Sunday, October 30, 2016

Kellakeeramise aegu

Eile oli mõnus päikesepaisteline oktoobrilõpu laupäev peale vihmast, sombust ja korra isegi lumist nädalat. Jah, oli soe, kindlasti üle kümne kraadi.
Tegime aias natuke metsa ja võtsime kaks teeäärset astelpaju maha. Tulemuseks oli metsik hunnik okkalisi oksi sillutisel ja kena valge nurgake aia ääres.

Kogu protseduur koos okste elimineerimisega võttis kamba peale umbes kolm tundi aega, aga see on alles jäämäe tipp. Jah, enam ei saja alpikaljule astelpajulehti ja õhtune pöörane tuul puhastas kivide vahed suuremast prahist, kuid võitlus põhilise juurevärgiga  ootab kevadel alles ees. Nii võimas maaalune võrgustik kergelt alla ei anna. Saab näha palju sellest alpikalju sisse on pugenud. Hoolimata juuretõkkest jne. Sest teises alpitaimede alas on nad ka juba sees. Siis kunagi, olles veel algaja astelpajukasvataja, oletasin naiivselt, et läbi ehitusprahist koosneva kiviklibumassi astelpaju juur ei lähe ja teisele alpialale juuretõket ei pannud. Aga läheb ikka küll. Alguses otsib teed peenike niidike, mis toitu leides pinnale vupsab ja taime moodustab. Edasi hakkab emapuuga siduv niidike jämenema ja sellest saab juba julgem ja ülbem juurikas mis oma jõu taas otsiva narmakesena taimest edasi suunab. Viis aastat petlikku rahu ja kena käitumist ning kuuendal metsik maast väljahüppamine igal pool, isegi teisel pool aeda, parkimisplatsil läbi kinnitambitud asfaldimassi. Rääkimata hea mullaga lähematest peenardest. Näitlik õppetund, mis kõlab umbes nii - kui tahad astelpaju kasvatada, siis istuta ta teisele poole jõge!
Aga marjad olid ju head...
Samas on meie puukesed viimased 2 aastat marjade kasvatamiseks ette nähtud energia turismiks ja laiali kolimiseks ära kasutanud ning viljapuudena mõttetuks muutunud.
Tänane erineb eilsest väga. Öö läbi tantsisid Tuul ja Vihm õues pahelisi ringmänge, maja kellad näitavad kõik eri aega ja eile väljas ringi kõõlunud kassid on hästi nunnult toas. Viimasena tuli varahommikul Bond, kasukas läbimärg ja silm ümmargune. Nojaa, hiirejaht sügistormis või puhus puuriidast tuul lihtsalt hästi läbi.
Astelpaju tükeldades märkas silm aias ka paari toredat värvilaiku. Heitlehistel rododel on ilus sügisvärv

Selene acaulis `Francesca`
Jaapani enelas
Siil-aruhein säilitab sügisel erkrohelise värvi

Võnk-pärgenelas
Epimedium grandiflorum `Higoense`
Chiastophyllum oppositifolium 'Variegata' , kõrval on näha, et ka kõige vastupidavamad hostad on alla vandunud.
Helmikpööris `Caramel`
Helmikpööris `Hollywood`

Palmilehine tarn `Variegata`

Palu-näsiniin `Variegata` üks oks otsustas õitseda, aga eriti hea mõte see küll ei ole.


Tuesday, October 25, 2016

Esimene lumi.

Maa on valge. Sajab lörtsisegust miskit, mis asfaldile jõudes ära sulab. Temperatuur on pluss null.
Kui seni veel silm aia poole kõõritas ja soojemate ilmadega oleks nagu tahtnud ikka veel ühte ja teist, siis nüüd võib ametlikult hooaja lõpetatuks lugeda. Lumme sorima minna ikka ei sobi.
Noojah, egas midagi, tere vaibavabrik! Mingeid kuhilaid plaanis kududa ei ole, aga esimene saab Mildale ja siis kevadeks üks lubatud ja soolaleivaks üks lilla-kollasega ja siis võib muude värvidega ka mängida. Ja palju häid raamatuid. Tere talv!:)

Monday, October 24, 2016

Pilvine ja jahe

Nädalavahetuseks keerati päike maha, eile tibutas isegi vihma. Muld oli täitsa sula, aga ega miski õue ka ei kutsunud. Vaatasin ühest aknast kuidas tuul kõrgete kaskede latvu väntsutas ja teisest aknast seda kuidas äsja maha pandud sibullillede koha peale kenasti kuhil puulehti oli sopsatanud ja kolmandast aknast, et selle paar potti taimedega peaks mulla sisse kaevama, aga muuga on nigu on.
Nimelt on plaan tänavu jätta pealsed lõikamata ja lehed peenardele. Et kuis `on kui sedasi teha? Mulle meeldib kui kevadel on puhtand, kuid eks märtsis ole aega riibuda küll.
Mis aga kindlasti praegu ära tuleb teha on hiina õisenela hõredamaks lõikamine, ebajasmiin on ka liiga tihedaks läinud. Mairoosi tuleb vanade okste osas õgvendada ja astelpajud päris maha võtta.
Aga ehk tuleb veel mõni päiksepaisteline nädalavahetus. Õhtuti läheb nüüd juba päris vara pimedaks.
Varahommikul +1,1.


