Veebruar

 01.02. +3, kevadehõngune, poolpilvine. Väisasin Bauhoffi, ostsin kummeli- ja Tagetes lucida seemneid, kuid esimesed külvid lähevad mulda alles veebruari lõpus.

02.02 +1, päikeseküte terve päeva. Katsin rodod, azalead ja Kanada kuused. Lund on paraadpeenras ca 20 cm, aknaalused on peaaegu puhtad kuid mingeid elumärke seal kõiksuguste ninakeste osas veel näha ei ole. Mõnel aastal on olnud.

03.02. +1, poolpilvine, 5 cm märga lund. Oli seda nüüd veel vaja...

05.02 -6, 0, -1,päike, kuid head ajad kevadepoolsete sulailmade osas oleks selleks korraks justnagu läbi. Edasipidine 10 päeva näikse olevat "kenade talveilmade" päralt, mis tähendab öid -5 kuni -11 ja -2 kuni -7 kraadiseid päevi. muidugi, ei saa kurta, hea valge aeg õmblemiseks ja muuks peenemaks näputööks. Härra Tibu teeb puhtast harjumusest julgeid pooletunniseid ekskursioone jääaja maastikele, kuid tagasi tulles läheb end ikkagi kassikasti kergendama. Üks kindel ja mugav koht, mis pole külmunud. Kuidagi kummaline, kass on jalad risti rõduukse taga verandal, laske ometi tuppa pissile. :) Jah, milline paindlik isiksus! Jonni pärast algul ikka õue, sest ainult pehmod pissivad kasti, aga pärast: Tegelt ma olen nüüd piisavalt vana ja väärikas küll, et hakata kassikasti kasutama. 

12.02. -4, pilves. Eelmisel külmanädalal oli ka klaari taevaga päikesepäevi, mis kosutas kenasti talvest kolkunud hinge. Eile tegin seemneinventuuri, ikka tavapärased igasuvised suvelilled, kasutaimed, kuid ka paar põnevat tundmatut seemnetutsu, mis mõnelt suviselt lillerallilt kaasa haaratud. Muidugi pole neil tutsudel ühtegi nime juures, kui midagi tärkabki, siis läheb leiutamiseks. :)

13.02 -3, pilves. Hetkel on jätkuvalt talvine ja lumine kuid eespoolt paistvad kümme päeva näikse pikema ilmateate järgi üsna kevade alguse moodi olevat. Mõnel pool sadas täna hullusti jäidet, kuid mede kant jäi sellest nuhtlusest puutumata. Foorumis valitseb vaikus, ka aednikud pole veel lume alt välja sulanud, blogi ikka mõni harv veel kirjutab. Kõõritan siira lugupidamisega Mustkaarna uue kaalunumbri poole, ohjah, teen küll kepikõndi ja söön juurvilju, kuid šokolaadi nähes lööb silme eest mustaks ja loomulikult ei järgne sellisele teguviisile ka mingit salenemist.

14.02 +1, pilves, sulaaaa, hurraa! :)

19.02 Täna küll -3, pilves, kuid möödas on juba mitu head vihma- ja mitu kuni +4 päeva olnud. Loen netist õhinapõhise häälestatusega, et sula jätkub pikema ilmateate ennustuste põhjal progresseeruval joonel ja veebruari lõpuks lubatakse kuni +7. (Tegelt, see on ikka liiga hea, et tõsi olla.) Hetkeseis on selline, et peenardele klammerdunud ja kivikõvaks külmetanud vanade lumede kiht ei taha mitte kahaneda ja kepikõnnirajal on kõva jäine liuväli. Isegi eelmise nädala vihmad pole mingit murrangulist tulemust välja võlunud. Nii, et kui mõned kaasaednikud on lõunapoolsematel peenardel talviste lumekuppude kollast kuma juba märganud, siis meil valitseb veel vaikus. Käisin täna isegi lähemalt uurimas, no ei ole veel mittekui midagi.

22.02 +3, pilves. Väljas on kevade lõhna tunda ja võsalindude jutud kõlavad kevadiselt.

26.02 +3, vihmasadu. Jätkuvalt on isegi ööd plussis, enam pole kevad mingi mütoloogia vaid koputab konkreetselt uksele. Kivilad on välja sulanud, parkla liuväligi urbseks muutumas ja mõtted mühisevad rõõmsalt. Nii palju ideid, nii palju energiat...Reedel tõin oma lemmik-antiigipoest ära sümpaatselt kõverate jalgadega konsoollaua, mida olin suvest saadik netis piilunud ja mille hind väga aeglaselt langes. Lootust nagu oli, sest seni polnud keegi teda ära ostnud. Viimaks muutus hind mullegi taskukohaseks ja ära ma ta tõin. Ilus, lihtne ja vajalik mööblitükk õmbelusetuppa, esialgu aga aitab alumisel korruse aknal tomatipojad suureks kasvatada. Ja teine suurem lähiaja projekt on teljed lõpuni tuunida. Nii ära on tüüdanud see lõputu sõlmamine. Asendan strateegilisemate kohtade sõlmed ketijupikeste ja lõksudega, kui on vaja pingutada, lükkan lõksu järgmisse ketisilmusesse ja kui vaja lõdvendada, siis toimin vastupidiselt.

