Wednesday, September 2, 2020

Sügise jalajäljed

...on peenras. Hostade seni suhteliselt kabedad lehed näitavad kulumise märke, paljudel on peal hambajälgi,  esimesi kõdunähtusi jne. Hemsley käoking lõi augustis oma õieooperi lahti ja see on veel külluslikum kui eelmisel aastal. 


Alpikannid õitsevad ning esimesed julgemad krüsanteemid näitavad värve. Adun krüsanteemide kohta järgmist: Kui suvi on kuiv, jääb nende kasv seisma ja pahatihti tabavad esimesed öökülmad neid just õite puhkemisel. Vihmase suve korral on kõik väga hästi. Kui mõtlema hakata, siis polegi olnud sellist aega, kus krüsanteemid oleks augusti lõpus õide läinud. Tervitused Tiile! :)


18.08 August on meil alati padukiire kuu olnud. Vahepeal on olnud viimane meevõtt, eelviimane vurritamine, olid flokside vaatamise sõidud mõni päris floksijaht ja niisama sättimised ja rohimised oma aias lisaks. Vihma pole nüüd oma nädalajagu sadanud, kuid ööd hakkavad hästi tasapisi jahedamaks muutuma. Täna oli öösel õues 7 kraadi, kass magab kangelaslikult väljas, Need mõned nõrkushetked jahedamatel nädalatel ei lähe arvesse. Tuli eilegi, rehitses kasuka ära ja jäi meid sedasi kuidagi hukkamõistvalt silmitsema Te pole ka vahepeal mitte muutunud, ikka vahite oma nõmedaid filme...Persse, ma lä`n minema! Ja isand Tibu kaapis ärritunult voodist verandale tagasi. Moel, mil nagu ainult tema oskab. :)

Tibul tiksub 11 aastaring ja kuigi vanahärral esineb ka hea tuju perioode (lausa armulikke) ning vajaduse korral on kassiisand hurmur ise (kui on tarvis kassimaiust või külmkapist tarretist saada), on ta enamiku ajast umbeväärikas või lihtsalt unine. Bond saab vastu pead...Sina tatikas!...ja meid vaadatakse Psoltõ!. Vastuvõtuajad on ka, kuid selle peab siva ära jagama, sest valel ajal kassi sasimine saab hukkamõistu osaliseks. Vanal elutargal kassil on asjad on hästi paigas.   


                                                                   

Homme on Lapse sünna, aga käisime juba täna ära. Maalt ja kaugelt, teadagi. Mis tett` see tett`.

21.02 Ikka veel täispäike ja mulle tundub, et täna peaks mõnda asja juba kastma. Kuumus kuivatab kiiresti me liivase mullakamara. Tegin eile veidi verandaesist teerada edasi, aga siis said kivid otsa. Jääb veel nn "koera saba". Ma mõtlen sellele homme. 


Täna õhtul on suurem pidusse minek. Päevakoer sai 50. Tänavu on juubelite aasta. Olen kaine autojuht ja suhtun teemasse missioonitundega. Saame koju alles kesköö paiku, olin unustanud kui kottpimedad on augustikuu ööd kui kuud taevas ei ole. Ilus, suur ja hästi korraldatud pidu oli.

23.08 Eile oli viimaste meereostuse jälgede likvideerimine ja see võttis terve pika päeva. Vurrid, sõelad ja ämbrid rändasid sahvrisse, kärjed kuuri. Köögis on jälle ruumi ning kohti kus ei kleebi. Täna teeme algust haltuuraobjekti teise osaga. Auto on mulda täis, kuigipalju mahub taimi ka ja siis vurduu, Piritale istutama.

26.08 Päikselised päevad padukatega pooleks. Selline august. Kevadised taimepojad on kenasti edenenud. Kõige ilusam näsiniin `Golden Treasure`


