Õues on kogu aeg miinus kolm, miinus neli kraadi külma ja palju lund. Sellised võiksidki kõik talved otsast lõpuni olla.
Eile oli vaikne jõuluõhtu, kuusel küünlad peal ja puha. Vorstid hapukapsaga ja piparkoogid, selle aasta vein puha ära proovitud, mis on niisugune poolpüha-poolkeelatud tegevus: vargsi ringi vaadates (ja sügavalt pattu tunnetades, sest kui veinijumal seepeale pahandaks ja laari vussi keeraks, siis oleks nutune küll) võetakse õhukindel kork pealt ära ja tõstetakse 20 liitrine veininõu üles, et natuke nestet kannu valada. Käärituspudeli suust vuhvatab köök maast laeni täis OOOOMILLIST! ürgtiirase kääriva veini aroomide aroomi, mis on täiesti BLING! ja kui pikalt nuusklema jääda, siis teeb see ka purju. (Kreeka rahvasuu räägib, et selline on veinijumala hingeõhk.)
Selle aasta vein tuleb tavapärastest kuivakatest erinev. Võibolla mõjub ringiga mesitarudes ära käinud suhkrusiirup, võibolla hoopis õunamahla sekka sortsatud kreegi ja arooniamahl. Igatahes värv on teine ja maitse on teine (ja omavahel öeldes "mätsib" mis kole:).
Saime just teleka ette kui õues signa (auh, auh!) tööle hakkas. Signa oli seekord niisugune sõbralik (ma tunnen sind küll, aga sorry, vana, ma pean ikka veits lärmama, amet on selline). Nojah, eks koeradki teavad, sest tuli jõuluvana.
Kurtis küll, et masuaeg, põtru pole kuskilt saada, peab jala käima, aga pold ta veel mingit pikka maad maha käinud, sest vanal oli hääl veel üsna käre ja salmi nõudma oli ka kange. Ega salmist üksi piisanudki, pinnis meilt veel ladina keelt ja maateadustki otsa, enne kui kingid kätte andis.
Huh, ega polegi sada aastat jõuluvanale salmi lugenud, aga miskit ikka meenus.
Kink oli väga võimas, pakis oli isetehtud lauamäng "Risk", mis mugandatud stiilile "Malev". Värviline täiuslik maakaart koos maakondade ja kihelkondadega. Eraldi veel eri pealike malevad ja linnused ja...Ohpergel kui vinge!:)
Aga kuna ikka see masuaeg ja põtru polnud, siis oli jõuluvanal kiire. Vana sidus kotisuu jälle kokku ning kiirustas rongi peale minema, sest paar head last pidid sel õhtul veel Kehtna kandis kinke ootama ja nõnda ta läks kott seljas läbi lume, müta-müta rongijaama poole. Täitsa päris jõuluvana. Lehvitasime trepilt, oli sügav jõul.
Friday, December 25, 2009
Thursday, December 24, 2009
Jõululiselt
Vahepeal olen kohutaval hulgal iluaianduse teksti juurde produtseerinud ja seegi copy-paste osa aiakirjelduse visandist eelmises sissekandes on palju muutunud. Enam sellist tunnet küll ei ole, et äkki ei saa valmis või, et peab öösel kirjutama hakkama.
Ilmad läksid pakaselainelt kah ära, enam ei pea vahetpidamata kütma. Väljas on mõnus miinus 3,7 ja palju lund.
Kuusk ootab rõdul sissetoomist ja kartulivorstid ahju panemist. Jälle jõul!:)
Kassipojad trallivad toas ringi, pean ära koristama need must-valged lõngad, sest teinekord ei leia vana kass ka mustade lõngakerade vahel lapsi üles, nii lõngakera värvi ja suurused. Maniskiga kassipojal on valgest pehmest lõngatokist sõbranna, keda ta kaisutab ja kelle "kõrvataguseid" ta lakkuda üritab.
Hurmavad olevused, nummimeetri osuti käib iga päev mitu korda üle võlli.
Kui inimest näevad, siis tormavad mõlemad suhtlema, ise teevad niisugust õhinas häält, mis kõlab umbes nagu kriu-kriu-kriu! Emakass vaatab suure ja kadeda silmaga, aga minema tassida ja kuskile prakku toppida ta neid enam ei ürita.
Nõiakass (süsimust) armastab õla peal magada. Kui sülle võtad, siis kribib ennast aina kõrgemale ja õla peal...noh, ronimine väsitas ju nii ära, nende uni tuleb niimoodi laksust. Jääbki kolksti magama. Eile oli mul väikene must boakene kõrva ääres nohisemas. No kuidas ei ole nummimeeter siis laes.:)
Kassipoeg, kes esimesena sündis, on oma isa moodi, aga sülle tahab temagi samamoodi kui väiksem. Temast tuleb suur ja sale hobuse moodi kass. Juba maimukeseeas on käpad palju suuremad kui nõiakassil ja nii võimsaid vurre pole ma veel varem näinud.:)
Kuna molukene on must, siis kiiskavad tugevad valged vurrukarvad ja kulmud eriti hästi silma. Siit tuleb väga ilus suur isakass.
Koolivaheajad on mõnusad asjad.:)
Kui see neetud kirjatöö ükskord valmis saab, ehk siis õnnestub ka mõni vaip kokku lüüa, kõik põnevad materjalid ammu järge ootamas.
Ilmad läksid pakaselainelt kah ära, enam ei pea vahetpidamata kütma. Väljas on mõnus miinus 3,7 ja palju lund.
Kuusk ootab rõdul sissetoomist ja kartulivorstid ahju panemist. Jälle jõul!:)
Kassipojad trallivad toas ringi, pean ära koristama need must-valged lõngad, sest teinekord ei leia vana kass ka mustade lõngakerade vahel lapsi üles, nii lõngakera värvi ja suurused. Maniskiga kassipojal on valgest pehmest lõngatokist sõbranna, keda ta kaisutab ja kelle "kõrvataguseid" ta lakkuda üritab.
Hurmavad olevused, nummimeetri osuti käib iga päev mitu korda üle võlli.
Kui inimest näevad, siis tormavad mõlemad suhtlema, ise teevad niisugust õhinas häält, mis kõlab umbes nagu kriu-kriu-kriu! Emakass vaatab suure ja kadeda silmaga, aga minema tassida ja kuskile prakku toppida ta neid enam ei ürita.
Nõiakass (süsimust) armastab õla peal magada. Kui sülle võtad, siis kribib ennast aina kõrgemale ja õla peal...noh, ronimine väsitas ju nii ära, nende uni tuleb niimoodi laksust. Jääbki kolksti magama. Eile oli mul väikene must boakene kõrva ääres nohisemas. No kuidas ei ole nummimeeter siis laes.:)
Kassipoeg, kes esimesena sündis, on oma isa moodi, aga sülle tahab temagi samamoodi kui väiksem. Temast tuleb suur ja sale hobuse moodi kass. Juba maimukeseeas on käpad palju suuremad kui nõiakassil ja nii võimsaid vurre pole ma veel varem näinud.:)
Kuna molukene on must, siis kiiskavad tugevad valged vurrukarvad ja kulmud eriti hästi silma. Siit tuleb väga ilus suur isakass.
Koolivaheajad on mõnusad asjad.:)
Kui see neetud kirjatöö ükskord valmis saab, ehk siis õnnestub ka mõni vaip kokku lüüa, kõik põnevad materjalid ammu järge ootamas.
Sunday, December 20, 2009
Viimaks ometi peenrad koos.:)
Koolitööga olen omadega nn "ree" peale saanud. Eriti nauditav on aiakirjelduse see osa, kus ma võin oma raudu purenud fantaasial päitsed peast rebida ja laksu vastu tagumikku anda...Ainult issand ise teab, mis suunas või kui kaugele too sellepeale kapata võtab
Aga tahate näha mu väljamõeldud aeda?:)
Eesaed.
TALV.
