18.01. Peale ülimalt jäist kolmepäevakut (r,l,p oli -9 kuni -15,8) tundub -3 kuni -4 õndsa parajusena. Õnneks on kõik hellikud lume all. Nädala lõpus on tulemas kolmepäevane sula ja jaanuari lõpus jälle külmakraadid, aga kevadeni on kõigest 61 päeva.
20.01. Eilne mahe -4 on unustatud, õues on -13,5 ja hele taevaäär tõotab pilvitu päikesetõusu vaatemängu. Ega ilma selleta ei viitsikski pakasega kõnnirajale minna. Panen paksult riidesse, sest see on jäle kui õel tuul kuskilt näpistama pääseb. Lumi kriuksub valjult bagiirade all, poolvalgus öö ja päeva vahelisel lävepakul, suusalaenutuse putka juures on taas näha rõõmust kilkavaid suusamehi ja -lapsi, pajuokstel helkab hämaras väikesi härmatähekesi, läbi metsamüüri paistab koidupuna, mis on kui tulekahi. Jõe ääres pole hingelistki, huvitav, kus on täna kõik koerajalutajad ja muidukõndijad? Jõgi on silla alt lahti kuid laugemad voolualad näivad jäätunud olevat. Vooluvesi heliseb jäätunud kivide vahel. Milline võimas päikesetõusuvaatemäng! Punased ja kollased toonid lahustuvad helesinisesse külma taevasse ja kuskilt eemal hiilivad lumepilved, aga praegu on võimas. Eks tali kipu olema pigem selline must-valge-hall ja kui vahel harva mingeid pärisvärve silma ees leekab, siis võtab minugi pildistama. Inimtühjad kõnnirajad, sammude kriuksumine helkab üle heinamaa ja lumi sädeleb külmalt. Ka harakapesa juures on vaikne. Kujutan ette üksteise kaisus tukkuvat kohevil sulgedega harakapaari, pikad sabad ukseaugust välja torgatud ja pead üksteise tiiva all.
22.01 Remont. Kui vannitoas palju toorest jõudu kasutada, väljub sealt kõik, kaasa arvatud seina- ja põrandaplaadid. Püüan kinni väljalendava istevanni ja panen kevadeni lumehange tallele, sellest saab suvel meie vesiroositiik mõnesse aiavaatesse (itsitan, mõttes vannikõndi ette kujutades :)...a la no kuhu ma selle küll paneksin.).
Jee, sula on! 0 kuni +1. Ja magus lumesulamislõhn, mis kangesti kevadet meenutab. Loomulikult on jätkuvalt talv ja kõik muu sellega seonduv ning see viis päeva sula ei suuda mingit imet sooritada, lund on liiga palju maas. Ja ega peakski see ära sulama, sest ees on veel ettearvamatud härra Veebruar ja mister Märts. Tantsud talvistega jätkuvad järgmisel nädalal peale sula.
25.01 Aga see sula on hea, oi, nii hea. :) Lumereostuse all kannatanud trepp ja teerajad sulavad välja, tüvega minipuudelt kukuvad koormavad mütsid maha, kassid on täiesti õnnelikud, teevad üksteisele kurr-murr kõrva, kisklevad rõõmsalt ning nõuavad sisse-välja-sisse-välja-sisse-välja.
30.01.Sulailmalõbu sai muidugi paar päeva tagasi läbi ja viimasel ajal on olnud selline keskmine tali, vanade reeglite järgi, ma mõtlen kui veel OLID talved jne. Vahelduva eduga on temperatuurid -3 kuni -6. Lumega on ka kõik hästi, eile sadas 20 sentimeetrit ja tänanegi hommik algas lumerookimisega. Jõusaal oma aias, pole vaja kuskile välja peale tatsuda sellepärast. Lund on nii kohutavalt, et iileksid ja pisemad rodod on ülepea lume all.
31.01 Lund sajab kogu aeg. -7,1. Selline salalumi, vaikselt pudeneb teist, aga õhtuks on 10 cm jälle juures. Jube.
01.02. Talvepuhkuse kolmas vaba päev ja kui tavaliselt pole ümberringi muud kui üks suur igav valge talv, siis täna on teisiti. Sest täna on jälle päiksetõus. Suur, hele ja võimas. Seekord sattun erakordse sündmuse tunnistajaks juba sel ajal kui ta läbi lumiste toomingate paistab ja Välja puutumatud lumelagendikud kuldselt sätendavaks kauniduseks on tinistanud. Võlu on täna nii palju. Ka kraaviäärne jalgrada pole enam tavaline vaid näeb välja nagu lumekuninganna teeaed - igalt käänakult avaneb järgmine vaade ja päike sädeleb läbi lumiste pajupõõsakardinate "nagut üits hull".
Tagasiteel võidab argipäev. Päikese selja taha on hiilinud alatu lumepilv, pehme pahelise halli käpaga katab ta päikese näo ja viipab teisega sõpru lähemale. Koos istuvad nad päikesele peale ja sadama hakkab paksu laia jõululund, sellist mida enamik inimesi jõulu ajal oma tagaaias millegipärast näha tahab. Longin koju ja hakkan lund rookima. Edasi on natuke lõbusam. Kangutan kasvuhoonest lahti ämbri kompostmullaga ja toon tuppa sulama. Äraõitsenud poenartsissid ja -hüatsindid tahavad suuremasse potti istutamist.
Päike murrab keskpäevaks paksemad pilved maha ja keevitab pärlmutriselt läbi õhemate lumepilvede. Ongi selline pärlmutrine valgus terve päeva. Märkan, et kella viie ajal õhtul on veel päris valge.
02.02. +2,5. Hommik algab lumerookimisega kuid ainult nii palju, et väravani pääseks. Lihtsalt aega pole. Paneme plaani maha, et õhtul võtab üks katuse ette ja teine parkla. Õhtul on meil mõlemal tunni kuni pooleteisene jõusaal. Edaspidi lubatakse veel rohkem külma ja iga päev sajab vähemalt kümme sentimeetrit lund. Härra Veebruar näikse sel aastal õige külma ja lumelemb olevat. Mõtlen lumerookimise ajal, et mis see sõna oligi, millega võiks seda kõike iseloomustada, mis ühtlasi sobiks iseloomustuseks ja poleks väga kiunumaiguline. Lõpuks leian selle sõna ja see on "silmini". Aga ma olen optimist. Elukogenud, elan põhjamaal, mäletan lapsepõlvest talvi kus lumi oli viieaastasele rinnuni, nii, et alati võib veel hullemaks minna. :)
05.02 Viimased kolm päeva on hommikud alanud -11-st ja vahel külmeminigi. Bond on hakanud toas magama ja peremees ei lähe enam ilma kinnasteta õue. Paistab, et soojade iiri talvetega flirtimine on läbi ja nüüd teevad jälle ilma vanad julmad põhjamaa külmakuningad. Lund on aias põlvini. Ja mul silmini. Jajah. Fui.