Thursday, March 21, 2019

Kevaad!!! :):):)

15.03 Pilves, soliseb ja sulab. Pluss neli. Mammutipuu pojuke on lumekilbi alt välja sulanud ja paistab elus olevat. Kuigi lumekilbi poolt pisut kühmu vajutatud.
Aknalaual särab ka elu. Rekordlühikese ajaga (5 päeva) teel olnud postipakis oli kena ja kopsakas pojengitaim täiesti avanenud lehtede ja kahe õienupuga.
 Kasutaja Tiina-Mari Viides foto.
Kui muud kribunad-krabunad sirutavad mullast lehti välja ja vaatavad niisama ringi, siis pojeng lõi õied lahti. Pisikeste pojengide lõhn meenutab nelki. Maailma kõige ilusamad kaks õit kui õues on veel vastikult palju lund! :)
Kasutaja Tiina-Mari Viides foto.
16.03. Vihm on lumega tõhusat hävitustööd teinud. Vaheaia kivila on lumest puhas ja järg hakkab roosipeenrani jõudma. Esialgu vaid servad. Aga servadesse olen tippinud krookusi ja võrkiiriseid. Nagu ikka, on paraadpeenra Gargari krookus esimene. Imelist erkkollast juba paistab. Lumekupud said vahepeal lund pähe, kuid selle all peidus olles tuli neid veelgi juurde.
Kõnniringi peal oli kuulda musträstast metsas musitseerimas ja mõnus uduvihm õnnistas ilma.
Kevad on käes ja head ajad alanud. :)
Sarikülvajana ei sobinud ju nädalavahetust uue külvita minna lasta ning nõnda said külmikus olnud seemned mulda. Loomulikult proovisin ka tänavu õunapuud pookida. Eelmise aasta poogetest ei õnnestunud mitte ükski. Seekord siis uuele katsele. Pokumehe poolt poest avastatud ülivingete pookimiskääridega ei tohiks enam probleeme olla.
18.03 Eesaia kivilast on neljandik väljas. Ootan põnevusega sügislill Tivi asukoha väljasulamist. See on väga põnev tegelane. Triinu pildi peal näeb ta välja nagu pisike valge tulp.
19.03. Hiilisin hommikul aknaalusesse peenrasse ja kühveldasin seal lösutaval liustikul kõva jääst katuse maha. Vastik vaadata KUI aeglaselt mõni lumekuhi sulab!
Ühtlasi tegin ka aiatiiru. Nelgid olid kõik peale jääkilbi alt väljasulamist vinks-vonks, kivirikel palju õienuppe ja päriselt lahkunud tegelasi ei paistnud olevat. Selles märtsis pole olnud mõrvarlikke ööpäevi a la päeval kuum päike, öösel pakane -15. Kui miski üldse mättaid ja mägisibulikke tapab, siis kõige rohkem just see.
20.03. Tivi on väljas! Nagu väike roosakasvalge nukutulp.  Uskumatu fenomen, ma ei tea kuidas nad seda teevad, aga väiksem õieke on ennast sõna otseses mõttes läbi jää surunud.

Kasutaja Tiina-Mari Viides foto.

Õhtul algab kalendrikevad. Juhhuu!!!:)
21.03.19 Kevad näikse soe olevat. Juba varahommikul pluss 2. Päevaks lubatakse kuni pluss 7. Õues oli kuulda kuldnokkade iseloomulikku kahinatega laksutusi-naksutusi. Muld lõhnas ja mingi pisike lind oli tagaias kevade pärast puhta arust ära. Siristas nagu jaksas. Võsas kilkasid tihased ja muud metsalinnud. Tegin lühikese hindava aiatiiru, lumi sulab püüdlikult, ehk homme näeb juba ka alpikanne.


Thursday, March 14, 2019

Kõveneva kevadeootusega.

