November - mustvalge, kollikuu.

 01.11 +7,2, uduvihm. Pilves ja pime. Metsad on juba raagus kuid tammed, sirelid, mustikad hoiavad ikka veel lehti küljes. Mul on väga siva vaja teha ühte ilusasse tuppa punane elurõõmus vaip ja seepärast ei vaatagi mitte õue poole. Kuigi peaks, sest paljukest neid sooje ilmu ikka veel on. Aga pime, jah, peale kella keeramist kuidagi eriti. November on kohal.

04.11 +5,0. Natuke heledam ilm ja nii mõnus oli üle hulga aja jälle rohida, eesõue kivilad said viimaks talvekorda. 

Toas oli Härra Tibul tüütamistuju. Nügis ninaga, tallas raamatu peal ja ajas saba näkku. Noris maiusekrõbinaid. Ma ei viitsinud tõusta ja raamat oli ka kõige huvitavama koha peal. Lasin Tibul võimelda, aga kuna kass on oma tahtmistes väga järjekindel kui ta midagi tahab, siis ta muudkui tüütab ja tüütab ja loe siis sedasi kui kogu aeg mingi nihver-nahver käib. Viimases hädas kergitasin pleediserva. See tähendab: "hea soe tukkumiskoht, tule säti magama". Kuna krõbinaid ikka ei saanud ja Härra Tibu jumaldab tekkidest tehtud koopataolisi moodustisi, siis otsustas ta, et parem pool muna kui tühi koor ja peale põhjalikku uurimisrituaali (õieli kael, umbusklik pilk, jõll-jõll, et kas see ON ikka PIISAVALT hea koht magamiseks, ega siis sellist tähtsat asja uisapäisa otsustada saa (jumala eest, midagi inglaslikku on ses kassis! :)) kiitis Härra Tibu pakutud seltsi vastuvõetavaks ning ma sain endale sooja karvase plaastri terve külje ulatuses. Pole midagi paremat novembrikuus kui soe külg, teadmine, et alpikad talvekorras ja hea raamat nina all. Homme lähen floksipeenra kallale.

07.11 +6,6. Niisugune mõnus soe novembri algus. Aia talveks valmis seadmine edeneb jõudsasti. Floksi- ja pojengipeenrad on tehtud, täna asun paraadpeenra kallale. Ilmad on soojad (kuni +8) ja paaril päeval on isegi päikest näidanud. Jah, see aeg on jälle käes mil päikseline päev aiablogis äramärkimist väärib kui midagi erilist. 

10.11 +7. Varesekarva ilm nagu eilegi. Aga öösel juhtus midagi. Pole halli aimugi mis või kuidas, kuid nii sirel, mustikad kui hollandi jalakas Wredei lasid korrapealt lehed maha. Kolks! Ometi pole olnud öökülma, püsiv selline pluss 6 kuni pluss 7 nii öösel kui päeval. Võibolla mõni looduse seadus, millest inimesel aimugi pole. See võib kõlada umbes järgmiselt: "Kui sina pole lehevärvi rõõmuiluks muutnud ei septembris ega oktoobris ja kui sina oma mõttetuks muutunud rüüd ka novembris ikka weel külges hoiad, siis mardipäiva öösel on viimane aig see maha lasta. Muidu akkap seesinane su okste pial sõnnikuks määnd`ma vms." Whatever. :)

Hea soe novembrialgus aitas sümpaatsel moel kaasa aia talveks valmis seadmisele. Tänase seisuga ongi jäänud veel ainult kolme meetri pikkune jupp tiherohimist. Ma ikka veel üritan selle röövkannikesega võidelda. Ta tuleb pinnasest eemaldada juurega, sest iga maasse jäänud juurepusa tekitab kevadel uue taime.Väga nõme umbrohi. Aga muus osas pole vist olnudki nii head järgmiseks kevadeks valmisolekut kui tänavu. Bauhofi odavmüügist tarnisin külvimuldasid, tellisin  taimetugesid ja lisasilte. Aga pime on, nii pime. Selleks, et toas midagi teha, tuleb keset päeva lamp põlema panna. Õnneks pole viimasel kaltsuvaibal vaja värve otsida, sest kõik vajalikud värvid on juba varem ritta õmmeldud ja kerasse keritud. 

