Tuesday, September 17, 2019

Sumedast septembrist sai jahe ja lirtsuv

11.09.19
Soe, pilves ja hoovihmaline. Viimane aeg miskit maha või ümber istutada kui tarvis peaks olema. Õhtud on juba pä-äris lühikesed, vaid poolteist tundi pimedani...
Millegipärast ei ole mul tänavu midagi sügise vastu. Tulgu ta pealegi. Toad on õunalõhna täis ja õues on ka kõik väga hästi...dzungel ja rohimata, kuid ikkagi hästi.
12.09 Õhtul pluss 16, vähemalt ei saja. Ohkan ja hakkan hullult umbrohust tagaeda rohima. Pooleteist tunniga sain koerast kenasti üle, jääb vaid saba, siis läheb pimedaks. Vähemalt kolm roosi valmistub veel enne öökülmasid õitsema minekut. Kasvuhoone karilane on Barcarole kallal. Niiskus ja soojus meeldib neile.
13.09. Vihmad on muutunud palavikuliseks, üks must pilv järgneb teisele, ei ole hoo ega hoobi vahet. Saan Juhanis käies täiesti märjaks kui autost majani sibades "dušši" alla jään. Juhanis on toredad punased vihmavarjud, millega saab minna roosiriiulite vahele porisse sumpama. Seda ma teen. :)
14.09 Võhma Juurikaks pakkimine. Eesaias vohava entroopiaga ei ole ikka olnud aega tegelda ja ma vaatan sellest julmalt mööda. Ja üle. Eilne Juhanisse minek oli küll natuke spontaanne, kuid täna tuleb maha istutada need kolm kauatahetud roosi. Nimed on `Shwarze Madonna`, `Minerva`ja `Fresia`. Rooside osas peaks nüüd tükk aega rahu majas olema.
15.09 Võhma Juurikale minek. Keep kotti, leian mingi mütsijubeduse ka, aga vihmaga on pohlad ja sörgin jaama. Oleme Saku aednikuga ainsad rongi peale minejad. Vihmakindlad taimehullud.:)
 Raplas leiab meid üles Helve. Nüüd juba kolmekesi Püha Juurika poole.Vihm on lakkamatu ja jätkub terve tee. Võhmas maha minnes tõmban keebi selga ja sukeldun laadamelusse. Oh KUI HEA on omasid jälle näha! :) Väljapanekute vahel seerides hakkab ka noosi kogunema - kotikesed, potikesed, mehine floksikott, seemned, sibulad...Selleks ju Juurikas ongi. Võhma vihm on poole paksem kui Sakus ja tuul rebib ühe keebitruki katki, Kapuuts on ka väga mõtteline ja läbivettinud mütsist hakkab vett krae vahele nirisema. Põikan hädaga kirbukasse ja leian sealt üheeurose vihmavarju. Too avaneb küll pauguga kuid näeb pea kohal jahmatavalt kerglane välja. Tegemist on Islandi lipuvärvides lehviva servaga asjakesega mis mõeldud ilmselt mingitele spordifännidele tribüünil kasutamiseks. Nilbeim vihmavari mida ma eales kandnud, kuid aalujad teatavad, et pole viga midagi, mind olevat nüüd platsilt väga lihtne üles leida. :)
