Mahe märts

 02.03. Öösel natuke kahutas (-0,5), kuid muidu on jätkuvalt sula, mis teeb rõõmu. Foreca ilmateade võtab laest uskumatuid numbreid ja ütleb, et Sakus peaks täna olema 7 kraadi sooja ja homme 8. Meie õuekraadiklaas näitab tuimalt +1, mõtlen, et jälle saab selle sooja ühekaupa nagu mullugi. :)

Hostapeenras testisin sula maapinna sügavust, see oli ca 7 cm. Tore on. Kasvuhoone võiks ka üles sulada, mõnus oleks seal juba aiandada. Esialgu potistasin toas vaid Bauhofi pelargooniumitited ja saurusvõha, kes külmkapis juba nihelema oli hakanud ja endale suure punga kasvatanud. Lasen tal majandusruumis õitsema minna ja kui tema tutske "aroom" väga hulluks läheb, saab ju soojematel päevadel verandale tõsta. Päris õue kolimiseks on ta natuke liiga õrn või siis ütleme peenemalt, et meie kevaded pole tema jaoks. Mul on seniajani silma ees see kurvalt longus puhkemata õieküünal, mille öökülm eelmisel kevadel kasvuhoones ära nitistas. 

Nii, et saab juba aia poole kõõritatud küll, kuid lõviosas on ikka veel talvereziim: hommikuti läheb vaibavabrik käima, edasi on kodutööd, kepikõnd ja peale nelja vaba aeg. 

03.03 +5 varjus, päike ja päikese käes võib juba täitsa soe olla. Tegin tomatikülvid ära ja ka venima jäänud talikülvid nagu marmorleht, ebamagun jne. Ja lähen nüüd verandale villast kaltsu lõikama, sest neid ebemeid ei taha keegi tubaje lendlema.

Verandal oli paras toariietega olla ja kassid laadisid mõlemad hoolega sealsamas oma patareisid - must kasukas on päikese käes lausa kuum kui peoga üle libistada. 

04.03 +2 varjus, päike. Kõrvuni kevadeeufoorias olles läksin rattaga sõitma. Suur kergliiklustee on üleni sulanud, rattal tänu Pokule fantastiline vabajooks ja tuul kõrvus vuhisemas. Tötsa-tötsa kepikõnnile vägagi irreaalne vaheldus. Ja jalakäijatele ka, ma usun, sest kui maastikurattal pörutab kummide umisedes maksimaalkiirusel mööda ümar vanaproua, ei ole see just midagi sellist mis viisipärane oleks. Aga mõni mõis...

06.03 öösel -6, päeval +2, ööd on natuke külmemaks läinud, kuid päikeseparaadi jagub veel kauaks. Märtsikuine päike on mõnus, annab toalilledele jõudu, kütab päeval maju ja äratab inimesed talveunest üles. Puhastasin kurgimajas sinilillepotid (my precious) turbast, potistasin oma rõõmuks ühe tavalise sinise sinilille (ehk läheb nädalaga toas õitsema) ja imetlesin talvise lumekupu vastu päikest avanenud õiekolmikut. Nii palju väikesi rõõme on kevade igas nurgas, isegi vaibatuba ei pea enam puhuriga kütma, sest seda teeb päike.

09.03 -2, +2, pilves, Kevadel oli eile ja täna vaba päev. Täitsa kohe harjumatu peale neid päikesepilgareid, hakka või pliidi alla tuld tegema...Aga muidu pole viga, lund leidub veel kraavides, metsa all, lumehunnikutes ja meie aias, tõsi küll, aias õnneks veel üsna laiguti. Toasinilillel on õienupud kaitsvast lehtjast tuutust eraldunud. Parasvöötme karmi kliimaga kohastunud taimed on väga kiired, puhkeb vist enne kui tuppa toomisest nädal täis saab. Hoolimata pilvisest ilmast lõhnas kepikõnnirajal sulanud maa järele, see on magus ja ürgne ärkava looduse lõhn. Ja videviku saabudes hakkas võsas laulma musträstas.

10.03 -7 varahommikul, päeval +4,5, päikseratas. Maailm on jälle jääs, aga küll päike päeva jooksul üles sulatab. Nii on need tantsud Talvesepaga. Aga ilus päikesepaisteline märtsialgus on tänavu küll, puhas rõõm. :)

12.03. - 2, +5, päike. Värvisin mererohelist, kollast ja oranzi vaibakaltsu, esimesed on juba pesumasinas, ehk saab isegi õue kuivama viia. Härra Tibu kügeles rõduukse juures ja uuris ilma. Küll pika, küll lühikese kaelaga ja küsis lõpuks välja. Veteran teab millal verandal juba nii soe on, et saab patareisid laadima hakata. Kui kassil pissihäda tuleb, siis hakkab ta ukse taga laamendama ja nõuab sisse. Sest kassikast on ju toas. Mõtle ise, sa ei lähe ju õues mingisse ebahügieenilisse peenrasse kükitama, pori sisse, fui!, kui toas on puhas liiv, perenaine tühjendab ka jne. Vana kass teab mis on hea. :)

Päikseline hommik ajas isegi perenaise peenarde vahele. Muidugi need alles kõlisesid, sest öösel on miinuskraadid. Aga NII südantsoojendav oli näha lumekuppude kollaseid palgeid päikse poole sirutumas, Crocus chrysanthus `Cream Beauty` ja Iris histrioides `Lady Beatrix Stanley`näitasid ka juba pärisvärve. Krookus võib täna isegi avaneda, iirisel läheb veel mõni päev õite avanemiseni, kui vahepeal muidugi Kevadele jälle vaba päeva ei anta. Kasvuhoone hakkab tasapisi lahti sulama. Rõõm oli kuuseheki all näha Korsika lumeroosi õienuppe, enam ei olda tita ja päris põnev, millised on õied. Väga ilusa lehega taim ja saab kenasti kuuseheki kõrval hakkama. Kämmalvahtrad on elus, toasinilill õitseb ja missa, hing, veel tahad. 