12.11 +5, uduvihm, madalad taevad. Kaks meetrit röövkannikesi epide peenras on veel jäänud (ja mõned pisipatud, ebakohad siin ja seal), kuid minul on kopp ees. Jäägu nemad pealegi, küll kevadel roogin...kui just vahepeal mõne ulmelise laussula ajal mingi erituhin peale ei tule, millesse ma eriti ei usu. Aga hea oli ka seda teada, et kui päevas ca 2 tundi tegeleda, siis jõuab aiale nädalaga ringi peale teha. Nii, et selleks aastaks on hooaja lõpp. Tegelikult üsna hurraa, sest viimane nädal oli nagu tsipa liiga tihedalt seda vihmas ja poris tuhnimist.

15.11 +1, lumesadu. Toast on hea vaadata. Suured valged jõululised räitsakad. Õnneks ei kesta see nali kaua, ikkagi plusskraad. Mis siis, et kõigest üks ja ainus.

17.11 -8. üle hulga aja näeb päikest. Kohe kaasneb sellega ka pakane. Täna on üheksa kraadi külmem kui eile. Kui see ei ole pakane, siis mis see on?

18.11 -10 ja päike. Toredasti valge ilm on. Lumekest muidugi veel  ei ole, aga tali on kohal. Üsna täpselt samal ajal nagu mullugi, lihtsalt, et lumeta.

20.11 -7 ja poolvalge päevaalgus. Bondi polnud kodus ja Härra Tibu sai eile õhtul aias mingi võõra kassi käest käest peksa. Saime küll lärmi tõttu kohe jaole, aga kui Tibu vihase, kurva ja solvununa tuppa tuli, ei lasknud ta ennast lohutada ega tahtnud kedagi näha, läks heitis koridorivaibale magama. Mustas masenduses must kass pimedas koridoris, eksole. Kui peremees kööki läks, ei näinud ta Tibu ja komistas kogemata ta otsa. See oli intelligentsele loomale liiast: oma õues pekstakse ja peremees annab ka veel jalaga - Härra Tibu läks voodi alla ja lülitas ennast välja. Magab voodi all ja keeldub isegi maiusekrõbinate peale välja tulemast. Kõigi meie diplomaatiliste lähenemiskatsete peale oli null reageeringut. Oh, kallis kass, kuidas siis sedasi? Voodi alt paitsid vaid kaks Pane ennast põlema! silma. Poetasime natuke maiusekrõbinaid voodi serva alla ja jätsime ta rahule. Hommikul olid krõbinad kadunud ja poolest päevast tuli ka Härra Tibu jälle välja, kuid veel ei naeratanud. Päris endiseks muutus ta alles ülejärgmisel päeval. Vana lord. Väärikus maksab ka midagi.

22.11 -4, päikesesegused päevad, polegi nii hull ja pime november, laseb isegi vaibavärve seada ja muid posserdusi sooritada. Lõikasin roog-sinihelmikad maha. On küll kenad kõrred tuules heljumas, aga ma tean, et märgade lumedega on nad mööda alpikaljusid laiali ja seda vettinud põhku on palju raskem lõigata. Maa on juba nädal aega külmunud olnud kuid lumeta. Täna õhtuks ennustatakse lumetormi.

23.11 Shit happens, ongi lumevalge hommik, 0 kraadi. Torm ei olnud just kõige hullem, kuid pihustas seda valget p...külmunud vett igale poole kuhu pole vaja. Ilmselt on ka viimane aeg verandapadjad tuppa tuua. Ja siis lund rookima. Tjaah, esimene kord on täitsa tore, aga ma tean, sellest jõuab veel tüdineda, oi kuidas veel jõuab... 

