Saturday, March 31, 2012

Minu laupäev!

Üle hulga aja üks mõnus pikk ja täitsa vaba laupäev! Ja ees on veel ka pühapäev. Elu on lill!:)
Lubatakse külma, kuid esialgu on lihtsalt väga kiuslik tuul, palju päikest ja lubatud pakane jääb vist öö peale. Rõõm korras peenardest ja kevadest. Lisaks kollastele krookustele hakkasid õitsema ka lillad ja hmh...munakollased (õieleht pealt kahvatukollane, seest mahekollane) krookused.
Ilus. Kuidas ma küll seni ilma krookusteta elada võisin?:)
Võrkiiris ei õitse veel. Täiesti mõistetav, alles sulas lumekuhi sellelt kõige tagumiselt peenraäärelt pealt ära.
Igaks juhuks katsin põõsaspojengi ja päiksega juba flirtida jõudnud `Radiant Apogee` ööseks tammelehtede alla ära. Ka puispojengil olid kenad pungad juba näha. Kolmapäevaks lubab ööseks miinus 13.

Wednesday, March 28, 2012

Tore on

Lumi aias on peaaegu sulanud. Pisikest nutsakat kuskil kuuri kandis eriti ei arvestakski, see läheb juba tänaõhtuse vihmaga minema. Paistab, et saan nüüd rahus aia ära rohida. Päevad on mõnusalt pikad, jõuaks isegi peale tööd miskit nokitseda. Hommikuti on raudreegel, et kui plusskraadid, siis rästaste laulutrilleritega ja kui miinuses, siis laulu ei ole. Päev-päevalt libiseb linnaminek pimedapoolelt hämarapoolele, aga esmaspäeval sai ikka puhta pimedas starditud. Pime on nõme.
Eile oli põnev lillepoe külastus. Psychopsis mariposa `Green Valley` oli leiuletis täiesti olemas, kuid osutus nii niruks, et ei riskinud teda endale tahta. Selle raha eest liiga vähe elumärke. Tulime ära paari kuukingade ja cambria `Painter Tropic`-ga, mis olid palju rohkem elus ja maksid kokku palju vähem. Veetsin õhtupooliku uustulnukaid ümber istutades. Igaks juhuks tõstsin ümber ka vana katleya, et näha mis tal potis toimub, sest läbi poti seina piiluvad vetikad "rikkusid juba tükk aega mu öörahu". Juur potis oli väga rõõmus ja midagi mädanema läinud ei olnud. Vetikas vajab ilmselt valgust ja vohas vaid poti seinal. Küll aga oli jäänud eelmise istutuse ajal taime alla substraadivaba tühik. Seal ei olnud esialgsed juured edasi arenenud, sest ronimiseks on vaja ikkagi kooretükke mille vahel ronida. Nüüd sai parem. Vetikas tuli vihmaveest. Toda vetikat on tegelikult terve Saku täis. Muidugi, miks teda ei peaks siis meie vihmaveetünnis olema?
Kollane krookus õitseb.

Tuesday, March 27, 2012

Peale kella keeramist

Õhtuinimesed nimetavad kellakeeramist hommikuinimeste vandenõuks eneste vastu. Paadunud hommikuinimesena täheldan, et kui pidi seitsmest tõusma, siis nagu eriti vahet polnud kas kuus või seitse, aga mida varasemaks, seda suuremaks ajavahe muutub ja praegu on hommikuti sigatunnetatav, et kell alles tegelikult neli.
Siuke tunne nagu läheks kalale või lennuki peale. Kassid tuiavad uniselt jalus ja vahetavad omavahel küsivaid "mis sel nüüd hakkas?" pilke. Ka nemad ei ole harjunud. Rääkimata hommikusest hõredast liiklusest (jälle) pimedatel tänavatel, kus liigub veidraid manöövreid sooritavaid uniseid tõredaid kodanikke.
Lõpetasin talvise lugemishooaja "Tuule nime" kolmanda osaga (mis oli kena paks raamat) ja olen üsna rahul, et pole seda saagat koju muretsenud. Esimene osa oli metsikult hea ja ka teine polnud paha kuid pikapeale on hakanud hullult häirima kõrtsmik Kvothe ja deemon Basti vaheline "küll me oleme siin ikka ühed vahvad poisid" meeleolud reaalis. Jutustuse osa on kõigiti köitev, aga need meeste kelmikused kroonikakirjutamise vahepeal olid nii mõttetult tüütud, et jätsin viimased kolm kõrtsidialooge kajastavat lõiku täitsa vahele.
Kui aed päris välja sulab, siis jääb aina vähem aega lugemiseks.
Eile hommikul miinus neli, jääs auto ja lauspäike päeval, täna hommikul pluss 2,8, imekaunis linnulaul võsas ja üksteise järel mööduvad vihmad.
Piiritus tänumeeles Lõunamaa lilleinimesele mõeldes, sain nüüd täpsed juhised kuidas ontsiidiumile elu sisse saada ja asun tegude juurde.
Peale tööd vaja minna rabasse turbasambla järele.

