Monday, May 20, 2019

Täiskäigul suve poole

Alates 14.05 palju päikest, kuid kõrgrõhkkonnaga kaasnevad meil, Külmakandis, kohe ka öökülmad (15 ja 16.05). Nii palju ei olnud, et vihmaveetünnile jää peale tuleks, kuid kasvuhoone oli härmakihi all. Ärksamad hostad said ka ninad valgeks.
Puhkuse teiseks nädalaks jagus ikka veel aias posserdamist, jätkasin pooleli jäänud kivilataimede kaardistamist, kasvuhoone taimedest tühjaks tegemine, mõned istutused ja nipet-näpet. Mõnus aeg - süveneda, lihvida, kaardistada, tam-tidi-tam! :)
17.05 oli operatsioon "Küttepuud". Armas naabrinaine tuli abiks ja neljakesi sai puud nelja tunniga riita. Edasi seiklesin jälle oma aias. Sellist peenhäälestust pole aastaid saanud teha. Alati on ikka mingid suured kivi- ja mullakuhjad ja neist puzzlede kokku panemine. Ja nüüd siis niimoodi tasa ja targu, lille ja liblikat märgates. Nädala lõpuks hakkas rahutus hinge närima. Pühapäeva pärastlõunal sattusin kogemata (või no mitte NII kogemata) Milda aeda. Vahelduseks peab teisi aedu ka kaema. (Siinkohal on sobilik ära mainida, et ma olen peaaegu iga päev kodus ja võtan heameelega aiakülalisi vastu kui keegi peaks tulema:).  Milda pool oli väga huvitav vaadata erinevate pojengisortide lahtirullumist. Mida tumedama õiega sort, seda tumedamad on ka noored lehed. Kanakoolmed olid täies ilus ja nii palju kõiksugu muud õitsemist. Jäägitult tinistasid mu ära uskumatut värvi (oranž) priimula ja sama uskumatut värvi (jäälinnusinine) kobarhüatsint. Lastetoa mõttes läks sel momendil veidi lappama kui ma sinist ülast ka küsisin, aga Milda pani veel muudki väärtuslikku kraami kaasa igasuguste potikeste ja sibulate näol. Ja kuhja otsa tõstis, oeh, millise kõrviku! :)
Eile oli leitsak, ka täna pole just jahe. Varjus pluss 27. Õhk on lõhnadest rambe, öö jooksul olid hostad 10 cm pikemaks kasvanud ja päike küpsetab vihma välja. Aias olles kuulsin mesilassülemit üle lendamas, see kõlas nagu taevas 200-ga kihutav minirong. Kase otsas laulab ennastunustavalt laulurästas ja kollane rodo avas esimese õie.
Kivide vahel hakkavad avanema floksid.
Phlox bifida Ralph Haywood ja Tiia aia ilus punaseõieline pistoksataim
Phlox sileneflora koos kollase kukerpuuga
Phlox diffusa
Ka lehed on ilusad

Sekka nõmmkanne
tulpe
tulpe
Tulipa clusii
ja muudkui tulpe
Kollaseid metstulpe veel lisaks
Emajuured näitavad oma jumalikku sinist
ja veel
ja veel
Kui teisi priimulaid hävis talvel nagu loogu, siis on Tii oranž täidisõieline hämmastavalt hästi talvitunud.
Alpikaljul on algab suvine õitseng, daphne arbuscula
lehvikja kurekella seemik
Igal kevadel käin lähedalt vaatamas kuidas hollandi jalakas `Wredei`oma lehti lahti voldib. See on nii ilus.
Kannikesed sillutises
Ja veel kannikesi. Sinine on labradori ja roosa rumeenia kannike. Vabapidamine koos mõõduka piiramisega on ainus viis kuidas nendega toime tulla.

Üks kivilate pilt ka vahepalaks
Eve imeline priimula
võsaülane Vestal
Nevada leviisia
Kelsey floks
Mammusid täis? Ei, kõigepealt ikka õied. :)



Tuesday, May 14, 2019

Maikuus jäävad kirjutised harvemaks.