Vähemasti saab mütsi välja väänata ja kotti toppida ja see kirev asi peab alguses päris hästi vett. Lähme uudistame Võhma kõige põnevamat aeda ja naudime kuuma suppi.
Meist paremal, suure kännu küljel, ilmub vähtavale väike ümbrust testiv koonuke. Ohtu ei ole, ühed söövad siin suppi lihtsalt ja koonu omanik sibab kuhugile paremale kuuri taha. Natukese aja pärast ilmub ta uuesti nähtavale, hambus midagi, mis näeb välja nagu aeduba ning vupsab kännu sisse. Väike virk loom muudkui tassib ja tassib. Hiirel on ilus helebeezi värvi kasukas. Jah, sügis...
Vahepeal selgub, et keskpäevane rong jäi tulemata ja selle asemel pannakse liinile abirong mis on juba teel. Mu ilus vihmavari on hakanud läbi laskma, jalad lirtsuvad ja pähe tekkib mõte, et praegu poleks üldse paha hakata kodu poole liikuma. See vahepealne rong on nagu mõne aednike jumala hea kingitus. Mõeldud-tehtud. Pongestan Helve abiga oma kolm taimekotti rongi peale. Tänavu läks küll vähe lappama, aga no need floksid ju...Avali kotisuust sisse sadav vihm on taimepotid läbi leotanud ja mulla raskeks teinud. Rongis murrab kotinurgast välja väike ojanire, ühineb kahe kõrval oleva koti ojadega ja  kaob kuskile pingi alla...
Rongis, Helve foto.
Kasutaja Helve Leinmets foto.
Õhtul on Tii juures kuninglik afterparty peremehe mooritud praeangerjaga. No ei suuda ära öelda ja praad on tohutult maitsev. :)
15.09 Lõpuks on kõik uued aarded kodus. Istutan kõigepealt maha kauatahetud päevaliilia `Primal Scream`(ic, enamus googeldavad nüüd:) ja pojengi `Etched Salmon` ning olen täiesti õnnelik. :) Nad räägivad selle istutamise kohta õigust. Kuigi istutamise ajal tabab aednikku kolm-neli padukat. Selle vihmaga on nagu natuke paljuks läinud...
16.09 Istutan enne tööle minekut mõned kribudikud kaljudele ja uurin, ega öökülm ometi juba aias pole luusinud. Ei ole, aga kraadiklaas näitas +2,6. Väga lähedal igatahes juba. Kaunid astrid ja krüsanteemid ei ole veel õisi avanud, korea vahalill ka mitte.
Jahedus on kasvuhoonekarilased pildilt kustutanud ja roosid saavad rahus viimaseid õisi valmistada.