Köögi aknast avaneb rikas vaade eesaeda, kus jalgvärava kõrval talvehärmas tardununa jäävad vaatevälja kaks puuks kujundatud astelpaju. Ühe peal neist on kobardumas erkoranzid marjad. Vasakul pool jalgväravat on näha jaapani sireli tihe ovaalne võra, musta leedri suureks palliks kujundatud (mustade marjakobaratega) ja lodjap-põisenela väiksemaks palliks kujundatud oksastik. Vaate vasakpoolses servas kergitab pilgu ülespoole heas toitumuses olev hariliku elupuu `Smaragd` roheline sammas. Selle aia parasniiskes huumusrikkas pinnases tunnevad elupuud end ülihästi.
Esiukse kõrval kõrgub aastaringse pilguankruna kaljukadaka `Blue Arrow` süstjas igihaljas vorm.
KEVAD.
Kevadel tärkavad jaapani sireli juures päiksepaistelises kohas topeltõielised lumikellukesed. Märtsis pakuvad silmailu südajalehise bergeenia punakad lehed, linnakiviriku `Aureopunctata` igihaljad rohelise-kollasekirjud lehekodarikud ja ilupõõsaste üha suurenevad pungad.
Aprillis puhkevad bergeeniate õrnroosad õied, tärkavad kaljukadaka ümber kasvavad sinised võrkiirised `Harmony`, avanevad hostade ümber istutatud lumikellukesed, taevasinised brunnerad hiina sidrunväändiku kõrval ja lumivalged suureõielised epimeediumid hariliku elupuu `Smaragd`jalamil. Eesaeda valitseb aprillis roosa-valge-sinise kolmkõla.
Maist alates on väga dekoratiivsed kollaseleheline lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`, mustjaspunaste lehtedega must leeder `Black Beauty` ja võraservadega teineteisesse kasvanud kaks halli astelpajupalli paremal pool jalgväravat. Õitsema puhkeb hiina sidrunväändik ja täies ilus on brunnera `Jack Frost` marmorjad, täpilise iminõgese `Beacon Silver` valgekirjud ja nipponi naistesõnajala `Metallica` tuhmi metallina mõjuvad lehed.
Astelpajude alune on kevadel kaetud erivärviliste laikudega: sidrun-liivatee on kollane, hokkaido kukehari tumepunane, varjukivirik õitsedes nagu roosakasvalge udu lehekodarike kohal ja kaunis kukehari nagu paksulehine hallikasroheline pinnakate. Hästi sobitatud paeplaatidest õue raamistuses paistab astelpajude alune väikese kummalise korrastatud saarekesena, olles vastandiks eesaia vasakpoolse aiapoole taotluslikule lopsakusele ja õiteküllusele.
SUVI.
Juunis puhkevad tee-äärsel istutusalal õitsele valge-roosade õitega lodjap-põisenelas `Dart`s Gold` ja roosade õitega must leeder `Black Beauty`. Juunis avab köögi akna all sinihallide lehtede raamistuses oma kellukad hosta `Halcyon`, õitsevad ka esiukse kõrval laiuv viljatu kurereha, sidrun-liivatee astelpajude all, risoomikas kurereha musta leedri all ja roomav metsvits har. elupuu `Globosat` ümbritsevana.
Kuna eesõu on üleni kaetud loodusliku paega, siis on kivipinna elavdamiseks paeplaatide vahele istutatud harilikku nõmme-liivateed. Seni plaatide vahekohtades tagasihoidliku punakasrohelis minilehestikuga kaetud võrgustiku moodustanud nõmme-liivatee puhkeb juuni lõpus õitsele. Nüüd lendleb eesaias hordidena päeva-paabusilmi, koerliblikaid ja väiksemaid tegijaid liblikarahva seast, kes on väga maiad nõmme-liivatee nektari peale.
Juuni lõpus avab ligi 30 cm-sed lõhnavad õiekobarad jaapani sirel. Juulis hakkavad õitsema hostad `Sun Power`ja `Carnival`. Augustis alustab õitsemist liht-lursslill `Brunette`, kaunis kukehari `Herbsfreude` ja hokkaido kukehari `Lidakense`, astelpaju tüve ümber klammerdunud marjad hakkavad kaunilt nähtavaks muutuma. Need on kahvatuoranzid.
SÜGIS.
Septembris hakkavad välja paistma hiina sidrunväändiku korallpunased viljad. Kui neid on palju, on see külluslik vaatepilt.
Nüüd uhkeldavad eesaias võimsate puhmastena lehtset ilu demonstreerides hostad: kirevalehine `Carnival`, sinakashall `Halcyon` ja päikseline `Sun Power`. Ka brunnera, nipponi naistesõnajala ja südajalehise bergeenia `Herbstblüte` lehed on praegu väga ilusad – veelgi enam: bergeenia puhkeb teist korda õitsele. Musta leedri võras on näha musti marjakobaraid.
Sügise süvenedes jätkavad kuni külmadeni õitsemist liht-lursslill, hokkaido kukehari, kaunis kukehari, bergeenia.
Peale öökülmu jäävad dekoratiivseks bergeeniad, linnakivirik, varjukivirik, lodjap-põisenelas `Dart`S Gold` (lehestik pronksjas), must leeder, jaapani sirel, hiina sidrunväändiku lehed värvuvad erkkollaseks. Aastaring on täis. Talv võib tulla.
Külg- ja tagaaed.
Eesaed on tagaaiast eraldatud aktiniidiate alla mattunud väikese jalgväravaga. Eesaia paekivisillutis hajub peale jalgväravat üksikuteks samast materjalist astekivideks, mis on sobival kõrgusel murusse uputatud. Astekividest tee viib tagaaias oleva kuurini ja maja taga asuvale kitsale majandusõuele.
TALV.
Talvel suiguvad külgaias lume all põõsasmaranate ümarad vormid. Pilku toetab kolme kurdlehise kibuvitsapõõsa marjade puna. Kui lund ei oleks, rõõmustaks ka aktiniidiate jalamil laiuv tipmine puksrohi vaataja silma, sest tema lehestik on läbi talve igihaljas.
Vilmorini pihlaka habras võra veranda vastas on härmatanuna väga dekoratiivne.
Verandaakendest paistab värd-jugapuu tumeroheline kuhil, millise taustaga raamib ennast talvel pronksja värvi omandanud harilik elupuu `Rheingold`. Pilti mahub ka värd-jugapuu taga kõrguva hollandi jalaka `Wredei` härmatanud okspitsiline vertikaalvorm. Tema kõrval paremal küünitab end ülespoole siberi kontpuu `Gouchaultii` tumepunaste selle aasta võrsete värvikas tihnik. Silmailu pärast tavatseb pererahvas neid alles kevadel harvendama hakata.
Maja suurest otsaaknast saab vaadata tagaaeda. Maitseka valge-kollase kuuri kõrval kõrgub hariliku elupuu `Yellow Ribbon` püstine sammas, mis mõjub temast veidi lühema ja rohelist rüüd kandva hariliku elupuu `Smaragd` kõrval suhteliselt päikeselisena.
Kolm nipponi enelat on neile kuhjunud lume all. Korrapäraseks lõigatud värdforsüütia lund ei kogu, kuid härmaehtes on temagi päris ilus.
Kastiku härmatanud pähikud nipponi enelate ees ulatuvad lumest välja ja on väga maalilised. Kolm mägimändi `Mops` harilike elupuude ees on talvel vaid kolm lumemügarat, seni kuni keegi neid lumest vabaks ei raputa. Tumerohelised okaskerad on taustal kõrguvate elupuude kollase ja rohelisega kokku panduna mõjus vaatepilt.
KEVAD.
Kui lumi ära sulab, avab oma igihaljaste lehtede vahel Vilmorini pihlaka all esimesed õied lõhnav kannike. (Sellel kannikesel on kombeks vahel ka keset talve õitseda, kui lumi soojalaine tõttu sulanud ja kraadiklaas plussis). Pikalehise kopsurohu `E.B. Anderson` valgekirjud igihaljad lehed pihlaka all on ka õiteta varakevadel dekoratiivsed.
