Täna algas futude lemmikaastaaeg, kus iga päev on justkui püha.:)
Kaks eelmist kevadet on olnud võrreldamatult lumisemad.
Vahepeal on olnud kaks oivalist sulapäeva nii vihma kui päikesega ja lumi kaob kiiresti. Ebajasmiin trepi ees on täiesti lumevaba (osad lõuapoolikud räägivad, et ju sellepärast, et koer seda areaali kogu aeg märgavat, aga nii see päriselt ka ei ole:) ja tema jalamil kaks võrkiirist. Täna õisi veel polnud, kuid nad on uskumatult varased. Homme võib juba olla.
Homme peaks sulamisjärjekord ka lumekuppudeni jõudma, peenra majapoolne äär on juba kohati väljas.
Kevad murrab tuppagi. Talviste õitega orhideed on kõik omal moel edenenud. Dendroobium `Berry Oda`l" avastasin täna lehtede vahelt sirgumas palju-palju väikesi õievarsi, kollane kuuking õitseb edasi kuid igal õievarrel on pikendus uute õitega, beez kuuking loob samuti täiesti uusi dimensioone, lilla on endiselt täiuslik, vana suur roosa kasvatab uut õievart ja lehte, valge dendroobium sai maha uue noore võsuga ja see sirgub iga päevaga, Cambria kasvatab hoolega uusi bulbisid ja õievarrele on jäänud veel neli õit. Ta ei ole nii pika õitsemisajaga kui kuukingad, kuid tema lõhn on võrratu.
Ontsiidiumi püüan võimalikult vähe torkida, palun juurdutagu vaid.
Sinikäpa uus bulbi kasvab umbes 2 sentimeetrit nädalas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment