Tegime aias natuke metsa ja võtsime kaks teeäärset astelpaju maha. Tulemuseks oli metsik hunnik okkalisi oksi sillutisel ja kena valge nurgake aia ääres.
Kogu protseduur koos okste elimineerimisega võttis kamba peale umbes kolm tundi aega, aga see on alles jäämäe tipp. Jah, enam ei saja alpikaljule astelpajulehti ja õhtune pöörane tuul puhastas kivide vahed suuremast prahist, kuid võitlus põhilise juurevärgiga ootab kevadel alles ees. Nii võimas maaalune võrgustik kergelt alla ei anna. Saab näha palju sellest alpikalju sisse on pugenud. Hoolimata juuretõkkest jne. Sest teises alpitaimede alas on nad ka juba sees. Siis kunagi, olles veel algaja astelpajukasvataja, oletasin naiivselt, et läbi ehitusprahist koosneva kiviklibumassi astelpaju juur ei lähe ja teisele alpialale juuretõket ei pannud. Aga läheb ikka küll. Alguses otsib teed peenike niidike, mis toitu leides pinnale vupsab ja taime moodustab. Edasi hakkab emapuuga siduv niidike jämenema ja sellest saab juba julgem ja ülbem juurikas mis oma jõu taas otsiva narmakesena taimest edasi suunab. Viis aastat petlikku rahu ja kena käitumist ning kuuendal metsik maast väljahüppamine igal pool, isegi teisel pool aeda, parkimisplatsil läbi kinnitambitud asfaldimassi. Rääkimata hea mullaga lähematest peenardest. Näitlik õppetund, mis kõlab umbes nii - kui tahad astelpaju kasvatada, siis istuta ta teisele poole jõge!
Aga marjad olid ju head...
Samas on meie puukesed viimased 2 aastat marjade kasvatamiseks ette nähtud energia turismiks ja laiali kolimiseks ära kasutanud ning viljapuudena mõttetuks muutunud.
Tänane erineb eilsest väga. Öö läbi tantsisid Tuul ja Vihm õues pahelisi ringmänge, maja kellad näitavad kõik eri aega ja eile väljas ringi kõõlunud kassid on hästi nunnult toas. Viimasena tuli varahommikul Bond, kasukas läbimärg ja silm ümmargune. Nojaa, hiirejaht sügistormis või puhus puuriidast tuul lihtsalt hästi läbi.
Astelpaju tükeldades märkas silm aias ka paari toredat värvilaiku. Heitlehistel rododel on ilus sügisvärv
Selene acaulis `Francesca`
Siil-aruhein säilitab sügisel erkrohelise värvi
Palmilehine tarn `Variegata`
Palu-näsiniin `Variegata` üks oks otsustas õitseda, aga eriti hea mõte see küll ei ole.
Ilus on see näsiniine üksik õis, nii särav.
ReplyDeleteMinu näsiniin õitses ka kas ringi aga tegi seda varem :) Ilusaid värvilaike sul veel piisavalt, ma arvan, et mul ka aga ma olen täielikult tubastunud :P Üldiselt hakkavad vaated raagu minema (kaugustesse) aga veel mitte päris ja aiaasukad ka on kõvasti hõredamaks jäänud. No aeg juba ka :D
ReplyDeleteMul ka õitses variegata septembris ära, teist ringi. Ei ole hullu :)
ReplyDeleteHuvitav, meil oli täna suht vaikne ilm ja sadu lakkas poolest päevast.
Astelpaju juurimine ... brrrr, aga siis saad uuesti rajama hakata ja nüüd on sul virnaviisi kogemusi, mõnus, mõnus.
Tead minul kadusid need astelpaju võrsed vist kahe aastaga. Me ei juurinud, saagisime nii, et murukamarast altpoolt. Ajas küll esimesel aastal kõikjalt, aga sel sügisel tundus vaikus olevat. Ehk ei ole sul ka nii hull :)
ReplyDeleteSügis on veel kõigis aedades värviline. Astelpaju pole mina julgenud isegi oma suurde aeda tuua, olen tema metsistunud võsa näinud. Aga arvan küll, et nii hull ta pole kui see sahhalini konnatatar
ReplyDeleteNo Sul on seal veel igasugu huvitavaid värvilisi tutsakaid ja nutsakaid! ;) Tuul oli laupäeval tugev, aga vihma käis meil üle vaid üks tugev valing, muidu paistis isegi päikest. Eile (pühapäeval) oli rahulikum, aga vihmakardinad käisid sabistades ikka üle ja segasid õuetoimetusi.
ReplyDelete