Tuesday, September 17, 2019

Sumedast septembrist sai jahe ja lirtsuv

11.09.19
Soe, pilves ja hoovihmaline. Viimane aeg miskit maha või ümber istutada kui tarvis peaks olema. Õhtud on juba pä-äris lühikesed, vaid poolteist tundi pimedani...
Millegipärast ei ole mul tänavu midagi sügise vastu. Tulgu ta pealegi. Toad on õunalõhna täis ja õues on ka kõik väga hästi...dzungel ja rohimata, kuid ikkagi hästi.
12.09 Õhtul pluss 16, vähemalt ei saja. Ohkan ja hakkan hullult umbrohust tagaeda rohima. Pooleteist tunniga sain koerast kenasti üle, jääb vaid saba, siis läheb pimedaks. Vähemalt kolm roosi valmistub veel enne öökülmasid õitsema minekut. Kasvuhoone karilane on Barcarole kallal. Niiskus ja soojus meeldib neile.
13.09. Vihmad on muutunud palavikuliseks, üks must pilv järgneb teisele, ei ole hoo ega hoobi vahet. Saan Juhanis käies täiesti märjaks kui autost majani sibades "dušši" alla jään. Juhanis on toredad punased vihmavarjud, millega saab minna roosiriiulite vahele porisse sumpama. Seda ma teen. :)
14.09 Võhma Juurikaks pakkimine. Eesaias vohava entroopiaga ei ole ikka olnud aega tegelda ja ma vaatan sellest julmalt mööda. Ja üle. Eilne Juhanisse minek oli küll natuke spontaanne, kuid täna tuleb maha istutada need kolm kauatahetud roosi. Nimed on `Shwarze Madonna`, `Minerva`ja `Fresia`. Rooside osas peaks nüüd tükk aega rahu majas olema.
15.09 Võhma Juurikale minek. Keep kotti, leian mingi mütsijubeduse ka, aga vihmaga on pohlad ja sörgin jaama. Oleme Saku aednikuga ainsad rongi peale minejad. Vihmakindlad taimehullud.:)
 Raplas leiab meid üles Helve. Nüüd juba kolmekesi Püha Juurika poole.Vihm on lakkamatu ja jätkub terve tee. Võhmas maha minnes tõmban keebi selga ja sukeldun laadamelusse. Oh KUI HEA on omasid jälle näha! :) Väljapanekute vahel seerides hakkab ka noosi kogunema - kotikesed, potikesed, mehine floksikott, seemned, sibulad...Selleks ju Juurikas ongi. Võhma vihm on poole paksem kui Sakus ja tuul rebib ühe keebitruki katki, Kapuuts on ka väga mõtteline ja läbivettinud mütsist hakkab vett krae vahele nirisema. Põikan hädaga kirbukasse ja leian sealt üheeurose vihmavarju. Too avaneb küll pauguga kuid näeb pea kohal jahmatavalt kerglane välja. Tegemist on Islandi lipuvärvides lehviva servaga asjakesega mis mõeldud ilmselt mingitele spordifännidele tribüünil kasutamiseks. Nilbeim vihmavari mida ma eales kandnud, kuid aalujad teatavad, et pole viga midagi, mind olevat nüüd platsilt väga lihtne üles leida. :)
Vähemasti saab mütsi välja väänata ja kotti toppida ja see kirev asi peab alguses päris hästi vett. Lähme uudistame Võhma kõige põnevamat aeda ja naudime kuuma suppi.
Meist paremal, suure kännu küljel, ilmub vähtavale väike ümbrust testiv koonuke. Ohtu ei ole, ühed söövad siin suppi lihtsalt ja koonu omanik sibab kuhugile paremale kuuri taha. Natukese aja pärast ilmub ta uuesti nähtavale, hambus midagi, mis näeb välja nagu aeduba ning vupsab kännu sisse. Väike virk loom muudkui tassib ja tassib. Hiirel on ilus helebeezi värvi kasukas. Jah, sügis...
Vahepeal selgub, et keskpäevane rong jäi tulemata ja selle asemel pannakse liinile abirong mis on juba teel. Mu ilus vihmavari on hakanud läbi laskma, jalad lirtsuvad ja pähe tekkib mõte, et praegu poleks üldse paha hakata kodu poole liikuma. See vahepealne rong on nagu mõne aednike jumala hea kingitus. Mõeldud-tehtud. Pongestan Helve abiga oma kolm taimekotti rongi peale. Tänavu läks küll vähe lappama, aga no need floksid ju...Avali kotisuust sisse sadav vihm on taimepotid läbi leotanud ja mulla raskeks teinud. Rongis murrab kotinurgast välja väike ojanire, ühineb kahe kõrval oleva koti ojadega ja  kaob kuskile pingi alla...
Rongis, Helve foto.
Kasutaja Helve Leinmets foto.
Õhtul on Tii juures kuninglik afterparty peremehe mooritud praeangerjaga. No ei suuda ära öelda ja praad on tohutult maitsev. :)
15.09 Lõpuks on kõik uued aarded kodus. Istutan kõigepealt maha kauatahetud päevaliilia `Primal Scream`(ic, enamus googeldavad nüüd:) ja pojengi `Etched Salmon` ning olen täiesti õnnelik. :) Nad räägivad selle istutamise kohta õigust. Kuigi istutamise ajal tabab aednikku kolm-neli padukat. Selle vihmaga on nagu natuke paljuks läinud...
16.09 Istutan enne tööle minekut mõned kribudikud kaljudele ja uurin, ega öökülm ometi juba aias pole luusinud. Ei ole, aga kraadiklaas näitas +2,6. Väga lähedal igatahes juba. Kaunid astrid ja krüsanteemid ei ole veel õisi avanud, korea vahalill ka mitte.
Jahedus on kasvuhoonekarilased pildilt kustutanud ja roosid saavad rahus viimaseid õisi valmistada.

