Kuigi sinililled õitsevad metsas juba kuu algusest, siis aias läksid nad alles eile julgesti lahti. Eks oma osa ole ka poolvarjulisel kasvukohal kuid külmad hallaööd pidurdasid oluliselt kõigi taimede arengut. Isegi lõokannused on peale ilmade soojemaks minekut ettevaatlikud.
Metstulpide arengut pole külm seganud, ilmselt on nad oma kodumaal kõigega harjunud. Turkmeeni tulp on lahti, riburada pidi tulevad teised järgi. Uhkelt õitseb praegu ikka veel kevadine valevlill (tuleb välja, et väga pika õitseajaga ja täiesti pakasekindel sibullill), näsiniined, hilised krookused ja maadjas litterhein.
Eile nokitsesin natuke aias, täna hoidsin aedlemise mõttes madalat profiili ja läksime hoopis Jazzkaarele, Lapsel oli kontsert Velvetis. Ilus südamlik üritus.
Nii palju rahvast oli Telliskivi linnakus.
Sunday, April 23, 2017
Thursday, April 20, 2017
Külma nahka läinud nädal
Pühapäeva öösel miinus 8 (ülakorruse kraadiklaas) kuni -10 (alakorruse kraadiklaas). Keskmiselt -9 ja lumi ka maas. Päiksetõusust alates hakkas küll soojemaks minema, kuid kaua see päike ei paistnud. Tuli uus lumepilv ja hakkas paksu lund sadama.
Päike tuli siis välja kui kogu see lumi oli maha sadanud ja seda oli palju. Kuum päike sulatas lume lõunaks ära. Ööseks lubatakse jälle külma ja kõik hakkab otsast peale.
Ja ongi selline nädal olnud, öösel ikka -9, -8, -9, täna -9 ja päeval kuni pluss 8. Külm närutab, vinnutab ja pidurdab. Õnneks ei ole priimulad veel jõudnud alustada. Teised kannatavad välja. Aiaringkäiku pole kahel viimasel päeval teinud, sest pole midagi uut vaadata, kõik seisab paigal.
Vaatan vahel FB foorumit "Plants For Cold Climate" ja mõtlen, et wtf, neil seal muudkui rohelus ja suured lopsakad taimed, õied, paradiis, mis külm kliima!?! Meil näeb aed selline mai lõpus või juuni alguses välja. Neil peaks selle saidi nimi "Plants For Golden Climate" olema.:)
Noppisin täna varahommikul parkimisplatsilt üles kuus väikest külmunud päikest - paiselehed. Toas vaasis sulasid need üles ja hakkasid lõhnama. MidagiGI.
Ega kevad muidugi kuskile ei kao, ta lihtsalt viibib...
Päike tuli siis välja kui kogu see lumi oli maha sadanud ja seda oli palju. Kuum päike sulatas lume lõunaks ära. Ööseks lubatakse jälle külma ja kõik hakkab otsast peale.
Ja ongi selline nädal olnud, öösel ikka -9, -8, -9, täna -9 ja päeval kuni pluss 8. Külm närutab, vinnutab ja pidurdab. Õnneks ei ole priimulad veel jõudnud alustada. Teised kannatavad välja. Aiaringkäiku pole kahel viimasel päeval teinud, sest pole midagi uut vaadata, kõik seisab paigal.
Vaatan vahel FB foorumit "Plants For Cold Climate" ja mõtlen, et wtf, neil seal muudkui rohelus ja suured lopsakad taimed, õied, paradiis, mis külm kliima!?! Meil näeb aed selline mai lõpus või juuni alguses välja. Neil peaks selle saidi nimi "Plants For Golden Climate" olema.:)
Noppisin täna varahommikul parkimisplatsilt üles kuus väikest külmunud päikest - paiselehed. Toas vaasis sulasid need üles ja hakkasid lõhnama. MidagiGI.
Ega kevad muidugi kuskile ei kao, ta lihtsalt viibib...
Friday, April 14, 2017
Kevade heitlikud ilmad
Esmaspäeval oli 15 kraadi sooja ja metsik tuul. Tahtis auto maanteelt ära puhuda. Ja linnas lendas ringi kõik lahtine kraam (ma ei taha teadagi mida see kõik sisaldada võis:), mille eelnevad head ilmad ära olid kuivatanud. Teel koju nägin mitut suurt tolmukeerist.
