Monday, November 11, 2019

Pärast marti.

29.10. Üle hulga aja jälle öökülmad. Teisipäeval on -1 ja kõnniteed jääs. Elu on õpetanud, et ilmad lähevad oktoobri lõpus külmaks. Käin veidi ümber kivila, siis kaevan terve suve põdenud noore kämmalvahtra välja ja topin potti. Kardan, et see põdurake õues talve üle ei ela. Pungad on tublid, aga igaks juhuks vedin ikka tuppa. Sellest suvisest sipelgatraumast ta sügiseks päriselt ei toibunudki ja pealegi on ta mulle südame külge kasvanud. Alustame kevadel puhtalt lehelt õiges mullas ja õiges kasvukohas ja katsetame õuetalve järgmisel aastal.
30.10. Esimene tõsine öökülm -6 kraadi. Kargele hommikule järgneb ilus päikseline päev. Kahjuks olen tööl, aga läbi akna on ka kena vaadata. Päike ja jahekarged taevad.
31.10 Lapsel abiks. Teen esiku põranda vuugid ja viskan kõige väiksema toa remondikraamist tühjaks. Järgmine kord jälle.
01.11 Linna peal. Ostan Bauhofist 10 sendise tikri. Endal on üks Sun Lady juba olemas, aga saab siis kasvõi sõbrale. Ilus tugev taim. Sümpaatne, et seisma jäänud taimematerjal siiski rahvale maha müüakse mitte ei utiliseerita nagu mõned suured taimepoed teevad. Pärast lõunat roobitsen natuke aias. Tuline kahju kui lumi peaks maha tulema ja see väike lõbu ka inimeselt ära võetakse...
02.11. Juhhuu, mul on maailma parimad naabrid, kompostikast ei jää ka tänavu puulehematerjalist tühjaks!:)
Eesaia ääred saab viimaks korda. Viimased alpikad lähevad jalaka alla pinnasesse koos pottidega talvituma, ainult näsiniine istutan päriselt alpikasse.
Võtan jugapuu hõlmad maha ja neist saab õrnukestele talvekate. On ikka lohmakad hõlmad küll. Mulle meeldiks kui ta ülespoole kasvaks, mitte laiusesse. Ehk saab veenda. Seekord tuli lausa saag appi võtta, aiakääridest ei piisanud. Jah, mõtleks, kui ma ta 15 aastat tagasi Keskturult ostsin, oli ta 20 cm kõrge.
Räägivad, et täna on viimane soe ilm. Mõnus temperatuur aiatöödeks, pluss kuus ja väike vihm.
05.11 Pole seda külma kuskil. Paarikraadised ööd ja soojad päevad, kuni pluss 5. Madalad tumedad taevad ja tugev tuul. Öösel tormas ka üksjagu. Hommikul on ämbrid krundi peal laiali.
06.11 Lõunalased kekkavad lumega, meil pole siin veel ühti. Kõigest -2 ja lihtsalt NOVEMBER.
07.11 Fui! Meil on ka varahommikul lumi maas. Õnneks kaob see õhtuks ära nagu poleks olnudki.
10.11. Soojalaine. :) Juba eile oli mõnusalt pluss 6. Käisime aiaekskursioonil Tabasalus. Õhtul Lapse juures paar tundi remtöid. Täna on lihtsalt veel üks hea soe ühtlaselt pilvise taevaga hall ilm, pluss 7.
Poputan kivilas paremat mulda tahtvaid tegelasi, rohin ja mediteerin. Kangesti selline tunne on, et teisena valminud alpikalju tahab renoveerimist. Liiga tasane, liiga malbe. Rohkem kivisust, rohkem järske jooni tahaks näha. Aga nii see aiaelu käib, ikka peab midagi kogu aeg ehitama elik liigutama, sest vana tüütab ära või kasvab täis. :)