Sest mais võib aednik teha kõike muud. Alates liigutamistundlike suurte taimede ümberistutamisest ja lõpetades tervete kiviktaimlate ümbertõstmisega. Aega on ka, sest mais on puhkus. Ja õhtud on sellised toredad puuhobuse kõnnakuga õhtud, mis kustuvad suhteliselt varakult unenägudeta unne
Aga kohe algusest: Lõpuks ometi tuli mai esimesel nädalal vihma (komplektis olid tegelikult ka lumi, rahe ja öökülmad). Vihm niisutas tolmama kippunud maapinna jälle kenasti ära. Kummastav oli viimasel tööpäeval 03.05 tööle sõita kui lumi kevadisi rohetavaid metsi kattis. Ja aias olid tulbid, kirjud püvililled ja priimulad lume all.


Kui vihm meelitas maapõuest nähtavale palju rohelist, siis öökülmad üritasid seda kõike jälle ära võtta. Laupäeva (04.05) öösel oli  -4, pühapäeva ja esmaspäeva öösel -1,5 ja -3. Õnneks meie kandi viljapuud veel ei õitsenud.
Laupäeval (05.05) oli pilves ja aias olla ei kannatanud, kuid pühapäeval oli juba mõnusmõnus.
Võtsin kivilate kaardistamise ette. Nimesildid, asukohad, välja läinud taimed jne. Viimaseid õnneks palju ei ole. Asja käigus sai ka välja selgitatud kellele pinnas ei meeldi, kes tahaks rohkem varju jne. Tüüpilised kevadnokitsemised ja mediteerimine.
Üle hulga aja julgesin ka isand Moosesepõõsast ümber istutada. Ehk see ei lõpe siiski fataalselt. Ja üldse toimetasin hunniku ümberttõstmisi nagu igal kevadel. Pojengid on sel aastal kuidagi eriti lootusrikkad ja tublid. Ühel noorel (huvitav millisel, sest sildid on vehkat teinud) paistab lehtede vahelt hiiglaslik õiepung.
Üldiselt võtab aia korda saamine umbes nädala. Ja pärast seda rohimised, mängud kividega, see teeb teise nädala. Huvitav kevad on. Kõike on kuidagi väga palju ja lopsakas. Isegi karulauku söandab juba oma aiast võtta, varemalt oli nagu imelik, et niigi teist vähe ja nüüd süüakse ka veel.
Nädal puhkust on kadunud nagu wuhhhh. Palju mõnusat aiatamist, lillerallid ja külalised. Elu on lill. :)
Ja kui ruuduline ära tüütab, siis võib valget puhmikut vaadata. 

Tulbid õitsevad juba teist nädalat. Jahedaga pole kuskile kiiret.
Suured pisikesed lemmikud - soldanellid
Futulandi viimase aja trend on lilled sillutises. Ega seda ruumi ju väga raisata ei ole. :)
Kadaka imeline lumeroos
Tiheda bellevaalia väljapeetud värv. Ja lõpuks ometi on neid rohkem kui üks.
Tuuste, värve ja mättaid juba on, kuid hostad on veel välja tulemata.
Kivilad peale vihma

Metsad lehtivad aprilli lõpust saadik, nüüd peaks paari päevaga lõpuks ühele poole saama, sest juba ligi viis viimast ööd läheb ilma öökülmadeta.
Ploom Victoria õitseb esimest aastat.

Aiaäärse peenra tühjendamine on lõppenud, pisitaimede pikeerimine ka. Natuke on veel kivilas nakitsemist, aiaralli pulsatilladele koha otsimist ja edasi tuleb oodata hostade väljumist, et uusi nende sekka sobitada.
Hostaworldi taimed on nagu kapsad.






Sunday, April 28, 2019

Kevadvihm, sinilillejaht, okkarõõm ja lehtivad metsad.