15.03 +6, pilvine, tuuline, vihmane. Eile oli kevadtorm. Tuul ja vihm mühisesid ümber maja ning selline ilm sulatab ebakohad kõige paremini üles. Ka tüütud jääkünkad parkimisplatsilt on kohe-kohe kadumas. Paistab, et võib hooaja avatuks lugeda. Eile tulid sinililled ja sinilillefännile pole midagi ilusamat kui näha oma uusi nunnukesi reaalis ja nuusutada esimest õrna lillelõhna. Ka oli lihtsalt ülimõnus vaheldus teha üks kaugem sõit varakevadiste metsade ja põldude vahel, sasida väga suurt ja väga pehmet koera ning rääkida teise rohenäpuga taimejuttusid. Sinililled on puhas ime, lumivalge roosade tolmukatega `Giselle`, õrnroosade põskedega `Alabaster`, uhke õielehepärjaga `Multipetala Blau`ja teised toredikud. Veetsin täna õndsad kaks tundi kasvuhoones muldi segades, priimulapoegi äratades ja sinililli suurematesse pottidesse istutades.  Ka esimesed külmakahjud on selgunud. Helelilla krüsanteem pani saba maha ja üks ilus suur alpikann on ka hävinud. `Lady Beatrix Stanley`avas esimese õie. See on teistest veidi eraldi, huvitav, kas emataimest veelgi varasem järglane? Värv on igatahes sama. Täna tulid haned. Lendasid mitu tundi üle õue.

16.03 +6, pilves, kevadvihmad eile ja täna. Maa on ca 10 cm sügavuselt sula ja kasvuhoones on kah tsipa parem pilt, pole enam külmunud, saab priimulapotid mulla seest kätte. Korolkovi krookus on ühe päevaga õiekroonid välja sirutanud. Aia äärest leidsin tulnuklumikellukese, naabritel on neid palju, nii armas, et üks meie poole ka üle on hüpanud. Väga sümpaatne immigrant. Jah, tuldagu, palun. :)

18.03 -3, pilves. Eile sadas küll lund kuid mede kandis maa valgeks ei saanud. Kümne päeva ulatuses paistab ees olevat hea lauge kevad, päeval kuni +5 ja öösiti ca+1 kuni -2. Pole erilisi kuuma- ega külmaehmatusi. 

21.03 +3, pilves, vihm. Asse on oma kassiplikaga külas. Milline natuur! Õrn ja hell metsloom. Peremehega on neil sügav suhe, aga kui keegi teine kiisupreilile läheneb, siis ise teab. Sellist põrgulist pole küll võimalik ära varastada. Puudutamise peale susiseb, uriseb ja annab käpaga. Ise nii pisike meie kassikolakate kõrval. Palusin poisil siis see pirtspek maast üles võtta ja mulle sülle anda, sest võõristades ta ise ennast kätte ei andnud. Preili keeras end mu süles ümber nagu siug, lajatas peremehele paar pehmet käpahoopi karistuseks reetlikkuse eest vastu nina ja mina sain ka kohe oma jao, aga juba küüntega. Pisike käpp käis nagu välk ja olidki kriimud näos. Tõeline vufa, keegi ei käpi kui kassil pole vastuvõtuaeg. Kuid hiljem, unisena oli ta väga pehme ja lubas ka pai teha. Tõsi, mitte mõõdutundetult kaua. Aitab sulle küll, psoltõ nüüd!

Tibu ja Bondi käitumine oli huvitav. Emasele keelab kassikoodeks kolki anda, isegi kui ta on nn "sissetungija". Kuigi me pässid on lõigatud, jäid nad siiski härrasmeesteks. Bond tuiskas õuest tuppa, sõi kõhu täis, kõõritas külalise poole, nuusutas eemalt preili üle ja kiirustas õue tagasi. Tibu on tubane kass, õue minna nagu ei oleks tahtnud. Tema hakkas hambavalunäoga ringi käima ja selliseid magamiskohti otsima kuhu see järgi ei tuleks. Aga orvukesena kasvanud preilile oli suursündmus võõrast isandat oma piiritu tähelepanuga torkida, ta liikvele saada ja siis põnevusest hiilgavi silmi jälgida, et mis ta veel teeb. Umbes, nagu loomaaias vms. Härra Tibu säilitas oma vana lordi põlgliku väärikuse ja hoolitses, et sellest kübekestki kaduma ei läheks. Preili pandi kohe paika kui liiga lähedale tuli. Eemalt aga lihtsalt ingnoreeriti. Magama jäi Härra Tibu täna kummuti peale.

22.03 +3,5, pilves, vihmad. Kevad on kõikjal kuhu vaatad. Musträstad kudrutavad, tihased hõiskavad ja pisilinnud vidistavad võsas. Mis siis, et päev na vesine. Kõik kohustuslikud esimesed kevadlilled on ninad välja pistnud, isegi kevadine valevlill juba näha. Toas on tomatid idanenud, muu mudru hakkab ka ükshaaval tõusma. Kangesti kisub aeda, kuid vihmaga ja see pluss 3 on veel liiga ekstreemne, ehk peaks hoopis kasvuhoone kordategemise esimesena ette võtma.