Monday, October 28, 2019

Kaamos

See tuleb vaikselt. Siis kui hommikuti äratuskella peale enam ärgata ei viitsi ja kui õhtuti töölt koju tulles juba pime on. Ja päeval...päeviti on päike tavaliselt paksude vihmapilvede taga. Nädalapikkune igatsus aia järele kuhu pole saanud minna sest on kas pime või sajab. Tusk liiga lühikeste nädalavahetuste pärast ja palju paksu und pikkade värviliste jaburate unenägudega.
18.10 Soe, pluss 7. Uduvihm. Puhastan roosipeenart. Lillepealsed ja umbrohi, lohkude täitmine.
Leian oma suureks rõõmuks Tantsiva Kaelkirjaku alt üles ka kaks Kesselringi liilia titte. Nad on küll väikesed kuid palju jässakamad kui eelmisel sügisel. Enam pole vaja pablada, et nad võiks kuidagi hukka saada. Istutan tited peenra äärde uude mulda.
19.10 Suurem mööbeldamine ülakorrusel, õnneks on lapsed abiks. Ja täiesti poolkogemata saab mööbeldamisest õdus poolpidulik õhtupoolik omadega ja tutvumise mõttes ka. Pokumees teeb langosheid (Ungari tänavatoit) ja need maitsevad äärmiselt kaamosevastaselt. Külaline toob urjukke, teistmoodi lõhnavat sidrunit, suuri tumedaid huvitava maitsega rosinaid ja muud idamaist kraami.
20.10 Nädalavahetustel on kombeks häbematult kiiresti mööda vuhiseda. Hommikul korraks linna, siis natuke kivilakribude istutamist, telgede uude kodusse saatmine ja  jälle algab vihm. Pimeduse saabudes läheb vihm eriti ülbeks. Lursslill, sügisheleenium ja taevassinine aster on ära õitsenud. Püsivad veel kaunid astrid ja krüsanteemid.

24.10 Neli kuiva hommikut lasevad aias toimetada. Päris mõnus. Ikka kolmveerand tunni kaupa, sest valgeks läheb alles kaheksast. Optimist minus loodab nädala lõpuks paraadpeenra korda saada. Oktoobri lõpu kohta ikka väga soojad ilmad. Päeval kuni +11 ja ööd ka soojad. Härra Tibu on jälle sõltumatu ja ööbib mõnikord väljas.
25,10 Ohhoo, polegi mitu päeva õieti sadanud. Nädala keskel olnud tuuline öö puhub puud raagu. Ikka veel soe. Maas on palju kuivi lehti. Puhas õnnistus. :)
26.10 Väga vihmane laupäev. Soe, kuid sajab jubedalt.
27.10. Eriti vihmane pühapäev. Väike tiir mööda botaanilisi allahindlusi. Ja muidugi vihm, vihm, vihm...
28.10. Temperatuur langes peale tormiööd nulli peale. Sellised ajad.
Mägileesikas on värvunud. Tegelikult on juba nädalajagu varemgi kuid siis oli veel muid õisi ka.
Kõige hilisem kivirik õitseb. Tervitused Tiile! :)

Valged alpikannid, mis ei taha mitte kuidagi pildile jääda
Neitsikummel on ka üks viimasemaid õitsejaid
Ja muidugi klassika - madal aster Lady In Blue.





