November - mustvalge, kollikuu.

 01.11 +7,2, uduvihm. Pilves ja pime. Metsad on juba raagus kuid tammed, sirelid, mustikad hoiavad ikka veel lehti küljes. Mul on väga siva vaja teha ühte ilusasse tuppa punane elurõõmus vaip ja seepärast ei vaatagi mitte õue poole. Kuigi peaks, sest paljukest neid sooje ilmu ikka veel on. Aga pime, jah, peale kella keeramist kuidagi eriti. November on kohal.

04.11 +5,0. Natuke heledam ilm ja nii mõnus oli üle hulga aja jälle rohida, eesõue kivilad said viimaks talvekorda. 

Toas oli Härra Tibul tüütamistuju. Nügis ninaga, tallas raamatu peal ja ajas saba näkku. Noris maiusekrõbinaid. Ma ei viitsinud tõusta ja raamat oli ka kõige huvitavama koha peal. Lasin Tibul võimelda, aga kuna kass on oma tahtmistes väga järjekindel kui ta midagi tahab, siis ta muudkui tüütab ja tüütab ja loe siis sedasi kui kogu aeg mingi nihver-nahver käib. Viimases hädas kergitasin pleediserva. See tähendab: "hea soe tukkumiskoht, tule säti magama". Kuna krõbinaid ikka ei saanud ja Härra Tibu jumaldab tekkidest tehtud koopataolisi moodustisi, siis otsustas ta, et parem pool muna kui tühi koor ja peale põhjalikku uurimisrituaali (õieli kael, umbusklik pilk, jõll-jõll, et kas see ON ikka PIISAVALT hea koht magamiseks, ega siis sellist tähtsat asja uisapäisa otsustada saa (jumala eest, midagi inglaslikku on ses kassis! :)) kiitis Härra Tibu pakutud seltsi vastuvõetavaks ning ma sain endale sooja karvase plaastri terve külje ulatuses. Pole midagi paremat novembrikuus kui soe külg, teadmine, et alpikad talvekorras ja hea raamat nina all. Homme lähen floksipeenra kallale.

07.11 +6,6. Niisugune mõnus soe novembri algus. Aia talveks valmis seadmine edeneb jõudsasti. Floksi- ja pojengipeenrad on tehtud, täna asun paraadpeenra kallale. Ilmad on soojad (kuni +8) ja paaril päeval on isegi päikest näidanud. Jah, see aeg on jälle käes mil päikseline päev aiablogis äramärkimist väärib kui midagi erilist. 

10.11 +7. Varesekarva ilm nagu eilegi. Aga öösel juhtus midagi. Pole halli aimugi mis või kuidas, kuid nii sirel, mustikad kui hollandi jalakas Wredei lasid korrapealt lehed maha. Kolks! Ometi pole olnud öökülma, püsiv selline pluss 6 kuni pluss 7 nii öösel kui päeval. Võibolla mõni looduse seadus, millest inimesel aimugi pole. See võib kõlada umbes järgmiselt: "Kui sina pole lehevärvi rõõmuiluks muutnud ei septembris ega oktoobris ja kui sina oma mõttetuks muutunud rüüd ka novembris ikka weel külges hoiad, siis mardipäiva öösel on viimane aig see maha lasta. Muidu akkap seesinane su okste pial sõnnikuks määnd`ma vms." Whatever. :)

Hea soe novembrialgus aitas sümpaatsel moel kaasa aia talveks valmis seadmisele. Tänase seisuga ongi jäänud veel ainult kolme meetri pikkune jupp tiherohimist. Ma ikka veel üritan selle röövkannikesega võidelda. Ta tuleb pinnasest eemaldada juurega, sest iga maasse jäänud juurepusa tekitab kevadel uue taime.Väga nõme umbrohi. Aga muus osas pole vist olnudki nii head järgmiseks kevadeks valmisolekut kui tänavu. Bauhofi odavmüügist tarnisin külvimuldasid, tellisin  taimetugesid ja lisasilte. Aga pime on, nii pime. Selleks, et toas midagi teha, tuleb keset päeva lamp põlema panna. Õnneks pole viimasel kaltsuvaibal vaja värve otsida, sest kõik vajalikud värvid on juba varem ritta õmmeldud ja kerasse keritud. 

12.11 +5, uduvihm, madalad taevad. Kaks meetrit röövkannikesi epide peenras on veel jäänud (ja mõned pisipatud, ebakohad siin ja seal), kuid minul on kopp ees. Jäägu nemad pealegi, küll kevadel roogin...kui just vahepeal mõne ulmelise laussula ajal mingi erituhin peale ei tule, millesse ma eriti ei usu. Aga hea oli ka seda teada, et kui päevas ca 2 tundi tegeleda, siis jõuab aiale nädalaga ringi peale teha. Nii, et selleks aastaks on hooaja lõpp. Tegelikult üsna hurraa, sest viimane nädal oli nagu tsipa liiga tihedalt seda vihmas ja poris tuhnimist.

15.11 +1, lumesadu. Toast on hea vaadata. Suured valged jõululised räitsakad. Õnneks ei kesta see nali kaua, ikkagi plusskraad. Mis siis, et kõigest üks ja ainus.

17.11 -8. üle hulga aja näeb päikest. Kohe kaasneb sellega ka pakane. Täna on üheksa kraadi külmem kui eile. Kui see ei ole pakane, siis mis see on?