24.03 +5, pilvine kuid korra vilksatas isegi päikest. Tänasega võib hooaja ametlikult avatuks lugeda. Alustasin kasvuka ümbruse ja kuuritaguse korda tegemisega. Milline nauding oli maheda ilmaga tuulevaiksel päeval peenardes siblida. Sibullilledel on ninakesed kõikjal väljas, alpikannid sätivad õitsema, lõoke lõõritab taevalaotuses - puhas rõõm. Täitsin hiireuru lookeid (kusagilt nad sügisel ilmuvad, veedavad talve lume all urge uuristades ning siis kaovad, ilmselt kasside kõhtu, sest suvel pole neist enam jälgegi), lõikasin kaeralille pealseid ja riibusin lehed kokku. Homme liigun järjega edasi. Ega palju polnudki midagi teha, sest sügisene aednik on tubli tüdruk olnud ja ainult need mõned koltunud pealsed ja end sügisel nähtamatuks mananud umbrohupojad. Praegu on jube hea rohida, sest umbrohi pole veel juurduda jõudnud. Välja arvatud muidugi see meie nn "röövkannike", kellel on tallad kõvasti maas ja igast juurejupist kasvab uus taim.

27.03 +3, poolpäike. täna lubatakse päeval kuni+11, uskumatu, kuid reaalis oli varjus +10 ja päikse käes suisa suvi. Paraku on kurgimaja veel 10 cm sügavuselt täiesti jääs ja suuremaid potte oli päris tegu sealt välja kangutada. Kompostikastiga polnud ka midagi teha, mulda kätte ei saa, sest jääs. Kuid aiatoimetusi jagus sellegipoolest. Paistab, et vaibavabrik hakkab tasapisi suvepuhkusele jääma. Veel paar äralubatud kudumit, üks kaltsuvärvimine ja ongi aeg aeda kolida. 

28.03 päike, päeval +13 varjus, suvi. Krookused sirutavad õienuppe, kaks võrkiirist sinine ja lilla juba õitsevad, kolmas, see `Katherine Hodgins`avab ka kohe õied. Kevadlillede peenar on juba päris kirju. Alustasin vihmavee kogumist, sest suuri külmu enam ei tule ja mede hiiglaslik vihmaveetünn mahutab mõnusalt palju. Üldiselt on kevadeufooria ja õhtud puuhobuse konditsioonis, aiandus juba kord on selline. Mõnus igapidi ja huvitav aeg. Igasuguste ninakeste tervitamine, talvest jäänud saasta kokku korjamine ja toredad õuepäevad. 

29.03 +7, pilves, kevadvihm. Sadas vaikselt terve päeva. Võib ainult oletada, milline turgutav mõju oli sellel kõiksuguste ninakeste jaoks. Eespool on aprilli alguses näha mõni miinuseöö, loodan, et need väga karmid ei tule.

31.03 +17, udune päike ja soe tuuleke. Tõepoolest...liiga hea, et olla tõsi. Õues on suvi. Kõik millel aprilli alguses vähegi õitseda sobib, krookused jne. on oma õiekarikad valla löönud. Mahe tuul lõhnab kevade järele, mesilased summivad krookustes, kivilas puhkevad kivirikud ja Mesinik läks mesilasse oma karja üle vaatama. Siblin kolekohti siledamaks, tuvastan talvekahjusid ja istutan iga päev muuhulgas ka mõne potielaniku maha. 

Veebruar

 01.02. +3, kevadehõngune, poolpilvine. Väisasin Bauhoffi, ostsin kummeli- ja Tagetes lucida seemneid, kuid esimesed külvid lähevad mulda alles veebruari lõpus.

02.02 +1, päikeseküte terve päeva. Katsin rodod, azalead ja Kanada kuused. Lund on paraadpeenras ca 20 cm, aknaalused on peaaegu puhtad kuid mingeid elumärke seal kõiksuguste ninakeste osas veel näha ei ole. Mõnel aastal on olnud.

03.02. +1, poolpilvine, 5 cm märga lund. Oli seda nüüd veel vaja...

05.02 -6, 0, -1,päike, kuid head ajad kevadepoolsete sulailmade osas oleks selleks korraks justnagu läbi. Edasipidine 10 päeva näikse olevat "kenade talveilmade" päralt, mis tähendab öid -5 kuni -11 ja -2 kuni -7 kraadiseid päevi. muidugi, ei saa kurta, hea valge aeg õmblemiseks ja muuks peenemaks näputööks. Härra Tibu teeb puhtast harjumusest julgeid pooletunniseid ekskursioone jääaja maastikele, kuid tagasi tulles läheb end ikkagi kassikasti kergendama. Üks kindel ja mugav koht, mis pole külmunud. Kuidagi kummaline, kass on jalad risti rõduukse taga verandal, laske ometi tuppa pissile. :) Jah, milline paindlik isiksus! Jonni pärast algul ikka õue, sest ainult pehmod pissivad kasti, aga pärast: Tegelt ma olen nüüd piisavalt vana ja väärikas küll, et hakata kassikasti kasutama. 