Tuesday, October 15, 2019

Talv olla tulekul või siis mitte

06.10. Hommik +1,7, päeval +7 . Hea mahe päev. Sügisene suurtuulutus käib majas täie mürinaga, peale lõunat hiilin välja ja alustan aias paraadpeenra pealsete lõikamist. Oleks nagu tõesti veidi vara, sest päevaliilia ja siberi iirise lehed on veel rohelised kuid kuna see kraam asub sinilillede elualas, siis tahaks kangesti näha kuidas neil läinud on ja kuna pealsed tuleb niikuinii maha võtta, siis parem seda teha plusskraadidega kui külmas tuules. Niisiis, alustan lageraiega.
Sinililled on minu suureks rõõmuks täiesti elus. Tagumine aiaäär jääb esialgu ikka veel kõrgemate lillede varju, sest seal on viimased õitsejad: haruline lursslill ja karuputkelehine elulõng.
Inglismaale ennustatakse tänavuseks kõigi aegade kõige külmemat talve, aga kui ma mõtlema hakkan, siis tuleb iga sügis keegi sellise ennustusega välja, lihtsalt kohad vahelduvad. 
07.10 Sünnipäevale minek. Ka tegelikult üks aastate võrdluse moment. Mõni aasta on sel ajal maa külmunud olnud ja kaasa pole muud võtta kui madalat sügisastrit värava kõrvalt, mis on tõesti kõige viimane õitseja ja õied kannatavad kuni  -10. Sel aastal oli lillekimbuks punane täidisõieline krüsanteem, sest kõige kõvem öökülm on seni olnud vaid -2,5 ja aiaäärne peenar jäi puutumata.
Taevas on jätkuvalt märja koha peal. Sööstaiandusest ei tule viimasel ajal midagi välja sest hommikuti ja õhtuti tavaliselt sajab. Täna päeval oli päris uhke sooja päikesega sügisilm, aga õhtul jälle sadu, sadu, kuhu suvi kadus...
10.10 Teen tasapisi teed hostapeenra äärde. Tegelikult puhtal kujul taaskasutus. Krundil ette jäänud lagunenud lubjakivitükid ja kastidesse ladustatud killustik lähevad katteks, all on peenrakangas. Peale tuleb lubjakivikruus. Iga päev meetrike.

11.10. Oktoober on läinud nagu kiirrong, tööl on väikest viisi palundra ja päevad lausa vuhisevad mööda. Õhtul koju tulles on juba pime. Veel on mõtted õue peal laiali (pealsete lõikamine, rohimine, lehtede riisumine), aga kuu lõpuks saab ilmselt juba tubaste tegevuste manu pöörata. Ja vihm, see lõputa vihm, sest peaaegu iga päev sajab. Sooja 4-7 kraadi. Viimasel nädalal on ööd plussis, kõik hilised õitsejad saavad rahus õilmitseda. Neid on päris mitu. Suvel umbrohuna mõjuv ja suhteliselt invasiinvne ebamagun paitab praegu silma.
Sügisel õitsevad krookused on ka ninakesed välja pistnud, paraku mööduvad päevad õisi avamata, sest kogu aeg sajab.
Praegu on juba selline aeg kus ka igasugustest kribalatest pilti tehakse, peaasi, et õis. :)
Alpikannila. Valged õitsevad. Teistel on niisama väga ilusad lehed.
Valged
Aga mida öökülmad ei jõudnud, selle roiutasid lõputud vihmad ja tuuled. Üldpilt paraadpeenrast.
Õpin jätkuvalt flokse tundma, paistab, et mõnel jätkub kuraasi kuni lumeni. Svatogar.
Kaunis aster on lõpuks oma tippvormis. Ka ikka üsna hiline lill.
Alpikannide väga ilusad lehed veelkord :)
mägileesikas hakkab tasapisi värvuma
Ja väike tubli epimeedium, tervitustega Merikesele! :)
13.10. Laupäeval laussadu, pühapäeval on vähe heledam. Sadude vahel saab natsa jälle sööstaiandust harrastada. Panen sibulad maha, kaevan talvitujate potid maasse (jaapani vaher, magnoolia Susan, nutka ebaküpress Strict Weeper ja hõlmikpuu David),  rohin. Võiks ju arvata, et kui praegu korralikult rohida, siis on kevadeni maa must. Tutkit. Soojade talvedega muutuvad peenrad detsembriks kenasti jälle roheliseks.
15.10 Öökülm -2. Kui nii, siis peaks täna palju päikest tulema. Päikesevalgusest on juba suur puudus, sest lausvihmadega on pilved maani ja pime tuleb õhtuti varem peale kui peaks. On päike, aga ma olen sel päeval tööl. No aknast ka kena vaadata. :)
 

Saturday, October 5, 2019

Porikuu pilvised taevad...