Pärast tugevaid tuuli tuli vihm. Õnnis soe kevadvihm. Läksin õhtul tõistrele kanu kinni panema ning loodus lõhnas videvikus nagu ambroosia. Metsalinnud hõiskasid rõõmsalt võpsikus ja heameelega jääks juba praegu puhkusele.
Õhtul tuli lund, aga järgmine päev paistis jälle päike ja jahedast tuulest hoolimata tundus päris soe. Lilledele ka. Esimene mägitulp on julenud lehtede vahelt õiepunga välja sirutada ja nartsisse tuleb ka varsti. Aias on iga päev nii põnev, nii põnev.
See temperatuuride laperdamine lõppes neljapäevahommikuse lörtsisajuga, mis päeval lumeks moondus. Ja sadaski laia valget lund, aga maa oli soe ja puhas raiskamine oli see lumesadu, maha midagi ei jäänud. Krookuste õied muidugi lörtsis ära, sest ega see mingi tore tunne ei ole kui keset kõige suuremat ilu lund näkku saab. Vähemasti said nad ikka paar nädalat ruulida ja eks hilisemad säravad veel nädalakese. Tii hilised kollased alles läksid lahti. Ja pidu pole veel lumega läbi, vaikselt alustavad lõokannused, kirgaslilled, puškiiniad ja ka kevadmaguna ninakesed on mullast välja pistetud. Hoolimata öökülmadest ja lumest on kevad ilus aeg.:) -2,6 kena sumeda päiksetõusuga.
Vahepealsed arengud:
Võrkiiriseid tuli juurde. Väga tabav oli aednike omavaheline arutlus nädala sees kui keegi ütles, et kevadine aednik ei mäleta mis ta sügisel maha istutas ja teine lisas, et vähe sellest, tundub nagu nad ei tunnekski üldse üksteist.:) Nii ka minul, trahh, ilmus imeline tumesinine võrkiiris nähtavale ja taimenimekirjas mul teda pole.:)
Iris reticulata `George`
`Harmony` saavutas kauneima välimuse aprilli teiseks nädalaks.
Kolm kaunitari Rahmeldaja aiast
Parempoolseim on `Velvet Smile`, kahte vasakpoolset ei tea ja sildid on talv hävitanud.
Oletatavasti on järgmised `Clairette`ja `Purple Gem`. `Purple Gem` kohe kindlasti
Põnevad krookused `Constellatoin`, mille õie sisse piiluda on õnnestunud vaid korra, sest enamiku ajast on nad kinni
Aga vana hea `Tricolor`, tegelikult üks ilusamaid, kuid ka õrnake. Üleeelmine talv võttis kõik peale ühe.
On ju ilus?:)
ja veel üks põnev krookus, Crocus imperati, kelle õiesse on vaid korra õnnestunud vaadata, seest on roosa nagu sügislill
Näsiniin pole veel kõik lahti aga järjest aina roosaneb.
Väike ilus umbrohi, Thlaspi stylosum, söandas ka enne lund esimesed õied avada
Pärast tugevaid tuuli tuli vihm. Õnnis soe kevadvihm. Läksin õhtul tõistrele kanu kinni panema ning loodus lõhnas videvikus nagu ambroosia. Metsalinnud hõiskasid rõõmsalt võpsikus ja heameelega jääks juba praegu puhkusele.
Õhtul tuli lund, aga järgmine päev paistis jälle päike ja jahedast tuulest hoolimata tundus päris soe. Lilledele ka. Esimene mägitulp on julenud lehtede vahelt õiepunga välja sirutada ja nartsisse tuleb ka varsti. Aias on iga päev nii põnev, nii põnev.