12.02. -4, pilves. Eelmisel külmanädalal oli ka klaari taevaga päikesepäevi, mis kosutas kenasti talvest kolkunud hinge. Eile tegin seemneinventuuri, ikka tavapärased igasuvised suvelilled, kasutaimed, kuid ka paar põnevat tundmatut seemnetutsu, mis mõnelt suviselt lillerallilt kaasa haaratud. Muidugi pole neil tutsudel ühtegi nime juures, kui midagi tärkabki, siis läheb leiutamiseks. :)

13.02 -3, pilves. Hetkel on jätkuvalt talvine ja lumine kuid eespoolt paistvad kümme päeva näikse pikema ilmateate järgi üsna kevade alguse moodi olevat. Mõnel pool sadas täna hullusti jäidet, kuid mede kant jäi sellest nuhtlusest puutumata. Foorumis valitseb vaikus, ka aednikud pole veel lume alt välja sulanud, blogi ikka mõni harv veel kirjutab. Kõõritan siira lugupidamisega Mustkaarna uue kaalunumbri poole, ohjah, teen küll kepikõndi ja söön juurvilju, kuid šokolaadi nähes lööb silme eest mustaks ja loomulikult ei järgne sellisele teguviisile ka mingit salenemist.

14.02 +1, pilves, sulaaaa, hurraa! :)

19.02 Täna küll -3, pilves, kuid möödas on juba mitu head vihma- ja mitu kuni +4 päeva olnud. Loen netist õhinapõhise häälestatusega, et sula jätkub pikema ilmateate ennustuste põhjal progresseeruval joonel ja veebruari lõpuks lubatakse kuni +7. (Tegelt, see on ikka liiga hea, et tõsi olla.) Hetkeseis on selline, et peenardele klammerdunud ja kivikõvaks külmetanud vanade lumede kiht ei taha mitte kahaneda ja kepikõnnirajal on kõva jäine liuväli. Isegi eelmise nädala vihmad pole mingit murrangulist tulemust välja võlunud. Nii, et kui mõned kaasaednikud on lõunapoolsematel peenardel talviste lumekuppude kollast kuma juba märganud, siis meil valitseb veel vaikus. Käisin täna isegi lähemalt uurimas, no ei ole veel mittekui midagi.

22.02 +3, pilves. Väljas on kevade lõhna tunda ja võsalindude jutud kõlavad kevadiselt.

26.02 +3, vihmasadu. Jätkuvalt on isegi ööd plussis, enam pole kevad mingi mütoloogia vaid koputab konkreetselt uksele. Kivilad on välja sulanud, parkla liuväligi urbseks muutumas ja mõtted mühisevad rõõmsalt. Nii palju ideid, nii palju energiat...Reedel tõin oma lemmik-antiigipoest ära sümpaatselt kõverate jalgadega konsoollaua, mida olin suvest saadik netis piilunud ja mille hind väga aeglaselt langes. Lootust nagu oli, sest seni polnud keegi teda ära ostnud. Viimaks muutus hind mullegi taskukohaseks ja ära ma ta tõin. Ilus, lihtne ja vajalik mööblitükk õmbelusetuppa, esialgu aga aitab alumisel korruse aknal tomatipojad suureks kasvatada. Ja teine suurem lähiaja projekt on teljed lõpuni tuunida. Nii ära on tüüdanud see lõputu sõlmamine. Asendan strateegilisemate kohtade sõlmed ketijupikeste ja lõksudega, kui on vaja pingutada, lükkan lõksu järgmisse ketisilmusesse ja kui vaja lõdvendada, siis toimin vastupidiselt.

Tegin lõpuks ka nn "talikülvid" ära ja viisin õue. Küll seda külma ka veel tuleb, terve pikk märtsikuu veel ees. Aga praegu on õues suur-suur sula, isegi vanad kõvad lumehanged hakkavad vaikselt alla vanduma. Aknaalune peenar on üleni puhas kuid lumekuppe pole ikka veel näha. Sookured, lõokesed ja kiivitajad olevat juba kohal. Kepikõnnirada on jääst prii.

27.02 +2, pilves, vihmasadu. Oi, kuidas mulle meeldib see niisugune vahepealne aeg! :) Ei ole talv ega ole ka päriskevad. Varandus hakkab suure lume alt välja sulama ja isegi mõned ninakesed olid täna juba näha. Leidsin paar talvist lumekuppu, võrkiiriseid ja Gargari krookuse kuldkollast ninakest oli ka hiigla tore kohata. Puhastasin kasvuhooneelanikke turbasest talvekattest ning kasvuhoones oli nii mõnus nokitseda. Kuigi kasvuka mullad on veel jääs.

28.02 +2, pilves. Teljed töötavad imehästi. Küll sai neid sedakorda tuunitud ja seadistatud, polte keeratud ja sõlmi sõlmatud (midagi pole teha, 16 sõlme jäi siiski paika), aga teljendus on nüüd nagu uus. Esimene vaip saab veel mahedates toonides, edasi peaks tulema sisemise hõõgusega tumedate vaipade periood, sest musta värvi kerasid on juba mitu kasti kogunenud. Päikest pole kaua olnud. See veebruar sai suhteliselt pilvine, kõigest 7 päikesepäeva. Igatsen sulnist leboskelu tuulevarjulisel verandadiivanil, sooja päikest ja sinililli. Ohjah, viimasteni on ikka veel üsna pikk jupp aega, aga päikest võiks küll olla. Jah, paluks...Mis kevad see muidu on.

29.02 +2, pilves. Akna alla ilmus ka esimene lumekupp, pole nad midagi saba maha pannud, lihtsalt aega võttis. :)

Pean aru, et kas panna saurusvõhk majandusruumi akna peale potti või mitte panna. Paras väljakutse. Pung paistab olema üsna pikaks paisunud. Päris vangis ei tahaks teist ka hoida...Aga ma mõtlen sellele homme.

Räpina aiakooli lõputöö 2009 versus reaalsus 2024.