03.10 Üle hulga aja üks kuiv hommik kena päiksetõusuga. 40 minutit sööstaiandust. Teen paar rististutust ja nihutan floksipuzzles ka paar klotsi oma kohale. (Jääb veel 7 potti.) Rõõm hommikust, päikesepaistest ja sügisvärvidest! :)
Bondile on selga kasvanud paks talvekasukas.
04.10 Kena pikk ja porine hommikupoolik aias. Vahepeal piserdab vihma, aga see ei sega. Lõpetan suuremate hädapärasemate istutuste rodu ja floksipuzzle loksub lõpuks kõik paika. Flokse on nüüd kokku 55. Järgmine suvi saab igatahes kirju suvi olema, ütelgu liblikad kevadel mida tahes.
05.10 Meehooaja lõpetamine. Tubased toimetused. Kärjed kokku, söödanõud puhtaks ja mesindus kuuri. Köögis on jälle mõnusalt palju ruumi. Õues käin korra ainult pildistamas. Öösel sadas paksult jäidet ja see ei suuda aia varjulisemates nurkades isegi õhtuks ära sulada. Hele päikesepaiste vaheldub vihma ja jäitepilvedega.
Avastan aias pildistades ühe toreda paljunemisviisi, mis seni tähelepanuta on jäänud.
Rindeline sibul elab maja taga peenras. Olen sealkandis korra mullalt leidnud kena kopsaka sibula ja imestanud, et kust see küll ilmuda võis, sest mingeid väljakaevamisi ma seal teinud ei ole. Aga et rindelisel sibulal nii huvitav salaelu on, seda poleks küll arvanud.
Ole sa lahke - nüüd ilutseb sibulavarre otsas samasugune väike pruun tegelane nagu ma juba ühe varem maha istutasin.:)
veidi suuremalt ka, alaosas on väikesed valged juured juba ootevalmis, et maapinda puurduda kui ilmad viimaks varre maha murravad.
Üldiselt on aias väheke jäine. Õied sulavad päiksekiirtes üles, aga mitte eriti kiiresti. Kose Merikese kaunis aster.
Tii aster läheb aina ilusamaks.
Herbstfreudeni päike enam ei ulata
Korea vahalill jõudis õitsema minna. Ilusilus.:) Toon õhtul tuppa vaasi.
Lursslill õitseb nagu jaksab. Ega väga palju aega pole.
Tervitustega Kiskjasiilile!  Oktoobrine õieime. :)
Ma ei tea mis see Middendorfi päevaliilia nüüd mõtles, aga see on täitsa kopsakas õis. Lõhnab ja puha.
Korea vaher on vahepeal veel punasemaks läinud
Vapper allium tuberosum elab omas elemendis. Sadagu või pussnuge...






Wednesday, October 2, 2019

Septembri seitse palet ja tere oktoober! :)