30.08 Öö oli rahutu. Bond käis millegipärast toas ringi ja näugus. Tõeline Egiptuse Nuhtlus (nagu Mustkaaren ütles). Lõrisesin läbi une ja magasin edasi. Loomakene tuli ja tallas kukil Tõuse ometi üles, vaata mis ma sulle tõin! aga mina arvasin, et Bond on sassi kamminud ja tahab öösel konservi. Nii palju me oma sõbrakesi siis tunnemegi...Pikema vaenamise peale (vaiksed näugatused, vastu seina hüppamine, turjal sõtkumine) sai mul villand. Tõstsin Bondi õue ja magasin edasi. Ega tramburai sellega ei lõppenud, siis tahtis loomake sisse tagasi saada. Pidev koputamine rõduukse klaasile ja näugumine. Kogu üritus algas millalgi kolme paiku ja pool seitse lahkus unemati lõplikult, sest jälle lõhuti ukse taga. Tegin silmad lahti, ohissand!...vaibal voodi ees lebas midagi, mida ei oleks pidanud...panin prillid ette, oiEI! Kohe loksus kõik paika. Öine elevus, ukse taga laamendav Bond Anna mu hiir tagasi kui sa ise ei söö! Minu voodipoole villasel vaibal lebas selili kopsakas hallikõhuline hiirekorjus.Tõstsin helde anni sabapidi üles ja viisin verandale. Bond murdis uksest sisse ja tormas ülepeakaela voodi juurde hiirt otsima, üle voodi paistis paanikas sabaots, mis omaniku kõik sööstud ja uuringud kaasa tegi. Ei ole, kus ta sai, kas tõesti sõi ära? Bond tuli voodi tagant välja ja vaatas mulle uurivalt otsa. Sõid ve ???. Kutsusin ta rõdule ja näitasin hallikõhulise kätte. Oh seda rõõmu! "Eiii, tuppa ei tule sellega!!!" Intsident lõppes magusa kondiragina ja viisipärase soolikakomplektiga verandavaibal. Bond on lihtne mees, sööb pea ka ära.

31.08. Floksidega on meil nüüd kõik hästi. Nädalavahetusel tuli veel 5 tk juurde. Parasjagu on ka hea aeg nende paika sättimiseks. Et ühekõrgused, ühel ajal õitsevad ja kokku sobivad värvid ikka kõrvuti ja virelevad isendid potti kosuma jne. Aiast lahkub enamus astilbesid. Alustasin flokside kokkusobitamist. Värve on. Knjaz Serebrjanõi

Nahodka


Miss Pepper
Bright Eyes

General Petain

Sügisest räägivad ka paisuvad kõrvitsad. Teised olid kenasti kompostihunnikus kosumas, kuid üks pani plehku.

01.08

Vahelduseks ka üks näide sööstaiandusest. (Hommikuti, enne tööd, saab tunnikese oma lemmikhobiga tegeleda.)
Pokumees: "Naine, sul on veel 6 minutit aega, siis pead ära tulema. Ma vaatan täitsa huviga, et mida aias kuue minutiga ära jõuab teha."🙂
Futu: "Ahah, siis ma istutan ühe pojengi."
Trahh, päta, päta, päta, trahh, mürts, soll! ja `Karl Rosenfeld´ oligi uues kohas. 🙂








Wednesday, August 12, 2020

Sügise poole kaldu.

 27.07. Tervelt neli vihmavaba päeva! Ei tea kuhu peaks risti tegema...
Uued floksid puhkevad ükshaaval ja teevad täiega rõõmu. 
Svjatogar.
28.07 Liiga vara kiresin...Metsik öine padukas. Lööb välku ja müristab, vihm taob vastu katust nagu hull. Minu tohutuks imestuseks aga polegi hommikul midagi väga upakil peale selle, et ämbrid on vett täis. Ilmselt sadaski sirgelt, ilma tuuleta.
Ligunenud liiliad.
29.07 Hommik algab vahelduvate vihmadega, on igasugust. Vaatan läbi vihmaloori oma umbrohtu uppuvat aeda ja mitte miski ei sunni mind praegu välja rohima minema...nagu kevadel näiteks ette tuli. Vihmaga rohima? Fui! Jajaa, esimesed tundemärgid - maad hakkab võtma aiaväsimus. Tavaliselt ilmub ta kohale septembri lõpus, aga et juuli lõpus, seda pole küll veel enne olnud. Vist liiga vihmane, vettinud aiamaastikud jne.
Muidu see sööstaiandus täitsa töötab. Natukesehaaval saab aia nädala lõpuks umbrohust puhtaks. Kui ei saja. Jah, kohe mõnus, et täna sajab. Saab kohvitassiga verandal külitada, sabaga soojenduskott on ka külje vastas, las aga sajab.
Viivu pärast saabub kusagilt läbimärg Bond. See mees kohe OSKAB märjaks saada. Bond tahab kohutavalt pai saada ja ei taipa miks kõik teda väldivad. Kassi silmad. Sellepärast, et sa oled märg nagu kass. Ei teagi miks nii öeldakse. Härra Tibu ei ole kunagi märg.
03.08 Nädalad vuhisevad mööda, ei no tõepoolest, alles see oli kui...
Laupäeval toodi Soomest Ikea riiul ja kui mõne pruuni mööblieseme teiste pruunide hulka sobitamisega tekkib teinekord tõeline error, tee või tina, tema mitte ei sobi, siis see absoluutselt ühemõtteliselt fuksiaroosa asjake sobis tuppa nagu kirss tordi peale. Vaatad ja saad momentaalselt positiivusemüksu. Niisugune ilus värv! Ja tagasihoidlik pruun eelmine riiul kolib ülakorrusele pinsile.