Veranda kõrvale maja küljele ehitatud väikeses kiviktaimlas pakuvad kipslille ümber istutatud harilikud lumikellukesed ja kaukaasia hanerohu hõbehall lehevaip sümpaatset vaatepilti. Aprilli lõpus hakkab siin külluslikult õitsema helesinine kevadfloks `Blue Perfume`, kelle nimi ennast igati õigustab – kogu taime õitseaja on soojade ilmade korral aias tunda iiliti tema hõrku parfüümi.
Aprillis saab imetleda tipmiste puksrohtude `Green Carpet` leheilu aktiniidiate jalamil ja `Variegata` rohelise-valgekirjut pinnakatet hollandi jalaka all ning kirju liilia tärkavate pealsete ümber avanevad mitmekaupa sinna istutatud hariliku võrkiirise `Harmony` sügavsinised õied.
Aprillis alustab õitsemist maja lõunapoolses otsas kirju kadaka `Blue Star`sinakate põõsapallide ümber istutatud harilik drüüas. Tema valged „ülaseõied“ on kummalisena mõjuvaist drüüaselehtedest moodustunud pinnakattepantseri kohal suure pinnana väga ilusad.
Verandal istudes avaneb meeltülendav vaade tumerohelise värd-jugapuu ja kollase hariliku elupuu `Rheingold`taustale kerkinud hambulislehise priimula `Alba` lumivalgetele õiepallidele.
Pargiroosi `Maiden`s Blush` jalamil pistavad nina mullast välja kevadkrookus `Picwick` helesinistena mõjuvad õied.
Aprillis avavad pihlaka all oma õied pikalehine kopsurohi ja alpi epimeedium.
Praegu domineerivad siin jahedamad värvitoonid: valge-hõbehall- sinine - lilla
Mais tuleb tagaaeda värve juurde, kuna mai algul puhkeb värdforsüütiate `Week-End` päiksekollane õieõnnistus, mai keskel puhkeb poolvarjus pihlaka hõlma all rikkalikus õiekülluses harilik kullerkupp ja mai lõpupoole avab õied kuldne piimalill, mis on valgete kerapriimulate kõrval nagu suur kollane õitekera. Kurekell-ängelhein puhkeb uhkes üksinduses õitsele veel alles pealseid kasvatavate kobarpeade vahel. Tal on huvitava kujuga tuhmrohelised lehed ja õrnlillad haprad õied.
Osalt tumeroheliste nipponi enelate taustale ulatuvad kastikupuhmad on samuti juba dekoratiivsed. Neil on pikad kõrgusse pürgivad värvilised lehed.
Harilikult kullerkupult võtab õitsejärje üle tema kõrval kasvav hiina kullerkupp, kelle apelsinivärvides õiepuhmik on justnagu esimene suvekuulutaja. Oma lõhnavad valged õied avab eesaiast külgaeda väikest jalgväravat embav südajas aktiniidia. Üsna pea avab kreemika õievahuga üllatades õied Vilmorini pihlakas. Hollandi jalaka all hakkavad õitsema lumivalged suureõielised epimeediumid ja rohekasvalgete õitega tipmine puksrohi, Veranda lõunapoolses otsas rüütab sinna kuhjatud paari dekoratiivset maakivi kobarkivirik. Kohati on ta oma hõbehallidest kodarikest koosneva hõbeja vaibaga isegi noid kive katmas. Nüüd puhkevad pikkade varte otsas kreemikasvalged õiekobarad. Tagaaias on täies leheehtes hollandi jalaka `Wredei` rohekuldne sammas. Tema all on mai lõpuks oma kollased õied avanud hõberoheliste lehtedega koldnõges `Variegatum`.
SUVI:
Juunis kui öökülmad enam ei ähvarda, julgeb perenaine kiviktaimla kõrvale verandatrepile asetada suurematesse ja väiksematesse pottidesse istutatud toaküpressid, kes muutuvad selliselt paigutatuna justnagu osakeseks kiviktaimlast, mille paremal küljel just avab oma kollased õied pehme kortsleht.
Kiviktaimlas hakkab õitsema ka kivirik-kaljunelk, kes meenutab välimuselt pisut kipslille, kuid ei ole seda. Tema valgeõielist habrast olemust annab hästi edasi taime inglisekeelne nimetus baby-breath. Kui teised selle kiviktaimla taimed on valitud kas aroomi või asendamatu õieilu pärast, siis kivirik-kaljunelk hoopis pika õitsemisaja pärast. Ta roosad õrnad õied avanevad ükshaaval kuni sügiskülmadeni ja tema hapras olemuses on tabamatut lumma.
Aia tagumises osas avab pähikud teravaõieline kastik `Overdam` , roheliseleheliste värdforsüütiate taustal moodustavad tema roosa-valge-rohelisega segatud kirjud puhmad huvitava kontrasti. Terrassi puhkenurgast avaneb vaatlejale lausa panoraamvaade. Vasakul pool Vilmorini pihlakat sirutab poolvarjus oma õielehti lahti pruunikasroosa kirju liilia. Tema õite meeldivat aroomi lehvib sel aastaajal terves aias. Vilmorini pihlaka all varjus hakkab õitsema südajas tiarell – sümpaatne õhuliste õitega valge lill.
Tagaplaanil lõpetavad õitsemist hiina kullerkupud, esiplaanil hambulislehiste priimulate kõrval on oma kasvu täis kasvanud ja avab kollased õied ripsmelise metsvitsa `Firecracker` purpursete lehtedega puhmik, mis sobib hästi kokku tema taga kasvava hariliku elupuu `Rheingold` kollase rüüga.
Paremal on peenra eesserval täies leheehtes kahkjas iiris. Tema mõõkjad iiriselehed on jaherohelise ja valgetriibulised. Tema kõrval paremal avab esimese kuldse õie aed-päevaliilia `Stella de Oro` ja jätkab õitsemist kuni sügiskülmadeni. Siberi kontpuu ees avab indigosinised õied harilik iisop.
Pargiroosi ees puhkeb paremal pikaks ajaks õide tumesiniste õitega faasseni naistenõges ja vasakul villane nõianõges `Silver Carpet`.
Maja lõunapoolses otsas hakkavad õitsema kolm kaselehise enela `Thor` põõsapalli ja nende ees punaste õitega arendsi kivirik `Peter Pan`.
Selle peenra solist, värd-ebajasmiin, puhkeb õide juuni lõpus. Tema õite lõhn meenutab pisut metsmaasikaid.
Tagaaias kattuvad juunis valge õielumega kolm Nipponi enelat `Snowmound` ja külgaias kolm kurdlehist kibuvitsa `Rubra`roosade õitega.
Juulis avab tumerohelise värd-jugapuu ees oma õied sidrunkollane päevaliilia. Verandatrepil istujale avaneb keset suve eriti kaunis pilt:
Vasakul, terrassiastmetele paigutatud anumates toaküpresside taga kiviktaimlas puhkeb topeltõieline aed-kipslill `Rosenschleier` - taim, mis mõjub õitsedes roosakasvalge pitsikuhilana.
Otse ees puhkeb õitsele sidrunkollane päevaliilia, tema taga on taustaks tumeroheline värd-jugapuu. Üle jugapuu ulatuvad helesinised ja valgekirjud rikkalikud õiekobarad – see on värd-käoking `Bicolor`. Kauni värvikolmkõlaga sobib hästi kokku esiplaanil õied avanud lillakasroosa harilik murulauk.
Juuli lõpus hakkab värd-käokinga kõrval mahekollase värvilaiguna õitsema tiigerliilia `Citronella`, harmoneerudes oivaliselt ikka veel õitseva käokinga `Bicolor`pastellsiniste toonidega.
Tagaaias on suursündmus – õide puhkeb pargiroos `Maiden`s Blush`. Beebiroosad tugevasti lõhnavad täidisõied pleegivad juulikuu päikses küll lumivalgeks, kuid roosipõõsas on täies ehtes vähemalt kolm nädalat. Roosipõõsast paremal võib juulis näha avanemas tähklavendli siniseid õisi ja lavendli kõrval aed-raudrohi `Moonshine` kollaseid õiekobaraid.