18.09. Sajab kenasti. Kui mõni päev jääbki vahele nagu näiteks eile, siis sajab öösel topelt. Olen hommikuti tasapisi Võhma Juurika kivilataimi maha istutanud. Puhas rõõm. :)
Härra Tibu magab nüüd toas ja üritab meid õhtuti "kasvatada" a la "kuulge, teie, kell on juba niipalju, et peaks magama minema ja mida kuradit peaks ometi tegema, et need arvutid ja telekad ükskord kinni pandaks!". Kui ta on kõik triklid ära proovinud (saunauksega kääksutamine, telekapildi ees istumine, küünte kintsu löömine ja asjade kummutilt maha ajamine (tõbras, mitte kass!), siis tuleb viimaks ka pererahval uneaeg ja ärapahanenud kass võib ka ülakorruselt lõpuks alla tulla.
19.09 Esimene öökülm. Kraadiklaas näitab -0,7, maa on kohati härmas ja autokatused otseloomulikult. Ilmade jahenemisest annab märku ka sotsiaalne taust - õhtul tuleb Bond tuppa magama ja meil on kõigil voodis väga kitsas. Järgnevaga võtab natuke harjumist. Bond tahab õue 4:15 ja Tibu soovib väljuda 4:25. Tibu tahab sisse 4:30, ma ei lase ja magan kõigest jõust edasi. Kell 5 ongi äratus. Tibu viskub kella kuuldes uue hooga vastu akent ja näub kööki traavides pahaselt. Etteheited sumbuvad alles süldis. Härra Tibu õigusi on rikutud. Lõhu nagu loll, oma majja ei lasta sisse!!!
20.09 Sama öökülm on tagasi. Passis ilmselt kuskil lähedal, et öösel tagasi tulla. Auto on üleni jääs ja ilma korraliku kraapimiseta seekord liikuma ei pääse. Krüsanteemidega ei jõudnud veel toimetada, huvitav, kas võttis ära või mitte? Mul oli kindel plaan nad kasvuhoonesse istutada. Millalgi.
21.09 Ei võtnud, aga hallahommikud on meil nüüd tavalised. Kui maailm on jälle üles sulanud, sõidame Neemele ja lähme koos Kadriga seenele. Polegi tükk aega nii pikka maad maha käinud, aga metsad on hästi huvitavad. Kadri püüab võimalikult paljusid metsakooslusi näidata ja neid seal leidub. Samas, võrdlen mõttes Saku metsadega ja ka meie kandis on päris mitu metsatüüpi. Et miks nende paljusus nii oluline on? Aga sellepärast, et erinevate puude all ja erinevatel maastikel kasvavad erinevad seeneliigid. Oleks ju igav korjata ainult pilvikuid vms.
23.09. Korralik -2,5. Paraadpeenar sätendab, kõrrelised kõlisevad ja Sun Poweri lehed on klaasjad. Seevastu antakse päeval justnagu tasakaaluks imelist sooja ja päikest. Krüsanteemidel ei ole mitte midagi viga. Hall läheb otse läbi aia, aga krüsanteemid jäävad kasvuhoone varju. Samas üllatab mind lillherneste vastupidavus. Kuigi õied on hommikul nagu suhkrugrasuuriga kaetud, on need välja sulades täiesti elus ja terved.
24.09 Imelik, täna polegi hommikul maa härmas? Jätkan sööstaiandusega. Hommikuti tunnike ja õhtul ka veidi. Pagana vara läheb juba pimedaks. Floksinimedega on tore paberil peenrapuzzlet mängida, et keda kelle kõrvale panna. Ikka kõrgused, värvid ja õitseajad.
25.09 Sümpaatselt soe õhtu. Lausa 13 kraadi plussis. Homseks lubatakse jälle päikest. Jee, vananaistesuvi!:):):)
28.09. Kraadiklaas külma ei näita (+0,5) , aga autokatus on jäätunud ja samasugune salakülm oli eile varahommikul ka. Päeval pilvitud taevad ja päikesepilgar (tuuletu, sooja kuni +17). Mängisin terve päeva floksidega. Varem kõrguste, värvide ja õitseaegade järgi paberile pandud nimed sai nüüd ka peenras kõrvuti seatud. Tore mäng. :)
Aga üldiselt on otste kokkutõmbamise meeleolu. Osa aiailust on öökülmade poolt ära närvutatud, osa pole veel puhkenudki. Viimaste päevadega läks õide haruline lursslill,

tema ongi  oktoobrialguse õitseja. Hiina emajuured peavad alles plaani ja kaunis aster ka ei kiirusta. Imeilus on taevassinine aster

ja ka Tii ´Aramis` näitab end täies õies.