Wednesday, September 11, 2019

Kop-kop, mina olen, Sügis...

30.08. Augusti viimane nädal on olnud suvine ja mahe. Oleks kurki, küll kasvaks...Ööd on 17 kraadi ja päevad kuni pluss 27. Kohati kiskus päeval üsna leitsakuks.
31.08 Päevaleitsakus kaevamine (meil on üle hulga aja jälle objekt), õhtul ilus verandakontsert Kasispeal, kuid päeva nael on Kristiina Ehin. Hilisõhtul annab unemati nuiaga. 
01.09 Paks padusadu kogu selle leitsaku peale. Objektile ka ei lähe.
02.09 Jahedus võtab maad. Aga see on ainult hea. Peale tööd veel tööle kuni pimedani.
03. 09 Hämmastav kui palju asju koguneb eesaia ainukesele vabale maalapile sel ajal kui sa teistele hekki istutad.
04.05. Ja umbrohi on hakanud vohama. Lõikan hommikul kiiruga roose ja siis wuh, tööle. Õhtul jälle pimedani objektil.
05.09 Õhtud on pimedad, väsinud ja lühikesed. Saad vaevalt voodisse ronida kui unemati vägivaldseks muutub.
06.09 Hirmus päev, sest ületame üle mõistuse plaani.
07.09 Uskumatu, kuid tööde lõpp paistab. Peale tööpäeva läheb Pokumees veel mesilastega mässama, mehed on ikka tugevamad, mina kukun romaani esimeselt leheküljel ära. Lihtsalt. Õhtul Mamma sünna. Üritan jälle inimeseks hakata, rooman ringi, katan laua. Avame arbuusi (kasvuhoones kasvanud) ja noh, kuidas nüüd öeldagi, aga poleks vaja olnud. Arbuus on valmis, lõhnab võimsalt kuid maitseomadused...poe oma on ikkagi kolm korda parem ja magusam. Inimene peab kõik asjad siin ilmas ise ära proovima. Lahtrisse "arbuusi kasvatamine" võib teha mõttelise linnukese. Viinamarjad on head. Sel aastal on neid kuidagi väga palju. Võta või ämber.
08.09 Huh, läbi. Maandume kodus peale lõunat, porised kuid õnnelikud. Eesaeda ei mahu enam mitte midagi, aga loetelu ajab itsitama, et mis koguneb sinna kui sa nädala jooksul kodus lillegi ei liiguta. Seal on neli kergkruusaplokki, seitse happelise mulla ämbrit, kolm head kivilakivi (heki istutusaukudest välja kaevatud), 166 suurt lillepotti ja kuus siirupiämbrit.
09.09 Tere, minu armas aed! Oo, muru on muljetavaldavalt kasvanud ja roosid ära õitsenud. Vaid floksid säravad veel...mõnel puhmikul jookseb juba teine kuu. Sügisheleeniumid on ka võimsad. Kohe alustavad krüsanteem ja kaunid astrid. Septembrikuumus...õhtul kella kuue ajal on 23 kraadi sooja. :)
10.09. Teen üle hulga aja mõne pildi. Otsin selliseid kohti kus umbrohi väga pildile ei jääks. Kõik on suhteliselt vesine, sest öösel sadas. Sügis koputab uksele - pihlakad on valmis ja hoovihmad igapäevane nähtus.