See temperatuuride laperdamine lõppes neljapäevahommikuse lörtsisajuga, mis päeval lumeks moondus. Ja sadaski laia valget lund, aga maa oli soe ja puhas raiskamine oli see lumesadu, maha midagi ei jäänud. Krookuste õied muidugi lörtsis ära, sest ega see mingi tore tunne ei ole kui keset kõige suuremat ilu lund näkku saab. Vähemasti said nad ikka paar nädalat ruulida ja eks hilisemad säravad veel nädalakese. Tii hilised kollased alles läksid lahti. Ja pidu pole veel lumega läbi, vaikselt alustavad lõokannused, kirgaslilled, puškiiniad ja ka kevadmaguna ninakesed on mullast välja pistetud. Hoolimata öökülmadest ja lumest on kevad ilus aeg.:) -2,6 kena sumeda päiksetõusuga.
Vahepealsed arengud:
Võrkiiriseid tuli juurde. Väga tabav oli aednike omavaheline arutlus nädala sees kui keegi ütles, et kevadine aednik ei mäleta mis ta sügisel maha istutas ja teine lisas, et vähe sellest, tundub nagu nad ei tunnekski üldse üksteist.:) Nii ka minul, trahh, ilmus imeline tumesinine võrkiiris nähtavale ja taimenimekirjas mul teda pole.:)
Iris reticulata `George`
`Harmony` saavutas kauneima välimuse aprilli teiseks nädalaks.
Kolm kaunitari Rahmeldaja aiast
Parempoolseim on `Velvet Smile`, kahte vasakpoolset ei tea ja sildid on talv hävitanud.
Oletatavasti on järgmised `Clairette`ja `Purple Gem`. `Purple Gem` kohe kindlasti
Põnevad krookused `Constellatoin`, mille õie sisse piiluda on õnnestunud vaid korra, sest enamiku ajast on nad kinni
On ju ilus?:)
ja veel üks põnev krookus, Crocus imperati, kelle õiesse on vaid korra õnnestunud vaadata, seest on roosa nagu sügislill
Näsiniin pole veel kõik lahti aga järjest aina roosaneb.
Väike ilus umbrohi, Thlaspi stylosum, söandas ka enne lund esimesed õied avada
Scilla mischtschenkoana, Tii lahke and.
Monday, April 10, 2017
Kaose mehhaanika ja kassihetked
Miniaias on kaose loomine imelihtne. Veedad näiteks mõnusa töise laupäeva, võtad tulevase uue kivila koha pealt sillutise üles ja ladustad selle mittesobivasse kohta (sest sobivaid kohti lihtsalt ei ole) ja käivitubki ahelreaksioon - too mittesobiv koht oli tegelikult mõeldud X asjade jaoks, mis hakkavad tolgendama nüüd kõikjal kus nad ei peaks ja nii edasi ja nii edasi.
Aga vahel lihtsalt peab mööbeldama ja kui keegi järgmise kuu aja jooksul külla peaks juhtuma, siis kohtub ta õpikunäitega kuidas entroopiaväli entroopiat juurde toodab.
Samas, mine tea, võibolla saab kivila üsna varsti ümber tõstetud, sest esimene ots läks suhteliselt kiiresti. Kuna pinnast pole vaja mullast, liivast ja kruusast kokku segada, vaid see on juba valmiskujul olemas, siis pole muud kui puzzle lahti võtta ja samas kõrval jälle kokku panna.
Äärmiselt köitev tegevus. Veetsin pühapäeval viis õndsat tundi paigutades, uurides, välja kaevates ja istutades. Ühtlasi saab tutvuda ka taimede tervisega, et kui ikka ollakse väga kängu jäänud nagu näiteks Hokkaido kukehari, siis tuleb lahjale kruusasegule head mulda ka istutusauku segada. Ja paar küsiva näoga graniitkaljude elanikku vaatas ka lubjakivide vahelt vastu (mis mul sügisel istutades küll arus oli), viimane aeg olusid muuta. Alpitaimed on küll tohutult vitaalsed kuid ega nad kõike ka talu.
Uus platsdarm võimaldab Haberleale viimaks sündsa istutuskoha rajada ja neid õnnelikke on veel kes ruumikitsikusest pääsevad.
Pokumees on Härra Tibu ära hellitanud. Viimasel ajal on tavaks saanud, et kass võetakse peopesale istuma, Tibu toetab külje vastu inimest ja seab esikäpad sõrmedele toetuma. Ja siis nad kõnnivad ühe akna juurest teise juurde ja vaatavad aknast välja ja Pokumees räägib Tibuga. Tibu kuulab, on übertarga näoga, istub väga ilusasti nagu giptuse kass ja lööb nurru.