Aiakooli iluideaal oli VAADE. Et ikka oleks ja tekkiks jne. Ausalt öeldes, kena ju on, kuid praegu pole see oma aias enam nii oluline. Primaarseks on saanud kasvatada neid taimi mis huvi pakuvad ning pühast korrastatuse unistusest on saanud mõnus segadik, mille keskel ulatab iga uus nädal jälle teistmoodi emotsioone, värve ja lõhnu. 

Eesaed.

TALV.-ideaalis
Köögi aknast avaneb rikas vaade eesaeda, kus jalgvärava kõrval talvehärmas tardununa jäävad vaatevälja kaks puuks kujundatud astelpaju. Ühe peal neist on kobardumas erkoranzid marjad. Vasakul pool jalgväravat on näha jaapani sireli tihe ovaalne võra, musta leedri suureks palliks kujundatud (mustade marjakobaratega) ja lodjap-põisenela väiksemaks palliks kujundatud oksastik. Vaate vasakpoolses servas kergitab pilgu ülespoole heas toitumuses olev hariliku elupuu `Smaragd` roheline sammas. Selle aia parasniiskes huumusrikkas pinnases tunnevad elupuud end ülihästi.
Esiukse kõrval kõrgub aastaringse pilguankruna kaljukadaka `Blue Arrow` süstjas igihaljas vorm.

Tegelik elu

Kuna astelpajud hakkasid mööda muid peenraid pikalt ringi ussitama, siis tuli nad maha võtta. Astelpajude asemel kasvab alpikaljus kahemeetrine mammutipuu, mis lumisena meenutab kujult kangesti kuuske, kuid seda ainult eemalt vaadates. Astelpajust paar meetrit paremal kõrgub seemikust sirgunud elupuu, on juba meetrine, plaanin ikka topiaarkunsti ta peal harjutada, kuid aastad lähevad, ehk siis tänavu... Keset eesõue ulatub lumest välja pliiatsiks kujundatud isetulnud kadakaseemik. Lume all on paremal pool eesaias alpikaljude ala. Talvel ei paista neist eriti midagi välja. Mügarad, kuhilad, aiaäärsel kaljul kasvab lehis `David` kuid talvel ei näe ta eriti veenev välja. Lehise kõrval ulatub lumest poolenisti välja harilik kuusk `Pendula`. Alpikaljul oli ka jaapanipäraselt kenaks lõigatud jalakas `Jaqueline Hillier`kuid tänavused rängad lumeolud on ta puruks murdnud. Eks kevadel vaata mis tast saab või kuidas lõigata. Vasakul pool eesaias paistavad köögi aknast puuriit, värava kõrval kasvav suur puuks vormistatud karvane viirpuu (ei mingeid punaseid marju, sest linnud pistavad need juba sügisel nahka) ja varjukangaga rohelisteks kuhilateks vormistatud rodod, sest köögi akna vastas asub hapuaed kolme kännasmustika ja mõnede rododega. Talvel ei maksa üldse aknast välja vaadata, kui ei taha lume poolt retsitud okaspuid näha, veel vähem ise välja minna. Kui just ei pea.

KEVAD.-ideaalis
Kevadel tärkavad jaapani sireli juures päiksepaistelises kohas topeltõielised lumikellukesed. Märtsis pakuvad silmailu südajalehise bergeenia punakad lehed, linnakiviriku `Aureopunctata` igihaljad rohelise-kollasekirjud lehekodarikud ja ilupõõsaste üha suurenevad pungad.
Aprillis puhkevad bergeeniate õrnroosad õied, tärkavad kaljukadaka ümber kasvavad sinised võrkiirised `Harmony`, avanevad hostade ümber istutatud lumikellukesed, taevasinised brunnerad hiina sidrunväändiku kõrval ja lumivalged suureõielised epimeediumid hariliku elupuu `Smaragd`jalamil. Eesaeda valitseb aprillis roosa-valge-sinise kolmkõla.
Maist alates on väga dekoratiivsed kollaseleheline lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`, mustjaspunaste lehtedega must leeder `Black Beauty` ja võraservadega teineteisesse kasvanud kaks halli astelpajupalli paremal pool jalgväravat. Õitsema puhkeb hiina sidrunväändik ja täies ilus on brunnera `Jack Frost` marmorjad, täpilise iminõgese `Beacon Silver` valgekirjud ja nipponi naistesõnajala `Metallica` tuhmi metallina mõjuvad lehed.
Astelpajude alune on kevadel kaetud erivärviliste laikudega: sidrun-liivatee on kollane, hokkaido kukehari tumepunane, varjukivirik õitsedes nagu roosakasvalge udu lehekodarike kohal ja kaunis kukehari nagu paksulehine hallikasroheline pinnakate. Hästi sobitatud paeplaatidest õue raamistuses paistab astelpajude alune väikese kummalise korrastatud saarekesena, olles vastandiks eesaia vasakpoolse aiapoole taotluslikule lopsakusele ja õiteküllusele.

Tegelik elu

Alpikaljudel ärkab siin ja seal kivirikke. Valged, roosad, oranzid, kollased õiemättad võistlevad madalaks lõigatud jaapani enelate okstel tärkavate oranzide lehealgetega, veidi hiljem puhkeb keset suurimat alpikaljut helesinine äärispriimula, mis on kollastele kivirikele toredaks kontrastiks. Paremal pool vahevärava peenras sirguvad pinnasest üksteise järel kevadised valevõied ja kõikides värvides lõokannused, mis hiljem teevad ruumi sinililledele ja priimulatele. Aianurgas puhkeb valge dauuria rodo. Vasakul pool eesaias on siin ja seal näha krookuste ja võrkiiriste erksaid värve, teeäärses peenras puhkevad idahüatsindid, köögi akna all on sinililled ja lõokannused. Aga sinililli on tegelikult igas peenras. Mõned on päris isesugused ning see teeb palju rõõmu. Mais võtavad kõikjal järje üle tulbid ja õrnad ülased. Mai lõpus hakkab õitsema Airi sirelipuu. Valged lõhnavad täidisõied, imeline. Kevad on aias kõige ilusam aeg.