Eks aias sai ka natuke nokitud, kuid üldiselt ei ületa see uudisekünnist. Istutasin Festiva Maxima ümber ja sirutasin (piltlikult öeldes) käe korraks minevikku ning tõin ühest vanast aiast mind kunagi võlunud ülilõhnava roosa täidisõielise pojengi. Nostalgia võiks olla selle nimi, kuid kindlasti on tal oma nimi ka olemas, mis see iganes ka pole.
Rooside koha pealt olen madalat profiili hoidnud, kuid temast küll mööda vaadata ei suutnud, uus roos `Orange Fairy`.

Minu eelmiste aastate pongestused saada rooside vahele paari korralikku kipslille on paaril korral luhtunud. Ehk sedakorda siiski õnnestub. Olid ilusad tugevad taimed. Kuna Nõmme tee on teeehitajate poolt üles võetud ja Lapse juurde pääseb vaid läbi Kristiine aiandi esise tänava, siis lasin sel endale meeldida ja näpu otsa jäi peale kipslillede ka kolm potikest ilulinaga. See on üks äraütlemata sümpaatne ja kauaõitsev taim. (Meconopsis cambrica vastu muidugi ei saa, sest too alustab enne jaanipäeva ja lõpetab alles öökülmade saabudes.)
Aianduse koha pealt on super, istutasin täna kipslilli ja ilulinasid ning kohe kastis padukas nad ka ära. Kipslilled sobivad ikka nii hästi rooside vahele.
04.08 No mis siis täna? Vihm, ikka vihm.
05.08 Vihmane hommik, floksidel on tilk nina otsas ja roosid lausa nõretavad. Aga siis läheb taevas klaariks. Teen ühe pika hommiku aias ja avastan igasuguseid asju. Näiteks, et ühele pisinäsiniinele peaks paremat mulda juure ümber panema, et ühele kuusele peaks pikema toetustoki otsima ja et eelmisel aastal ostetud roos `Novalis`on teinud vahepeal palju toredaid siniseid õisi. Need esimesed on nõrgukeste varte otsas, näpsan nad ära vaasis imetlemiseks. Kohe avanevad ka tugevate varte õied.
07.08 Üldiselt on see ikka päris ogar mis tänavu aias toimub. August on olnud vihmane. Kõik vihmaussid, limukad ja teolaadsed on täiesti õnnelikud. Kõik kasvab raginal. Muljusin ennast eile epimeediumipeenrasse ja tuvastasin, et seal on nii kitsas, et rohida ka midagi pole. Umbrohi ei mahu kasvama. Näsiniin arvab, et on tamm ja epimeediumid peavad ennast juba peaaegu pojengideks. Pojengid aga...oh, ma ei taha teada...
Hostad on matnud teeraja.
08.08
Päevaliiliad ei ole ka minu jaoks erilised lemmikud, kuid selle rahva seal on võluvaid erandeid nagu näiteks `Spinnaker`, kel ämblikõielisena pole küll tuules lehvivaid lokke, kuid ta õitseb palju, kaua ja sobib oivaliselt kokku floksiga `Gzel`. 

Teine absoluutne staar on `Curly Cinnamon Windmill`, kelle õied sobivad suurepäraselt esindama jumalikku lohakat elegantsi, mille poolest ämblikõielised päevaliiliad kuulsad on.

Sax. Mandz ja sax. Fusco hybriid kohanes suurepäraselt
`Primal Scream` tinistas mu ära oma värviga. Lihtsalt NII oranz! Imelilleke selline. Meil ta veel õitsenud ei ole, noor alles, ehk järgmine suvi. Laenasin pildi internetist.