Täna hommikul tuiskasin just pessu kui kass seisab tee peal ees nagu tõkkepuu, vaatab niimoodi haledasti-haledasti otsa ja lööb kõvasti nurru. No Tibu, mis siis nüüd. Võta mind sülle. Kuule, Tibu, mul on kiire. Ma olen su kass, sa pead! Endal jäi õigust ülegi.
Ohjah, kui ikka peab, siis peab. Ja me kõndisime peeglini ja vaatasime kuidas üks emand seal seisab ja kassiga räägib. Kass oli übertarga näoga ja lõi hoolega nurru.:)
Aga vahel lihtsalt peab mööbeldama ja kui keegi järgmise kuu aja jooksul külla peaks juhtuma, siis kohtub ta õpikunäitega kuidas entroopiaväli entroopiat juurde toodab.
Samas, mine tea, võibolla saab kivila üsna varsti ümber tõstetud, sest esimene ots läks suhteliselt kiiresti. Kuna pinnast pole vaja mullast, liivast ja kruusast kokku segada, vaid see on juba valmiskujul olemas, siis pole muud kui puzzle lahti võtta ja samas kõrval jälle kokku panna.
Äärmiselt köitev tegevus. Veetsin pühapäeval viis õndsat tundi paigutades, uurides, välja kaevates ja istutades. Ühtlasi saab tutvuda ka taimede tervisega, et kui ikka ollakse väga kängu jäänud nagu näiteks Hokkaido kukehari, siis tuleb lahjale kruusasegule head mulda ka istutusauku segada. Ja paar küsiva näoga graniitkaljude elanikku vaatas ka lubjakivide vahelt vastu (mis mul sügisel istutades küll arus oli), viimane aeg olusid muuta. Alpitaimed on küll tohutult vitaalsed kuid ega nad kõike ka talu.
Uus platsdarm võimaldab Haberleale viimaks sündsa istutuskoha rajada ja neid õnnelikke on veel kes ruumikitsikusest pääsevad.
Pokumees on Härra Tibu ära hellitanud. Viimasel ajal on tavaks saanud, et kass võetakse peopesale istuma, Tibu toetab külje vastu inimest ja seab esikäpad sõrmedele toetuma. Ja siis nad kõnnivad ühe akna juurest teise juurde ja vaatavad aknast välja ja Pokumees räägib Tibuga. Tibu kuulab, on übertarga näoga, istub väga ilusasti nagu giptuse kass ja lööb nurru.
Täna hommikul tuiskasin just pessu kui kass seisab tee peal ees nagu tõkkepuu, vaatab niimoodi haledasti-haledasti otsa ja lööb kõvasti nurru. No Tibu, mis siis nüüd. Võta mind sülle. Kuule, Tibu, mul on kiire. Ma olen su kass, sa pead! Endal jäi õigust ülegi.
Ohjah, kui ikka peab, siis peab. Ja me kõndisime peeglini ja vaatasime kuidas üks emand seal seisab ja kassiga räägib. Kass oli übertarga näoga ja lõi hoolega nurru.:)
Saturday, April 8, 2017
Head ajad on jätkunud kenas lauges joones.
Mõnus päikseline ja poolpäikseline nädal koos väikeste öökülmadega. Jahedad hommikud pakatavad linnulaulust. Tuuled on külmad, aga päike soe ja nõnda on päevased temperatuurid ulatunud teinekord isegi kuni 9 kraadini. Paljudest ninakestest on saanud õied, kuid mullapinnale on jõudnud uued. Ilmad on mõistlikult jahedad ja keegi ei kiirusta.
Thlaspi stylosum - maadjas litterhein.
Krookused võtavad viimast, kõige vitaalsem ja kiiremini laienev on `Ruby Giant`, eespool on `Pickwick`, mõnevõrra aeglasem ja kevadlumede suhtes tundlik. Ei ole meil siin mingi inglismaa, ei ole.:)
Kevadel omandab tavaoludes rohelise kena mättana tuntud, Saxifraga hypnoides - sammalkivirik, täiesti teistsuguse välimuse. Aina siid ja samet...
Saxifraga longifolia - pikalehine kivirik, hakkab sellel suvel õitsema.
Iris reticulata - võrkiiris `Harmony`, see talv oli neile armuline.
`Purple Gem`
`Eyecatcher`
`Velvet Smile`
`Katherine Hodgins`, vitaalne ja kaunis sort, talvekapriisid teda ei mõjuta.
Krookus `Vanguard`
Daphne mezereum - näsiniinetihnik alustab pidu
Crocus `Ladykiller`
Crocus `Constellation`
Adonis amurensis särab nagu päike.
Kuni kevadised sibullilled ruulivad, on muude ninakeste avastamise aeg. talv on nimesiltidega igasugust hookus-pookust teinud ja heal juhul on avamaal vaid pooled omal kohal. Kiviktaimla hoiab õnneks silte paigal, muidu valitseks ka kribude hulgas kaos.
Ja kuna maa on sula, siis alustasin täna ettevalmistusi alpikalju teise kohta lohistamiseks. Võtsin uues kohas sillutise üles ja panin esimesed viis kivi paika. Natuke raske on lammutama asuda kuid väike lohutus - püüan mitte korrata eelmise juures tehtud vigu. Millised need on? Kivid peavad tihedamalt olema ja tundlikumate taksonite jaoks oleks vaja tekitada niisugused kasvukohad kus keskpäevapäike kuumutama ei ulatu.
Thlaspi stylosum - maadjas litterhein.
Krookused võtavad viimast, kõige vitaalsem ja kiiremini laienev on `Ruby Giant`, eespool on `Pickwick`, mõnevõrra aeglasem ja kevadlumede suhtes tundlik. Ei ole meil siin mingi inglismaa, ei ole.:)
Kevadel omandab tavaoludes rohelise kena mättana tuntud, Saxifraga hypnoides - sammalkivirik, täiesti teistsuguse välimuse. Aina siid ja samet...
Saxifraga longifolia - pikalehine kivirik, hakkab sellel suvel õitsema.
Saxifraga x doerfleri `Tycho Brahe`
`Purple Gem`
`Eyecatcher`
`Velvet Smile`
`Katherine Hodgins`, vitaalne ja kaunis sort, talvekapriisid teda ei mõjuta.
Krookus `Vanguard`
Daphne mezereum - näsiniinetihnik alustab pidu
Crocus `Ladykiller`
Crocus `Constellation`
Adonis amurensis särab nagu päike.
Kuni kevadised sibullilled ruulivad, on muude ninakeste avastamise aeg. talv on nimesiltidega igasugust hookus-pookust teinud ja heal juhul on avamaal vaid pooled omal kohal. Kiviktaimla hoiab õnneks silte paigal, muidu valitseks ka kribude hulgas kaos.
Ja kuna maa on sula, siis alustasin täna ettevalmistusi alpikalju teise kohta lohistamiseks. Võtsin uues kohas sillutise üles ja panin esimesed viis kivi paika. Natuke raske on lammutama asuda kuid väike lohutus - püüan mitte korrata eelmise juures tehtud vigu. Millised need on? Kivid peavad tihedamalt olema ja tundlikumate taksonite jaoks oleks vaja tekitada niisugused kasvukohad kus keskpäevapäike kuumutama ei ulatu.
Monday, April 3, 2017
Hea soe teine aprill
Lupäeval ilmajaama poolt lubatud õnnistust veel ei saabunud kuid pühapäeval juba küll.
Päike, pluss 14 varjus ja suhteliselt sõbralik tuul. Esimesed võrkiirised tegid silmad lahti. kuldõielised krookused juba massiliselt. Cream Beauty oli lumesajust veidi räsida saanud kuid õitses vapralt edasi. Mesilased ja kimalane jahtisid esimest nektarit, kena kirju koerliblikas laperdas lustiliselt aias ja pea kohal kurameerisid kured. Selline päev!:)
Päike, pluss 14 varjus ja suhteliselt sõbralik tuul. Esimesed võrkiirised tegid silmad lahti. kuldõielised krookused juba massiliselt. Cream Beauty oli lumesajust veidi räsida saanud kuid õitses vapralt edasi. Mesilased ja kimalane jahtisid esimest nektarit, kena kirju koerliblikas laperdas lustiliselt aias ja pea kohal kurameerisid kured. Selline päev!:)
Saturday, April 1, 2017
Märtsi mälestades
Jõuline kevadeootus sai märtsi viimasel nädalal auga sisse pühitsetud. Päike lõõskas päeviti mõnusalt neli päeva ja kangutas tulbi- ning muid pealseid maapinnale. Nartsissimaardla on elus ja ka esimene koerahammas upitas oma ninakese maapinnale.