SUVI.-ideaalis
Juunis puhkevad tee-äärsel istutusalal õitsele valge-roosade õitega lodjap-põisenelas `Dart`s Gold` ja roosade õitega must leeder `Black Beauty`. Juunis avab köögi akna all sinihallide lehtede raamistuses oma kellukad hosta `Halcyon`, õitsevad ka esiukse kõrval laiuv viljatu kurereha, sidrun-liivatee astelpajude all, risoomikas kurereha musta leedri all ja roomav metsvits har. elupuu `Globosat` ümbritsevana.
Kuna eesõu on üleni kaetud loodusliku paega, siis on kivipinna elavdamiseks paeplaatide vahele istutatud harilikku nõmme-liivateed. Seni plaatide vahekohtades tagasihoidliku punakasrohelis minilehestikuga kaetud võrgustiku moodustanud nõmme-liivatee puhkeb juuni lõpus õitsele. Nüüd lendleb eesaias hordidena päeva-paabusilmi, koerliblikaid ja väiksemaid tegijaid liblikarahva seast, kes on väga maiad nõmme-liivatee nektari peale.
Juuni lõpus avab ligi 30 cm-sed lõhnavad õiekobarad jaapani sirel. Juulis hakkavad õitsema hostad `Sun Power`ja `Carnival`. Augustis alustab õitsemist liht-lursslill `Brunette`, kaunis kukehari `Herbsfreude` ja hokkaido kukehari `Lidakense`, astelpaju tüve ümber klammerdunud marjad hakkavad kaunilt nähtavaks muutuma. Need on kahvatuoranzid.

Tegelik elu

Teeäärsel peenral puhkevad hostad, õitsema seavad end mõned habeiirised ja aediirised. Ülejäänud iirised kolisid minema,sest kurgimaja jaoks oli ka ruumi vaja. Juulis on kord flokside käes ja neid on palju. Nad õitsevad ka augustis. Puuriida esises peenras puhkevad juunis pojengid ja juulis floksid. Hapupeenras õitseb juuni alguses rodosid ja mustikaid. Hostapeenar köögi akna all on täies ilus koos kahe õhulise varvasadiantumi ja Delavay ängelheinaga. Trepi kõrval pürib kõrgusse Hemsley käoking. suve teisel poolel on ta veinpunased kingakesed pikka aega selle nurga ehteks. Kevadises lõokannuste peenras kasvavad suvel kribulill, pojengid ja floksid. Vaheaia kõrval on minihostade ja vääris-lõokannuse kaitseala. Ka jagub siin kohta tagasihoidlikule väänkellukale, mis suve edenedes oma seest eriti keerukate mustritega kirjatud rohelised kellukad üle vaheaia upitab. Eesaia sillutises roomab ringi mitu sorti nõmm-liivateesid. Kui nad õitsevad, siis on äge, muidu mitte niiväga. Kipub peenardesse ronima ja sinna ka seemikuid poetama. Kuid õitseaeg on võimas. Hoolimata küllusest ei raatsi sealt tee jaoks õiekestki lõigata. Suurtes anumates kasvavad õuetomatid, rukkililled ja lillhernes. Kurgimajast roomab välja kuus kurgitaime, igaüks eri suunas.

SÜGIS.-ideaalis
Septembris hakkavad välja paistma hiina sidrunväändiku korallpunased viljad. Kui neid on palju, on see külluslik vaatepilt.
Nüüd uhkeldavad eesaias võimsate puhmastena lehtset ilu demonstreerides hostad: kirevalehine `Carnival`, sinakashall `Halcyon` ja päikseline `Sun Power`. Ka brunnera, nipponi naistesõnajala ja südajalehise bergeenia `Herbstblüte` lehed on praegu väga ilusad – veelgi enam: bergeenia puhkeb teist korda õitsele. Musta leedri võras on näha musti marjakobaraid.
Sügise süvenedes jätkavad kuni külmadeni õitsemist liht-lursslill, hokkaido kukehari, kaunis kukehari, bergeenia.
Peale öökülmu jäävad dekoratiivseks bergeeniad, linnakivirik, varjukivirik, lodjap-põisenelas `Dart`S Gold` (lehestik pronksjas), must leeder, jaapani sirel, hiina sidrunväändiku lehed värvuvad erkkollaseks. Aastaring on täis. Talv võib tulla.

Tegelik elu

Sidrunväändik keeldus marju kandmast ja lahkus aiast. Ideaalaia taimeloetelust on alpikaljudel hokkaido kukehari ja aianurgas laialehine brunnera.Sügisel õitsevad eesaias hilised floksid ja ausalt öeldes pole mingist nn vaatest haisugi välja arvatud alpikaljud. Hostad hoiavad lehevärve kuni öökülmadeni. Puuriida ees võtab sügisel tuurid üles valgeõieline jaapani ülane. Valged pooltäidisõied ja neid on terve inimesekõrgune kuhil. Üks vastupidav ja tänuväärne taim kuni öökülmadeni. Lehistel on tore sügisvärvus, rooghelmikad aia ääres värvuvad kuldkollaseks ja hõljuvad tuules, kuid enne esimesi lumesid tuleb nad maha lõigata, sest muidu on kõrresilo alpikaljude peal laiali. Karvane viirpuu on punaste mahlaste marjade all lookas. Musträstad pidutsevad võras. Kui puust marjad otsa saavad, korjatakse ära ka maha kukkunud viljad.