Hollandi jalaka kõrval kõrgub punase angervaksa `Venusta` tumeroosa „mannavaht“, kelle ees hakkab juuli lõpus õitsema tumevioletne hiina astilbe `Vision in Red, mis harmoneerub punase angervaksa tunduvalt lahjema värvitooniga.
Juulis puhkevad külgaias õide viis põõsasmaranat `Lovely Pink`.
Augustis alustab õitsemist põõsasmaranate kõrval kasvav madal aster `Mariore`. Tema õied on punased.
Õide puhkeb terrassi vastas kasvav hiina astilbe `Pumila`, kelle roosadel pööristel on huvitav efekt – nad mõjuksid justnagu hõbedastena.
Aktiniidiate all avab tagaplaanil helekollased õied tanguudi kuldkepp ja esiplaanil lihtlehine astilbe `Sprite`, kelle lõheroosad ja haprana mõjuvad õiepöörised on tihedalt harunenud. Äraõitsenud kirju liilia enam mitte nii eriti dekoratiivsed pealsed varjab üha rohkem oma purpursete lehtedega laiutama hakanud ja augustis õitsele puhkev hambuline kobarpea `Desdemona`.
Pargiroosi kõrval tagaaias suunab oma kollased kobarõisikud taeva poole Veitchi kobarpea. Kobarpead ja tanguutia kuldkepp meelitavad aeda hulganisti liblikaid. Vilmorini pihlaka marjad hakkavad roosaks minema.
SÜGIS
Septembris puhkeb hollandi jalaka kõrval õide haruline lursslill `Atropurpurea`, lõhnav kannike alustab teist õitsemiskorda samuti septembris.
Siberi kontpuu sügisrüü peale esimesi öökülmanäpistusi on üleni kollane, forsüütiad kõrguvad tagaaias kollakasoranzina, ning maja lõunapoolses otsas kasvate kaselehiste enelate `Thor` lehevärvus võib olenevalt sügisest varieeruda oranžist kuni leekivpunaseni.
Aga tahate näha mu väljamõeldud aeda?:)
Eesaed.
TALV.
Köögi aknast avaneb rikas vaade eesaeda, kus jalgvärava kõrval talvehärmas tardununa jäävad vaatevälja kaks puuks kujundatud astelpaju. Ühe peal neist on kobardumas erkoranzid marjad. Vasakul pool jalgväravat on näha jaapani sireli tihe ovaalne võra, musta leedri suureks palliks kujundatud (mustade marjakobaratega) ja lodjap-põisenela väiksemaks palliks kujundatud oksastik. Vaate vasakpoolses servas kergitab pilgu ülespoole heas toitumuses olev hariliku elupuu `Smaragd` roheline sammas. Selle aia parasniiskes huumusrikkas pinnases tunnevad elupuud end ülihästi.
Esiukse kõrval kõrgub aastaringse pilguankruna kaljukadaka `Blue Arrow` süstjas igihaljas vorm.
KEVAD.
Kevadel tärkavad jaapani sireli juures päiksepaistelises kohas topeltõielised lumikellukesed. Märtsis pakuvad silmailu südajalehise bergeenia punakad lehed, linnakiviriku `Aureopunctata` igihaljad rohelise-kollasekirjud lehekodarikud ja ilupõõsaste üha suurenevad pungad.
Aprillis puhkevad bergeeniate õrnroosad õied, tärkavad kaljukadaka ümber kasvavad sinised võrkiirised `Harmony`, avanevad hostade ümber istutatud lumikellukesed, taevasinised brunnerad hiina sidrunväändiku kõrval ja lumivalged suureõielised epimeediumid hariliku elupuu `Smaragd`jalamil. Eesaeda valitseb aprillis roosa-valge-sinise kolmkõla.
Maist alates on väga dekoratiivsed kollaseleheline lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`, mustjaspunaste lehtedega must leeder `Black Beauty` ja võraservadega teineteisesse kasvanud kaks halli astelpajupalli paremal pool jalgväravat. Õitsema puhkeb hiina sidrunväändik ja täies ilus on brunnera `Jack Frost` marmorjad, täpilise iminõgese `Beacon Silver` valgekirjud ja nipponi naistesõnajala `Metallica` tuhmi metallina mõjuvad lehed.
Astelpajude alune on kevadel kaetud erivärviliste laikudega: sidrun-liivatee on kollane, hokkaido kukehari tumepunane, varjukivirik õitsedes nagu roosakasvalge udu lehekodarike kohal ja kaunis kukehari nagu paksulehine hallikasroheline pinnakate. Hästi sobitatud paeplaatidest õue raamistuses paistab astelpajude alune väikese kummalise korrastatud saarekesena, olles vastandiks eesaia vasakpoolse aiapoole taotluslikule lopsakusele ja õiteküllusele.
SUVI.
Juunis puhkevad tee-äärsel istutusalal õitsele valge-roosade õitega lodjap-põisenelas `Dart`s Gold` ja roosade õitega must leeder `Black Beauty`. Juunis avab köögi akna all sinihallide lehtede raamistuses oma kellukad hosta `Halcyon`, õitsevad ka esiukse kõrval laiuv viljatu kurereha, sidrun-liivatee astelpajude all, risoomikas kurereha musta leedri all ja roomav metsvits har. elupuu `Globosat` ümbritsevana.
Kuna eesõu on üleni kaetud loodusliku paega, siis on kivipinna elavdamiseks paeplaatide vahele istutatud harilikku nõmme-liivateed. Seni plaatide vahekohtades tagasihoidliku punakasrohelis minilehestikuga kaetud võrgustiku moodustanud nõmme-liivatee puhkeb juuni lõpus õitsele. Nüüd lendleb eesaias hordidena päeva-paabusilmi, koerliblikaid ja väiksemaid tegijaid liblikarahva seast, kes on väga maiad nõmme-liivatee nektari peale.
Juuni lõpus avab ligi 30 cm-sed lõhnavad õiekobarad jaapani sirel. Juulis hakkavad õitsema hostad `Sun Power`ja `Carnival`. Augustis alustab õitsemist liht-lursslill `Brunette`, kaunis kukehari `Herbsfreude` ja hokkaido kukehari `Lidakense`, astelpaju tüve ümber klammerdunud marjad hakkavad kaunilt nähtavaks muutuma. Need on kahvatuoranzid.
SÜGIS.
Septembris hakkavad välja paistma hiina sidrunväändiku korallpunased viljad. Kui neid on palju, on see külluslik vaatepilt.
Nüüd uhkeldavad eesaias võimsate puhmastena lehtset ilu demonstreerides hostad: kirevalehine `Carnival`, sinakashall `Halcyon` ja päikseline `Sun Power`. Ka brunnera, nipponi naistesõnajala ja südajalehise bergeenia `Herbstblüte` lehed on praegu väga ilusad – veelgi enam: bergeenia puhkeb teist korda õitsele. Musta leedri võras on näha musti marjakobaraid.
Sügise süvenedes jätkavad kuni külmadeni õitsemist liht-lursslill, hokkaido kukehari, kaunis kukehari, bergeenia.
Peale öökülmu jäävad dekoratiivseks bergeeniad, linnakivirik, varjukivirik, lodjap-põisenelas `Dart`S Gold` (lehestik pronksjas), must leeder, jaapani sirel, hiina sidrunväändiku lehed värvuvad erkkollaseks. Aastaring on täis. Talv võib tulla.
Külg- ja tagaaed.
Eesaed on tagaaiast eraldatud aktiniidiate alla mattunud väikese jalgväravaga. Eesaia paekivisillutis hajub peale jalgväravat üksikuteks samast materjalist astekivideks, mis on sobival kõrgusel murusse uputatud. Astekividest tee viib tagaaias oleva kuurini ja maja taga asuvale kitsale majandusõuele.
