Kui mai on nagu juuni.

 02.05. Ei, päris ikka suvi veel ei ole, hommikul oli vaid kaks kraadi sooja ja iial ei tea, millal see võib öösiti miinusteks muutuda. Aga päevad on küll nagu vanaaja suvi - pilvelambukesed, kerge tuuleke ja kuni +20. Maikuu on istutuste, ümberistutuste, peenraäärte klattimise ja muude sättimiste aeg. Õuetööd seisavad hunnikus üksteise kukil ja vahivad etteheitvalt otsa, et millal sa...No millal, millal! Küll ma jõuan sinnani ka. Millalgi. Ükskord. Viimane aeg on vaibavabrik kinni panna, sest isegi kõige huvitavama vaiba juures nokitsedes on mõtted õues, aia ühes või teises nurgas.

Õhtul helistas noorsand ja küsis, et kas me võtaks tema kassipreili nädalaks kostile kuni mees ise reisil ära käib. Uurisin, et kas preili on juba loomaarsti juures käinud, et vaadaku ette, see indlemine algab noorel kassil juba enne aasta vanuseks saamist. Jah, indlevat vist küll, on selline imelik ja käitub veidralt. Silme ette kerkis visioon kuidas kõik meie kvartali pässid preili feromoonide kutsungi peale aeda kogunevad, ööd ja päevad läbi laulavad ning üksteist habraste kevadlillede vahel poolsurnuks peksavad (luku kinnitõmbamise heli). Tegin südame kõvaks ja ütlesin ära. 

04.05 +2, päike, päeval +17, Suvi kestab, metsad lehtivad, dauuria rodod õitsevad. Sõelun kompostikastist mulda nagu kulda, istutan iga päev ühe sinilille, tervitan uusi ninakesi ja pealseid, kärbin, paljundan ja naudin oma aeda. On aasta kõige ilusam aeg. Sellega saab võistelda vaid flokside õiepidu. Sest aias on umbes 170 sorti ja paari tosina jagu esmaõitsemisi on veel nägemata. Ka pojenge on põnev oodata. Kuid juba alustavad esimesed tulbid. Lõokannuste laine sai läbi. Tippõitsengul on õrnad ülased ja võiksid olla idahüatsindid, kuid viimase talvega sai enamik neist nii kõvasti pihta, et rohkem ma neid enam ei istuta.

07.05 +2, päeval ca +10, ka eile ja üleeile oli jahedapoolne. Päike. Täna õhtuks lubatakse öökülma. Tähtmagnoolia juba õitseb, kuid katma küll midagi peale Paeonia cambessedesii ei hakka. Panen lihtsalt kasvuhoone ukse kinni ja asi vask. Hoolimata jahedusest puhkevad esimesed tulbid, sest mai on väga päikeseline olnud.

09.05 Hoolimata Külmakandi halvast mainest, ei tulnudki öökülma ennemini kui siis täna. Öösel oli -3,2, taevas on pilves. Külm, aga lumeta. Tõin eile õhtul magnolia stellata õie tuppa vaasi, külm oleks ta muidu niikuinii ära võtnud. Hommikul läks õis lahti ja näitas end täies ilus. Lõhn ka muidugi. Viisin õie kaasale nuusutada, et mida see lõhn meenutab. "Tühjaks joodud õllepudel, nädal aega seisnud," -"EIIII!!!". Nuusutasin ise ka ja uskumatu, kuid üks noot viitas tõepoolest kolkunud õlle suunas. Aga teine ja tugevam noot meenutab siiski tualettseepi, sellist tagasihoidliku lõhnaga universaalset hotelliseepi. Niipalju siis lõhnadest. Õis ise on imeilus.

10.05 +6, vihm ja suur rõõm sellest, kuigi väga palju just ei sadanud. Kuid lõhnaüllatusi jagus lisaks eilsele veel: juba hommikul hakkas Pokumees kiusujuttu ajama, et toas on sõnnikuhais. Mina midagi ei tundnud, kuid hakkasin ka igaks juhuks ringi kiikama. Tomatikastis ei olnud midagi. Vaatasin salaja plätutallad üle, uurisin kassikasti kuigi see oli alles eile üle käidud (ja ega kassiplönn ei haisegi nagu sõnnik, see on palju palju hullem). Olin juba täitsa nõutu, prantsatasin korvtooli ja järsku tunnen - LEHMASÕNNIK! Tugev doos lõhnajuga on just äsja ninna roomanud...ja ei mõtlegi katkeda. Lehmasõnnik, lehmasõnnik...vaatasin kapi peale kuhu ma paar päeva tagasi saurusvõha olin asetanud, et reaalis tema puhkemist näha. Muidugi oli ta avanenud öösel. Tadaa! :D Pikk kitsas 50 cm pikkune seest leopardimustriline siidine "seelik" oli ühelt küljelt lõhenenud ja langes elegantselt õiejalamile, paljastades delikaatselt sentimeetrise kollaka riba tolmukaid, mis lõhnasid tugevalt sõnniku järele. Omapärane taim ja väga veidral kombel ka ilus (Eriti meeldib mulle ta leht). Nõrk katse kallist lille pesumasinaruumi paigutada lämmatati peremehe poolt valju protestiga ja saurusvõhk maandus verandal. Aga pean ta vist veelgi kaugemale viima, sest lõhna peale tulevad kärbsed ja neid juba tuppa ei tahaks, sest need on küütlevate roheliste taguotsadega, täiesti kompleksivabad ning neil on surmkindlalt mingi seos sõnnikuga.