Ning täna asun viimase vaiba kallale. Eelmisel aastal sai umbkaudu samal ajal uus lõim (40 meetrit) peale pandud ja kuna ma väga virk kuduja pole, siis saab see otsa umbes aastaga. Ja materjalivirnad on ka sümpaatsel moel kahanenud. Tahaks loota, et saab juba laupäeval uue lõime kangaspuude peale, sest põnevaid vaibavärve muudkui kuhjub ja kuhjub. 

27.11 -6 ja kerge lumesadu. Muig, neli päeva on lumi maas olnud ja juba on teda liiga palju. 24.11 sadas terve päeva, kokku mingi 20 cm, sest hommikusest rookimisest polnud õhtuks enam mingit märki. 26.11 oli meil hommikul -12. Aias on postkaardivaated ja vahelduva pilvituse seest piilub päike. Ma ütleks, et mõttetul kõrgusel. Õhtul võtsid lapsed meid peale ja viisid Kiili rahvamajja kontserdile. Lapselapse debüüt orkestri ees basskitarri ja lauluga. No kuidas siis ei lähe vaatama. Oli uhke küll. Tubli laps. 

28.11 -3, lumesadu ja esimene hommikune pilk õue vapustab. WTF! Eile õhtul veel lumekatteta pinnal (prügikasti kaas) on täna ca 20 cm uut lund! Ma täitsa mõistan, et öösel Padaorus jälle autod lumes kinni olid nagu 13 aastat tagasi. Ootan kuni see kõik maha sajab ja hakkan alles õhtul teeradu sisse ajama. Ei, aga poodi peab ju minema ja Härra Tibu vaatab veekalvel silmil läbi rõduakna kuuri poole. Mõne raja peab ikka kohe sisse kaevama. Jaa, kassikene, ajan roobad selga ja lähen. Jumalauta, praegu on alles november! Peas hakkab visisema väike jäle visioon sellest, et kui kõik need rikkalikud sügisvihmad äkki siiski jätkuvad, kestavad läbi talve ja katavad maja korstendeni kinni. Kütet läheb siis vähem, piiksatab sisemine hääl spontaanselt, aga sellele järgneb hukkamõistev vaikus. Jah, kuuendal päeval peale lume maha sadamist on aias juba põlvini. Võllaroog minus on veidi isegi lõbustatud ja mõtleb, et huvitav, milline lumerikas pilt võib aias avaneda näiteks veebruaris...

Aga muuhulgas on täna Härra Tibu sünnipäev - ta saab 14 aastat vanaks. 

30.11 -1, pilvepime, lumi kuni vundamendisokli ääreni. Posserdan vaibavabrikus. Eile sain teljed niide ja soasse ning täna on veel sidused teha. Kuigi pooled sidused on lõksude ja ketijuppidega tuunitud, on neid tavalisi ikka ka ja see on selle toreda hobi juures veitsa tüütu osa. No ei meeldi mulle need sõlmed, mis teha, aga ehk saab poolest päevast juba uuel lõimel kuduma hakata.

Ilmselgelt sügisene

 05.10 Oktoobrikuu tulekuga hoobilt midagi ei muutunud, ikka on jätkuvalt vihmane, ikka on ööd veel soojad ja ikka toob Pokumees metsast palju seeni. Eilegi oli tutske kuhi puravikke ja veel suurem hunnik riisikaid. Riisikatest teen seeneseljankat purki. Eile oli õunamoosipäev. Sai kolme sorti moosi, niisama õuntest, õunte ja mustsõstrasiirupiga ning õunte ja ebaküdooniaga. Mäletan, et tööl käimise, aia ja muu majapidamise kõrvalt oli hoidiste tegemine üks igavene tüütus, kuid praegu lausa naudin. Sest on aega.