Sunday, March 25, 2012

Tiu-tii!:)

Tegelikult on täna kõle tuul ja mets üsna vaikne. Ei sidinat-sädinat ega muid kevadehääli. Pilved kihutavad üle taeva ja temperatuur on nullis. Hommikul sadas lund (mis kohe ära sulas). Pilvede armust lastakse vahepeal veidi päikest, aga seegi on jahe. Kuna eile kallas terve päeva vihma, siis on vahepeal välja sulanud teine meeltülendav kolmandik tagaaiast. Käisin ka selle üle. Oli rõõm tõdeda, et roniv hortensia ja luuderohi olid kenasti elus, mitmete laukude ninad juba väljas ja liiliapeenra eesääres paistis olevat rohkem krookusi kui ma teadsin. See on see taimevahetuse wärk a la "näe, mul tulid siin teiste taimedega paar krookusejunni kah üles, viska need ka kuskile maha...". Kevadel siis on täpselt näha mis ja kuidas.
Kahjuks on koera poolel olevad võrkiiris "Harmony" vist ära läinud. Oli minu viga nad nii rajusse kohta istutada. Tagaaia võrkiirised on veel täiesti lume all. Jälle vale koht.
Nii et hetkel tšillivad ainult talvine lumekupp ja lumikellukesed.
Sabaga äratuskell töötab tõesti vana aja järgi. Täna äratati kell 6. Tegelikult nädalavahetuseks päris mugav.:)

Saturday, March 24, 2012

Õnnis laupäev pärastlõunase vihmaga

Rohisin. Tervelt tund aega. Oli sigamõnus.:)
Just äsja lume alt vabanenud pinda on kõige mugavam umbrohust puhastada. Lihtsalt korjad üles, sest miski pole jõudnud veel juurduda. Ühtlasi ka väike inventuur, kes ja kuidas - pole ju terve pika talve näinud.:)
Heameel oli tõdeda, et sel kevadel ei ole aias näriliste käike ega mutimullahunnikuid. Liiliapeenar natuke üllatas, kas tõesti juba ninad väljas? Nii vara ju vist veel ei tohiks...Samas oli nende peenar esimene, mis lumest välja sulas. Eelmisel aastal suhteliselt tagasihoidlikult esinenud krookused (neid oli lihtsalt vähe) on sel aastal võimsad (vist kahekordistunud).
Sügisel hardalt poputatud aediiris `Radiant Apogee`oli elus. Deutsia ka täiesti ühes tükis. Rohkem ei jõudnud siblida ja pooled on veel lume all.
Tööl avanes vaatepilt humoorikale pardidraamale. Lumeveest triiki jõgi kihutas mere poole ja vahuharjal amüseerisid kolm parti. Ma olen parte alati sellisteks rahumeelseteks ja leebeteks lindudeks pidanud, aga need kaks isaparti kes ühe daami pärast kähmlesid, olid ikka tõelised pühvlid. Raevukate PRÄÄK-PRÄÄK! hüüete saatel lendas üks isapart teisele kosilasele ahtrisse ja hakkas tal sabasulgi välja kitkuma (samal ajal ujusid mõlemad krooli). Emapart plagistas eemal ripsmeid ja oli niisama ilus. Viimaks pages sabastkatkutu kiljudes (prääkprääk!)kaldale peitu ja võitja tõusis lendu nagu Ikaros...et hetk hiljem maanduda vees paar meetrit ülalpool emapardist. Lastes voolul ennast elegantselt (põmpsti!) vastu emaparti põkkuda. Too oli suhteliselt vintske ja sellise külgelöömisega harjunud ning ei läinudki ümber. :)
Komet läks veel edasi, sest pruute paistab partidel palju vähem olema kui peigmehi, aga üldjoontes toimus umbes sama, sest esimesel meespardil oli see sabakatkumine hästi nokas. Emapart nakitses kombekalt kaldamudas ja üritas jätta muljet, et see teiste rabelemine teda absoluutselt ei huvita.
Täna keeratakse kella. Haha, tore, mu karvane äratuskell läheb nüüd jälle paariks nädalaks täitsa rikki.:)