Tegin lõpuks ka nn "talikülvid" ära ja viisin õue. Küll seda külma ka veel tuleb, terve pikk märtsikuu veel ees. Aga praegu on õues suur-suur sula, isegi vanad kõvad lumehanged hakkavad vaikselt alla vanduma. Aknaalune peenar on üleni puhas kuid lumekuppe pole ikka veel näha. Sookured, lõokesed ja kiivitajad olevat juba kohal. Kepikõnnirada on jääst prii.

27.02 +2, pilves, vihmasadu. Oi, kuidas mulle meeldib see niisugune vahepealne aeg! :) Ei ole talv ega ole ka päriskevad. Varandus hakkab suure lume alt välja sulama ja isegi mõned ninakesed olid täna juba näha. Leidsin paar talvist lumekuppu, võrkiiriseid ja Gargari krookuse kuldkollast ninakest oli ka hiigla tore kohata. Puhastasin kasvuhooneelanikke turbasest talvekattest ning kasvuhoones oli nii mõnus nokitseda. Kuigi kasvuka mullad on veel jääs.

28.02 +2, pilves. Teljed töötavad imehästi. Küll sai neid sedakorda tuunitud ja seadistatud, polte keeratud ja sõlmi sõlmatud (midagi pole teha, 16 sõlme jäi siiski paika), aga teljendus on nüüd nagu uus. Esimene vaip saab veel mahedates toonides, edasi peaks tulema sisemise hõõgusega tumedate vaipade periood, sest musta värvi kerasid on juba mitu kasti kogunenud. Päikest pole kaua olnud. See veebruar sai suhteliselt pilvine, kõigest 7 päikesepäeva. Igatsen sulnist leboskelu tuulevarjulisel verandadiivanil, sooja päikest ja sinililli. Ohjah, viimasteni on ikka veel üsna pikk jupp aega, aga päikest võiks küll olla. Jah, paluks...Mis kevad see muidu on.

29.02 +2, pilves. Akna alla ilmus ka esimene lumekupp, pole nad midagi saba maha pannud, lihtsalt aega võttis. :)

Pean aru, et kas panna saurusvõhk majandusruumi akna peale potti või mitte panna. Paras väljakutse. Pung paistab olema üsna pikaks paisunud. Päris vangis ei tahaks teist ka hoida...Aga ma mõtlen sellele homme.

Räpina aiakooli lõputöö 2009 versus reaalsus 2024.

Aiakooli iluideaal oli VAADE. Et ikka oleks ja tekkiks jne. Ausalt öeldes, kena ju on, kuid praegu pole see oma aias enam nii oluline. Primaarseks on saanud kasvatada neid taimi mis huvi pakuvad ning pühast korrastatuse unistusest on saanud mõnus segadik, mille keskel ulatab iga uus nädal jälle teistmoodi emotsioone, värve ja lõhnu. 

Eesaed.

TALV.-ideaalis
Köögi aknast avaneb rikas vaade eesaeda, kus jalgvärava kõrval talvehärmas tardununa jäävad vaatevälja kaks puuks kujundatud astelpaju. Ühe peal neist on kobardumas erkoranzid marjad. Vasakul pool jalgväravat on näha jaapani sireli tihe ovaalne võra, musta leedri suureks palliks kujundatud (mustade marjakobaratega) ja lodjap-põisenela väiksemaks palliks kujundatud oksastik. Vaate vasakpoolses servas kergitab pilgu ülespoole heas toitumuses olev hariliku elupuu `Smaragd` roheline sammas. Selle aia parasniiskes huumusrikkas pinnases tunnevad elupuud end ülihästi.
Esiukse kõrval kõrgub aastaringse pilguankruna kaljukadaka `Blue Arrow` süstjas igihaljas vorm.