Kõigepealt ühe ööga (05.03) 15 cm lund ja järgmine öö 21,7 kraadi külma! Pealtnägijana sai mõeldud, et ilmataat oli kenasti armuline kui lasi sündmustel just sedapidi rulluda. Kui poleks lumetekki peal olnud, mida oleksid pakasest arvanud mu iileksitibud, õrnad jalakad ja alpikannnid? Ja austraalia taim, mis on justnagu ka hardy. (Pehmode mõõtkava järgi muidugi.)
Kuid lume all polnud neil õrnukestel kah viga midagi. Alpikannid kui kevadlilled on aga kahjuks või õnneks sellise koha peal, et sulavad välja kõige viimasena. Kas õied on lume all juba olemas? Igaks juhuks ma ei surgi, lumekilp on paks ja kõva. Piisab talvistest lumekuppudestki, keda pildistasin esimest korda 28 veebruaril. Nüüd on nad muidugi jälle paksu lume all.
Päiksepaistelistel päevadel võtavad kassid verandal päiksevanne. Jahe tuuleke jahutab kõrvu ja tumedad kasukad kutsuvad kuuma ligi. Päike on parem kui ahi. Aga talvekarvast loobuda veel ei raatsita.
Tõsi ta on, ilmad on heitlikud. Üks öö paukuvat pakast, siis päevake keskmist külma ja 07.03 juba pluss 4. Naistepäev oli ilus päiksene päev sületäie tulpide ja päris tordiga.
Laupäeval oli ka ilus ilm. Tegime Tiiga tiiru Saku rabal, metsas ja kopratammi kraavi ääres. Kui jalgrajalt kõrvale astuda, siis oli lumi kohati põlvini. Päike metsa vahele lund sulatama ei pääse ja sealt ei sula enne kui ilmad üleni soojaks lähevad.
Aga päikese paistel sulas lumi üsna kohinal. Isegi mullaämbrite virnast andis nädal tagasi juba üht-teist õõnestada, muidu olid nad ikka veel läbini külmunud. Tõin tuppa liiva, turvast ja killustikku, segasin muldi, külvasin seemneid ja poputasin potirahvast, aknalaual ongi juba pisike talveaed oksi ja lehti välja sirutamas.
10.03. Vahepeal on kenasti sulatanud, seis on peaaegu nagu enne lumeuputuse ööd, aga siiski veel mitte nii hea.
11.03. Uus lumekasukas, seekord kõigest 7 cm. Elame üle. Päike, kussa o-oled!
12.03 Iga öö ikka sajab midagi. Ka täna hommikul uus lumekord aias.
13.03. Mõttetu, igav ja pilves päev. -2.
Lisaks kevadeootusele on ka poliitika ootamatult huvitavaks läinud. Ei teagi enam kumb domineerib, kas kevadeootus või suurisilmi poliitikute susservusser kinu vaatamine. Nii kreisi, et võiks olla naljakas, aga ei ole. Ilmselt paljude meelest ei ole.
Igatahes üks asi peaks juba kindel olema, alates tänasest paistavad olema plusskraadid kuni silmapiirini välja. Saab näha. :)




Tuesday, March 5, 2019

Kevadetants märtsi moodi.

Kohe kui märts algas, läks külmaks. Mitte just väga, kuid siiski püsivad miinuskraadid. Esimesel märtsil oli näiteks -6,7 ja päeval -2. Kui oled terve veebruari kestel harjunud ärkama sulasolina saatel, siis oli sel reedel lausa kuidagi tühi tunne. Kella kuue ajal hommikul hiirvaikne alevik ja üksik lumehelves aegluubis ninale langemas, enne linna hakkas isegi lund sadama (oli seda nüüd vaja).
Jah, enamuse veebruarist sulas tõepoolest toredasti kuni lõpuni välja.
Mitte just kõige tulemuslikumalt, sest meil, Külmakandis, oldi tänavu talvel lumega helded ja aias lamavad liustikukeeled sulavad kuni aprillini välja. Äärtest juba veidi lubab loota, veebruari viimastel päevadel sulasid isegi talvised lumekupud välja. On tulbininakesi ja isegi krookuseotsakesi näha.
Aga jah, nüüd on see tants pihta hakanud. Kord sulatab, kord külmetab. Pühapäeval oli varjus pluss 3 kuid öösel jälle miinused. Normaalne kevad. Liustikud muudkui taganevad, sest päike keevitab ka läbi jäise õhu.
Tegin nädalavahetusel mõned lihtsamad külvid, osa ootab veel külmatöötluse lõppemist külmikus, osa on sügisest saadik kasvuhoones. Tuleb seekord selline külvikevad.
05.03. öösel tuli maha 15 cm lund ja sadu näikse uljalt jätkuvat. Paistab, et kevadetantsust ei saa mõnda aega eriti asja.
- 2,5, tihe lumesadu, jõulud hellad, aisakellad...

Wednesday, February 27, 2019

Meie keeruline kass.

Härra Tibul on talvel igav. Kaua sa ikka magad või aknast õue vahid või sööd või teise korruse trepiposte kraabid. Igavus tükib tublile kassisandale ligi just siis kui magama minna oleks natuke vara, aga samas, midagi teha justnagu ka eriti pole. 
Härra Tibu suundub arvutis kribava Pokumehe juurde, tõuseb kahele jalale ja paneb käpa põlvele. Pokumees ei tee väljagi. Tibu sirutab uuesti käppa, aga doseerib veidi küüsi (palju ei tohi, saab üle kaela) ka. See aitab. "No mis kass tahab?" Tee minust välja. Igav on.
"Oh sind küll," Pokumees paneb kassi peopesale istuma, Härra Tibu seab esikäpad sõrmedele toetuma ja sedasi kõnnib peremees kööki ja tagasi, vaadatakse koos mis kapi otsas on, uuritakse kas kardina vahelt õue ka näeb. Kassi nägu lausa hiilgab rahulolust ja ta lööb kõigest jõust nurru. Vahepeal teeb peremehele põsepai. Mine või kadedaks kui idüll meestel on. :) Mõnel eriti heal päeval paneb Pokumees Härra Tibu kübarariiuli või leivakapi otsa istuma. Kassi päev on siis täiega korda läinud. :)
Öösel kuuris magada ei ole talvel muidugi nii mõnus kui suvel ja kuigi Bondil on selga kasvatatud paks sooblikasukas ja ta armastab õueelu rohkem kui tubast, siis ometigi küsib Härra Tibu õhtuti õue, et Bond üles otsida ja tuppa magama käsutada. Ma ei tea kuidas ta seda teeb, aga koos nad tagasi tulevad. Vahel tuleb Tibu üksi, kuid vahib pikal kaelal pimeda veranda poole ja küsib varsti jälle õue. Vahel on Bond "levist väljas" ja ega Tibu viitsi tervet kvartalit läbi käia. Kui kolmas õuetiir ka asjatuks osutub, siis jätab ta järele ja keerab magama. Kui see uus nähtus meil tekkis, siis ei saanud me kohe aru, et millega tegu. Kas kassil kõht äkki korrast ära? Mis muidu õhtul sedasi õue vahet seeritakse? Ei, teisel hoopis kompanjon vaja üles leida.:)