Friday, March 23, 2012

Lumikellukesed

Eile ilmutasid ennast tagaaias lumikellukesed. Umbes nagu wuh-wuhh. Üleeile ei olnud ja päev hiljem juba olemas. Kiire kevad.:)
Eelmise aasta kirjetes kaevates selgus tore tõdemus: Võrreldes eelmise aastaga on loodus umbes kaks nädalat ees. Tänane aed meenutab eelmise aasta 6. aprilli aegset taset. Ja loogiline ka. Ega enne ei saagi midagi huvitavat juhtuda kui lumi pole ära sulanud. Sel talvel oli lund ikka väga paljupaljupalju vähem. Vana sirel polnud lume alla mattunud ega midagi.:)
Sombusele eilsele järgnes pilvitu taevaga täna, hommikul 2 soojakraadi.
Õues oli varahommikul metsik pisilindude sidin-sädin ja taamal vahelduvate soolodena kahe musträsta laulutrillerid. Peatusin paar minutit verandatrepil, rüüpasin kohvi ja kuulasin hommikut. Õhus on praegu paksult niisugust sulalume ja tärkava mulla ja sula metsa magusat lõhna. Videvikus möödus minust trepil proua Muri, koonul hajameelne "teate, ma olen teid vist varem kusagil näinud" ilme ja kadus kuskile varjudesse. Ma ju rääkisin, et kevadel hakkavad isegi täiesti normaalsed kodukassid endast eiteamida arvama. :)

Tunnetan, et hommikuti tööle sõita on tore. Ma tõesti ei uskunud, et seda kunagi nautima hakkan. Ja ma olen paar korda tabanud autoõpetaja kõrvalistmel rahulolevalt muhelemast. Pole ka ime... karu jalgrattaga sõitma õpetamine on tunduvalt lihtsam.

Thursday, March 22, 2012

Talveune lõpp

Eile tundsin peale tööd tugevat kiusatust minna õue kive tõstma. Peale põgusat ringkäiku siiski loobusin. Ikka liiga palju lund veel. Hele päike soojendas nii palju, et tagaaias t-särgi väel nartsisse uudistada ei olnud üldsegi külm. Nartsissidel on 5 cm pikkused ninad juba väljas. Krookuste, märtsikellukeste ja lumikellukeste ala jääb veel paariks päevaks lume alla, kuid lähipäevadeks lubatud pluss kümme peaks asja ruttu lahendama.
Vaatasin, et raamatute lugemise koha pealt on e minust kogu aeg ühe sammu eespool.:)

Wednesday, March 21, 2012

Talvine lumekupp



Esimesed õied lume alt välja kaabitud.:)
Järgmine aasta olen targem ja teen seda varem.
Jah, ma mäletan kui ruttu need esimesed õied devalveeruvad kui kohe on peale tulemas lumikellukesed, võrkiirised, krookused jne jne. Aga vähemalt poolteist nädalat on nad täiesti absoluutselt esimesed.
Vilus 5 kraadi sooja, päike. Kaif.:)

Tuesday, March 20, 2012

Tere kevadet!:)