World Plants

Vihmase augusti kohta on ilmad siiski armulised. Juba teine nädalavahetus on päikeseline ja laseb toimetada nii aias kui mesilas.
Täna oli meevõtt. Kolm kõige suuremat taru ja palju rahvast. Esimesed olid vaiksekesed, teised võtsid teema üles ja kolmandad tulid päris kallale. Sain üle hulga aja nõelata. Iseenesest polegi selles midagi õudustäratavat kui mingis kohas hakkab järsku väga kibe. Mesilane on näinud palju vaeva ja puselnud ja puselnud kuni saab nõela läbi riide just selles punktis. Pigem ajavad närvi need kimeda häälega ümber pea tiirlevad ja maski toksavad isendid, näed, et tuleb nõel ees, trahh, aga läbi võrgu ei saa. Ja müüt rahulikest itaalia mesilastest ei pea paika. Kui peaks iseloomustama, siis miinikollane ja tige, paar kollast tulid mulle isegi võssa järele kui aja maha võtsin ja lepikusse taandusin. Eks ole ka suve lõpp ja talvesööta kaitstakse elu hinnaga. 
On leskede väljaviskamise aeg. Härrad ei ole tarudes enam teretulnud ja nad tõstetakse ukse taha. Ei midagi isiklikku, puhas ökonoomia. Ja nüüd tullakse ja võetakse veel mesi ka ära. Pole viga, meil on talvesööt juba ämbrites ootamas.
Suvikud tinistavad vahel ka kõige paadunuma püsilillefänni ära. Niisugune valge seelik...
Varenka
Franz Shubert
Nimetu põnevaõieline
Tii nimetu floks, tundub, et vihmakindel.
Teine põnevaõieline nimetu.
Thumbelina õitseb
Džunglimeeleolud hostapeenras
...ja liiliapeenras
Alan Titchmarsh
Augustikuised kivilad
Džunglimeeleolud iirisepeenras, Airi valge sirel paremal.
Veidike käestläinud paraadpeenar
12.08 Üle hulga aja jälle tunnike sööstaiandust siin ja seal. Väetasin kivilas vegeteerivat nulgu, istutasin mõned leviisiad ja rohisin. Sügis hiilib lähemale, ööd on juba päris jahedad. August on august.




Saturday, July 25, 2020

Üle suveserva, ehk juulikuu.

04.07. Suve haripunkt kestab veel, nurmedel jne...tõdemusest sel moel, et sattusin töökoha suvepäevadele ja külalislahke jahimaja omanik organiseeris safari. Sõjaväeautole sarnanev sitke välimusega kuuerattaline veok pandi inimesi täis (seljad vastakuti, nägu möödakihutava maastiku suunas, turvavööd peale) ja põrutati reisijate katkematu kila saatel (meeatel ei sobinud, nad olid lihtsalt kahvatud) pinnasteedel jõe kaldal ja põldude ääres nii, et rukkililled vuhisesid mööda nagu üksainus sinine lint. "Suve hari", nentis äraloksutatud aju, "nää, moonid ka" (punase mööduva lindi peale). Üritus meenutas ameerika mägesid, kuid erines selle poolest, et seal ei sõideta külg ees.
Üldiselt oli mõnus vahelduse mõttes kaks päeva lihtsalt maha logeleda ja mitte midagi teha. Selliseid päevi peab inimese elus ka olema. aga suve hari, jah...
Kahe päevaga muidugi muutub aias palju. Sügisese aedniku (ega ta ikka täie aruga ei ole küll) poolt istutatud sibulad (hollandi iiris, mille all oli silt sügiskrookus) läksid uhkesti õide
ja roosid plahvatasid enam-vähem korraga.
Naistepäevaroosi õiepotentsiaal, lugesin õienupud kokku ja sain 92
On päikseline ja tuuline hommik, rohin, pügan, lõikan äraõitsenud õisi ära, panen tugesid ja siis hakkab vihma sadama. Alguses ainult tibutab, siis juba tihedamini. Ilmad on viimasel vihmanädalal jahedapoolsed olnud ja mesindusele see just eriti tiivustavalt ei mõju. Ehk nagu Mesinik ütleb, pool korjeajast on pees.
Toas ootab sellegipoolest kolm kasti kärgi vurritamist, sest sel ajal kui mina Lääne - Virumaal logelesin...
Aga jah, veel ca kaks nädalat ilu, kellukaid ja lõhnu, siis hakkab üürike põhjamaa suvi asju kokku pakkima. Peale vihmu on praegu kõike nii palju, õnneks antakse kuumust vähem. Ees on kaks päeva aiaaega, mõnus.
Minerva vihmas. Peaks olema üks sinistest, esialgu mitte eriti, kuid sümpaatse lõhnaga roos. Esimest suve aias.
Ja muidugi nimetu miniroos. Olemuselt paras imetükk, sest kõrgust vaid 15 cm ja õied tibatillukesed.
05.07 Veel tuli üks uus rodopoeg. Juba suurem tibu ja selline, kellele ei saa ei öelda. Pole lihtsalt võimalik, sest kole küll, aga ma olen ka rodode poole sama palju kaldu kui flokside ja pojengide poole. Täna käisin aias ringi ja mõtlesin nii et ragises. Ning välja mõtlesin! Eesaia hapunurgast lähevad väiksed rodod, rodokesed ja cassioped tagaaia hapupeenrasse, ning uus rodopoeg võib eesaia hapunurgas suureks kasvama hakata. Isegi päikest on.
Enne tuleb valmis teha viimane siiluke tagaaia hapupeenart.
Kuumaasikad ja herned kannavad. Kuumaasikatelt sain hommikul tassitäie ja hernestest ka. Tassitäie. Kaunu, ma mõtlen. Nii viletsaid hernetaimi pole ma varem kusagil näinud. Fenomenaalne!
Samas olid need nii maitsvad, et järgmine aasta panustan juba täie tähelepanuga hernenduse arendamisele. Nurga Puukoolist ostetud suvekõrvitsa taime esimesed viljaalged on kahtlaselt ümmargused, aga eks ma siis vaheta küla peal suvekate vastu kui neist päriskõrvitsad kasvavad.