TALV.
Talvel suiguvad külgaias lume all põõsasmaranate ümarad vormid. Pilku toetab kolme kurdlehise kibuvitsapõõsa marjade puna. Kui lund ei oleks, rõõmustaks ka aktiniidiate jalamil laiuv tipmine puksrohi vaataja silma, sest tema lehestik on läbi talve igihaljas.
Vilmorini pihlaka habras võra veranda vastas on härmatanuna väga dekoratiivne.
Verandaakendest paistab värd-jugapuu tumeroheline kuhil, millise taustaga raamib ennast talvel pronksja värvi omandanud harilik elupuu `Rheingold`. Pilti mahub ka värd-jugapuu taga kõrguva hollandi jalaka `Wredei` härmatanud okspitsiline vertikaalvorm. Tema kõrval paremal küünitab end ülespoole siberi kontpuu `Gouchaultii` tumepunaste selle aasta võrsete värvikas tihnik. Silmailu pärast tavatseb pererahvas neid alles kevadel harvendama hakata.
Maja suurest otsaaknast saab vaadata tagaaeda. Maitseka valge-kollase kuuri kõrval kõrgub hariliku elupuu `Yellow Ribbon` püstine sammas, mis mõjub temast veidi lühema ja rohelist rüüd kandva hariliku elupuu `Smaragd` kõrval suhteliselt päikeselisena.
Kolm nipponi enelat on neile kuhjunud lume all. Korrapäraseks lõigatud värdforsüütia lund ei kogu, kuid härmaehtes on temagi päris ilus.
Kastiku härmatanud pähikud nipponi enelate ees ulatuvad lumest välja ja on väga maalilised. Kolm mägimändi `Mops` harilike elupuude ees on talvel vaid kolm lumemügarat, seni kuni keegi neid lumest vabaks ei raputa. Tumerohelised okaskerad on taustal kõrguvate elupuude kollase ja rohelisega kokku panduna mõjus vaatepilt.
KEVAD.
Kui lumi ära sulab, avab oma igihaljaste lehtede vahel Vilmorini pihlaka all esimesed õied lõhnav kannike. (Sellel kannikesel on kombeks vahel ka keset talve õitseda, kui lumi soojalaine tõttu sulanud ja kraadiklaas plussis). Pikalehise kopsurohu `E.B. Anderson` valgekirjud igihaljad lehed pihlaka all on ka õiteta varakevadel dekoratiivsed.
Veranda kõrvale maja küljele ehitatud väikeses kiviktaimlas pakuvad kipslille ümber istutatud harilikud lumikellukesed ja kaukaasia hanerohu hõbehall lehevaip sümpaatset vaatepilti. Aprilli lõpus hakkab siin külluslikult õitsema helesinine kevadfloks `Blue Perfume`, kelle nimi ennast igati õigustab – kogu taime õitseaja on soojade ilmade korral aias tunda iiliti tema hõrku parfüümi.
Aprillis saab imetleda tipmiste puksrohtude `Green Carpet` leheilu aktiniidiate jalamil ja `Variegata` rohelise-valgekirjut pinnakatet hollandi jalaka all ning kirju liilia tärkavate pealsete ümber avanevad mitmekaupa sinna istutatud hariliku võrkiirise `Harmony` sügavsinised õied.
Aprillis alustab õitsemist maja lõunapoolses otsas kirju kadaka `Blue Star`sinakate põõsapallide ümber istutatud harilik drüüas. Tema valged „ülaseõied“ on kummalisena mõjuvaist drüüaselehtedest moodustunud pinnakattepantseri kohal suure pinnana väga ilusad.
Verandal istudes avaneb meeltülendav vaade tumerohelise värd-jugapuu ja kollase hariliku elupuu `Rheingold`taustale kerkinud hambulislehise priimula `Alba` lumivalgetele õiepallidele.
Pargiroosi `Maiden`s Blush` jalamil pistavad nina mullast välja kevadkrookus `Picwick` helesinistena mõjuvad õied.
Aprillis avavad pihlaka all oma õied pikalehine kopsurohi ja alpi epimeedium.
Praegu domineerivad siin jahedamad värvitoonid: valge-hõbehall- sinine - lilla
Mais tuleb tagaaeda värve juurde, kuna mai algul puhkeb värdforsüütiate `Week-End` päiksekollane õieõnnistus, mai keskel puhkeb poolvarjus pihlaka hõlma all rikkalikus õiekülluses harilik kullerkupp ja mai lõpupoole avab õied kuldne piimalill, mis on valgete kerapriimulate kõrval nagu suur kollane õitekera. Kurekell-ängelhein puhkeb uhkes üksinduses õitsele veel alles pealseid kasvatavate kobarpeade vahel. Tal on huvitava kujuga tuhmrohelised lehed ja õrnlillad haprad õied.
Osalt tumeroheliste nipponi enelate taustale ulatuvad kastikupuhmad on samuti juba dekoratiivsed. Neil on pikad kõrgusse pürgivad värvilised lehed.
Harilikult kullerkupult võtab õitsejärje üle tema kõrval kasvav hiina kullerkupp, kelle apelsinivärvides õiepuhmik on justnagu esimene suvekuulutaja. Oma lõhnavad valged õied avab eesaiast külgaeda väikest jalgväravat embav südajas aktiniidia. Üsna pea avab kreemika õievahuga üllatades õied Vilmorini pihlakas. Hollandi jalaka all hakkavad õitsema lumivalged suureõielised epimeediumid ja rohekasvalgete õitega tipmine puksrohi, Veranda lõunapoolses otsas rüütab sinna kuhjatud paari dekoratiivset maakivi kobarkivirik. Kohati on ta oma hõbehallidest kodarikest koosneva hõbeja vaibaga isegi noid kive katmas. Nüüd puhkevad pikkade varte otsas kreemikasvalged õiekobarad. Tagaaias on täies leheehtes hollandi jalaka `Wredei` rohekuldne sammas. Tema all on mai lõpuks oma kollased õied avanud hõberoheliste lehtedega koldnõges `Variegatum`.
SUVI:
Juunis kui öökülmad enam ei ähvarda, julgeb perenaine kiviktaimla kõrvale verandatrepile asetada suurematesse ja väiksematesse pottidesse istutatud toaküpressid, kes muutuvad selliselt paigutatuna justnagu osakeseks kiviktaimlast, mille paremal küljel just avab oma kollased õied pehme kortsleht.
Kiviktaimlas hakkab õitsema ka kivirik-kaljunelk, kes meenutab välimuselt pisut kipslille, kuid ei ole seda. Tema valgeõielist habrast olemust annab hästi edasi taime inglisekeelne nimetus baby-breath. Kui teised selle kiviktaimla taimed on valitud kas aroomi või asendamatu õieilu pärast, siis kivirik-kaljunelk hoopis pika õitsemisaja pärast. Ta roosad õrnad õied avanevad ükshaaval kuni sügiskülmadeni ja tema hapras olemuses on tabamatut lumma.
Aia tagumises osas avab pähikud teravaõieline kastik `Overdam` , roheliseleheliste värdforsüütiate taustal moodustavad tema roosa-valge-rohelisega segatud kirjud puhmad huvitava kontrasti. Terrassi puhkenurgast avaneb vaatlejale lausa panoraamvaade. Vasakul pool Vilmorini pihlakat sirutab poolvarjus oma õielehti lahti pruunikasroosa kirju liilia. Tema õite meeldivat aroomi lehvib sel aastaajal terves aias. Vilmorini pihlaka all varjus hakkab õitsema südajas tiarell – sümpaatne õhuliste õitega valge lill.
Tagaplaanil lõpetavad õitsemist hiina kullerkupud, esiplaanil hambulislehiste priimulate kõrval on oma kasvu täis kasvanud ja avab kollased õied ripsmelise metsvitsa `Firecracker` purpursete lehtedega puhmik, mis sobib hästi kokku tema taga kasvava hariliku elupuu `Rheingold` kollase rüüga.
