Wednesday, August 12, 2020

Sügise poole kaldu.

 27.07. Tervelt neli vihmavaba päeva! Ei tea kuhu peaks risti tegema...
Uued floksid puhkevad ükshaaval ja teevad täiega rõõmu. 
Svjatogar.
28.07 Liiga vara kiresin...Metsik öine padukas. Lööb välku ja müristab, vihm taob vastu katust nagu hull. Minu tohutuks imestuseks aga polegi hommikul midagi väga upakil peale selle, et ämbrid on vett täis. Ilmselt sadaski sirgelt, ilma tuuleta.
Ligunenud liiliad.
29.07 Hommik algab vahelduvate vihmadega, on igasugust. Vaatan läbi vihmaloori oma umbrohtu uppuvat aeda ja mitte miski ei sunni mind praegu välja rohima minema...nagu kevadel näiteks ette tuli. Vihmaga rohima? Fui! Jajaa, esimesed tundemärgid - maad hakkab võtma aiaväsimus. Tavaliselt ilmub ta kohale septembri lõpus, aga et juuli lõpus, seda pole küll veel enne olnud. Vist liiga vihmane, vettinud aiamaastikud jne.
Muidu see sööstaiandus täitsa töötab. Natukesehaaval saab aia nädala lõpuks umbrohust puhtaks. Kui ei saja. Jah, kohe mõnus, et täna sajab. Saab kohvitassiga verandal külitada, sabaga soojenduskott on ka külje vastas, las aga sajab.
Viivu pärast saabub kusagilt läbimärg Bond. See mees kohe OSKAB märjaks saada. Bond tahab kohutavalt pai saada ja ei taipa miks kõik teda väldivad. Kassi silmad. Sellepärast, et sa oled märg nagu kass. Ei teagi miks nii öeldakse. Härra Tibu ei ole kunagi märg.
03.08 Nädalad vuhisevad mööda, ei no tõepoolest, alles see oli kui...
Laupäeval toodi Soomest Ikea riiul ja kui mõne pruuni mööblieseme teiste pruunide hulka sobitamisega tekkib teinekord tõeline error, tee või tina, tema mitte ei sobi, siis see absoluutselt ühemõtteliselt fuksiaroosa asjake sobis tuppa nagu kirss tordi peale. Vaatad ja saad momentaalselt positiivusemüksu. Niisugune ilus värv! Ja tagasihoidlik pruun eelmine riiul kolib ülakorrusele pinsile.

Eks aias sai ka natuke nokitud, kuid üldiselt ei ületa see uudisekünnist. Istutasin Festiva Maxima ümber ja sirutasin (piltlikult öeldes) käe korraks minevikku ning tõin ühest vanast aiast mind kunagi võlunud ülilõhnava roosa täidisõielise pojengi. Nostalgia võiks olla selle nimi, kuid kindlasti on tal oma nimi ka olemas, mis see iganes ka pole.
Rooside koha pealt olen madalat profiili hoidnud, kuid temast küll mööda vaadata ei suutnud, uus roos `Orange Fairy`.