09.07 Vihmad vahelduvad jaheda tuule ja uljaste valgete pilvedega, mis kebjalt üle päikese kihutavad. Ennejaanisest leitsakust on saanud september. Hommikul tööle sõites näitas kraadiklaas +12. Ju ta siis oli ka. Härra Tibu kolis tuppa magama. Tuleb juba igal õhtul ja nõuab oma krundi vabastamist. Meie oleme laiutama harjunud ja ei taha hästi koomale võtta, aga kass läheneb teemale iseenesest mõistetava hoiakuga, mida võiks nimetada "väärikas omanik, kes teab oma KÕIKI õigusi".
10.07 Lähen täna vahelduse mõttes varahommikul tööle, päike on just tõusnud. Pilk kohtub hommikujaheduses esimesi päiksekiiri püüdva kassi omaga. Loomake kössitab mornilt päikselaigus. Missa vahid.
Teen pai, tähelepanuavaldus võetakse armulikult vastu. No nurr. Oled rahul nüüd?
Reede õhtul on väiksemõõtmeline lilleralli, jälle Tagadi kanti. Oleme hostadest ikka täitsa silmini lummatud. Nii palju ilusaid uusi sorte!
Aeda istutatuna tahab üks hosta paar suve kosuda, enne kui oma tõelist ilu näitama hakkab. Sellepärast ma uustulnukate pilte ei panegi.
Bridal Falls, suur, tugev, kaunis ja kolmas suvi aias.
Ayesha, kolmas suvi meil.
Kolm graatsiat - Marrakech, Frisian Pride ja Ripple Effect, ka juba vanad olijad.
Üks südasuvine paraadpeenra üldpilt ka, kõik muutub ju iga nädalaga. Keskel hosta Sun Power, 10 a aias.
Arengud: Eesaed on tasapisi üleni alpialaks muutumas. vasakul pool on sillutises nõmm-liivateed, paremal lõuna-lambavaip. Tuleb välja, et lambavaip on täiesti käidav. taime tumedama ala pealt läheb teerada.
Tervitused Tistoule, Lucy Liu.
11.07 Hommikust peale kisub jamaks. Tuul karjatab kohevaid valgeid pilvi hirmsa kiirusega üle taeva ja puude ladvus möllab torm. Peale lõunat lähevad pilved halliks ja õues ei ole enam midagi teha. Siirdun tubaste tegevuste juurde, sest tuul on nagu merel. Vurritame eilse mee ära. Uskumatu, kuid hoolimata heitlikest ilmadest ja jahedatest öödest, korje siiski toimub.
Õhtuks käivad tuuled alla ja homseks võib päris kena ilm tulla. Suveharjast on asi kaugel. Öine õhukargus ja päevased tagasihoidlikud temperatuurid viitavad peatselt saabuvale sügisele.
Aiaaeg kulgeb omasoodu, martagonid on peaaegu õitsenud.
Juuli esimese nädala õieuurimise pilt.
12.07 Ilus päikseline hommik, juba enne kümmet selgub, et õhtul tulevad aiakülalised. Mitte miski ei mõju aiale paremini kui taoline uudis! :)
Wuhisen kohe aeda ja käin umbrohtunud alad üle, lõikan äraõitsenud õied ja kärbin kivila suureks kasvanud enelaid. Ning siis uue energiaga pooleli oleva hapuala viimase siilu juurde. Tühjendan platsi lahjast liivmullast ja toon asemele rodomulla. Kolin eesaia hapunurgast ära kolm väikest rodo ja nende koha saab endale Dauuria rodo April Snow. Nüüd on paigas. :)
Huh, võiks ju öelda, et nüüd on aed valmis, aga võta näpust! :) Ikka veel mõned potid tahavad istutamist ja ühe roosiga peab ka tegelema.
Külalised on särasilmsed ja nende auto on maast laeni aardeid täis. Mul ei õnnestu neile mitte midagi kaasa sokutada. Isegi istmete vahele on taimed pandud.
15.07 Igal hommikul enne tööd tunnike aiandust ja päris hea. Jõuab kuumaasikaid korjata, koerahambad maha istutada, roosi ära ravitseda ja nüüdseks on ka kogu seemnekülvimajandusega ühele poole saadud. Noored tikripõõsad kosuvad, vihmaperiood kastis maa pikaks ajaks ära. Kahjuks on võimalik degusteerida vaid kahte sorti. Ülejäänud 4 naudivad veel lapsepõlve.
Noored väänkelluka taimed, üks on juba ronima õppinud.
Ja õhtuks plaanisin ma minna metsa teetaimi korjama, kuid jah, räägi jumalatele oma plaanidest ja nad saavad kõhutäie naerda. :)
10 minutit enne kuute õhtul märkan mesindusfoorumis appikutset: "Ülemiste linnaosas on mesilassülem põõsas, tulge, viige ära."
Pokumees otsis tööposti kappidest paraja pappkasti, tegi veepudeli korgisse augud ja oli viie minuti pärast autoga kohal. Parkimisplatsi kõrval oleval rohealal rippus põõsaste küljes selline mütakas.