Paremal on peenra eesserval täies leheehtes kahkjas iiris. Tema mõõkjad iiriselehed on jaherohelise ja valgetriibulised. Tema kõrval paremal avab esimese kuldse õie aed-päevaliilia `Stella de Oro` ja jätkab õitsemist kuni sügiskülmadeni. Siberi kontpuu ees avab indigosinised õied harilik iisop.
Pargiroosi ees puhkeb paremal pikaks ajaks õide tumesiniste õitega faasseni naistenõges ja vasakul villane nõianõges `Silver Carpet`.
Maja lõunapoolses otsas hakkavad õitsema kolm kaselehise enela `Thor` põõsapalli ja nende ees punaste õitega arendsi kivirik `Peter Pan`.
Selle peenra solist, värd-ebajasmiin, puhkeb õide juuni lõpus. Tema õite lõhn meenutab pisut metsmaasikaid.
Tagaaias kattuvad juunis valge õielumega kolm Nipponi enelat `Snowmound` ja külgaias kolm kurdlehist kibuvitsa `Rubra`roosade õitega.
Juulis avab tumerohelise värd-jugapuu ees oma õied sidrunkollane päevaliilia. Verandatrepil istujale avaneb keset suve eriti kaunis pilt:
Vasakul, terrassiastmetele paigutatud anumates toaküpresside taga kiviktaimlas puhkeb topeltõieline aed-kipslill `Rosenschleier` - taim, mis mõjub õitsedes roosakasvalge pitsikuhilana.
Otse ees puhkeb õitsele sidrunkollane päevaliilia, tema taga on taustaks tumeroheline värd-jugapuu. Üle jugapuu ulatuvad helesinised ja valgekirjud rikkalikud õiekobarad – see on värd-käoking `Bicolor`. Kauni värvikolmkõlaga sobib hästi kokku esiplaanil õied avanud lillakasroosa harilik murulauk.
Juuli lõpus hakkab värd-käokinga kõrval mahekollase värvilaiguna õitsema tiigerliilia `Citronella`, harmoneerudes oivaliselt ikka veel õitseva käokinga `Bicolor`pastellsiniste toonidega.
Tagaaias on suursündmus – õide puhkeb pargiroos `Maiden`s Blush`. Beebiroosad tugevasti lõhnavad täidisõied pleegivad juulikuu päikses küll lumivalgeks, kuid roosipõõsas on täies ehtes vähemalt kolm nädalat. Roosipõõsast paremal võib juulis näha avanemas tähklavendli siniseid õisi ja lavendli kõrval aed-raudrohi `Moonshine` kollaseid õiekobaraid.
Hollandi jalaka kõrval kõrgub punase angervaksa `Venusta` tumeroosa „mannavaht“, kelle ees hakkab juuli lõpus õitsema tumevioletne hiina astilbe `Vision in Red, mis harmoneerub punase angervaksa tunduvalt lahjema värvitooniga.
Juulis puhkevad külgaias õide viis põõsasmaranat `Lovely Pink`.
Augustis alustab õitsemist põõsasmaranate kõrval kasvav madal aster `Mariore`. Tema õied on punased.
Õide puhkeb terrassi vastas kasvav hiina astilbe `Pumila`, kelle roosadel pööristel on huvitav efekt – nad mõjuksid justnagu hõbedastena.
Aktiniidiate all avab tagaplaanil helekollased õied tanguudi kuldkepp ja esiplaanil lihtlehine astilbe `Sprite`, kelle lõheroosad ja haprana mõjuvad õiepöörised on tihedalt harunenud. Äraõitsenud kirju liilia enam mitte nii eriti dekoratiivsed pealsed varjab üha rohkem oma purpursete lehtedega laiutama hakanud ja augustis õitsele puhkev hambuline kobarpea `Desdemona`.
Pargiroosi kõrval tagaaias suunab oma kollased kobarõisikud taeva poole Veitchi kobarpea. Kobarpead ja tanguutia kuldkepp meelitavad aeda hulganisti liblikaid. Vilmorini pihlaka marjad hakkavad roosaks minema.
SÜGIS
Septembris puhkeb hollandi jalaka kõrval õide haruline lursslill `Atropurpurea`, lõhnav kannike alustab teist õitsemiskorda samuti septembris.
Siberi kontpuu sügisrüü peale esimesi öökülmanäpistusi on üleni kollane, forsüütiad kõrguvad tagaaias kollakasoranzina, ning maja lõunapoolses otsas kasvate kaselehiste enelate `Thor` lehevärvus võib olenevalt sügisest varieeruda oranžist kuni leekivpunaseni.
Thursday, December 17, 2009
Täna on soe ilm
Hommikul kõigest miinus 15 kraadi. Väljas on tugev tuul.
Eile oli masendav. Hoolimata korralikust kütmisest oli köögis õhtul nii külm, et arvuti taga hakkasid sõrmed kohmetuma ja tööst ei tulnud üldse midagi välja, tuli tuppa teki alla lõdisema kobida. Huvitav, mis saab siis kui tuleb 35 miinust. Olin tusane ja tujutu.
Ega siin pole midagi pikalt udutada. Kevadel on esimesed remonditööd külmasildade likvideerimine. Need on teise korruse pooled laed ja verandade laed. Vahel on kange kiusatus verandad kah kinni ehitada. See on liigne luksus lasta meie kliimas külm enda jalge alla. Kinniehitamine vajab raha ja aega, kuid külmasildade likvideerimine vajab ainult aega.
Eile oli masendav. Hoolimata korralikust kütmisest oli köögis õhtul nii külm, et arvuti taga hakkasid sõrmed kohmetuma ja tööst ei tulnud üldse midagi välja, tuli tuppa teki alla lõdisema kobida. Huvitav, mis saab siis kui tuleb 35 miinust. Olin tusane ja tujutu.
Ega siin pole midagi pikalt udutada. Kevadel on esimesed remonditööd külmasildade likvideerimine. Need on teise korruse pooled laed ja verandade laed. Vahel on kange kiusatus verandad kah kinni ehitada. See on liigne luksus lasta meie kliimas külm enda jalge alla. Kinniehitamine vajab raha ja aega, kuid külmasildade likvideerimine vajab ainult aega.
Tuesday, December 15, 2009
Pakane
On aasta kõige pimedam ja külmem aeg. Päeval on õues -17, öösel -20. Päevavalgus kaob pool neli. Õuetrassi (tööle ja koju)läbin kiirkäiguga, aga ikka jõuab selle lühikese ajaga pakane küüned näkku lüüa. Väkk!
Meie peen kassimamsel, kes soojal novembrikuul heameelega rõdul õhuvanne võttis, ei taha õue poole enam vaadatagi. Aga kuna meil on nii kombeks, et kassid ajavad oma asjad õues, siis võib vahel näha kuidas mamsel Muri väga hädase näo ja jalad ristis olekuga mööda nurki tuiab ja oma hea kasvatusega vägikaigast veab. Peab ikka väga häda olema kui ise õue tuleb küsima. Tavaliselt vaatab pererahvas ise, et kui kass ikka väga pungis silmadega rahutult ringi tammub, siis vaja loomake õue asjale suunata. Õnneks on siiani kõik hästi läinud ja meelega tehtud salasitakesi ma kuskilt leidnud ei ole.
Pliit, kamin ja põrandaküte hoiavad kodu sooja, aga säherdune külm aeg paneb sooja hindama. Järgmiseks talveks tuleb ära soojustada õuepoolne välisuks ja likvideerida veel mõned külmalekked. Aga pikk jutt, sitt jutt, lähen jälle oma taimetabelite juurde tagasi.
Meie peen kassimamsel, kes soojal novembrikuul heameelega rõdul õhuvanne võttis, ei taha õue poole enam vaadatagi. Aga kuna meil on nii kombeks, et kassid ajavad oma asjad õues, siis võib vahel näha kuidas mamsel Muri väga hädase näo ja jalad ristis olekuga mööda nurki tuiab ja oma hea kasvatusega vägikaigast veab. Peab ikka väga häda olema kui ise õue tuleb küsima. Tavaliselt vaatab pererahvas ise, et kui kass ikka väga pungis silmadega rahutult ringi tammub, siis vaja loomake õue asjale suunata. Õnneks on siiani kõik hästi läinud ja meelega tehtud salasitakesi ma kuskilt leidnud ei ole.