18.11 -10 ja päike. Toredasti valge ilm on. Lumekest muidugi veel  ei ole, aga tali on kohal. Üsna täpselt samal ajal nagu mullugi, lihtsalt, et lumeta.

20.11 -7 ja poolvalge päevaalgus. Bondi polnud kodus ja Härra Tibu sai eile õhtul aias mingi võõra kassi käest käest peksa. Saime küll lärmi tõttu kohe jaole, aga kui Tibu vihase, kurva ja solvununa tuppa tuli, ei lasknud ta ennast lohutada ega tahtnud kedagi näha, läks heitis koridorivaibale magama. Mustas masenduses must kass pimedas koridoris, eksole. Kui peremees kööki läks, ei näinud ta Tibu ja komistas kogemata ta otsa. See oli intelligentsele loomale liiast: oma õues pekstakse ja peremees annab ka veel jalaga - Härra Tibu läks voodi alla ja lülitas ennast välja. Magab voodi all ja keeldub isegi maiusekrõbinate peale välja tulemast. Kõigi meie diplomaatiliste lähenemiskatsete peale oli null reageeringut. Oh, kallis kass, kuidas siis sedasi? Voodi alt paitsid vaid kaks Pane ennast põlema! silma. Poetasime natuke maiusekrõbinaid voodi serva alla ja jätsime ta rahule. Hommikul olid krõbinad kadunud ja poolest päevast tuli ka Härra Tibu jälle välja, kuid veel ei naeratanud. Päris endiseks muutus ta alles ülejärgmisel päeval. Vana lord. Väärikus maksab ka midagi.

22.11 -4, päikesesegused päevad, polegi nii hull ja pime november, laseb isegi vaibavärve seada ja muid posserdusi sooritada. Lõikasin roog-sinihelmikad maha. On küll kenad kõrred tuules heljumas, aga ma tean, et märgade lumedega on nad mööda alpikaljusid laiali ja seda vettinud põhku on palju raskem lõigata. Maa on juba nädal aega külmunud olnud kuid lumeta. Täna õhtuks ennustatakse lumetormi.

23.11 Shit happens, ongi lumevalge hommik, 0 kraadi. Torm ei olnud just kõige hullem, kuid pihustas seda valget p...külmunud vett igale poole kuhu pole vaja. Ilmselt on ka viimane aeg verandapadjad tuppa tuua. Ja siis lund rookima. Tjaah, esimene kord on täitsa tore, aga ma tean, sellest jõuab veel tüdineda, oi kuidas veel jõuab... 

Ning täna asun viimase vaiba kallale. Eelmisel aastal sai umbkaudu samal ajal uus lõim (40 meetrit) peale pandud ja kuna ma väga virk kuduja pole, siis saab see otsa umbes aastaga. Ja materjalivirnad on ka sümpaatsel moel kahanenud. Tahaks loota, et saab juba laupäeval uue lõime kangaspuude peale, sest põnevaid vaibavärve muudkui kuhjub ja kuhjub. 

27.11 -6 ja kerge lumesadu. Muig, neli päeva on lumi maas olnud ja juba on teda liiga palju. 24.11 sadas terve päeva, kokku mingi 20 cm, sest hommikusest rookimisest polnud õhtuks enam mingit märki. 26.11 oli meil hommikul -12. Aias on postkaardivaated ja vahelduva pilvituse seest piilub päike. Ma ütleks, et mõttetul kõrgusel. Õhtul võtsid lapsed meid peale ja viisid Kiili rahvamajja kontserdile. Lapselapse debüüt orkestri ees basskitarri ja lauluga. No kuidas siis ei lähe vaatama. Oli uhke küll. Tubli laps. 

28.11 -3, lumesadu ja esimene hommikune pilk õue vapustab. WTF! Eile õhtul veel lumekatteta pinnal (prügikasti kaas) on täna ca 20 cm uut lund! Ma täitsa mõistan, et öösel Padaorus jälle autod lumes kinni olid nagu 13 aastat tagasi. Ootan kuni see kõik maha sajab ja hakkan alles õhtul teeradu sisse ajama. Ei, aga poodi peab ju minema ja Härra Tibu vaatab veekalvel silmil läbi rõduakna kuuri poole. Mõne raja peab ikka kohe sisse kaevama. Jaa, kassikene, ajan roobad selga ja lähen. Jumalauta, praegu on alles november! Peas hakkab visisema väike jäle visioon sellest, et kui kõik need rikkalikud sügisvihmad äkki siiski jätkuvad, kestavad läbi talve ja katavad maja korstendeni kinni. Kütet läheb siis vähem, piiksatab sisemine hääl spontaanselt, aga sellele järgneb hukkamõistev vaikus. Jah, kuuendal päeval peale lume maha sadamist on aias juba põlvini. Võllaroog minus on veidi isegi lõbustatud ja mõtleb, et huvitav, milline lumerikas pilt võib aias avaneda näiteks veebruaris...

Aga muuhulgas on täna Härra Tibu sünnipäev - ta saab 14 aastat vanaks. 

30.11 -1, pilvepime, lumi kuni vundamendisokli ääreni. Posserdan vaibavabrikus. Eile sain teljed niide ja soasse ning täna on veel sidused teha. Kuigi pooled sidused on lõksude ja ketijuppidega tuunitud, on neid tavalisi ikka ka ja see on selle toreda hobi juures veitsa tüütu osa. No ei meeldi mulle need sõlmed, mis teha, aga ehk saab poolest päevast juba uuel lõimel kuduma hakata.