Tähtede all

Eile õhtul käisime kevadet nuusutamas. Pisut vale hetk sai lihtsalt valitud, muud midagi.:)
Oli miinus 11, kaunid karged tähistaevad, sinihõbesed kuu varjud lumel ja üksiku tontsuusataja kahkjas peatuli kuuskede vahel vilksatamas, kuid kevadet ei olnud.
Mis kevad see pimedas ja säärase külmaga...
Einoh, unistada ju ikka võib.
Aga kuuseloterii kuuvalgel oli tore üritus. Keset metsa oli üles pandud väike puust kast, kus sees pliiatsid ja paberid. Tuli võtta üks paber ning sinna kirjutada oma nimi. Kuu - see taevane laelamp valgustas piisavalt, et kirjatööd teha. Millalgi tuleb kevadel loosimine. Pole halli aimugi mille peale, aga lihtsalt niisama oli vastupandamatult lahe tähtede valgel poole öö ajal metsas mingit sedelit täita.:)
Aga koidikud on meil siin nüüd vaiksed. Ei mingeid nurre ega näusid, sest Härra Tibu magab nagu kott. Paistab, et olen oma äratuskella suures unehimus kogemata ära solvanud või misse muu saab olla.
Peale nädalavahetusel toimunud kahte rajalt mahavõtmist (kiuslikud kassid lähevad õue kui perenaine viiest tõusta ei taha) ei tule mu sabaga äratuskell mind enam äratama. Ei teagi nüüd kas see on hea või halb. See hommikune huumor oli ju tegelikult täitsa mõnna...
Varahommikul täna miinus 14.6.