Viinamarjad
Ja veel viinamarjad


Väike tubli kukehari, tervitused Tiile! :)
Kõrgete kukeharjade hiline ilu, tumedamad kipuvad vihmadele siiski alla vanduma
Sügisheleeniumid
Allium tuberosum
Kõreliilia
Sõrmepikkusest Tiia aia tibust on saanud väike julge sinine
Soo-kammhein läks lõpuks kasvama. Üks kaunimaid kõrrelisi.
Vahakübara õienupud on tõepoolest nagu vahast, kas jõuab enne öökülmu õitsema minna?
Ja veel kõrgeid kukeharju

Pisike Top Hit.
Floksirivi hoiab vapralt värve
Kõige kaunimal on eraldi kasvukoht
Siia sobib see aster kenasti, aga peenras läks vähe lappama
Näsiniinel on teine õitsemine
Mammutipuu on kasvama läinud, saab näha...
See on tõeline miniroos, õie läbimõõt on ca 0,5 cm
Knjaz Serebrjanõi

Hiid-päevalill hommikuvalguses
Väga pika õitseajaga vapper ronija


Thursday, August 29, 2019

Pöörane august

Peale vihmasid on muld nii pehme, mõnus ja paljulubav, augustis võib liigutada iiriseid ja läkski lahti suurem ümbertõstmine. Floksimaimukesed on hakanud kaela kandma ja tahavad aias laiali minna. Selle nimel tuli jälle veidikene "maletada". Vanemad iirised läksid uude kodusse, nende kohad said endale hostad ja hostade kohtadele kolisid uued pilgupüüdjad. Kaua tühjana seisnud platsi paraadpeenra tagaosas täitsid kolm kullerkuppu. Metsikuid ümberkorraldusi on selles aias varemgi olnud. Oojaa, tean hästi seda tunnet, oh, ma olen NII rahul nüüd aegade lõpuni, aga aed, see sunnik elab oma elu ja järgmine suvi kordub kõik uuesti. Nii lihtne see ongi - aia arengut kannustab edasi taimede kasv. Mida paremini kasvavad, seda tihemini mängib aednik malet...st potikõnd, ratsukäigud, vangerdused jms.
Praegu on ruumi päris lahedasti käes. Kohendasin ressursse ümber ja täitsin mõttetult tühjana seisvaid kohti. Vahepeal olid veel reis lapsepõlveradadele, noorema lapse sünna ja lilleralli Neemele.
Mere lähedus on nii võimas ja ilus. Nägime kahte armastusega loodud aeda ja õhtustasime villas kus oli vaade merele.
Sügise hingust on juba päris lähedal tunda, tuuled on jahedamad ja päike ei küta enam nii ühemõtteliselt. Valmivad esimesed ploomid Victorialt. Ploomipuu oma aias on ikka ime. On tõeline luksus minna hommikul aeda ja sirutada käsi võrasse vilja järele, pole see keelatud ega midagi. Pihku kukub jahe matsakas mahlane ploom, pealt on see kujundatud maitsekalt hallikaslilla kuldse varjunditega, seest kollane, magus, lõhnav...mmh! :)
Härra Tibu harjutab õhtuti juba voodisse kolimist kuid kõigel on piir. Mõne aja pärast hiilib kassiisand õue tagasi. Toas on ikka TÄIEGA nõme, vahivad pikalt telekat ja käpivad su kasukat. Saad sa siin sedasi magada või midagi.
Järgmisel nädalavahetusel oli teine ümbertõstmiste laine. Kaevuäärne kant tahtis kohendamist ja osa floksipõõsaid vahetas ka kohta, hostadest rääkimata. Eks sai jälle parem. Lõputu lihvimine, areng, protsess. No kena, kena.
Esmaspäeva õhtul käisime Viimsis Katjal külas, ülihea maitsega rajatud aed. Ja metsikult suurte ja apetiitsete marjadega kuldsõstar. Mulle hakkab tunduma, et ka mul on hullusti seda sõstart vaja. Mõistus, kas sa, palun, tuleksid korraks koju, jah? Eks kevadel siis pistoksa järele, mis muud. :)
Tänavune suvi on neljas floksisuvi ja nende värvide ja vormide arv aias aiva kasvab. Minu positiivne arvamus neist samuti. Esimesed floksid puhkesid meil juuli keskel ja viimased lõpetavad septembri lõpus. Kaks kuud pöörast kirevust. Jah, need värvid mu vist ära tinistasidki. Kui oled harjunud liiliate mahedate toonidega, hostade väljapeetusega ja alpikaljude askeetlikkusega, siis suur erk värvilaik lajatab ikka korralikult keset emotsiooni. Või nende akord. Vahel mõtled - ei saa looduses sellist värvi olemas olla. Aga saab. Selline lugu nende floksidega siis, jah.