Tegelik elu

Kuna astelpajud hakkasid mööda muid peenraid pikalt ringi ussitama, siis tuli nad maha võtta. Astelpajude asemel kasvab alpikaljus kahemeetrine mammutipuu, mis lumisena meenutab kujult kangesti kuuske, kuid seda ainult eemalt vaadates. Astelpajust paar meetrit paremal kõrgub seemikust sirgunud elupuu, on juba meetrine, plaanin ikka topiaarkunsti ta peal harjutada, kuid aastad lähevad, ehk siis tänavu... Keset eesõue ulatub lumest välja pliiatsiks kujundatud isetulnud kadakaseemik. Lume all on paremal pool eesaias alpikaljude ala. Talvel ei paista neist eriti midagi välja. Mügarad, kuhilad, aiaäärsel kaljul kasvab lehis `David` kuid talvel ei näe ta eriti veenev välja. Lehise kõrval ulatub lumest poolenisti välja harilik kuusk `Pendula`. Alpikaljul oli ka jaapanipäraselt kenaks lõigatud jalakas `Jaqueline Hillier`kuid tänavused rängad lumeolud on ta puruks murdnud. Eks kevadel vaata mis tast saab või kuidas lõigata. Vasakul pool eesaias paistavad köögi aknast puuriit, värava kõrval kasvav suur puuks vormistatud karvane viirpuu (ei mingeid punaseid marju, sest linnud pistavad need juba sügisel nahka) ja varjukangaga rohelisteks kuhilateks vormistatud rodod, sest köögi akna vastas asub hapuaed kolme kännasmustika ja mõnede rododega. Talvel ei maksa üldse aknast välja vaadata, kui ei taha lume poolt retsitud okaspuid näha, veel vähem ise välja minna. Kui just ei pea.

KEVAD.-ideaalis
Kevadel tärkavad jaapani sireli juures päiksepaistelises kohas topeltõielised lumikellukesed. Märtsis pakuvad silmailu südajalehise bergeenia punakad lehed, linnakiviriku `Aureopunctata` igihaljad rohelise-kollasekirjud lehekodarikud ja ilupõõsaste üha suurenevad pungad.
Aprillis puhkevad bergeeniate õrnroosad õied, tärkavad kaljukadaka ümber kasvavad sinised võrkiirised `Harmony`, avanevad hostade ümber istutatud lumikellukesed, taevasinised brunnerad hiina sidrunväändiku kõrval ja lumivalged suureõielised epimeediumid hariliku elupuu `Smaragd`jalamil. Eesaeda valitseb aprillis roosa-valge-sinise kolmkõla.
Maist alates on väga dekoratiivsed kollaseleheline lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`, mustjaspunaste lehtedega must leeder `Black Beauty` ja võraservadega teineteisesse kasvanud kaks halli astelpajupalli paremal pool jalgväravat. Õitsema puhkeb hiina sidrunväändik ja täies ilus on brunnera `Jack Frost` marmorjad, täpilise iminõgese `Beacon Silver` valgekirjud ja nipponi naistesõnajala `Metallica` tuhmi metallina mõjuvad lehed.
Astelpajude alune on kevadel kaetud erivärviliste laikudega: sidrun-liivatee on kollane, hokkaido kukehari tumepunane, varjukivirik õitsedes nagu roosakasvalge udu lehekodarike kohal ja kaunis kukehari nagu paksulehine hallikasroheline pinnakate. Hästi sobitatud paeplaatidest õue raamistuses paistab astelpajude alune väikese kummalise korrastatud saarekesena, olles vastandiks eesaia vasakpoolse aiapoole taotluslikule lopsakusele ja õiteküllusele.

Tegelik elu

Alpikaljudel ärkab siin ja seal kivirikke. Valged, roosad, oranzid, kollased õiemättad võistlevad madalaks lõigatud jaapani enelate okstel tärkavate oranzide lehealgetega, veidi hiljem puhkeb keset suurimat alpikaljut helesinine äärispriimula, mis on kollastele kivirikele toredaks kontrastiks. Paremal pool vahevärava peenras sirguvad pinnasest üksteise järel kevadised valevõied ja kõikides värvides lõokannused, mis hiljem teevad ruumi sinililledele ja priimulatele. Aianurgas puhkeb valge dauuria rodo. Vasakul pool eesaias on siin ja seal näha krookuste ja võrkiiriste erksaid värve, teeäärses peenras puhkevad idahüatsindid, köögi akna all on sinililled ja lõokannused. Aga sinililli on tegelikult igas peenras. Mõned on päris isesugused ning see teeb palju rõõmu. Mais võtavad kõikjal järje üle tulbid ja õrnad ülased. Mai lõpus hakkab õitsema Airi sirelipuu. Valged lõhnavad täidisõied, imeline. Kevad on aias kõige ilusam aeg.