Täna algas futude lemmikaastaaeg, kus iga päev on justkui püha.:)
Kaks eelmist kevadet on olnud võrreldamatult lumisemad.
Vahepeal on olnud kaks oivalist sulapäeva nii vihma kui päikesega ja lumi kaob kiiresti. Ebajasmiin trepi ees on täiesti lumevaba (osad lõuapoolikud räägivad, et ju sellepärast, et koer seda areaali kogu aeg märgavat, aga nii see päriselt ka ei ole:) ja tema jalamil kaks võrkiirist. Täna õisi veel polnud, kuid nad on uskumatult varased. Homme võib juba olla.
Homme peaks sulamisjärjekord ka lumekuppudeni jõudma, peenra majapoolne äär on juba kohati väljas.
Kevad murrab tuppagi. Talviste õitega orhideed on kõik omal moel edenenud. Dendroobium `Berry Oda`l" avastasin täna lehtede vahelt sirgumas palju-palju väikesi õievarsi, kollane kuuking õitseb edasi kuid igal õievarrel on pikendus uute õitega, beez kuuking loob samuti täiesti uusi dimensioone, lilla on endiselt täiuslik, vana suur roosa kasvatab uut õievart ja lehte, valge dendroobium sai maha uue noore võsuga ja see sirgub iga päevaga, Cambria kasvatab hoolega uusi bulbisid ja õievarrele on jäänud veel neli õit. Ta ei ole nii pika õitsemisajaga kui kuukingad, kuid tema lõhn on võrratu.
Ontsiidiumi püüan võimalikult vähe torkida, palun juurdutagu vaid.
Sinikäpa uus bulbi kasvab umbes 2 sentimeetrit nädalas.

Sunday, March 18, 2012

Sula pühapäev

Kui samamoodi jätkub, siis võib nädala pärast näha talviseid lumekuppe. Õues on pluss neli päikeseta. Kange kiusatus on minna ja kuppudel lumi pealt ära riibuda, et asja kiirendada.
Ontsiidiumidele tõmbasin koti pähe, et niiskusekadu vähendada. Cambria bratonia `Tessa`, keda ma võhiklikkuses ämblikkäpaks pidasin, kasvatab õievarre kõrval kolmandat uut bulbit. Hull paljuneja seega.
Gladioolid vupsasid juba nädala sees potist välja ja on täna ligi sentimeetri võrra kasvanud. Aiman halba - panin nad vist liiga vara pottidesse. Kuhu need pikad mõõgad toas küll ära mahuvad?
Priimulad kössitavad rõdul kuu lõpuni, siis peaks olema jahedat saanud küll.
Esimene nädalavahetus kus kergliiklusteel saab rattaga sõita.:)

Saturday, March 17, 2012

Miasmid

Neid on vahel ka ebameeldivaid, kummalisi, mittemõistetavaid. Siis kui neist rääkida, kirjutada, siis nad poolduvad, paljunevad, võimenduvad, mõni kasvatab lausa tiivad jne
Ma ei kirjuta neist. Võtan teatavaks kuid vaikin ära. Sest kui midagi on kuskil väheriti, siis las ta olla rahus. Kuid ilma minuta. Ma taandan enda. Jumaluke, nagu mul mitte m----gi muud teha poleks! (et siis muffigi:)
Muidu on päris kena kevadine, tunni aja pärast vahetan armsa koduhaldja rehepapi koha pealt vabaks ja hakkan ise ahju kütma. Sombune, pluss 2 ja Festuca glauca trepi äärest on lume alt väljas. Miks ma ei istutanud sinna ometi kemilullukesi?

Friday, March 16, 2012

Pilvine reede

Ärkasin 30 sekundit enne mobiili...täpse niiske külma nina puutest vastu oma ninaotsa. Mingite koeraunenägude jaoks ruumi ei jäetud, sest reaalsus küsis "Kurrh?" ja kohe pani kõrva ääres prääksuma ka mobiil.
Mismoodi ta ometi teab, et nüüd kohe on äratus?
Äkki on tõesti võimalik talle selgeks teha, et ta laupäeva-pühapäeva vahele jätaks?

Ma ei imestaks kui ta selle peale pisut nurrnördinud häälel pobiseks midagi sellist, et kohe oleks võinud öelda, aga teie kohe hammustama, padjaga loopima, õue viskama jne...
Metsik soov teha suuri tegusid, liigutada mägesid ja istutada kauneid aedu...vbl ma pärastlõunal koristan natuke.
Gladioolid vupsasid mullast nelja päeva pärast ja mullast välja jäänud teevad kuival kasvamisliigutusi. Vist pean veel mõned potid otsima, sest olen pakkunud küll, aga keegi ei viitsi nendega jamada.
Homseks lubab ilmajaam 10 kraadi sooja koos kevadvihmaga. Ilmade mahenemine - see oli nii ilusasti öeldud.:)
Tahaks näha.