Wednesday, August 28, 2019

Ma tõin sulle.

Hilisõhtu, väljas pimedas saagisid tirtsud ja Pokumees oli arvutisse süvenenud. Õuest tuli mingi kass, silis mööda sääri, Pokumees vaatas, et Bond. No tere, Bond. Ja süvenes uuesti arvutisse. Aga Bond ei läinud sel korral mitte kööki sööma nagu tavaliselt vaid kukkus peremehe ümber askeldama. Kord silis sääri, kord puksis peaga, ise lõi hästi valjult nurru. Mis toimub?!? mõtles Pokumees, kuidagi väga palju kassi oli tema ümber. Ok, Tibu läheb läbi halli kivi kui tahab midagi saada, aga Bondil ei ole see ju kombeks...Sibelemine jätkus ja asi oli enam kui kahtlane. "Kuule, kassikene, mis toimub?"...vaatas peremees viimaks laua alla. !!!
Tema sussininade vahele oli topitud igavene jurakas hiir ja Bondi silmad särasid laualambi valgel nagu kalliskivid.

Sunday, August 18, 2019

August on nagu kiirrong

Jõuad vaevalt ümber pöörata kui enamik augustist juba läbi on. 
Augusti alguses oli ühel vihmavahepäeval mõnus piknik Paldiskis ja e uue auto testimine. Mnjaa, tehnika areneb ikka peadpööritava kiirusega. Enim meeldis mulle see moment kui auto käskis juhil KOHE! käed roolile panna.:)
10.08. Veepuudus aias ei ole enam probleem, pigem juhtuvad sellised asjad, mida põua ajal muinasjutuks võis lugeda, et jääd poodi minnes vihma kätte või paned enne sadu pesu välja. Taevas ei tarvitse hetkel ühtegi vihmapilve olla, aga kui kõik üles saad riputatud, siis ilmub kohe üks käbe pilv ja kallab, kallab... ja mis seal enam...
Uinuda on vihmapiiskade saatel muidugi mõnus. Ilmajaam nädalavahetuseks ka justnagu erilist vihma ei luba. Oo, minu vabad päevad lillede ja liblikate seltsis...Aga laupäeva hommikul ärgata, mõelda veel uniselt, et mida täna aias kõik teha võiks, kuid taustaheliks selline ikkagi nagu mingi segav hääl ja siis äratundmine, et aa, Vihm, sina. Ok, male asemel siis täna mudamale.
Augusti teisel nädalavahetusel oli natuke hamsterdamist, tulid kaks tikrisorti ja floks `Magic Blue` ja uusi huvitavaid kivilakribusid.
14.08 Hommikuse kivilakribude istutamise ajal sadas kaks hoovihma kuklasse. Esimene kastis õrnalt ja möödus, teine tegi juba selja märjaks. Kas ei saaks hetkegi enam niisutuseta...
15.08. Imelik päev. Sadaski ainult hommikul ja pärast oli ilus ilm. Ootan nädalavahetust, et teeprojekt ära lõpetada. Edaspidi eesaias enam muru ei ole, või no mis muru - teelehti, võilille, aruheina ja kirburohtu. Entroopia asendub teega. Ühtlasi on see ka hea viis killustikukastidest lahti saamiseks. Mitu kärbest...Viimane aeg oleks ka iiriseid soputada. August  juba poole peal ja sügis vahib aknast sisse.
16.08 Tegus reede (hommikune plaan) keeras sujuvalt bambusse. No ei olnud minust ei seda ega teist. Tulin töölt koju ja keerasin magama. Õhtul näpsisin enne pimedat veidi äraõitsenud pealseid, korjasin laguunisinise tee jaoks õisi ja püüdsin oma aeda ära tunda. Kui pole vihmade ajal rohinud, siis on mõnes kohas suhteliselt jungel.
Aga floksid soojendavad jätkuvalt südant. Eden`s Smile
Kogematane ilupilt Dancing Giraffega

Nahodka, kena, tugev ja roosa
Magic Blue
Golden Mine
Elisabeth
Kui vihma ei saja näeb floksipeenar päris kena ja kohev välja
ja veel
Svatogar, tugeva varrega sort, ilus erk värv. tervitused Annale! :)
Tervitused Sirjele, tundmatu kuid üks efektsemaid flokse aias. :)
Mõned alles ärkavad. Ilus värvigamma Nicky (parempoolseim) ja kahe tundmatuga.
Roniv käoking elab oma keerulist elu, väga võluv tegelane.
Sempervivella sedoides
Õhtune pilt veranda eest. Varretu kuningakepp on õhtuks valmis sebinud ei tea mitmesajanda õie sel suvel ja Härra Tibu saba jäi ka pildile.
Tömp-punanupp on tänavu kuidagi eriti elujõuline ja trügib iga pildi peale
Alatiõitsev Flora Danica