Mina leidsin oma töökoha varudest jupi marlit ja hakkasin ka sündmuskoha poole astuma. Mesinik oli sülemit veega piserdanud ja siis mummid oksa pealt kasti raputanud. Kui ema juba kastis oli, siis marssis ülejäänud rahvas üsna taltsalt järele. Lähevad, kuid tagumikud on ähvardavalt püsti. :)

Jäid veel mõned üksikud eriti erutatud tegelased, kelle rahunemist ja kasti ronimist me veel pool tunnikest ootasime.
Siis marli kasti suu ette ja kast autosse. Kodus pani mesinik viiele raamile kärjepõhjad ja me sõitsime mesilasse. Naergu need jumalad pealegi kui tahavad, aga seni kuni Pokumees mesilasi tarusse ajas, korjasin mina teetaimi. Päikseloojakul korjatud droogid, mmm, peaks hea mõjus tee tulema. :)
21.07 Juulikuu on nagu kiirrong. Vahepealsed viis päeva on kulunud palava käes lõõtsutamise, metsas kõndimise, rohimise, istutamise, meesöömise, teiste aedade imetlemise, hamsterdamise ja vihmaootamise peale. Kui on sooja, peab ka vihma olema. Eile siis tuligi hea sahmakas. Linnas kõik ujus ja Mustamäel oleks võinud mõnel sõiduteel paadiga sõita. Saku sai ikka ka kastmise jagu kätte.
Aed on kohutavalt lopsakas. Liiliad on sel aastal võimsad ja neid puhkeb kõikvõimalikes kohtades.
Aeg-ajalt käin ikka oma uut metasequoiat vaatamas, paari kuuga on ta juba juba korraliku rüü ümber kasvatanud.
Hostapeenar ajab üle.
Juulis on värve
25.07
Vihmaga on meil viimasel ajal jälle hästi. Sajab esmaspäevast saadik. Eile kiskus lausa tormiks. Pikad paksud vihmad. Äsjapuhkenud floksidele mitte ust kõige soodsam ilmavorm, aga mis parata, seekord siis selline suvi.
Gzhel
Sweet Summer Ocean
Sweet Summer Queen
Desert
Sirenjevoi Vual
Russkaja Krassavitsa
Sirenjevoi Kostjum
Ivan Zarja
Vassilissa