Kõige varasem lõokannus, nimetu kuid kaunis. Muude kevadlillede kõrval on lõokannused täiesti arvestatav nähtus. Kui päikest antakse, õitseb see sort krookuste ja võrkiiristega ühel ajal.
Öösel pimedas saabusid muidugi külmasulased ja sigatsesid hommikuni. Paar esimest päeva oli päiksetõusu ajaks -8 ni langenud. Siis hakkas kõik jälle otsast peale, maailm sulas taas üles, kevadlillede ninakesed venisid jälle veidi pikemaks jne jne.
Talvistel lumekuppudel on pidu ja neid tuleks nagu maa seest kogu aeg juurde,
Jah, muidugi eeldab nelja pisirodo saabumine edaspidi neile ka sobiliku kasvukoha tekitamist, mis juba maikuu plaani on võetud. Mööbeldamine on ka põnev, saab kooslusi ümber sättida ja ebakohti siluda.
Reede öösel tuli lumi maha. Tujurikkumiseks piisavalt paks kord. Isegi täna võib veel tagaaias lund näha. Fui.
Ilmajaam ennustab päikest ja alates tänasest soojalainet, mis peaks isegi kuni pluss 12 ulatuma, aga hetkel on meil kaks kraadi külma ja taevas pilves ning säärased roosilised ennustused tunduvad liiga ilusad, et tõsi olla. Ilmajaam on viimasel ajal liiga palju pange pannud, et kõike kohe uskuma jääda, mida nad sääl kokku räägivad.
Sellegipoolest on suht eufooria. Puhkuseni on jäänud nii vähe aega!:)
Kõige varasem lõokannus, nimetu kuid kaunis. Muude kevadlillede kõrval on lõokannused täiesti arvestatav nähtus. Kui päikest antakse, õitseb see sort krookuste ja võrkiiristega ühel ajal.
Öösel pimedas saabusid muidugi külmasulased ja sigatsesid hommikuni. Paar esimest päeva oli päiksetõusu ajaks -8 ni langenud. Siis hakkas kõik jälle otsast peale, maailm sulas taas üles, kevadlillede ninakesed venisid jälle veidi pikemaks jne jne.
Talvistel lumekuppudel on pidu ja neid tuleks nagu maa seest kogu aeg juurde,
Kost sa lilleke siia said? Selliseid krookusi sellel peenral varem pole olnud.:)
Siin on sellised
ja sellised ka
Ja üldse oli enne lund kõik juba üsna kena, Amuuri adoonis
Võrkiiriski näitab juba värvi
Gargari krookus,
Alpi litterhein
Kevadine valevlill
Kolmapäeval tuli Edroni õnnistus nelja minirodo,
nukujalaka ja priimulate näol.
Tuppa tekkis meelihurmav talveaed, Üks rodo oli teel õitsema läinud, minijalakas voldib oma imepisikesi lehti lahti
ja priimula "Innisfree" on täies ilus.
Mööda ei saa vaadata ka Ülle sinilillest. Ikka väga võrratud lehed on sel sordil.
Reede öösel tuli lumi maha. Tujurikkumiseks piisavalt paks kord. Isegi täna võib veel tagaaias lund näha. Fui.
Ilmajaam ennustab päikest ja alates tänasest soojalainet, mis peaks isegi kuni pluss 12 ulatuma, aga hetkel on meil kaks kraadi külma ja taevas pilves ning säärased roosilised ennustused tunduvad liiga ilusad, et tõsi olla. Ilmajaam on viimasel ajal liiga palju pange pannud, et kõike kohe uskuma jääda, mida nad sääl kokku räägivad.
Sellegipoolest on suht eufooria. Puhkuseni on jäänud nii vähe aega!:)
Subscribe to:
Posts (Atom)