Suvi on jätkunud taimi maa seest hoogsalt välja kangutavas käändes. Talv otsa voodis laiutanud kass kolis õue magama

ja sel nädalal polnud isegi öökülmu (ei tea kuhu risti peaks tõmbama). Reedel vastu hommikut hakkas sadama. Janune maa võttis tänuga kõik vastu mis anti ja aed hakkas muinasjutuliselt elustunud mulla, võrsete ja lehtede järgi lõhnama. Eile ja täna, metsad on kahe päevaga rohetama löönud. Üle-eelmisel kevadel oli lehtimise kuupäevaks 19 mai. See selleks, aastad pole vennad.
Mõned ilupildid ka, sest aed muutub iga päevaga.
Ja iga valgusega
Muidugi ei saa üle ega ümber kevadmagunast, aga eks ma ole teda poputanud ka.
Laupäeval oli tore lugu. Kolasime metsi mööda ja otsisime sinilillemutante. Lõunaks oli keel üsna vesti peal ja kui hasarti läinud kompanjon ratta nina neljanda metsa poole keeras, siis sõitsin mina koju lebosse. Peale põõnutamist tegin veel väikse aiaringi ja mis ma näen! Unenägu täide läinud! :D
No mõtlesin mina, lubjapõhise aia omanik, et peaks mustikapeenart kohendama ja hapuala veidi suuremaks venitama, kuid selleks läheb vaja happelist materjali. Sõitsin läbi Nõmme reedel koju, vaatasin vesise suuga neid okkakotte ja mõtlesin kuidas ikka mändide all elavad inimesed hüva okkakraami kottidega aia taha panevad ja kuidas mul mitte ei sobi seda teiste aia tagant lihtsalt pagasnikusse ajada. Eks niugusin netis vist ka natuke. Ja peale uinakut oli mul kümme kotti okkaid aia taga! Ossa püss kui palju seda hüva materjali! :D
Hiljem kuulsin, et Tibu oli ikka päeva päästnud ja minu mahamagatud külalistele ikka aeda ka näidanud.:)
Pühapäeval kastsin. Põud on majas. Sellest hoolimata istutasin ka maha ja ümber. Pottidesse jäi veel paar hostat, Mallorca pojeng (mille kohta inglased ütlevad, et pole ta midagi nii õrnuke, et inglismaal kannatab pidada küll) ja kaks kivilakribu, mis külma ei tohiks saada. Aga külma meil siin veel tuleb. Juba täna öösel näiteks.
Suvisest õueõhust on ööpäeva jooksul saanud päris jäine hingus. Jajaa, muidugi ma lähen õhtul välja vaatama, kellele müts vaja ööseks pähe panna.
Aga veel mõned pildid. Võrratu väike pisiputk. Kasvab aeglaselt, kuid kui kuskil kanna kinnitab, siis on kevadel peenra ehe.

Kerapriimulad luusivad mööda aeda ringi. Üks maheroosa seemik.

Kohustuslik aardepilt ka. Eelmisel aastal oli jagamise peale pahane ja üldse ei õitsenudki. Sel aastal on juba jälle traksis.
Kogematane segasevõitu ilupilt siberi koerahambast, kuhu isegi prügikast peale on jäänud
Kivila on metsade lehtimise aegu kõige värvilisem
Viie päeva pärast algab puhkus. Jee! :)


Wednesday, April 24, 2019

Pöörane aprilli lõpp

Varem oleks arvanud, et ega see nüüd heaga küll ei lõpe, aga mai on juba üsna käega katsuda, ehk venitab soojaga suveni välja. :)
Iga päev on uued õied.
Aeda minnes jääb esimesena ette ikka see kannikesepõõsas, iga korraga uhkem ja ilusam.

Süsimustal sarvkannikesel on oma sametine tume ilu
Abiaednik  jälgib eemalt karmil pilgul, et ega ma vigu tee
Paljud õied on ennast kinni pannud kui inime õhtul töölt tuleb. Sinilillela.
Esimesed priimulad. Väga rõõmsad nad ei ole, sest õiepungade moodustamise aeg eelmine suvi oli megapõuane.
helesinine
tumesinine
nukunartsiss
Uus kivilatupsuke
maa seest tõusevad sambad
roosa, sinine veel ei õitse
Kaheldav jefersoonia


mis armsad tutid! :)
neelab valgust
kollane kannike