29.10 Suurem shoppamine Bauhofis. Eluvajalikud asjad kõik muidugi ning lisaks pressivad ennast kaasa lumivalgete sibullillede komplekt ja üks tikritaim. Tikritaim maksab 50 centi ja peaks olema kuldkollaste marjadega sort. Just sellist ma olen otsinud! :)
Sel päeval pole mõttes enam midagi asjalikku teha kuid õhtupoolikul sattun kogemata külla kus ehtsa kohviga kostitatakse. Inimesega kes tavaliselt kohvi ei joo, teeb tassike head masinakohvi lausa imet. Külast läheb koju hoopis teine inimene. Plaanis olnud lõunauinaku asemel  wuhiseb too aeda ja kukub eesaia entroopiaid likvideerima. Väärtuslik happeline muld veetakse kastidesse maja taha,  kaetakse kilega. Siis veel tikritibu ja sibulikud mulda. Ilm on ilus ja laseb toimetada. Potikülvid kasvukasse. Natuke teeb muret, et incarvillea on juba idanenud. Eeldasin, et kui seeme taimelt maha kukub ja mulda sattub, siis peaks nagu kõik ok olema ja tegin külvi sügisel. Kui külv peaks untsu minema, siis ei muud kui järgmine aasta uuesti. Emataim on tugev ja tubli. Rohin veel natuke ja siis käib vedru maha.                     
1.10  Kisub tormiseks. Teen üle hulga aja pilti. Pildid saavad vesised, sest just äsja sadas.
02.10. Öösel on koerakas, tugev tuul ja lõputa vihmad.
Punane krüsanteem
Lursslill
Kõrred on taevani
Kivilaid ka. Himaalaja nõmmkann proovib kuidas on sügisel õitseda
Asplenium ruta-muraria, pitsiline ilu
Maastikud. Tiia tibu esiplaanil.
Kukehari
Ja kivilat veel





Korea vaher
Hosta Gipsy Rose

Maastik vahtralehega
Karvane viirpuu

Viimased õied. Aknaorvas on ilmselt natuke soojem ja vihm ei ulatu ka tuuseldama.