Friday, October 21, 2016

Päeval päike...

...ja öösel hallad. Eile -6 ja täna hommikul -4,8.
Päeval paistab küll hele päike, mis isegi soojendab kui otse peale paistab, kuid varajualal on maa juba ca 5 cm sügavuselt jääs.
Istutasin eile viimased sibulad maha. Paar botaanilist nartsissi. Alguses tegi labidas vastu mulda kõll! ja seda polnud sugugi kena kuulata. Õnneks oli allpool siiski veel sula.
Kassirahvas on äärmiselt kodune.
Ka Bond on mõistuse pähe võtnud ja vabahärra kombed mugavuse vastu vahetanud. Toas on palju mõnusam magada kui külmas niiskes puuriidas. Nädalavahetuseks lubatakse ka midagi lörtsitaolist. Eks ta ole. Sügis süveneb.

Wednesday, October 19, 2016

Eila veel...

Alles see oli kui siblid natuke midagi aias, aga siis jälle tuppa, toas on hea soe. Saab kohmetanud sõrmed üles sulatada, saab aknast vaadatud, et pagana ilus on veel kui öökülm pole korralikult üle käinud. Sügisesel aial on oma värvid ja oma võlu.
Ja staarideks olid tõusnud need, kes suvel paduõitsejate vahel eriti millegagi silma ei paistnud. Näiteks sellised kõrged ja ka verevad kukeharjad, kelle lehed suudavad ka peale külmade udude öid ja koerailmu ilusaks jääda. Hostad, kes ei hääbu enne kui tuleb öösiti miinus 5. Helmikpöörised, kes suudavad särada kuni kevadpäike nad närutab. Ja need mõned üksikud kanged ja vaprad, kes jahedas oktoobris kasina päikese all end mõnuga välja sirutavad ja elu naudivad.
Veel pühapäeval sai hulgem sibulaid maha pandud. Ja kaks kuldset sussi sireli alla istutatud.
Aga alates esmaspäevast on öökülmad tasapisi võimust saamas ja aed hakkab unne vajuma. Esmaspäeval läksid hostad (-4,1) ja täies õies lursslill muutus kõhklevaks.
Teisipäeval lasi karvane viirpuu lehed maha (plärts!) (oli -5,5).
Täna varahommikul maa valge ja -6,1.
Kui öösiti võidutseb Urr, siis päevad on suhteliselt soojad ja pilgeni kuldset päikest täis. Madalalt ta käib aga kaifkaif, ikkagi päike. :)



Monday, October 10, 2016

Esimene öökülm.

Termomeeter näitas pluss 1,8, aga auto oli reetlikult jääs. Tegelikult ei tee väike öökülm veel midagi, aga ilmselt on aeg nüüd juba sealmaal, et neid hakkabki olema. Oli ilus pikk suvi ilusa sooja ja pika sügisega. Ehk tuleb öökülma peale ka kena päiksepaistelist ilma. Praegu on igatahes küll vaikne ja selge. Härra Tibu keeldus tuppa tagasi tulemast ja jäi verandale tähti vaatama. Lootusetu esteet.:)

Sunday, October 9, 2016

Koerailm ajab kassid tuppa

Öökülmasid ei ole ikka veel olnud. Õues on tegelikult ilus. Elu aias on veel hästi pooleli, osad taimed alles sätivad esimesi õisi avama. Hoolimata aina jõledamaks muutuvatest ilmastikutingimustest. Jah.
Eile oli vaba päev, maa ka veel sula, õudselt kiskus õue siblima kuid jäine tuul puhus peffa (kiirusega 20 m/s) ja ühest tunnist õnnest (Istuta ja sa oled õnnelik!) mulle täiesti piisas. Põhjas elamine ei tähenda veel, et sul põhjamaalase geenid on. Vähemasti said maha hapulembesed emajuured ja ka need kes dolomiidikaljudel elavad. Täna istutan maha need, kes üle jäid.
Tuulega on minema lennanud ka kõik need toredad mõtted kevadeks kivide hankimisest jne. Ees terendab pikk ja pime uruperiood. Fui.
Lursslill sirutab tuules oma liikmeid. Tuuled-tormid on talle nagu hane selga vesi. Päiksepaistelisel päeval hoovab tema juurest sümpaatset lillelõhna ja sellistel päevadel pakub ta tukupaika viimastele unistele liblikatele. Nokk õies, tiivad kinni ja nõnda on hea. Ja tulgu see sügis ja pohlad.
Liblikat ma pildi peale ei saanud, see oli üks teine päev.
Tervitused Kadakale!:)
Tausta kaunistab Eve taluaia sügisheleenium. Ka üks väärtuslik sügisese aia õitseja.
Veel lursslille, nüüd juba täies pikkuses. Pikkust on üle 2 meetri.