07.10 +9, sügistorm. Metsad mühisevad ümberringi, sünged pilved kihutavad taevas ja viirpuumarju sööma tulnud rästa puhus tuulehoog oksalt lendu nagu räbala. Sügis on kohal. Kassiomaniku jaoks on sügise esimesed tundemärk see, et seni nii peenelt toidukausi juures näpsimas käinud kass hakkab õgima nagu siga. Ainult anna ette. Vaatab veel poole pugimise pealt ahnelt üles, et kas veel saab. Vaja ju talvekarva ja pekikest kasvatada. 

Aiatööd on sealmaal, et tühjendan vihmaveenõusid ja asendan väiksemate anumatega, et jäätumise korral oleks hea lihtne tühjendada. 

10.10. Hommikul -4,5. Hakkab vist vaikselt looma. Päeval sulas küll kõik kenasti ära, kuid hommikul sai talve lõhna tunda. Aed kõlises ja veeanumatel säras jää. Tegelesin kõigepealt hädasemate asjadega nagu pottides seitsmevennapuu ja hõlmikpuu kurgilavasse kaevamisega, siis vedasin saurusvõhad ja hiidhüatsindid tuppa. Edasi läks juba veidi soojemaks ja sai muude aiaposserdustega tegelema hakata. Uskumatu kontrast üleeilse tormiga. Ilus mahe ja vaikne sügispäev. Õhtupoole oli võimalus isegi päikeseleiguse laigus patareisid laadida. Asetasin meie kahe kassi kõrvale ka päikesepatareil töötava telekapuldi. Huvitav, mis talvel saab kui päikest vaid korra kuus näeb.

Eile sadas lõviosa päevast igasugust vihma ja sellisesse päeva sobis hiigla hästi selle hooaja viimane lilleralli. Traalisime Gardenit, JP-d ja HP-d. Pisikese aia omanikuna jäin tagasihoidlikuks, aga kaks astrit ja digitalis ferruginea tinistasid mu siiski ära. Ja tulbisibulaid ning üks laugukott lisandus ka. Olgu sügisel milline tunne tahes, et ei mahu jne. aga kevadel on iga tulbilaik kolm nädalat puhast rõõmu.

11.10. Järjekordne koerakas. Pluss 9, metsik tuul ja paks vihm. Õuekass hakkas poole päeva ajal meeleheitlikult akent kaapima. Tavaolukorras need "lase tuppa" signaalid nii hüsteerilised ei ole. Kui Bond sisse sai siis mõistsin miks. Kass oli märg nagu lutsukala. Ei tea siis kust niimoodi tuldi või valis "tark" loom just padukaaja koju tulemiseks. Ja muidugi lurtsti! voodisse! 

Metsikult kisub õue ja peas vormuvad tööplaanid mida oleks vaja enne lund ära teha, aga sellise ilmaga ma küll välja ei lähe. Suunan energia tubastele posserdustele. Tegin uued sidused ja vaatasin järgmise vaiba lõngad valmis. Kudumiseks on siiski liiga pime päev. Pole viga, viimane laar kaltsu ootab lõikamist ja paar põnevat õmblemist on ka järjekorras. 

12.10 +10, päike. Tubli õuepäev. Tegin end õitsema unustanud floksidest viimase kireva kimbu ja alustasin pealsete maha lõikamist. Müstika, et seniajani pole hahkhallitust, ometigi peenrad juba küllastunud vihmast. Ainuke, kellel midagi hallituse moodi asja lehtede peal paistis, oli Sirenevyi Vual. Panin viimased tulbid maha ja koht tuleb leida ka kümnele päris pirakale laugule ja kolmele nartsissigrupile, aga ma olen sigaoptimistlik.

Õrnema struktuuriga varasemad krüsanteemid (kaks pronksjat, lumivalge ja helelilla) retsis öökülm ära kuid pisike lilla ja kõrge hiline tumelilla on veel täies ilus. 