Thursday, March 15, 2012

Kevad on käes:)

1. Härra Tibu näole on tekkinud ilme, mida seal enne ei olnud. See viitab mõningasele sõltumatusele ja edastab umbes järgmise sõnumi: "Kui te nüüd arvate, et te nii kohutavalt huvitavad olete, siis te küll eksite."
Ta kobis lausa põrandale magama, et me paremini aru saaksime. Ei ole enam sabaga soojenduskotti, ei ole.:(
Koidu ajal küsib kassiisand õue, ootab seal päiksetõusu ära ja kikerdab tuulevaiksetes nurkades päikse käes. Tuppa tullakse vaid sööma ja õhtul magama.
2. Aiapingid on täiesti välja sulanud ja pesupuude juurde pääseb ilma lumetraumat saamata.
3. Hommikuti laulab üks lind võsas. Mitte lihtsalt tiu-tii, vaid ilusasti. Isegi siis kui on 8 miinust nagu täna.
4. Ei pea kodust enam pimedas välja sõitma.
5. Vastikud lumevirnad, mis linnas enne pool äärmist sõidurada enda alla matsid, on ära sulanud ja kõik teed on normaalse laiusega.
6. See ei ole nüüd enam midagi toredat, aga Männiku teele linna alguses on ilmunud kohutavad augud...nagu igal kevadel viimase 10 aasta jooksul.

Kevad on käes:)

Monday, March 12, 2012

Äärmiselt tähtis

Kevade süvenemine on põhjamaalase jaoks elutähtis asi. Ja rääkigu nad pealegi Eesti kuuluvusest pigem Baltiriikide kui Põhjamaade hulka, mina loen ennast põhjamaalaseks. Selle pika painava pimeda talve pärast, selle lühikese kolmekuise suve pärast, nii suve- kui sügiseserval varitsevate mõrvarlike öökülmade pärast...lumi, jää...Madeiral, Polüneesias või Iraanis ei ole näiteks kunagi võimalik surra sellesse, et katuselt kukub kellegile pähe külmunud vee kamakas (absurd!)või omavalitsused peaks loovutama mõttetuid varandusi teede puhtaks lükkamise eest...millegist milleks muutuvad põhjamaadel vihmad talvel.
Kui kevad venib, on põhjamaalased kahvatud, mornid ja sarkastilised nagu kartuliidud ning raadiost tuleb kurbi venivaid laule.
Aga sellistel päevadel nagu täna, paistab, et elukesel pole väga vigagi.
Vilus pluss neli, soe tuuleke ja palju päikesevalgust. Hommikul trillerdas metsa pool musträstas. Ning mis peaasi - õhus on värve.:)
Õhus oli ka mesilasi. Malbete tumedate taru avas samuti hooaja. Neid ei lennelnud küll nii palju kui kollaseid, kuid majas kenasti elu sees ja puha.

Sunday, March 11, 2012

Pluss kolm!

Sombune ja soe. Sain uue lemmiku. Tuli ontsiidium. Kuna juured on viimseni kutud, siis lõikasin need maha ja istutasin taime peenemasse substraati. Lootust on, sest kolm bulbit on küll veidi kortsus kuid elujõulised ja ühe bulbi kaenlast paistab noore võsu ots. Omamoodi nagu potituskool ka, et mis juhtub siis kui teha nii jne.
Seekord siis õppetund ilma juurteta orhideest.
Millegipärast ei kahtle ma hetkegi, et kahe aasta pärast on kummuti kohal teiste õite hulgas ka palju väikesi kollaseid "tantsijannasid":)(selle ontsiidiumi õis meenutab kollase kahara kleidiga tüdrukut).

