi kui juba kastan. Mõni vaatab ikka nii haleda näoga otsa, et võimatu on mööda minna.
Mullad on meil liivased ja hõredad, paratamatult kuivab.
Ilmad on suviselt soojad ja ööd samuti. Kõik õitseb kasvab ja edeneb. Raona kuu aega tagasi aeda tulnud metasekvoia moduleerib uskumatu kiirusega oksi
Pojeng Red Sharm puhkes õide, imetlesin õhtul, milline sügavpunane värv.
Kivilas ruulib pikalehine kivirik. Viis aastat sai õitsemiseta läbi, nüüd kukkus tunnike ja trahh!
Uus hapuala hakkab ka vaikselt paika loksuma, veel on istutuskohti, kuid pea need täis ei saa.
Kiviktaimlas on üks huvitav põõsake, ma olin kevadel üsna kindel, et ta on saba maha pannud, kuid elas talve üle ja on isegi lehed otsa kasvatanud
Corokia cotoneaster
Kaks kuradiküünt, üks põhjamaise talve poolt solgutet ja teine turvaliselt talvitunud ning mais peenrasse potsatanud, öökülmade eest hardalt kaitstud.
Valge mänd Fastigata maikuine juurdekasv. Sellest saab üks tore kõrge puu
Cassioped
mauklehed
ja valge
Värvid kivilas
Sügisese aedniku vembud. Triteleia?



Wednesday, June 10, 2020

Tere Suvi! :)

02.06. Kuigi see kalendriga vähekese pahuksisse läheb, olen juunikuud alati suvekuuks pidanud ja ei ole ka sel aastal sugugi teisiti. Esimene habeiiris lõi õie lahti, `Gingerbread Man` ja ongi suvi käes. :)

Iiristega on sel aastal tore lugu. Kuna nad on meil viimased kolm aastat väga kehvasti õitsenud (sest viimase aja kevaded, suved, talved ja mitte miski pole neile meeldinud), siis olen iirisepeenra juures korduvalt valju häälega teatanud, et iirisepeenar läheb likvideerimisele.
Täna vaatasin, et kolm neljandikku iiristest pongestab kõigest väest õisi teha. No täitsa piisav tegelikult kui üks neljandik iirisepeenrast floksidele loovutub. Ja ega ma seda likvideerimist siis nii tõsiselt ka ei mõelnud. :)
Flokside poolest tuleb tänavune suvi väga-väga huvitav, sest esmaõitsejaid on üle tosina. Kui eelmisel suvel valisin lääne sortide klassika hulgast, siis sel kevadel pöörasin pilgu venemaa aretistele.
Eelmise suvelõpu floksielamus oli näiteks vene sort `Taina` ja neid oli teisigi, aga see `Taina`on ikka väga saladuslik, tumevioletne, sametine värv.
Mai viimasel päeval käisime harjumaalastega Kesk-Eestis lillerallil ja kutsusime ennast külla nelja aeda. Rohkem lihtsalt ei jõudnud sest pikuke see päev ikka. Järgmine aasta jälle mõnel teisel marsruudil.
Reisilt tuli kaasa palju muljeid ilusatest võimsatest aedadest, põnevaid pisihamsterdusi ja kauatahetud pojeng Joker.
Puhkuse viimane nädal jookseb, tänavu läks see kolm nädalat nagu veel eriti kiiresti. Ootan vihma, et veel mõttes mõlkunud ümberistutused ja parandused ära teha.
Vahepeal oli pikk paus, kuivaga ei tahtnud mullamassiive liigutada ega taimi häirida, meil kisub ju kohe põuaks kui paar nädalat sadanud pole, nüüd jätkan hapuala laiendamist. Krunt on paganama väike, kärutaja peab olema osav, et pääseda sinna kuhu mahub panema lahja liivmulla, mis on tulevaselt hapualalt välja kaevatud ja seda ma polegi veel välja mõelnud kuhu ladustada endise peenra kivid jne jne. Kõik on muidugi võimalik, kuid enne tuleb teha seda, seda ja veel seda ka.
Ilus ja viljakat suve lubav hooaeg on, meie sidrunväändik õitseb sel aastal nagu hull. Esimesed marjad võis põõsast leida eelmisel suvel, kuid mullu oli neid oli kõigest tosinajagu.

03.06 Mul on nüüd isiklik "valge jänese kostüüm" ja täna lähen abimesinikuks mesilasse kaasa.
Pärast: väsinud kuid täiesti häppi. Nõelata ei saanud ja maski taga võib ennast suhteliselt julgelt tunda. :)
Võtsime kõik üksteist taru lahti ja uurisime ega pole emakuppe ning kuidas haudmega lood. Mett sai ka veitsa. See esimene pangetäis, võilillemesi, on tõeline ambroosia. Õhtul oli vurritamine ja maja on paksu meelõhna täis. Jälle lubab öösel vihma. Tore on.
Härra Tibu sööb, põsed punnis, rohtu.
Kui esimene roog-sinihelmikas on ära pügatud, siis võtab järgmise.  Ja nii iga päev.

04.06 Lõpuks ometi vihm. Öösel sadas päris hästi. Nii hea, pole vaja kasta. Ja hostad lausa purskuvad maa seest välja. Tõstsin alpikannid uude hapupeenrasse ja avastasin, et sügisel õitsenud alpikannidel on pojad. Saagu neid palju jah.
Imeilus väike hostapoeg `May`
05.06 Jälle on öösel sadanud, mõnus. :)
Täna oli taas lilleralli päev. Päeva jooksul kokku neli aeda. Triinu L. juures ei olnud ma varem käinud. Võimsad kooslused metsataimedest, väga suured klumbid ja hiiglaslik kiviktaimla suuremakasvuliste padjanditega. Võimas kollektsioonaed põllu peal. Muidugi oli seal ruumi. Tohutult palju ruumi. Täiesti ära tinistas mitme ruutmeetrine lapp valget, sinist ja roosat meelespead. Lihtsalt puhas ime.

06.06. Puhkuse eelviimane päev, maailm on vaja valmis teha, aga mina nokin nina, potistan hamsterdusi ja uurin kivilate hingeelu. Mullavedu saab alles vastu õhtut õige hoo sisse.
Kivilad elavad oma elu.

07.06. Teen nelja tunniga viimase jupi hapupeenart valmis ja lähen verandale kalli külalisega veini jooma. Õhtuks on vihm tellitud, tema kastab kõik posserdused. Nii õues kui toas on 23 kraadi sooja, homseks lubatakse +29. kingalill on meil täiesti kodunenud.

08.06 Terve päev ca pluss 16, aga lõunas küll küpsetab. Lõunalased näitavad särisevaid kraadiklaasinäite. Vahel on ikka päris hea põhjas elada. Hommikud on mõnusad. Avastasin, et kimpkellukatited on idanenud, hurraa! :) Lõpuks ometi saab teda volilt igale poole istutada. Pistikutest paljundamine ei ole mul seni kordagi õnnestunud. Õhtul rattasõit metsas, õhk oli raske ja lõhnas kõige järele mis elab, hingab ja õitseb. Kivilas on esmaõitseja, Anemone obtusiloba `Big Blue`.
09.06 Harrastan jälle sööstaiandust, hommikune tunnike enne tööle minekut, see on nii magus aeg. Mõned istutused, natuke rohimist...See talv on sinililledele tohutult mokkamööda olnud, sest esimest korda märkan kõikvõimalikes kohtades seemikuid. Täna kohtasin sinilillebeebisid isegi kiviktaimlas.
Algab iiriste aeg. Tumannõi.