Friday, August 9, 2019

August aias

Õhus on kargust. Tegelikult oli sellel suvel õhus mõnevõrra kargust ka juunis ja juulis, kuid augustisse sobib see lihtsalt rohkem. Kargus on mõnus. Pole vaja päikesepaiste eest tuppa pageda, kannatab keset päevagi päikse käes olla. Ja istutada. No muidugi istutada, sest kokkutuleku kastid seisavad ikka veel viludas ja ootavad, et keegi nendega tegeleks. :)
Pühapäeval siis istutasingi. Minu aias on ikka paras huumor kui midagi lõpuks maha saad. Kirjeldan istutusahelat mis oli vajalik ühe ägeda väljanägemisega valgele liiliale väärilise pesakoha leidmiseks.
1. Võtsin viimase suure pruuni helmikpöörise üles ja viisin naabrinaisele
2. Nihutasin vaates pisut valel kohal oleva Delavayi ängelheina ühe positsiooni võrra vasakule.
3. Nüüd vabanes tema kõrval koht kahele ängelheinale, mis olid hajameelselt pistetud paraadpeenrasse hostade vahele. Tagaplaanil oleksid nende õied palju ägedam vaatepilt.
4. Hostade vahele läks hoopis sinise roosi kõrvalt suur pesa jõulist kollast liiliat, et ka paraadpeenras oleks midagi vaadata, sest sellest liiliast on võimatu mööda vaadata.
5. Hinnaline plats sinise roosi kõrval kuulus nüüd Helve võrratule valgele liiliale ja sinna komposti sisse tema läks.
Vihma tuli reede õhtul, kuid hoolimata korralikust sajust, on muld kamara all täiesti kuiv. Ilmselt peab tulevikus hakkama hoogsalt multshi kasutama vms.Vihma lubatakse, aga seda ei tule. Vähemalt nii palju küll mitte kui vaja oleks.
Järgmine vihm saabus 06.08 hommikul.
Ja sadaski terve päeva. Ei usu õnne. Tuli igasugust vihma. Küll padukat, hiljem pauguga padukat ja õhtu saabus viisaka vihmarabinaga. Kui aia kõige niiskemas kohas vana suur lursslill juba kuivama hakkab, siis on asjad hullusti. Panin vihmale lisaks talle veel neli ämbrit lisavett, aga üks võsu jäi sellegipoolest norutama.
Istusin verandal ja nautisin niiskust ja vihmasabinat nagu mingi va hosta. No küll oli hea. :)
Sadu jätkus öösel.
07.08. Hommikul olid flokside pead vihmast segi aetud ja pildistada polnud midagi.
Istutasin hoopis ploomipuu maha. Õhtul kodus maandudes oli esimene asi minna floksipeenrasse kõõluma. Uued näod lähevad õide, nii põnev ju. :)
08.08 Lõpuks ometi sai mõne lille pildi peale. Vihm oli aias imet teinud. Viimasel ajal lehtedele ilmunud kahkjas jume oli asendunud rammusa džunglirohelisega ja roosid peavad pikalt õieplaani.
Aga kui kord sadama hakanud, ei siis enam pidama saa. Päeval tuli linnas eriti hullu paduvihma ja müristas. Läbi akna oli seda täitsa ok vaadata. Peale põhjani läbikuivamist on igasugune vihm teretulnud.
Üks ilusamaid hostasid, `Curly Fries`. Muidu on ta tagasihoidlikum, kuid iga hosta rõõmustab kui kevadel komposti juure ümber siblida.
Tömp-punanupp tuli mu aeda 10 aastat tagasi. Olen iga aasta mõne taime ära andnud, kuid ikka tõuseb ta nagu fööniks tuhast. Tema ainsaks miinuseks on see, et ta kipub lamanduma. Poolkogemata leidsin talle ka sobiva toestusviisi. Viimane päevakoerapõõsas jääb igatahes aeda. Et kuna ma niikuinii temast lahti ei saa, siis targem annab järele. :)
Päevakoerad on ilusad ja mitte just väikesed. Ning otseloomulikult roosad.
Chicago Sunrise on meil ainuke tavaline päevaliilia. Aga tema värv räägib enda eest.
Ilupilt "kolme õega"
Liiliad
Skinwalker
Augustine õuepilt
Käoking ronib mööda seina, nüüd on õitsema ka hakanud, väga tore tegelane. :)

Delawayi ängelhein on üle mõistuse kõrge  ja köögiaknast näeb välja vaid läbi roosa udu.
Teiselt poolt ka
Tavaliselt jääb hiid-päevalill juba kevadest saadik unarusse ja on muudki teha kui teda toestada või põuaga kasta, kuid kui vaevaks võtta, siis ta, sunnik, on ikka ilus küll.
Tikriplats, ääretu ja lai. Uskumatu, eksole? Minuarust ka. :)
Uued floksisordid avavad õisi. Cool Water
Sweet Summer Fantasy
Raving Beauty on ka Nickyst tumedam
Light Blue, tervitused Helvele! :)
Violetta Gloriosa meenutab Gzheli, kuid õitseb ligi kuu aega hiljem.
Pinky Hill on ainulaadselt maheroosa. Kahjuks sai pilt udune.
Monica Lynden Bell on ülikõrge
Nimetu imeilus heleroosa alles alustab õitsemist.

Franz Shubert
Kui hosta õitseb ilusasti Fire And Ice
Siniste flokside pildistamisel on valgus oluline
Sweet Summer Ocean on sellel pildil üsna sinine sattunud
Blue Paradise sai vihmast hullusti räsida