Tuesday, September 17, 2019

Sumedast septembrist sai jahe ja lirtsuv

11.09.19
Soe, pilves ja hoovihmaline. Viimane aeg miskit maha või ümber istutada kui tarvis peaks olema. Õhtud on juba pä-äris lühikesed, vaid poolteist tundi pimedani...
Millegipärast ei ole mul tänavu midagi sügise vastu. Tulgu ta pealegi. Toad on õunalõhna täis ja õues on ka kõik väga hästi...dzungel ja rohimata, kuid ikkagi hästi.
12.09 Õhtul pluss 16, vähemalt ei saja. Ohkan ja hakkan hullult umbrohust tagaeda rohima. Pooleteist tunniga sain koerast kenasti üle, jääb vaid saba, siis läheb pimedaks. Vähemalt kolm roosi valmistub veel enne öökülmasid õitsema minekut. Kasvuhoone karilane on Barcarole kallal. Niiskus ja soojus meeldib neile.
13.09. Vihmad on muutunud palavikuliseks, üks must pilv järgneb teisele, ei ole hoo ega hoobi vahet. Saan Juhanis käies täiesti märjaks kui autost majani sibades "dušši" alla jään. Juhanis on toredad punased vihmavarjud, millega saab minna roosiriiulite vahele porisse sumpama. Seda ma teen. :)
14.09 Võhma Juurikaks pakkimine. Eesaias vohava entroopiaga ei ole ikka olnud aega tegelda ja ma vaatan sellest julmalt mööda. Ja üle. Eilne Juhanisse minek oli küll natuke spontaanne, kuid täna tuleb maha istutada need kolm kauatahetud roosi. Nimed on `Shwarze Madonna`, `Minerva`ja `Fresia`. Rooside osas peaks nüüd tükk aega rahu majas olema.
15.09 Võhma Juurikale minek. Keep kotti, leian mingi mütsijubeduse ka, aga vihmaga on pohlad ja sörgin jaama. Oleme Saku aednikuga ainsad rongi peale minejad. Vihmakindlad taimehullud.:)
 Raplas leiab meid üles Helve. Nüüd juba kolmekesi Püha Juurika poole.Vihm on lakkamatu ja jätkub terve tee. Võhmas maha minnes tõmban keebi selga ja sukeldun laadamelusse. Oh KUI HEA on omasid jälle näha! :) Väljapanekute vahel seerides hakkab ka noosi kogunema - kotikesed, potikesed, mehine floksikott, seemned, sibulad...Selleks ju Juurikas ongi. Võhma vihm on poole paksem kui Sakus ja tuul rebib ühe keebitruki katki, Kapuuts on ka väga mõtteline ja läbivettinud mütsist hakkab vett krae vahele nirisema. Põikan hädaga kirbukasse ja leian sealt üheeurose vihmavarju. Too avaneb küll pauguga kuid näeb pea kohal jahmatavalt kerglane välja. Tegemist on Islandi lipuvärvides lehviva servaga asjakesega mis mõeldud ilmselt mingitele spordifännidele tribüünil kasutamiseks. Nilbeim vihmavari mida ma eales kandnud, kuid aalujad teatavad, et pole viga midagi, mind olevat nüüd platsilt väga lihtne üles leida. :)
Vähemasti saab mütsi välja väänata ja kotti toppida ja see kirev asi peab alguses päris hästi vett. Lähme uudistame Võhma kõige põnevamat aeda ja naudime kuuma suppi.
Meist paremal, suure kännu küljel, ilmub vähtavale väike ümbrust testiv koonuke. Ohtu ei ole, ühed söövad siin suppi lihtsalt ja koonu omanik sibab kuhugile paremale kuuri taha. Natukese aja pärast ilmub ta uuesti nähtavale, hambus midagi, mis näeb välja nagu aeduba ning vupsab kännu sisse. Väike virk loom muudkui tassib ja tassib. Hiirel on ilus helebeezi värvi kasukas. Jah, sügis...
Vahepeal selgub, et keskpäevane rong jäi tulemata ja selle asemel pannakse liinile abirong mis on juba teel. Mu ilus vihmavari on hakanud läbi laskma, jalad lirtsuvad ja pähe tekkib mõte, et praegu poleks üldse paha hakata kodu poole liikuma. See vahepealne rong on nagu mõne aednike jumala hea kingitus. Mõeldud-tehtud. Pongestan Helve abiga oma kolm taimekotti rongi peale. Tänavu läks küll vähe lappama, aga no need floksid ju...Avali kotisuust sisse sadav vihm on taimepotid läbi leotanud ja mulla raskeks teinud. Rongis murrab kotinurgast välja väike ojanire, ühineb kahe kõrval oleva koti ojadega ja  kaob kuskile pingi alla...
Rongis, Helve foto.
Kasutaja Helve Leinmets foto.
Õhtul on Tii juures kuninglik afterparty peremehe mooritud praeangerjaga. No ei suuda ära öelda ja praad on tohutult maitsev. :)
15.09 Lõpuks on kõik uued aarded kodus. Istutan kõigepealt maha kauatahetud päevaliilia `Primal Scream`(ic, enamus googeldavad nüüd:) ja pojengi `Etched Salmon` ning olen täiesti õnnelik. :) Nad räägivad selle istutamise kohta õigust. Kuigi istutamise ajal tabab aednikku kolm-neli padukat. Selle vihmaga on nagu natuke paljuks läinud...
16.09 Istutan enne tööle minekut mõned kribudikud kaljudele ja uurin, ega öökülm ometi juba aias pole luusinud. Ei ole, aga kraadiklaas näitas +2,6. Väga lähedal igatahes juba. Kaunid astrid ja krüsanteemid ei ole veel õisi avanud, korea vahalill ka mitte.
Jahedus on kasvuhoonekarilased pildilt kustutanud ja roosid saavad rahus viimaseid õisi valmistada.