Kuna viimasest lumest ja vihmast on juba 2 nädalat, ning kogu see aeg on päikseline olnud, siis hakkab maapind tasapisi läbi kuivama. Öisest tagasihoidlikust vihmast oli suur rõõm. Kõik aiaelanikud on sirutanud õisi ja varsi, priimulatel on pidu, põõsad lehtivad ja pikem ilmateade vihjab, et järgmisest nädalast alates võib tomatid juba kasvuhoonesse istutada.

13.05 +11, pilves, päeval +18. Selja taga on pöörane nädalavahetus. Reedel Paavlisse materjalijahile, laupäeval lastega aias rohimas, pühapäeval Võhma lillepäev ja õhtul päevakoerte saun oma tuntud headuses. Võhma lillepäev paistis tänavu tagasihoidlik olema nii müüjate kui ostjate suhtes, kuid omi oli sellegipoolest hiiglama hea trehvata. Tõin koju vahetustaimena frikarti astri ning müügilettidest Ahti helesinise sinililleseemiku ja Aidelt floksi `Illarion`. Ja no muidugi Võhma Kirbukas. Mina ei tea mis imekoht see küll on, iga kord sattun uute põnevuste peale. Seekord sirvisin läbi kogu CD riiuli ja kuna mul on nii vana auto, et selles on veel CD mängija, siis tarisin koju  kaheksa pooleeurost  klassikaplaati. 

Täna oli tõsine aiapäev. Viis kilomeetrit oma aias. :) Toas suureks sirgunud inkarvillead ja kipslilled läksid peenrasse. Homme on tomatite kord õue kolida.

16.05 +13 hommikul, +24 päeval. Päikepäike ja aina suvem. Naljakas, et lehtimine ikka veel kestab. Kas puud ootavad vihma? Põuasevõitu oleks nagu juba küll. Varased tulbid on õitsenud, sest päike küpsetab nad ruttu läbi. Kohe-kohe hakkavad avanema hilised. Kirjutamise aega pole eriti olnud, sest kogu aur kulub aias ära ja ega midagi muud polegi totaalseks õnneks vaja - istutada, rohida ja oma aia õite värve vaadata. Oo ja värve on. Tulbid, õrnad ülased, võsaülased, kobarhüatsindid jne. Õhtud on sulnilt soojad, õues hõljub ringi kevadeambroosia lõhna, mis on kokku segatud õitsevast toomingast, lehtivate puude värskusest, metsalõhnadest ja aiataimedest.

Suurt rõõmu teeb kui üksikud juba kadunuks kirjutatud floksipojad nina siiski mullapinnale upitavad. Mõnega läheb kauem aega. Eelmisel sügisel saadud Tshernoje More, mis peaks olema üks siniseim flokside seal, tegi just sellise triki. 

Tomatid on juba neli päeva kasvuhoones elanud. Ööd on soojad, alla 10 kraadi pole läinud. Täna istutan anumad täis.

18.05 +10, päeval +28. Saku kevadlaat. Läksin oma talve jooksul kootud kaltsuvaipadega laadale. Noh, et turuuuring vms. kui see mul juba selliseks suuremaks talvehobiks on saanud. Kas inimesed üldse vajavad kaltsuvaipu ja milliseid värve eelistatakse, kui pikk peaks üks tahetud vaip olema ja millist kirja? Kokkuvõttes oli tore päev. Inimesed jäid pikemaks juttu ajama ja ostjaid leidus ka. Suureks abiks oli Laps, kes ostjatega suhtles ja "vaateakna" eest hoolitses. Armsad naabrinaised nii lähemalt kui kaugemalt käisid kõik üksteise järel juttu ajamas ja olid moraalseks toeks. Ikkagi esimene kord laadal. Laat oli KOHUTAVALT suur. Umbes nagu laulupidu. Kõige pikemat turukaubatänavat ma ei jõudnudki lõpuni käia, see oli nii pikk ja +28 kraadi päike praadis terve päeva. Meile sattus hea varjuline koht suurte puude all ja seal oli mõnus jahe olla.

19.05 +7 öösel, päeval päike ja +24. Kisub põuaks. Eile minestas enamik priimulaid peenras ära. Tegin hommikul lauskastmise. Turbapeenras on veel niiske kuid muud peenrad hakkavad läbi kuivama. Mesilastele ja roosidele selline kuumus meeldib. 