Saturday, March 10, 2012

Vihm

Sajab suurepärast, põhjalikku absoluutselt lumevastast kevadvihma.:)
Tibutamine algas juba hommikul ja lõppu eriti näha pole. Kõrvaltänavad on juba asfaldised, nüüd hakkavad ka kõnniteed tasapisi jää alt välja kooruma.
Paistab, et tööseisak nädala sees ei olnud pelgalt tööseisak. Mingil tabamatul moel õhkub seda senimaani siit ja sealt.
Neljapäevane streik muutis palju. Näiteks üldist mugavat arvamust, et lihtrahvas laseb ennast kehval valitsusel lõputult nöökida.
Täna oli saunas üsna põnev naiste poliitilist debatti kuulata. Reformarid löödi oma valijate poolt mahlaselt ja mõnuga risti. Huvitavad ajad. Ma ei paneks valitsuse peale punast krossigi kui see samal kursil jätkab (üleolev hämamine palgatõusu teemadel).
Muus osas on vapustavalt kevadine ja mõnna. Minu dimensioon. Õhus lõhnab sulalume järele ja gladioolid olid karbis endale tollipikkused pungad kasvatanud. Ei jäägi midagi muud üle kui nad pottidesse istutada. Priimulakülvi viisin eile õue ehmuma. Kui nii siis nii. Kaks nädalat külmas ja siis tuppa tagasi idanema.

Thursday, March 8, 2012

Mullatööd

Cambria bratonia sai endale suurema poti koos kena õhulise substraadiga ja tema atsakas poeg kolis emast eraldi. Tore oli pojukese sitkeid juuri ükshaaval muu sasi seest välja sikutada. Sain kõik tervelt kätte. Paistab, et sinikäppi, catleiasid ja cambriaid on väga lihtne paljundada. Sinikäpa ja cambria poegade tervise kohta on veel vara mingeid järeldusi teha, kuid catleya võsuke kosub silmanähtavalt ja tema priske juur on juba poti läbipaistva välisseinani jõudnud.
Vana ludiisia lammutasin laiali ja sain kaks korralikku taime ning neli kes võiks hakata endale juuri kasvatama. Nullist. Räägitakse, et see on lihtne. Eks näis...
Priimulad külvasin maha. Tiibeti priimula tahab stratifitseerimist, kas ka Viali priimula ja topeltõieline?

Miinus 17

Märtsihommiku kohta tavaline rutiin, et kraadiklaas näitab pakast.
Kõigepealt sügav sõõm Brassia ürgmetsalikku aroomi ja siis võib päev alata.
Kohe tõuseb päike ja hakkab tube soojaks kütma. Pehhovi õhinal alustatud Siala kroonikate teine osa ei olnud kahjuks enam nii särav kui esimene. Oli tunda, et autori ainsamaks eesmärgiks on kogu bande selle köite raames enam-vähem ühes tükis Zagrabasse toimetada (et seal siis päriselt seiklema hakata) ja muud midagi. Polnud eriliselt erksaid hetki, polnud senikogematuid sfääre (peale paari äkšõni ja Jõumajas nähtud huvitava unenäo)sellel sihikindlal teekonnal. Samas ei saa ma siiski üle ega ümber vene autori õnnestunumast kirjanduslikust leiust - tumehaldjate jõhkrast rassist, "keda on lahingumöllus raske eristada hõimurahvast ogredest" (mäekolle meenutavad suurekihvalised pahad)ning kelle verejanust pole vaja legende rääkida. Muljetavaldav.:)
Jahh. Igatahes nad jõudsid nüüd sinna kohale. Koobastikus käivad ära kolmandas raamatus ja aardega koju on ju vaja ka veel kobida. Ettearvatavus ei ole hea fäntasyraamatu sõber, ei ole.
Kohtasin orhideefoorumeid lapates kena tõdemust: "Uputamine on vägivaldne tegevus ja uputada võib laevu, muresid vms, kuid mitte orhideesid. Nemad peavad saama vihmalähedase kogemuse nagu koduses ürgmetsas..." Kas pole ilus?:)
Samas olen ma liiga palju lugenud orhideede varrekaelamädanikust, nii et ikka pealtkastmine ilma lehti märjaks tegemata ja veeanum kividega põhja all millel pott võib kuivas seista ning põhja kaudu niiskust ammutada. Praktika kolmetalvise hiiglaseks paisunud ja ohtralt õitseva kuukingaga on näidanud, et see
võib tõele vastata.
Äratuskellal võttis tervelt kolm päeva aega, et unustada kogu talle tekitatud tusk. Nüüd on jälle kõik korras. Ärkasin kell kuus puhtalt sooritatud kitsehüppe peale. Minu armas karvane tõbras.