Pliit, kamin ja põrandaküte hoiavad kodu sooja, aga säherdune külm aeg paneb sooja hindama. Järgmiseks talveks tuleb ära soojustada õuepoolne välisuks ja likvideerida veel mõned külmalekked. Aga pikk jutt, sitt jutt, lähen jälle oma taimetabelite juurde tagasi.
Saturday, December 12, 2009
Aasta pimedaim aeg
Kell kaheksa on ikka veel pime. Panen endale kohvi tõmbama ja taarun kassikoopa juurde: Muri, õue tahad?
Knrr? Õue tahad minna? Ei, ta ei taha. Sõi just pisut, jõi vett peale ja põkkub hetkel kahe paksukesega. Pealegi on väljas külm - miinus 2,9.
Huvitav, kas külmakraadid toovad ka selgema ilma? Võiks ju.
Eile oli ilus õhtu Riski ja piduliku kalaga. Täna on pikk kirjutamise päev.
Homme ka. Loodan nädalavahetusega töö raamidesse saada. Praegu on küll äärmiselt laialivalguv seis. See tohutu ilujutt sinna juurde, mis võtab ikka nii asjatult auru ja mida pole ühe aia rajamisel üldsegit vaja. Pfhh! Aga mis siin ikka pikalt, kui tahavad, eks siis tuleb ajada.
Kassimugulad juba suhtlevad. Süsimust vähem, valge kõhu omanik rohkem.
Knrr? Õue tahad minna? Ei, ta ei taha. Sõi just pisut, jõi vett peale ja põkkub hetkel kahe paksukesega. Pealegi on väljas külm - miinus 2,9.
Huvitav, kas külmakraadid toovad ka selgema ilma? Võiks ju.
Eile oli ilus õhtu Riski ja piduliku kalaga. Täna on pikk kirjutamise päev.
Homme ka. Loodan nädalavahetusega töö raamidesse saada. Praegu on küll äärmiselt laialivalguv seis. See tohutu ilujutt sinna juurde, mis võtab ikka nii asjatult auru ja mida pole ühe aia rajamisel üldsegit vaja. Pfhh! Aga mis siin ikka pikalt, kui tahavad, eks siis tuleb ajada.
Kassimugulad juba suhtlevad. Süsimust vähem, valge kõhu omanik rohkem.
Friday, December 11, 2009
Sammud.
Jõul tuleb lähemale. Juba kuu algul kaunistasid meie tänava majaomanikud ükshaaval oma elamud pimedas plinkivate jõuluimedega. Mõtlen, et peaks ka midagi õueiluks nuputama, aga isetegemiseks pole eriti auru ja poest osta...
No ei ole tõmmet sotsiaalsete hoovustega kaasa libisemiseks. Kas kunagi saabub ka mulle selline seisund, et nii mittesittagi pole midagi teha, et teen kohe mitu päeva igasugu jõulupärgasid, pakin kingitusi ja kirjutan postkaarte, ic, rääkimata jõulutoitude vaaritamisest? Tegelikkuses on aga kogu aeg on mingi kuradi tulekahju kustutamise tunne. Pigem tähendavad jõulu sammud minu jaoks päev-päevalt lühenevat aega tähtajani, mil peab valmis töö posti panema. Päevad pole vennad, mõnel hommikul jõuab üsna jõudsalt edasi, mõnel hommikul ei lähe töö mitte.
Vahepeal proovis mingi viirus mulle hambaid sisse lüüa, aga kahepäevase vindumisega asi lõppes ja õnneks ei saanud nohugi. Võis olla gripp, võis olla misiganes "gurgugaakide" invasioon, sest tööl lausa kubiseb igasugu viirustest. Hea, et niigi läits.:)
Vahel kuulen telefonist ka lapselapse möirgeid, aga vaatama pole jõudnud. Noored on tublid ja vahel endamisi imestan, mida kõike nad lastekasvatamisest ei tea.:)
Omal ajal oli Benjamin Spock ainus täht pimeduses valgust näitamas, aga maailm ju areneb.:)
Kassipojad hakkavad kassi nägu minema.
No ei ole tõmmet sotsiaalsete hoovustega kaasa libisemiseks. Kas kunagi saabub ka mulle selline seisund, et nii mittesittagi pole midagi teha, et teen kohe mitu päeva igasugu jõulupärgasid, pakin kingitusi ja kirjutan postkaarte, ic, rääkimata jõulutoitude vaaritamisest? Tegelikkuses on aga kogu aeg on mingi kuradi tulekahju kustutamise tunne. Pigem tähendavad jõulu sammud minu jaoks päev-päevalt lühenevat aega tähtajani, mil peab valmis töö posti panema. Päevad pole vennad, mõnel hommikul jõuab üsna jõudsalt edasi, mõnel hommikul ei lähe töö mitte.
Vahepeal proovis mingi viirus mulle hambaid sisse lüüa, aga kahepäevase vindumisega asi lõppes ja õnneks ei saanud nohugi. Võis olla gripp, võis olla misiganes "gurgugaakide" invasioon, sest tööl lausa kubiseb igasugu viirustest. Hea, et niigi läits.:)
Vahel kuulen telefonist ka lapselapse möirgeid, aga vaatama pole jõudnud. Noored on tublid ja vahel endamisi imestan, mida kõike nad lastekasvatamisest ei tea.:)
Omal ajal oli Benjamin Spock ainus täht pimeduses valgust näitamas, aga maailm ju areneb.:)
Kassipojad hakkavad kassi nägu minema.
Monday, December 7, 2009
Oma lemmikloom
Sain naabrinaiselt piimaseene ja olen nüüd justnagu lemmiklooma omanik. Või pigem tuletab selle hooldus mingil määral meelde akvaariumiga mässamist.
Piimaseene koloonia meenutab poolikutest keedetud riisi teradest kokku mätsitud sentimeetrise läbimõõduga vabakujulist palli. Osad seeneosised ei ole veel palliks liibunud ja moodustavad sõmera pudi palli kõrval. Kui koloonia suureneb, siis tuleb palle ja pudi juurde.
Pallid ja pudi pannakse plastmasssõelale (ei tohi olla metall) ja pestakse leige voolava vee all puhtaks. Siis poetatakse tassi ja valatakse piim peale. Piim võiks olla toatemperatuuril, aga olen külmkapipiima valanud ja jahedam piim võib ju baktereid ehmatada, kuid ei mõjuta lõpptulemit - mõnusa maitsega hapupiima.
Tassile pannakse peale marli ja lastakse seista ööpäeva. Kui pallid pinnale tõusevad, on "mögla" valmis. Tassitäis segu valatakse sõelale ja hapupiim valgub sellest läbi. Võib kohe juua. Pidavat olema ülikasulik ja keresõbralik rüübe, aga külanaiste jutu järgi vaatavat mehed selle peale kõõrdi ja ei võta seenekeefiri suu sissegi. Paistab, et vastab tõele küll. :) No olgu siis pealegi naiste hobi.:)
Ise kahtlustan, et telekas suuresti reklaamitud "Actimel" võib olla üsna seesama asi. Või näiteks atsidofiilpiim. Aga mulle meeldib selle tulemi maitse...ic ja see kuidas koloonia iga kord on pisut suuremaks kasvanud. Ning see rituaal. Ja mõelda, et võibolla see on senitundmatu mõistuslik elusorganism, mis piimaködis elades seni madalat profiili hoiab kuni on võimeline maailma ära vallutama ja sellest hapupiima tegema.:)
Ehh, ilmselgelt liiga palju ulmekaid.
Fui, saaks see lõputöö juba valmis. Ma ei olegi vist elus midagi nii pikka kirjutanud. Raamat oma aiast.:)
Piimaseene koloonia meenutab poolikutest keedetud riisi teradest kokku mätsitud sentimeetrise läbimõõduga vabakujulist palli. Osad seeneosised ei ole veel palliks liibunud ja moodustavad sõmera pudi palli kõrval. Kui koloonia suureneb, siis tuleb palle ja pudi juurde.
Pallid ja pudi pannakse plastmasssõelale (ei tohi olla metall) ja pestakse leige voolava vee all puhtaks. Siis poetatakse tassi ja valatakse piim peale. Piim võiks olla toatemperatuuril, aga olen külmkapipiima valanud ja jahedam piim võib ju baktereid ehmatada, kuid ei mõjuta lõpptulemit - mõnusa maitsega hapupiima.
Tassile pannakse peale marli ja lastakse seista ööpäeva. Kui pallid pinnale tõusevad, on "mögla" valmis. Tassitäis segu valatakse sõelale ja hapupiim valgub sellest läbi. Võib kohe juua. Pidavat olema ülikasulik ja keresõbralik rüübe, aga külanaiste jutu järgi vaatavat mehed selle peale kõõrdi ja ei võta seenekeefiri suu sissegi. Paistab, et vastab tõele küll. :) No olgu siis pealegi naiste hobi.:)
Ise kahtlustan, et telekas suuresti reklaamitud "Actimel" võib olla üsna seesama asi. Või näiteks atsidofiilpiim. Aga mulle meeldib selle tulemi maitse...ic ja see kuidas koloonia iga kord on pisut suuremaks kasvanud. Ning see rituaal. Ja mõelda, et võibolla see on senitundmatu mõistuslik elusorganism, mis piimaködis elades seni madalat profiili hoiab kuni on võimeline maailma ära vallutama ja sellest hapupiima tegema.:)
Ehh, ilmselgelt liiga palju ulmekaid.
Fui, saaks see lõputöö juba valmis. Ma ei olegi vist elus midagi nii pikka kirjutanud. Raamat oma aiast.:)
Hommik piparkoogikoogi ja mesilasega
Õues on MIINUS! heh:) 0,4.
Aga ikkagit!
Kell on 7:13, kohv, kook ja üksik koos minuga ärganud mesilane, kes sumiseb kuskil tagapool toas.
Kook oli oivaline, Pokumehe tehtud ja omamoodi eksperiment, sest piparkoogi küpsisetordi retsepti pole küll üheski kokaraamatus.
Mesilane on juba esikus. Pean minema vaatama...
Huvitav, kas suvel kogutud vaimne immuunsus mesilaste suhtes haihtub talvega?
Ei tohiks ju olla...ja see sutsakas polnud ka tegelikult kuigi märkimisväärne.
Aga ikkagit, miks see sumin...Ahhaa, tean! Vaikselt ligihiilimise pärast. Mul on kahtlane tunne, et ta võib olla kusagil üleriiete peal esikus. Nõelaga jope.:)
Ei, tuleb täpselt järgi vaadata kuskohas ja mispärast sumiseb.
Aga ikkagit!
Kell on 7:13, kohv, kook ja üksik koos minuga ärganud mesilane, kes sumiseb kuskil tagapool toas.
Kook oli oivaline, Pokumehe tehtud ja omamoodi eksperiment, sest piparkoogi küpsisetordi retsepti pole küll üheski kokaraamatus.
Mesilane on juba esikus. Pean minema vaatama...
Huvitav, kas suvel kogutud vaimne immuunsus mesilaste suhtes haihtub talvega?
Ei tohiks ju olla...ja see sutsakas polnud ka tegelikult kuigi märkimisväärne.
Aga ikkagit, miks see sumin...Ahhaa, tean! Vaikselt ligihiilimise pärast. Mul on kahtlane tunne, et ta võib olla kusagil üleriiete peal esikus. Nõelaga jope.:)
Ei, tuleb täpselt järgi vaadata kuskohas ja mispärast sumiseb.
Sunday, December 6, 2009
Mesiniku naise teine advent.:)
Sain sutsaka. Keset talve! Teoreetiliselt ju peaks olema jõulukuu jne.
Mina tegelen endist viisi oma lemmiklõbustuse, lõputööga, aga kuna ikka vägisi kisub talve poole ja ilmateade jälle külmakraadi prognoosis, siis otsustas Pokumees viimast soojemat ilma ära kasutada ja mesipuud ka korra üle vaadata, mis oli muidugi väga tore. Ja vajalik. Üldiselt, ma olin unustanud, et kui mesipuust midagi kaasa tuua (või no üldse...tegelt piisab isegi sellest kui lihtsalt sealtkandist tulla), siis tuleb soovimatuid manulisi Poku peal tuppa kaasa. Mis siis, et detsember. Soe detsember on. Pokumees pani söödakastid esikusse ja nii need seal ükshaaval elustuma hakkasid. Ma olen suhteliselt flegmaatiline inimtüüp, aga isegi mina elavnen kui pahur mesilane pikeerib mu pea kohal asuvat lambikuplit ja jääb sinna zumisema. Või hoopis järsku vaikib. Sest mesilastel on judisemaajav komme salaja ligi hiilida ja siis selja tagant järsku rünnata. Ja üldse, mesiniku naise elu on täis üllatusi.:)
Pokumees oli tarudega mässates õla veidi paigast ära tõstnud ja arvas, et ma võiksin seda õlga mudida. Nii kui käed külge panin, sain sutsaka, sest Poku peal oli parajasti ringi hiilinud järjekordne pahur mesilane. Sõrm on nüüd NII jäme.
Peaks vist mingi mesilaseanduri leiutama. Et ukse peal, nagu lennujaamas pommiotsijaga, käiakse mees anduriga üle, et ega mesilinde peal pole.:)
Aga sutsakast hoolimata on meil täna tähtis tähtpäev, sest täna sai täis 7 aastat koos sõrmust kantud. Tegelikult saab kevadel 9 aastat, aga vahet pole, ikkagi on see elu parimast parim aeg olnud. :)
Mina tegelen endist viisi oma lemmiklõbustuse, lõputööga, aga kuna ikka vägisi kisub talve poole ja ilmateade jälle külmakraadi prognoosis, siis otsustas Pokumees viimast soojemat ilma ära kasutada ja mesipuud ka korra üle vaadata, mis oli muidugi väga tore. Ja vajalik. Üldiselt, ma olin unustanud, et kui mesipuust midagi kaasa tuua (või no üldse...tegelt piisab isegi sellest kui lihtsalt sealtkandist tulla), siis tuleb soovimatuid manulisi Poku peal tuppa kaasa. Mis siis, et detsember. Soe detsember on. Pokumees pani söödakastid esikusse ja nii need seal ükshaaval elustuma hakkasid. Ma olen suhteliselt flegmaatiline inimtüüp, aga isegi mina elavnen kui pahur mesilane pikeerib mu pea kohal asuvat lambikuplit ja jääb sinna zumisema. Või hoopis järsku vaikib. Sest mesilastel on judisemaajav komme salaja ligi hiilida ja siis selja tagant järsku rünnata. Ja üldse, mesiniku naise elu on täis üllatusi.:)
Pokumees oli tarudega mässates õla veidi paigast ära tõstnud ja arvas, et ma võiksin seda õlga mudida. Nii kui käed külge panin, sain sutsaka, sest Poku peal oli parajasti ringi hiilinud järjekordne pahur mesilane. Sõrm on nüüd NII jäme.
Peaks vist mingi mesilaseanduri leiutama. Et ukse peal, nagu lennujaamas pommiotsijaga, käiakse mees anduriga üle, et ega mesilinde peal pole.:)
Aga sutsakast hoolimata on meil täna tähtis tähtpäev, sest täna sai täis 7 aastat koos sõrmust kantud. Tegelikult saab kevadel 9 aastat, aga vahet pole, ikkagi on see elu parimast parim aeg olnud. :)
Subscribe to:
Posts (Atom)