Eile oli vaba päev, maa ka veel sula, õudselt kiskus õue siblima kuid jäine tuul puhus peffa (kiirusega 20 m/s) ja ühest tunnist õnnest (Istuta ja sa oled õnnelik!) mulle täiesti piisas. Põhjas elamine ei tähenda veel, et sul põhjamaalase geenid on. Vähemasti said maha hapulembesed emajuured ja ka need kes dolomiidikaljudel elavad. Täna istutan maha need, kes üle jäid.
Tuulega on minema lennanud ka kõik need toredad mõtted kevadeks kivide hankimisest jne. Ees terendab pikk ja pime uruperiood. Fui.
Lursslill sirutab tuules oma liikmeid. Tuuled-tormid on talle nagu hane selga vesi. Päiksepaistelisel päeval hoovab tema juurest sümpaatset lillelõhna ja sellistel päevadel pakub ta tukupaika viimastele unistele liblikatele. Nokk õies, tiivad kinni ja nõnda on hea. Ja tulgu see sügis ja pohlad.
Liblikat ma pildi peale ei saanud, see oli üks teine päev.
Tervitused Kadakale!:)
Tausta kaunistab Eve taluaia sügisheleenium. Ka üks väärtuslik sügisese aia õitseja.
Veel lursslille, nüüd juba täies pikkuses. Pikkust on üle 2 meetri.
Paraadpeenra argifoto ka. Lapitekk, mis lapitekk.:)
Eelmine talv võttis kõik kõreliiliad (peale laialehise) ära. Kevadel olid tühjad pihud. Ma ei tahtnud uusi ka, et pole siis vaja kui nad meil hakkama ei saa. Sügisel ilmus ahtalehise punanupu selja tagant väike lilla õis. Kõige esimesena aeda toodud Tricurtis formosana oli suutnud ellu jääda. Terve suve seal salaja kosus ja nüüd siis selline rõõmus üllatus.
Taevassinine aster. Suur helesinine lõhnav sületäis. Tervitused Rahmeldajale!:)
Sügisel lähevad hinda kõrged kukeharjad ja Hokkaido kukehari.
Vana hea Herbstfreude
Ja Lidakense
Sügisese väärislillena võib kirja panna ka andersoni tradeskantsia Sweet Kate. Ikka on kuldsete lehtede vahel mõni õis. Jumalikku sinist värvi.
Hostad jagunevad sügisel kaheks. Need, kelle lehed on veel kaks kuud ilusad ja need kellel ei ole. Beauty Substance`l on.
Lakeside Paisley Print on ka kuni külmadeni ilus.Hilisemad krüsanteemid ei jõua meil tavaliselt õitsema minna. Kui öökülmad veel paar nädalat viibiksid, siis oleks lootust. Hea sort ilusa õiega, ilus tugev puhmik, ei lamandu.
Allium tuberosum õitseb kuni külmadeni. Üks mu lemmiklauke.
Kõige hilisem sügislill `Waterlily`. Mis küll teha, et nende õied ei lamanduks?
Ja kõige hilisema õitsemisega aiaasukas - madal aster. Ikka enne lumesid. Kannatab kuni 7 kraadi külma välja, raputab lume maha ja õitseb edasi. Praegu alustab tagasihoidlikult.
Eile õhtul lisandus ilgele tuulele ka vihm. Kassid viskusid nagu üks mees tuppa. Mingu see vabadus ja priius! Kui tuuled väljas uluvad, on kamin ikka kõige kallim.:)
Ja osa hostasid on, mis värvuvad kuldkollaseks :) ja ootavad niimoodi sügiskülmi
ReplyDeletemulle kangesti meeldivad need kuldkollased hostad aga ega mul ka midagi sügiskirjude vastu pole. Viimased astrid jah alles loovad seda õitsemist ja nad saavad sellega tõesti ka hakkama, isei kui ööd miinustesse lähevad. Koerailma lõppu ootaks nüüd juba küll kohe, kaua võib ja aias on veel teha nii palju. Kui kohe lähipäevil ei saa, siis käin maha ja jääbki tegemata.
ReplyDeleteSu väikeses aias on veel nii palju värve. Meie Aalu pole veel tormile alla andnud, veedab päris palju aega õues.
ReplyDeleteNii tore lapitekk. Rõõmus ja soe. Lursslill on võrratu. Mul on ka nüüd ta olemas ja näitas ka esimesi õisi. Oh mulle meeldib. See su lauk on ka hästi armas. Kaunist sügist!
ReplyDeleteLapitekk on ju väga ilus, elurõõmus. Lurslilled lihtsalt peavad sügiseses aias olema, olgu muuga, kuis on.
ReplyDeleteAga ilm võiks küll juba ilusamat nägu näidata, see praegune hakkab juba ajudele
Kole haigekstegev tuul.
ReplyDeleteVäga armas lapitekike.
Sygiseste astriteta jääb aed kuidagi nukraks jah, nemad on oktoobris väga hinnas.