Minu eelmiste aastate pongestused saada rooside vahele paari korralikku kipslille on paaril korral luhtunud. Ehk sedakorda siiski õnnestub. Olid ilusad tugevad taimed. Kuna Nõmme tee on teeehitajate poolt üles võetud ja Lapse juurde pääseb vaid läbi Kristiine aiandi esise tänava, siis lasin sel endale meeldida ja näpu otsa jäi peale kipslillede ka kolm potikest ilulinaga. See on üks äraütlemata sümpaatne ja kauaõitsev taim. (Meconopsis cambrica vastu muidugi ei saa, sest too alustab enne jaanipäeva ja lõpetab alles öökülmade saabudes.)
Aianduse koha pealt on super, istutasin täna kipslilli ja ilulinasid ning kohe kastis padukas nad ka ära. Kipslilled sobivad ikka nii hästi rooside vahele.
04.08 No mis siis täna? Vihm, ikka vihm.
05.08 Vihmane hommik, floksidel on tilk nina otsas ja roosid lausa nõretavad. Aga siis läheb taevas klaariks. Teen ühe pika hommiku aias ja avastan igasuguseid asju. Näiteks, et ühele pisinäsiniinele peaks paremat mulda juure ümber panema, et ühele kuusele peaks pikema toetustoki otsima ja et eelmisel aastal ostetud roos `Novalis`on teinud vahepeal palju toredaid siniseid õisi. Need esimesed on nõrgukeste varte otsas, näpsan nad ära vaasis imetlemiseks. Kohe avanevad ka tugevate varte õied.
07.08 Üldiselt on see ikka päris ogar mis tänavu aias toimub. August on olnud vihmane. Kõik vihmaussid, limukad ja teolaadsed on täiesti õnnelikud. Kõik kasvab raginal. Muljusin ennast eile epimeediumipeenrasse ja tuvastasin, et seal on nii kitsas, et rohida ka midagi pole. Umbrohi ei mahu kasvama. Näsiniin arvab, et on tamm ja epimeediumid peavad ennast juba peaaegu pojengideks. Pojengid aga...oh, ma ei taha teada...
Hostad on matnud teeraja.
08.08
Päevaliiliad ei ole ka minu jaoks erilised lemmikud, kuid selle rahva seal on võluvaid erandeid nagu näiteks `Spinnaker`, kel ämblikõielisena pole küll tuules lehvivaid lokke, kuid ta õitseb palju, kaua ja sobib oivaliselt kokku floksiga `Gzel`. 

Teine absoluutne staar on `Curly Cinnamon Windmill`, kelle õied sobivad suurepäraselt esindama jumalikku lohakat elegantsi, mille poolest ämblikõielised päevaliiliad kuulsad on.

Sax. Mandz ja sax. Fusco hybriid kohanes suurepäraselt
`Primal Scream` tinistas mu ära oma värviga. Lihtsalt NII oranz! Imelilleke selline. Meil ta veel õitsenud ei ole, noor alles, ehk järgmine suvi. Laenasin pildi internetist.

World Plants

Vihmase augusti kohta on ilmad siiski armulised. Juba teine nädalavahetus on päikeseline ja laseb toimetada nii aias kui mesilas.
Täna oli meevõtt. Kolm kõige suuremat taru ja palju rahvast. Esimesed olid vaiksekesed, teised võtsid teema üles ja kolmandad tulid päris kallale. Sain üle hulga aja nõelata. Iseenesest polegi selles midagi õudustäratavat kui mingis kohas hakkab järsku väga kibe. Mesilane on näinud palju vaeva ja puselnud ja puselnud kuni saab nõela läbi riide just selles punktis. Pigem ajavad närvi need kimeda häälega ümber pea tiirlevad ja maski toksavad isendid, näed, et tuleb nõel ees, trahh, aga läbi võrgu ei saa. Ja müüt rahulikest itaalia mesilastest ei pea paika. Kui peaks iseloomustama, siis miinikollane ja tige, paar kollast tulid mulle isegi võssa järele kui aja maha võtsin ja lepikusse taandusin. Eks ole ka suve lõpp ja talvesööta kaitstakse elu hinnaga. 
On leskede väljaviskamise aeg. Härrad ei ole tarudes enam teretulnud ja nad tõstetakse ukse taha. Ei midagi isiklikku, puhas ökonoomia. Ja nüüd tullakse ja võetakse veel mesi ka ära. Pole viga, meil on talvesööt juba ämbrites ootamas.
Suvikud tinistavad vahel ka kõige paadunuma püsilillefänni ära. Niisugune valge seelik...
Varenka
Franz Shubert
Nimetu põnevaõieline
Tii nimetu floks, tundub, et vihmakindel.
Teine põnevaõieline nimetu.
Thumbelina õitseb
Džunglimeeleolud hostapeenras
...ja liiliapeenras
Alan Titchmarsh
Augustikuised kivilad
Džunglimeeleolud iirisepeenras, Airi valge sirel paremal.
Veidike käestläinud paraadpeenar
12.08 Üle hulga aja jälle tunnike sööstaiandust siin ja seal. Väetasin kivilas vegeteerivat nulgu, istutasin mõned leviisiad ja rohisin. Sügis hiilib lähemale, ööd on juba päris jahedad. August on august.