Pakasega

Kui õues on üle kümne külmakraadi, muutub õuekass Bond toakassiks. Teeb õueukse klaasil küüntega kriiiip-kriiiip-kriiiip! (see on nii õudne hääl, nagu marduse nutt, kahe käpaga on peaaegu stereo) ja laseb ennast tuppa kutsuda. Ning ei lähegi enam välja. Seab ka ennast teistega koos unele, kuigi tagasihoidlikku nurruvasse kerasse jalutsis, mitte risti üle voodi, nagu Härra Tibul kombeks on. Härra Tibule see ei meeldi. Hoolimata sellest, et nad sõbrad on ja muidu kenasti hakkama saavad, tõstab Tibus pead suur kadeduseuss, mis õhtu jooksul aina suuremaks kasvab. Meie vaatame filmi, Bond magab jalutsis kuid Tibu kössitab solvunult voodi ees vaibal nagu vana aadlik, kelle kulduur on jälle ära varastatud. Kui Bond on lihtne kass ja käitub sundimatult, siis Tibul on reeglid (enamjaolt muidugi tema enda kehtestatud) ja need ütlevad, et SEE PÄSS EI MAGA MINU VOODIS. Ja Tibu asub korda looma. Hüppab voodisse, heidab meile altkulmulise pilgu (Ega siin majas ju kassist keegi ei hooli, kõik ikka ise, kõik ise...) ja asub Bondi pead lakkuma. Varjamatult näoilmega näidates, et teeb seda lihtsalt kombe pärast ja on ikka sitt maitse küll. Tibu reeglid näevad ette, et teisele kohe kallale karata pole hea, sest siis saab tappa. Aga kui teise nägu lakkuda, siis paneb see teise ennast noorema ja alandlikuna tundma (tea oma kohta, tattnokk!) ning kui siis veel hambad turja ka lüüa, siis lahkub Bond tavaliselt toakassi krundilt ja küsib õue. Kuna õues on -13, siis peame Tibul silma peal. Pokumees viibutab sõrme, Tibu jätab poole hammustuse pealt pooleli, vaatab altkulmu. Bond on lihtne ja heauskne, ah enam ei lakutagi ja tukub edasi. Tibu läheneb tagantpoolt, silub paar korda Bondi kasukat (jälle see nägu, küll on sant maitse!) ja lööb hambad teise kintsu. Pokumees võtab kiusaja enda juurde, väntsutab natuke ebaväärikalt ja vajutab vabale kohale. Härra Tibu autoriteet puruneb tuhandeks killuks ja kukub kuskile voodi alla. Bond vaatab seda ükskõikselt pealt ja jääb uuesti magama. On külm ja tema magab toas. Muu pole oluline. Haavunud aadlik (persse, ma lä`n üldse minema!) kössitab natuke aega köögis, siis esikus, lõpuks aga tuleb ja sopsab ikka teiste juurde sooja. Keerab küll Bondile selja kuid vaatab hoolega, et seljad ikka kokku puutuksid, sest nii saab teise soojast osa. Ja meil on jälle kaks sabaga soojenduskotti! Missa hing veel tahad. :)