14.10 Ropul lainel. Eile oli imeilus sügispäev. Päike ja +10. Paraku tahaks vahel joosta ja mängida ka. Sedakorda olen raamatuaugus Juha Vuorineni "Mähkmelööbega". Tramaivõi, KUI hea raamat! Loen ja irvitan omaette. Lugesin ka Pokumehele ühe krõbenaljaka koha ette ja kõõksusin ise pikalt naerda. Pokumees oli piinlikud 20 sekundit vait ja ütles siis vaikselt, et palun, ära sellest raamatust mulle (kunagi) rohkem midagi ette loe. Aga õhtupoole sai see raamat läbi ja võtsin nukralt jälle oma "Stepihundi" ette. Millised kontrastid, eksole. :) Aga, et paremini alla läheks, kõmpisin naabrinaise õunapuult paari õuna raamatu kõrvale paluma. Kiitsin Juha keelepruuki (tramaivõi!:) ja naabrinaine lisas, et lipulause iga selle seeria raamatus on "Mind näkku ei nikuta." Õigus. :) Naersime nagu hüäänid ja naabrinaine läks otsis toast minu suureks õnneks veel viis sama sarja raamatut. Pidu meie auulis! :D

Täna sajab. +12,5 ja kassid olid öösel õues. Floksikimp lõhnab laual nagu ambroosia kuid sordid ei ole kõik enam äratuntavad, sest teistkordsel õitsemisel on värvid natuke teised ja oma roll on ka päikese puudumisel, sest paljukest seda sügisel enam tuppa paistab kui üldse paistab.

15.10 Sügis on huvitav. Kogu aeg juhtub midagi, näiteks, öösel oli torm koos paduvihmaga. Aga mul on uus kaheosaline komposter ja tahaks selle kangesti täna täis panna. Hetkel on ilm hommiku kohta täitsa kena, pluss 6 ja vahelduv pilvitus. Muidugi, iial ei tea millal taevaluugid jälle avanevad ja sealt palju vett alla kallatakse. Meeles mõlgub kaks teemat. Esiteks, et kus see vihm mais ja juunis ennast peitis? Ja teiseks: kas seda vihmaõnnistust jagub ka talveks kus see lumena meid korstnateni kinni katab?

16.10 Väike öökülm, mis päikese soojade sõrmede all tasakesi taandub. Kas nüüd on käes need ajad kus peab enne õue minemist ära ootama millal maastikud üles sulavad? 

20.10 -3,3, päike. Jah, nüüd on käes need ajad. Õues jälle kõliseb. Lähen aiatööde asemel esimesele kepikõnniringile. Eks pärast vaatab, et mida või kus. Eile sadas esimest lund ja lume-lörtsisajus panin veel viimase paki sibulaid maha ning toimetasin väärismullad kasti varjule. Pakilised tööd on tehtud, aga lõviosa pealseid on veel lõikamata ja alpitaimedele katted panemata. Ja kujutad sa ette, tossudega oli kõnnirajal libe, sest teed olid kõik jääs. Rõve. Ja rohkem ma välja ei läinudki, võtsin hoopis tubased toretööd ette ja tegin küünlajääkidest uusi küünlaid. Mullu leidsin, et pika peale on kogunenud paras posu lõhnaküünlaid, mida toas põletada ei kannata. Leidsin neile tänavu kevadel hea kasutusviisi - panin kevadistel hallaöödel kasvukasse küünla põlema ja külm ei võtnud taimi ära. Sulatasin nüüd jäägid kokku ja sain palju lõhnaküünlaid. Köök lõhnas nagu odöörivabrik. Miks nad neid küünlaid küll niimoodi lõhnastavad? Vintskeim ninagi keeldub koostööst. Loodetavasti mõjub see odöör ka kasvuhoonekahjuritele frustreerivalt...