Paraadpeenra argifoto ka. Lapitekk, mis lapitekk.:)
Eelmine talv võttis kõik kõreliiliad (peale laialehise) ära. Kevadel olid tühjad pihud. Ma ei tahtnud uusi ka, et pole siis vaja kui nad meil hakkama ei saa. Sügisel ilmus ahtalehise punanupu selja tagant väike lilla õis. Kõige esimesena aeda toodud Tricurtis formosana oli suutnud ellu jääda. Terve suve seal salaja kosus ja nüüd siis selline rõõmus üllatus.

Taevassinine aster. Suur helesinine lõhnav sületäis. Tervitused Rahmeldajale!:)

Sügisel lähevad hinda kõrged kukeharjad ja Hokkaido kukehari.
Vana hea Herbstfreude

Ja Lidakense

Sügisese väärislillena võib kirja panna ka andersoni tradeskantsia Sweet Kate. Ikka on kuldsete lehtede vahel mõni õis. Jumalikku sinist värvi.
Hostad jagunevad sügisel kaheks. Need, kelle lehed on veel kaks kuud ilusad ja need kellel ei ole. Beauty Substance`l on.
Lakeside Paisley Print on ka kuni külmadeni ilus.

Hilisemad krüsanteemid ei jõua meil tavaliselt õitsema minna. Kui öökülmad veel paar nädalat viibiksid, siis oleks lootust. Hea sort ilusa õiega, ilus tugev puhmik, ei lamandu.
Allium tuberosum õitseb kuni külmadeni. Üks mu lemmiklauke.
Kõige hilisem sügislill `Waterlily`. Mis küll teha, et nende õied ei lamanduks?

Ja kõige hilisema õitsemisega aiaasukas - madal aster. Ikka enne lumesid. Kannatab kuni 7 kraadi külma välja, raputab lume maha ja õitseb edasi. Praegu alustab tagasihoidlikult.
Eile õhtul lisandus ilgele tuulele ka vihm. Kassid viskusid nagu üks mees tuppa. Mingu see vabadus ja priius! Kui tuuled väljas uluvad, on kamin ikka kõige kallim.:)


Wednesday, October 5, 2016

Oktoobri algus, ikka veel hea soe.:)