Jaanuar 2024, pakasest sulani.

 01.01.24 -7 kuni -11. Päikseline ja kõhedavõitu ning jaanuari esimesse nädalasse lubatakse veel palju päikest ja teist väga madalate temperatuuridega külmalainet sellel talvel. Peenrad on jõulusulast hoolimata paksu lumekatte all, sest lund sadas novembris meil lademetes, kuid väike (tegelt täitsa suur) mure on  katmata kasvuhooneasukate (krüsanteemid, priimulapojad ja muu mudru) ning eesaia kurgimaja (kus samuti priimulapojad ja veel mõni hellik) pärast. 

02.01 -20, päike. Päikesetõus on nii pimedal ajal toretore vaatepilt, kuid maja prussid öösel paukusid. Sellist pakast pole mitu talve olnud. Ja ega hädad ükshaaval käi - juba eile õhtul selgus, et kassisült on otsas. Iga kassiomanik teab, et see tähendab probleeme. Hommikul alustasin oma autosse sissemurdmist. Kuna see pole jõulust saati juhtme taga olnud, siis tark masin aku pealt hommikusoojendust ei tee ja uksed olid totaalselt kinni külmunud. Laadimisport niisamuti. Kolm kannutäit kuuma vett ja saingi kapslikaane lahti. Pakasest hoolimata töötab elektriauto muu süsteem laitmatult, kuid need uksed ja luugid, jah...Sulatasin roolipoolse ukse ka üles, käisin poes ära ja panin kauba heauskselt pagasnikusse. Lops ja korras. Millegipärast ei olnud see kinni külmunud (või oli sõidu ajal hetkeks lahti sulanud). Lõin pagasniku ukse lihtsameelselt kinni ja sõitsin koju. Kodus enam lahti ei tule. Mitte mingi nipiga. Täitsa loll seis, kassid lõugavad ja nõuavad süüa, aga sült on pagasnikus. Alustasin uuesti oma autosse sissemurdmist ja üritan seekord läheneda pagasnikule tagaukse kaudu. Veel kaks kannutäit tulist vett ja missioon lõppes edukalt. Järgmine kord lähen kelguga poodi.

Katsin kurgimaja elanikud ja kasvukataimed turbaga ning panin kasvukasse suure lõhnaküünla põlema. Veidi ikka soojendab ja tobedalt ilus on õhtul aias kumavat kasvuhoonet vaadata. Loodan, et see tänaöine külm ei jõudnud veel liiga teha...Aga kuna ilmateade näitab ka edaspidi pakast tulemas, siis oli see hädavajalik. Vähemasti ei ärka ma enam kell kolm üles, et hakata mõttes lokku lööma, et mis mul seal kõik võiks ära surra. Olen teinud kõik võimaliku.

03.01. -19, päike. Sigakülm, kütame. Sedakorda ei ärganud mitte mina öösel kell kolm vaid Härra Tibu. Ja kui kassil mingi haige mõte ka tuleb, siis teda ümber veenda on  võimatu. Seniajani on kassikast Tibule päris sõbraks saanud, kuid kell kolm öösel avastas Härra Tibu endas vajaduse teha üks plönn ja ootamatu vapruse ning kindla soovi teostada see projekt kuuri all (sest ainult pehmod situvad kasti!). Härra Tibu hüppas mu pealt keset sügavaimat unenägu kitse ja küsis õue. Ok. Kass tahab. Lasin ta õue ja jäin ukse juurde ootama. Kuu paistis, külmad sinised varjud, lumel ja -20. Tibu testis verandal keskkonda ja võttis hoogu. Seda ei tulnud. Külmapoisid kahmasid kassihärra viledast toakuuest ning torkisid õelalt. Tibu andis alla ja küsis tuppa tagasi. Lasin ta sisse ja läksin magama. Poole tunni pärast kordus kõik uuesti. Täpselt sama tegevuskava, kuid Tibu lösutas kolme minuti asemel verandal viis. Lootsin, et nüüd valib ta kassikasti kuid seda ei juhtunud. Kolmas häbematult räme äratus. Siis mulle aitas, silme ette kerkis punases tulikirjas Juha Vuorineni lipulause "Joomahullu päevaraamatust", mida ma siin kordama ei hakka (kuid mis on kirjas oktoobrikuu postituses), krahmasin kiusliku kräunami ja panin ta koos kassikastiga sauna kinni. Ülejäänud öö oli väga rahulik, välja arvatud kauge summutatud lament sauna suunast ja hommikul Härra Tibu mulle otsa ei vaadanud. Asjad olid kenasti aetud, kuigi saun natuke segamini. Loodetavasti on tal täna öösel parem uni. Siga selline!

04.01 -20, päike. Härra Tibu käitumises on uus huvitav joon. See on lugupidamine. Aga seda on varem ka olnud ja ma tean, et see läheb üle. 

07.01 -23, meie külmarekord, päike. Alatu kabjalöök pakaselt kuigi reedel ja laupäeval olid päevased temperatuurid juba miinus 13-17 ja lootus, et ilm läheb soojemaks. Tühjagi. Laupäeva õhtul andis juba tunda, et asi pole õige, kuidagi palju puid kulus kaminasse, kuid tuba ikka soojaks ei läinud. Bond küsis õhtul välja ja ilmus alles hommikul särasilmse ja näljasena. Mis loom see küll on? Oleks nagu kass, aga käitub kui polaarrebane.