22.10 +2,4, pilvine. Eile oli -4,4 ja kõlises. Peale suhteliselt hmh...talvelähedasi hommikuid oskab aednik hinnata ilmu kus pole just kõige soojem kuid maa on sula! :D Täna oli tõhus alpikaljude puhastamise päev. Uskumatu kui palju pisiumbrohtu jõuab kahe vihmakuu viljastavas kliimas vääristaimede vahele pugeda. Seda oli lausa kaks suurt ämbritäit. Ja puhas rõõm kui vahelduse mõttes üldse vihma ei saja. Huvitav, kas külmade tulekuga keeratakse nüüd taevakraanid kinni? 

Käisin eile raamatukogus oma viite kilo toomas ja sattusin sel korral lausa kolme raamatu peale mis räägivad sellest kuidas perekord kolib maale elama ja mis sünki saladusi nemad siis oma majas avastavad. Mingi linnainimeste uusmütoloogia ilmingud? Kui ma mõtlen oma lapsepõlvekodule paksu metsa veeres keskmaal, siis polnud seal mingeid saladusi peale selle, et maal on kogu aeg sigapalju tööd. Ja seda peeti normaalseks. Saladus või asi. :)

23. 10 +1,4, poolpilvine. Tuleb sama mõnus ilm kui eile. Sain kõige võssakasvanuma alpikalju enam-vähem töökorda ja niiskustundlikele katted ka peale. Eks täna jätkan teistega. Kõige tüütum oli peale pakse vihmasid rohida lõuna-lambavaipa. Kuna ta elab kahe kalju vahel teerajal (kuhu ise kolis) ning tema elukommete hulka kuulub omaenda jääkidest padjandi, huumuskihi ja niiskusvarude hoiukoha kasvatamine, siis leidub hulganisti ka paljusid teisi kes tahaks ka sinna juurduda. Täitsa korralik rookimine oli ja ilus hall vaip näeb üsna katkutud välja. Asja käigus avastasin, et viie aastaga on tema vaibakiht ligi kolme sentimeetri paksuseks kasvanud. Samas püüab ta tagasi alpikaljudele ronida kuid enam ei lase. Alpikaljude poole vahivad ka kõik nõmm-liivateed ja põhiline kaljurohimine koosnebki nende seemikute või ise kohale tulnud emataime otste eemaldamisest. Samas on nende pehmed lõhnavad vaibad suvel nii imelised, rääkimata õitseajast, et rohin heameelega, las nad olla pealegi.

25.10 -6,4 hommikul ja päeval hele päike umbes nullise õhukraadiga. Olen õuetöödega umbes kahe nädala jagu maas, aga võtan lõdvalt. Täna rullatasin uute huvitavate vaibateemadega ja üldse õues ei käinudki.

29.10 Kolm viimast hommikut on olnud -0,5 kuni -0,7 ja päevad nullilähedased. Siiski on seda liiga vähe, et jumalteabmillal maha sadanud lumekirme aiast ära sulaks ja ma tahaks välja minna aednikku tegema. Tutkit. Posserdan juba nädal aega tubasel rindel. Ka toas võib edasi-tagasi seerimisega päeva jooksul 6000 sammu teha. Eile oli naiste saun parimas seltskonnas ja õdus õhtupoolik koos lauamäng Cataniga. Täna õmblen järgmiseks suveks sitsiseelikut.

31.10. +5 ja lausvihm. Ning pikem ilmateade näitab sooja novembrialgust. Mulle sobib. Jõuab ehk aiagi talveks valmis panna. Kuigi, täna ei teinud kahjuks õues midagi, sest esmaspäeval tuli kiire vaibatellimus ja selle kallal ma siin mässan. Väga palju punaseid vaibatriipe, sest tuleb pikk palakas. Neljapäevaks peab valmis saama, aga siis on küll peenrasse minek, lennaku või pori või mis iganes.