Nädalavahetusel olid mahedad päiksepaistelised ilmad 10-16 kraadi, tuulevarjus ehk soojemgi. Mõnus, nagu suve pikendus.:)
Eile oli üle hulga aja pilves ja puhus kõle kirdetuul.
Varahommikused temperatuurid on olnud plussis - ikka  2, 3, 1,8, täna lausa 5,5, seega, ööd on juba üsna jahedad, kuid miinustesse veel langenud ei ole. Laupäeval lõpetasin liiliapeenra uue äärise paikapaneku. Uus peenar sai ju vanast 20 cm laiem ja oi seda rõõmu, seda rõõmu...!
Küll ruumikitsikuses aednik juba teab, mida sellise suurepärase lisaressursiga peale hakata.:)
Mägitulbid ja bulbocodium vernum said maha ja mis kõige tähtsam - krookused endile uue hingamise.  Kevadel on värvilised laigud akna all nüüd palju suuremad. Tahaks loota. Ja üldse, tore oli mullas siblida. Asja käigus sai ka kivilas mõni asi teistmoodi tehtud ja paraadpeenart sügisese pilguga üle vaadatud ja paremaks tehtud. Botaanilised nartsissid läksid õunapuu alla. Veel üks katsetus, sest kuna `Rip van Winkle` ja `Tete-a-Tete`on samuti botaanilised ja aastaid kenasti vastu pidanud, siis ehk saavad ka uuekesed `Grand Soleil d `Or`, `Baby Moon` ja `Hawera` hakkama.
Kassid on hakanud talvekasukat kasvatama, mida võib järeldada äraütlemata heast isust. Bondi on kaks korda ka hiirega nähtud. Kuna meie kvartal on hiirtest-rottidest suht tühjaks püütud, siis käiakse neid lähedalolevas metsatukas jahtimas.  Kasukatel on tihtipeale kahtlane palukamätta lõhn juures.
Ja niisugune ajaloohõnguline mõte tuli, et kuigi mingid lilled on aias kogu aeg olemas olnud, siis teadliku aiaruumi (Futulandi) loomise aastaks võib lugeda 2009 suve. Et siis koos kõigi arengute, moevoolude, tagasilöökide ja õnnestumistega teeb see kaheksa aastat. Meie aed on kaheksa aastat vana. Et polegi nii palju aastaid, iseenesest, aga neisse on palju mahtunud.
Kõige rohkem on sätitud ja posserdatud Paraadpeenra kallal ja seal tahab kevadel mõni asi ikka veel laiendamist ja kohendamist kuid üldiselt võib rahule jääda. Värve on, vaadet ja intriigi kah piisavalt. Siin on liiga vähe ruumi, et nautida aeglasi maitsekaid värvide üleminekuid ja las olla tema siis kirju nagu lapitekk.
Paraadpeenra külge keevitub epimeediumipeenar koos näsiniinetihniku, kullekupupeenra ja pisihostade kaitsealaga, mis enam nii dekoratiivne ei ole, kuid seal kasvab palju südamelähedasi taimi ja las tema olla. Silma väga ei riiva ja mõnel suve nädalal on kah täitsa ok.
Paigas ei ole Roosipeenar (seal kasvab aia ainuke roos!), kuhu on ruumipuudusel torgatud  kõike (jah, isegi roos, minu aias, ennekuulmatu!) kõike alates puispojengist ja lõpetades orasliiliatega.
Suvel vilgub seal ringi palju liblikaid ning umbes juuliks on asi täiesti käest ära läinud ja meenutab moodsat inglise aeda kus on kõike segiläbi ja kus käib äge olelusvõitlus. Ainus asi, mida ma seal teha söandan, on ettevaatlikult rohimine ja mõne asja üles sidumine, et ta teiste kukil ei lösutaks ja aiakülaliste aeda sattudes viin nad siva mõne parema vaate juurde. Ilmselt jääbki see nurgake niisuguseks natuke käest ära kohaks. Sorry. Peenrasse on jäänud kõik ainult lemmikud ja kedagi välja tõsta pole südant. On nigu on.
Teepoolse aia äärne peenar on ka kujundamata. Iirised ju. Eespool olen püüdnud hostade, priimulate ja sügislilledega muljet avaldada, aga edasi tulevad iirised. Ja nemad peavad saama omal maal rahus olla. Ootan kannatamatult järgmist suve, et näha mis värvi on uustulnukad.Tänavune suvi laskis kõigil pisirisoomidel kopsakust koguda, järgmisel suvel peaks tulema suur iiriseõitsemise suvi.
Ja siis need kaks murelast - ees ootab astelpajude mahavõtmine. Esimesed viis aastat olid nad kenad ja viisakad, ei ajanud võsusid ja kasvatasid marju. Nüüd marju pole ja nonde maa-aluste võsude rünne on läinud kriminaalseks. Lootsin, et ehk ei läbi võsundid ehitusprahist koosnevat killustikukihti, aga tühi lootus. Astelpaju läheb läbi isegi müüri alt, mis süvendub 50 cm maa sisse. Kui ema- ja isapuude maha võtmine võsundeid ei peata, siis tuleb appi võtta Roundup või miskit sarnast. Jah, ma olen põhimõtteline mürgivastane, aga kui seda pinnasealust astelpajuvõrgustikku mingil muul moel hävitada ei õnnestu, siis vist muud üle ei jää. Saab näha.
Kevad tõotab igapidi äärmiselt huvitav tulla. Aiapiirde renoveerimise käigus on värav teise koha peale planeeritud ja mul on põnev võimalus alpikalju teise kohta uuesti üles ehitada. Nüüd juba enam mitte kiirustades vaid protsessi nautides. Tahaksin ta teha sellise, et oleks rohkem kalju moodi ja et võõramaa mägikivirikel kodusem tunne oleks, siis tuksub mõte, et kuda oleks kui protsessi kaasata ka  paar vana kergkruusaplokki, sest kust mina siin põhjamaal seda tuffi muidu võtan.
Loomulikult tahuks väljaulatuvad pinnad kaljude moodi, looduslikumaks, edaspidi aitab juba sammal illusiooni luua. Ojaa, samblad on meil siin väledad tekkima...
Inimeseloom peaks ju rahul olema selle rikka ja ilusa sügisega, mis praegu on, aga tema mõtleb juba selle peale mis lumede taga eespool ootamas. :)
Praegu on aia ehteks võrratu lursslill, mis õitseb nagu hull aianurgas. Viibivad külmad on lasknud ära õitseda varastel krüsanteemidel, väga kaunis on päikesesilm `Lorraine Sunshine` ja ka sügisheleeniumide soojad värvid rõõmustavad silma. Taevassinine aster on üleni õisi täis. Ehk õnnestub täna peale tööd ka pilti teha...