Wednesday, March 7, 2012

Tähtede all

Eile õhtul käisime kevadet nuusutamas. Pisut vale hetk sai lihtsalt valitud, muud midagi.:)
Oli miinus 11, kaunid karged tähistaevad, sinihõbesed kuu varjud lumel ja üksiku tontsuusataja kahkjas peatuli kuuskede vahel vilksatamas, kuid kevadet ei olnud.
Mis kevad see pimedas ja säärase külmaga...
Einoh, unistada ju ikka võib.
Aga kuuseloterii kuuvalgel oli tore üritus. Keset metsa oli üles pandud väike puust kast, kus sees pliiatsid ja paberid. Tuli võtta üks paber ning sinna kirjutada oma nimi. Kuu - see taevane laelamp valgustas piisavalt, et kirjatööd teha. Millalgi tuleb kevadel loosimine. Pole halli aimugi mille peale, aga lihtsalt niisama oli vastupandamatult lahe tähtede valgel poole öö ajal metsas mingit sedelit täita.:)
Aga koidikud on meil siin nüüd vaiksed. Ei mingeid nurre ega näusid, sest Härra Tibu magab nagu kott. Paistab, et olen oma äratuskella suures unehimus kogemata ära solvanud või misse muu saab olla.
Peale nädalavahetusel toimunud kahte rajalt mahavõtmist (kiuslikud kassid lähevad õue kui perenaine viiest tõusta ei taha) ei tule mu sabaga äratuskell mind enam äratama. Ei teagi nüüd kas see on hea või halb. See hommikune huumor oli ju tegelikult täitsa mõnna...
Varahommikul täna miinus 14.6.

Tuesday, March 6, 2012

Armastan naistepäevi!!!:)

Kodus ootas läikivakarvalisim ja särasilmseim brassia, keda ma iial näinud olen ning tema vürstsist aroomi oli ligi meetri kaugusele tunda. Eesti keeli on tema nimi ämblikkäpp ja teda peaks toatingimustes olema lihtne kasvatada. Ta näeb nii stiilne välja, et tegelikult peaks asetsema täiesti eraldi oma "kohas". Imekaunis olevus oma pikkade nooljate täpiliste õielehtedega, mis meenutavad täiesti kummalisel moel ämbliku jalgu. Ja see natuke piprane aroom mis ei sarnane ühegi teise lille lõhnale...
Orhideefänni tipphetked.:)...et kui Väikevend Karlssoni raamatus endale kutsika sai, siis tal võis umbestäpsalt sama tunne olla.:)
Koos talveaia laienemisega avastasin, et minu paljude ilusate värviliste piltidega orhideeraamat on jõhkralt pealiskaudne ja paljudele küsimustele vastuste saamiseks tuli kaevuda sügavale internetti. Suur tänu professinaalsetele orhideekasvatajatele, kes oma tegemistest vahel ka mõne sõna kirja panevad.
Lisaks illustreeriv ja asjalik fotomaterjal omasegatud istutusmullast, ümberistutuse protsessist, kärpimisest, tõbedest, oskamatusest tehtud vigadest jne jne. No mida veel tahta. Kümme korda parem kui raamat.:)
Õhus on kevadet, kuid lumesulatusprogramm ei toimi eriti, sest öösel on miinus 14-15 ja päevati leigevõitu pilvealused päikesed. Jää lösutab täiesti rahulikult kõnniteedel.

Monday, March 5, 2012

Päikest kui kulda

Öösel kuuvalgel miinus 13, päeval päikse käes pluss kaheksa. Käes on esimene lumesulamise nädal tervest lumesulamise projektist.:) Päike kütab päeval, pakane tahendab öösel ja suured lumevirnad teede ääres on poolenisti juba tühjaks sulanud. Väga, väga, VÄGA sümpaatne.:)
Horteses oli suur orhideede väljapanek. Minu üllatuseks lõhnavad ka Cambriad (puhta roheline!). Oli erinevaid - mõne lõhn oli lillesem, mõne aroomi oleks justnagu musta pipraga tembitud. Nõnda palju nii hulgatahulist ilu kaeda oli äärmiselt kosutav. Samas hakkas väga huvitama, et mis ka Hansaplantis uut-põnevat olla võiks.:)
Seemned olid Horteses paigutatud sääraselt, et püsikud ja üheaastased puha segamini, no kellel on aega seal kirevate seemnepakkide vahel pikalt näpuga järge ajada? Märkasin teiste hulgas Tiibeti priimulat (ohhoo!:), mis ei ole taimepoodide kesises püsikuseemnete galeriis just tavaline leid. Muud põnevat ei tuvastanud, sest põhiline Aasia liiliate värvigamma on aias olemas, trompetliiliaid ka piisavalt ja muid püsikuid praegu osta pole eriti terve mõte. Kiikasin küll korra oranzi iirise poole, aga kui meenutasin märtsis ostetud, potti pandud ja väga hoitud, kuid sellest hoolimata terve suve põdenud hostat, astilbet ja mugul-askleepjast, siis kadus isu ära. Püsikutele ei paistnud säärane solgutamine absoluutselt meeldivat.
Kodust startisin täna suhteliselt pimedas, kuid tööle jõudsin juba valges.