21.05 +9, päeval +21. Kuigi meil vihma pole tulnud, läksid ilmad jahedamaks ja leitsak taandus, kuid lage päike keevitab endiselt. Panin täna kurgid maha ja potimajandus hakkab ka kontrolli alla saama. Oli tore tõdeda, et kaks kõige ilusamat eelmisel augustil mulda torgatud floksipistikut elasid kõik külmad üle ja on täitsa elus. Need olid nimetud ülisuure õiega sinised kaunidused. Flokside puhul on sordinimed vajalikud, et nende kirevas maailmas orienteeruda, sest ka nende õitseajad ja kasvukombed on väga erinevad. Üldiselt ma väldin nimetuid taimi, kuid mõni tinistab teinekord nii ära, et piisab ühest pilgust ja oledki müüdud. 

26.05, öösel +13, päeval +27. Pole aega kirjutada olnud. Sellel nädalal alustasin peenarde rohimisega, flokside ja pojengide väetamisega, kastmisega ja multsimisega kus vaja. Ongi suvine reziim paigas. uni lahkub kuuest, aias saab troopikavabalt asjatada umbes kella üheteistkümneni, siis vudinal tuppa varjule siestat pidama. Põuailmad olid kuni reedeni, mil hakkas pilvi kogunema ja oh, lõpuks ometi vihm...Esimene nn "värskendus" oli reedel kui sadas 20 minutit tihedat tasast vihma. Janusele aiale oli see nagu õnnistus. Lehed kasvasid, varred sirgusid ning aednik istus muheledes verandal ja vaatas täpselt järele kuhu sajab ja kuipalju sajab. Isegi vihmaveenõu põhja kogunes ca 15 cm. Ja äsjapuhkenud sirelid lõhnasid kõrvulukustavalt. 

Laupäevaks oli ilmajaamal ka mitu tundi vihma kirjas, kuid lubatud ajal seda ei tulnud. Mis siis ikka. Vurritasime esimest mett, tuba oli paksult võilillemee lõhna täis, vahel on suisa nauding põuapalavuse eest ennast tubastesse töödesse peita. Õhtul peale viite aga peatus aleviku kohal kuskilt plehku pannud pilv ja alustas padukaga. Ma ei pidanud vastu, see põud on nii hellaks teinud...Tõmbasin jope selga ja tühjendasin üle ajavad vihmaveenõud nelja suuremasse tünni, et oleks võtta kui jälle põud kimbutama hakkab. Kui see nüüd vihmane suvi tuleb, siis on huumor küll, aga nii kaua on kuival oldud ja kuidagi narr oli vaadata kuidas vihmavesi pahinal üle tünniääre teerajale voolab. Jah, korralik vihm on nagu suur-suur kingitus. Keegi tuleb ja kastab kogu su aia terveks nädalaks ära. Lihtsalt. Professionaalselt ja peenarde vahel tallamata.

27.05 +17, +28. Troopika. Kuna aed on kastetud, siis olen lubanud endale veidi hõlpu. Istutan viimaseid potielanikke ja käin vahel ka teiste aedu vaatamas. See lõpeb muidugi jälle uute potielanikega, kuid midagi pole parata, sest sirelid on vanast ajast peale mu suur nõrkus olnud. Ruumi ei ole? Kui miski osutub südamelähedaseks, siis leidub talle ruumi ka. Ja nõnda elab mul juba kolmandat aastat köögi akna all Airi imeline täidisõieline valge sirel, potis on aasta aega poputatud Airi roosat ja nüüd nägin Tii juures tumepunast omajuurset, millel olid võsud, justkui silme eest lõi mustaks...Lisaks pani Tii kaasa mooruspuu poja mis on aiaajaloos samuti üks uus ja huvitav taim. Kuna kämmalvahtrad ja mammutipuu vandusid talvele alla, siis potikõnnile enam palju aega ei tohiks kuluda.

30.05. +30 varjus, päike. Teine laar võilillemett. Terve see nädal on kuum olnud, kuid eile õnnistati meie aeda jälle padukaga. Kuumus ja vihmad on taimestiku pööraselt kasvama pannud ja aednik võib veidi hõlpu pidada. Kasta on vaja ainult kurke ja tomateid. Muu aed saab endaga ise hakkama. Pojengid on ideaalvormis, äsjaväljunud hostad ka ning eesaias õitseb suur õrnroosa kuhil rododendronit ja tagaaias nartsissiõieline rodo. Hoolimata halvast talvest on ta sel aastal esimest korda üleni õisi täis. 

31.05 +28, kuum. Võtsin täna aiavaba päeva. Kuna esmaspäeval Toilast toodud vaibamaterjal tahab kerimist, siis tegelen jahedas toas hoopis tekstiilsete töödega. Järgmiseks nädalaks lubab ilmateade pilves ilma (!) ja +16 päeval. Ei mäletagi enam mis see võiks tähendada, vist peab õue minnes riietuma vms. Natuke kahju on, et kuumus sirelid nädalaga läbi küpsetas, kuid kohe avab õied mairoos ja lõhna lisavad ka igasugused näsiniinemütakad. Eile lastega aias ringkäiku tehes märkasin iileksite vahel kuldkingi õitsemas. Ilus aeg, imeline kevad.