Wednesday, September 11, 2019

Kop-kop, mina olen, Sügis...

30.08. Augusti viimane nädal on olnud suvine ja mahe. Oleks kurki, küll kasvaks...Ööd on 17 kraadi ja päevad kuni pluss 27. Kohati kiskus päeval üsna leitsakuks.
31.08 Päevaleitsakus kaevamine (meil on üle hulga aja jälle objekt), õhtul ilus verandakontsert Kasispeal, kuid päeva nael on Kristiina Ehin. Hilisõhtul annab unemati nuiaga. 
01.09 Paks padusadu kogu selle leitsaku peale. Objektile ka ei lähe.
02.09 Jahedus võtab maad. Aga see on ainult hea. Peale tööd veel tööle kuni pimedani.
03. 09 Hämmastav kui palju asju koguneb eesaia ainukesele vabale maalapile sel ajal kui sa teistele hekki istutad.
04.05. Ja umbrohi on hakanud vohama. Lõikan hommikul kiiruga roose ja siis wuh, tööle. Õhtul jälle pimedani objektil.
05.09 Õhtud on pimedad, väsinud ja lühikesed. Saad vaevalt voodisse ronida kui unemati vägivaldseks muutub.
06.09 Hirmus päev, sest ületame üle mõistuse plaani.
07.09 Uskumatu, kuid tööde lõpp paistab. Peale tööpäeva läheb Pokumees veel mesilastega mässama, mehed on ikka tugevamad, mina kukun romaani esimeselt leheküljel ära. Lihtsalt. Õhtul Mamma sünna. Üritan jälle inimeseks hakata, rooman ringi, katan laua. Avame arbuusi (kasvuhoones kasvanud) ja noh, kuidas nüüd öeldagi, aga poleks vaja olnud. Arbuus on valmis, lõhnab võimsalt kuid maitseomadused...poe oma on ikkagi kolm korda parem ja magusam. Inimene peab kõik asjad siin ilmas ise ära proovima. Lahtrisse "arbuusi kasvatamine" võib teha mõttelise linnukese. Viinamarjad on head. Sel aastal on neid kuidagi väga palju. Võta või ämber.
08.09 Huh, läbi. Maandume kodus peale lõunat, porised kuid õnnelikud. Eesaeda ei mahu enam mitte midagi, aga loetelu ajab itsitama, et mis koguneb sinna kui sa nädala jooksul kodus lillegi ei liiguta. Seal on neli kergkruusaplokki, seitse happelise mulla ämbrit, kolm head kivilakivi (heki istutusaukudest välja kaevatud), 166 suurt lillepotti ja kuus siirupiämbrit.
09.09 Tere, minu armas aed! Oo, muru on muljetavaldavalt kasvanud ja roosid ära õitsenud. Vaid floksid säravad veel...mõnel puhmikul jookseb juba teine kuu. Sügisheleeniumid on ka võimsad. Kohe alustavad krüsanteem ja kaunid astrid. Septembrikuumus...õhtul kella kuue ajal on 23 kraadi sooja. :)
10.09. Teen üle hulga aja mõne pildi. Otsin selliseid kohti kus umbrohi väga pildile ei jääks. Kõik on suhteliselt vesine, sest öösel sadas. Sügis koputab uksele - pihlakad on valmis ja hoovihmad igapäevane nähtus.


Viinamarjad
Ja veel viinamarjad


Väike tubli kukehari, tervitused Tiile! :)
Kõrgete kukeharjade hiline ilu, tumedamad kipuvad vihmadele siiski alla vanduma
Sügisheleeniumid
Allium tuberosum
Kõreliilia
Sõrmepikkusest Tiia aia tibust on saanud väike julge sinine
Soo-kammhein läks lõpuks kasvama. Üks kaunimaid kõrrelisi.
Vahakübara õienupud on tõepoolest nagu vahast, kas jõuab enne öökülmu õitsema minna?
Ja veel kõrgeid kukeharju

Pisike Top Hit.
Floksirivi hoiab vapralt värve
Kõige kaunimal on eraldi kasvukoht
Siia sobib see aster kenasti, aga peenras läks vähe lappama
Näsiniinel on teine õitsemine
Mammutipuu on kasvama läinud, saab näha...
See on tõeline miniroos, õie läbimõõt on ca 0,5 cm
Knjaz Serebrjanõi

Hiid-päevalill hommikuvalguses
Väga pika õitseajaga vapper ronija