SUVI.-ideaalis
Juunis puhkevad tee-äärsel istutusalal õitsele valge-roosade õitega lodjap-põisenelas `Dart`s Gold` ja roosade õitega must leeder `Black Beauty`. Juunis avab köögi akna all sinihallide lehtede raamistuses oma kellukad hosta `Halcyon`, õitsevad ka esiukse kõrval laiuv viljatu kurereha, sidrun-liivatee astelpajude all, risoomikas kurereha musta leedri all ja roomav metsvits har. elupuu `Globosat` ümbritsevana.
Kuna eesõu on üleni kaetud loodusliku paega, siis on kivipinna elavdamiseks paeplaatide vahele istutatud harilikku nõmme-liivateed. Seni plaatide vahekohtades tagasihoidliku punakasrohelis minilehestikuga kaetud võrgustiku moodustanud nõmme-liivatee puhkeb juuni lõpus õitsele. Nüüd lendleb eesaias hordidena päeva-paabusilmi, koerliblikaid ja väiksemaid tegijaid liblikarahva seast, kes on väga maiad nõmme-liivatee nektari peale.
Juuni lõpus avab ligi 30 cm-sed lõhnavad õiekobarad jaapani sirel. Juulis hakkavad õitsema hostad `Sun Power`ja `Carnival`. Augustis alustab õitsemist liht-lursslill `Brunette`, kaunis kukehari `Herbsfreude` ja hokkaido kukehari `Lidakense`, astelpaju tüve ümber klammerdunud marjad hakkavad kaunilt nähtavaks muutuma. Need on kahvatuoranzid.

Tegelik elu

Teeäärsel peenral puhkevad hostad, õitsema seavad end mõned habeiirised ja aediirised. Ülejäänud iirised kolisid minema,sest kurgimaja jaoks oli ka ruumi vaja. Juulis on kord flokside käes ja neid on palju. Nad õitsevad ka augustis. Puuriida esises peenras puhkevad juunis pojengid ja juulis floksid. Hapupeenras õitseb juuni alguses rodosid ja mustikaid. Hostapeenar köögi akna all on täies ilus koos kahe õhulise varvasadiantumi ja Delavay ängelheinaga. Trepi kõrval pürib kõrgusse Hemsley käoking. suve teisel poolel on ta veinpunased kingakesed pikka aega selle nurga ehteks. Kevadises lõokannuste peenras kasvavad suvel kribulill, pojengid ja floksid. Vaheaia kõrval on minihostade ja vääris-lõokannuse kaitseala. Ka jagub siin kohta tagasihoidlikule väänkellukale, mis suve edenedes oma seest eriti keerukate mustritega kirjatud rohelised kellukad üle vaheaia upitab. Eesaia sillutises roomab ringi mitu sorti nõmm-liivateesid. Kui nad õitsevad, siis on äge, muidu mitte niiväga. Kipub peenardesse ronima ja sinna ka seemikuid poetama. Kuid õitseaeg on võimas. Hoolimata küllusest ei raatsi sealt tee jaoks õiekestki lõigata. Suurtes anumates kasvavad õuetomatid, rukkililled ja lillhernes. Kurgimajast roomab välja kuus kurgitaime, igaüks eri suunas.

SÜGIS.-ideaalis
Septembris hakkavad välja paistma hiina sidrunväändiku korallpunased viljad. Kui neid on palju, on see külluslik vaatepilt.
Nüüd uhkeldavad eesaias võimsate puhmastena lehtset ilu demonstreerides hostad: kirevalehine `Carnival`, sinakashall `Halcyon` ja päikseline `Sun Power`. Ka brunnera, nipponi naistesõnajala ja südajalehise bergeenia `Herbstblüte` lehed on praegu väga ilusad – veelgi enam: bergeenia puhkeb teist korda õitsele. Musta leedri võras on näha musti marjakobaraid.
Sügise süvenedes jätkavad kuni külmadeni õitsemist liht-lursslill, hokkaido kukehari, kaunis kukehari, bergeenia.
Peale öökülmu jäävad dekoratiivseks bergeeniad, linnakivirik, varjukivirik, lodjap-põisenelas `Dart`S Gold` (lehestik pronksjas), must leeder, jaapani sirel, hiina sidrunväändiku lehed värvuvad erkkollaseks. Aastaring on täis. Talv võib tulla.

Tegelik elu

Sidrunväändik keeldus marju kandmast ja lahkus aiast. Ideaalaia taimeloetelust on alpikaljudel hokkaido kukehari ja aianurgas laialehine brunnera.Sügisel õitsevad eesaias hilised floksid ja ausalt öeldes pole mingist nn vaatest haisugi välja arvatud alpikaljud. Hostad hoiavad lehevärve kuni öökülmadeni. Puuriida ees võtab sügisel tuurid üles valgeõieline jaapani ülane. Valged pooltäidisõied ja neid on terve inimesekõrgune kuhil. Üks vastupidav ja tänuväärne taim kuni öökülmadeni. Lehistel on tore sügisvärvus, rooghelmikad aia ääres värvuvad kuldkollaseks ja hõljuvad tuules, kuid enne esimesi lumesid tuleb nad maha lõigata, sest muidu on kõrresilo alpikaljude peal laiali. Karvane viirpuu on punaste mahlaste marjade all lookas. Musträstad pidutsevad võras. Kui puust marjad otsa saavad, korjatakse ära ka maha kukkunud viljad.