Friday, March 2, 2012

Kevade tundemärgid...

....on maailma kõige olulisemad asjad ja tuleb kõik täpselt üles tähendada, sest siis on järgmisel jäisel pimedal talvel hiiglama hea lugeda ja oma külmavõetud näppudel kokku arvutada mitu päeva võiks ehk mõne lähima valge päevani veel olla või umbes nii. Eelmine nädal oli oivaline. Lumi sulab sahinal (meie tänaval asfalt paistab), ka pilves ilmad on helevalged ja kui päikest näitab, siis on see juba ikka täitsa päike - kuum ja suur. Kaks ööd on olnud sula.
Cattleya eelmise aasta lehetuutust paistab õienupu ots.
Kui seni olid mõned orhideed lahkelt päikeses, siis nüüd on aeg nad kokku korjata ja varju tõsta.
Minu karvane äratuskell ei tee nädalavahetusel ja argipäevadel vahet, kuid ajanäitaja tema peas on täpne. Kell viis ilmub ta pimedusest padja kõrvale, istub väga ilusasti ja jõllab näkku. Unemati hakkab asju pakkima. 5:06 kostab reibas Nurrh! (aitab teesklemisest, tegelikult oled sa üleval ja aeg on tõusta!). Kui ta nüüd tuppa jääks, siis on edasine stsenaarium viimsegi kitsehüppeni nii teada nagu oleksin selle ise kirjutanud ja edasi magamisest ei tule midagi välja. Seega läheb Härra Tibu õue kevadhommikut avastama ja mina saan rahus edasi magada.
Ees on imeilus päikseline laupäev. Kraadiklaas näitab miinus 4,5.

Thursday, March 1, 2012

Puhastuslend

Kui eile koju jõudsin, siis oli puhastuslend juba läbi. Mõni hulluke kükitas veel maja seinal ja võttis päikest, aga muidu oli juba vaikne. Mesinik toimetas õue jäänuid ükshaaval tarru. Tiivust kinni ja tarusuhu, vutaki. Seal tulid putukal kohe kohustused meelde, taguots aeti püsti ja päikeses veiklev nõel välja, siin meie mõis, kõtt wõeras!
Lumi oli kogu taru ümbruses sõna otseses mõttes täis lastud. Puha kollane. Plönnike pole suur, aga eks talve jooksul ikka koguneb ja mesipuus on mitu kilo mesilasi. Huvitav kuhu paneb ema oma plönni? Kas ka lumele? Mõned olid petlikus päiksesoojuses tiibu soojendama jäädes lumelohku maha jäänudki. Korjasin ka ühe üles kes veel liigutas. Käesoojuses muutus ta jälle käbedaks ja hakkas kangeks jäänud liikmeid ringutama. Kui tarusuhu panin, näitati mullegi taguotsa koos nõelaga ja taheti näpule tagasi ronida...kahtlustan, et mitte just heade kavatsustega. Tõmbusin eemale ja lasin mesinikul endal toimetada.
Kollase lume keskel seistes oli tunda kummalist lõhna. Lõhnadega ongi selline asi, et mõnda tunned elus esimest korda - nagu näiteks mesilase plönnihais.:)
Võiks öelda, et see polnud eriti niiväga hais midagi, väreles küll ebameeldiva piiril, aga jäle ei olnud. Pigem huvitav...väike vihje sellele, et tegu on jääkainetega, aga tihedalt niisugune tarune lõhn.
Mesinik sai selle hooaja esimese suraka ka ära ja kiitis, et küll oli hea.:)