08.01 -7, pilves, milline kergendus...Ees on tavaline pilvine ja poolpime jaanuar väikese soojalainega, mis läheb üle tavaliseks talveks miinus 5 kuni miinus 16 ja kui tahaks pisut dramaatiline olla, siis lööks käsi kokku ja õhkaks "Ah, kuidas ma armastan tavalisust!".

10.01 +2, pilves. Sulasulasulasulasula! :) Vähemalt paariks päevakski. 

12.01 -7, pilves, lumesadu. Rikas jaanuar, kõike on. Kohe kuu alguses pakane koos pimestavate päikesepäevadega, siis oli sula mis lubas paari päeva jooksul haista kevade illusiooni, nüüd jälle lumesadu. Et ikka oleks kõiki talve varjundeid võimalik ära testida. Võtsin külmakatted maha ja loodan, et lumi katab niipalju kui vaja. Eilse päeva tipphetk oli üle paari kuu jälle linna oma lemmikkaltsukasse sattumine. Ja sealt leitud 50 sendine tore tarbeese: originaalpakendis mustast sametist silmakate, mis ergu unega emandal ka siis magama laseb jääda kui toas tuli põleb. Rosinaks tordil on unehäirijate jaoks silmakattele säravalt tikitud suur kiri "FUCK OFF!" 

14.01 -13, päeval -9. Pilves kuid mingil müstilisel lumesametisel kombel valgem kui detsembris. Jaa, kevad ei ole enam kaugel. Hoolimata järjekordsest külmanädalast. Samas, õnneks jäävad öised miinuskraadid alla -15 ja päevased alla -10. Ja iga päev tuleb lund juurde. Taimede pärast ma enam ei muretse.

16.01 -10, paks lumesadu. Ööga on maha sadanud ca 15 cm kohevat lund. Ega muud kui radu sisse ajama. Ja hetkeks vilksatas mõte, et kas ongi nüüd need lapsepõlve külmad ja lumerohked talved jälle tagasi tulnud? 

Kassi silmad jahedal hommikul kamina ees. Tee juba rutem tuli alla, sa kohmerdis! Seda kuidas maiusekrõbinaid ja sülti noritakse, seda näen ma iga päev, aga, et kaminatuld ka, seda pole varem näinud. Teen tule alla, Härra Tibu lõdvestub, lööb nurru ja on väga rahul. Peesitab tulevalgel. Vana lord. :)

21. -5, pilves, kuid kaks viimast ööd on olnud kummalise külmahüppega. Reede päeval -5, laupäeva öösel -18, laupäeval -5 ja pühapäeva öösel -24, mis on hetkel meie uus külmarekord. Omavahel öeldes on talvest üsna silmini, Tegin reedel peretaksot ja nägin Nõmme ühesuunalistel tänavatel inimesest kõrgemad lumekuhilaid. Ka meil aias ulatuvad mõned lumehanged juba vööni, loodan, et algav sulanädal jätkub kuni kevadeni, kui unistada, siis ikka suurelt...Jaa, muidugi, ees on veel veebruar, see kõige külmem talvekuu, millega suvelapsi hirmutatakse. Lihtsalt, et seda veebruari on meil juba novebrist saadik olnud. 

22.01 0 kraadi, pilves, tuuline ja ongi sula. Nädalavahetus kulus küünlavalu tähe all. Nüüd juba silikoonvormidega. Tegin ühe portsu päris vahast ja järgmisel päeval lõhnaküünalde jääkide ümbervalamise. Mesilasvaha on üks imeline aine.

Kuid samal päeval suure sularõõmuga õue minnes sain aru, et poleks vaja olnud. Sadas jäidet. Auto oli nagu klaasiga kaetud ja teed üksainus liuväli. Siiski tuli minna. Lühikesel retkel autost poeukseni kargas tuul kallale ja torkis peenikeste jäänõeltega, huh, on meil alles kliima! 

23.01 +3, vihm. Vihma sadas terve öö. Nii meil need kevaded algavadki...Ehh, mõnus. :)

27.01 -3, pilves kuid kena hele päev. Vaibavabrik on kogu talvise aja töötanud ja jaanuari lõpuks saab 40 meetrine lõim otsa. Kahe kuuga 40 meetrit. Pole üldse paha. :) Ning hasarti jagub ikka veel, sest umbes tosinajagu plaanitud projekti on täiesti läbi proovimata. Õnneks on kevadeni aega. Vahepeal sirutasin virtuaalselt käe Varraku odavmüügiletile ja ostsin pataka raamatuid, nende hulgas ka Triinu Meres ulmeka "Lihtsad valikud" ja "Kui sa tahad olla hea". Olen üleni lummatud. Mul on nüüd raudselt üks lemmikkirjanik juures. Meenub ka eelmisel aastal loetud erinäoline ulmekas "Kuningate tagasitulek", mis oli samuti väga hea. Olin paar aastat tagasi lugenud ta lühijutte ja sealt jäi nimi meelde. Kuid ei osanud arvata, et ta kõik raamatud nõnda head on. Peab ikka väga tark ja tohutu fantaasiaga inimene olema, et selliselt kirjutada.

30.01. +2, tuuline, päikseline. Eile oli sama kuid +3. Kaugem ilmateade näitab, et sula on veel kuus päeva. Selle ajaga jõuab võrkiiriste pealt lumi ära minna. Kas jõuab või ei jõua? Igatahes tänane pilk õue võttis üsna muhelema, krookuseninakesed juba paistsid läbi ahta lumekanga. Ja valgust on ka juba mõnusalt palju, pole vaibavabrikus vaja pead murda mis värvi see hall kera õieti on.