Tuesday, February 19, 2019

Veebruar lehvitab kevadega

8,9,10 veebruar sadas sooja vihma. 2  kuni 3 kraadi plussis. Milline eufooria sulalume lõhnast ja vihma solinast. Nii hea oli aknast vaadata kuidas lumi väheneb. Kahe päevaga said katused puhtaks ja lumehanged kahanesid umbes 15 cm madalamaks. Kolmandama päeva sulamine oli kõige võimsam, miinus 10 cm (tralalaa!).
Esmaspäeval ei juhtunud suurt midagi, kerged pluss- ja miinuskraadid, kuid öösel tuli maha 10 cm lund. Teisipäeva hommikul oli nagu AAAAAaah!!! Kõik jälle paksu lume all, oksakesed kooldus, päästma ka ei pääse, sest hanged üle põlve.
Ainus lootus jäi päikesele, sest enne lõunat tuli välja PÄIKE. Just selline nagu külmas ja pimedas talves äranirutatud hingekestele vaja on. Suur, soe ja kollane päikepäike. AH! Helesinises taevas, sellist pilti pole kaua näinud.
Kohe tekkis palju toredaid mõtteid, tegin taimekataloogi korda ja mängisin magusate ümberistutuste plaanidega. Näiteks, et kui hostapoeg aeda tuleb, siis pole tal alguses ei tegu ega nägu. Kolmandaks suveks aga saab temast kaunitar. Ja sellised nn "valmis" hostasid on üksjagu kogunenud. Nüüd peaks nad panema kohtadesse kus need nupsikud kõige rohkem silmarõõmu pakuksid ja mida veel rooside vahele toppida annaks ja kust saaks turvast ja kust saaks ruumi juurde jne, jne.
Päikesel olid küll kuumad kiired, aga need on veel lühikesed ja igale poole ei ulatu.
Kolmapäeval ületasin vastikuse lume vastu, sumpasin peenrasse ja vabastasin küpressikujulise kuusekese leinavormiks muutnud lumekuhilast. Läksin tagasi omaenda jälgedesse astudes, sest rajal on lume all palju pisipuid ja ma ei taha mõeldagi mis oleks kui mõnele pähe astuksin.
Kaugem ilmaprognoos näitab jätkuvalt pikka sula, ikka kuni pluss kolm ja korra isegi -8. Kuna veebruaris on alati põrguma hunditali olnud, vähemalt nädalakenegi selle kuu lõpus, kõlab soojakuulutus uskumatu õnnena. Aga  näib olevat juba peaaegu käegakatsutav reaalsus, et see paks lumi sulab ära või vähemalt enamus sellest. Ilmu ja talvi on ju igasuguseid olnud. Olgu siis selline veebruar ka.
Elu on näidanud, et kui alpialad lumeta on, siis tuleb osa tegelasi märtsipäikese eest okstega varjutada ja nelgid ei salli jäätumist, kuid teised saavad hakkama.
Ja seemned...:) Varsti on aeg seemneid külvata. Suvine seemnekorjamine alpikatelt oli omamoodi ka koolitus, sest ma polnud seda kunagi varem teinud. Kõik taimed ei anna meie kliimas elujõulisi seemneid kuid üht-teist ikka sügiseks korjus. Lisaks vahetusseemned S aiast ja mõned pärlid Tii seemnekastist. Segasin külmatöötlust tahtvad peotäie mullaga ja panin kilekottides külmkappi laagerdama. Kuu aja pärast peaks tohtima juba külvata. Kõik ülejäänud on lihtsamad. Nii, et puhas rõõm kevadisest veebruarist. :)

Monday, February 4, 2019

Veebruari kärts-mürts algus

Pöörane nädalavahetus lõi nagu isegi veidi sassi selle unise ja melanhoolse kevadeigatsuse lõngalõime, ei teagi nüüd kust otsast või misasja.
Reedel oli lihtsalt hea päev, šoppasime eluvajalikes sfäärides ja pärast viisime Lapsele moosi.
Laupäeval rookisime lund, tegime ülipai näoga kodu juures oma 2 km (ja mõttes sõpradega koos matka ülejäänud 5 km) ning läksime pärast koos teistega Mähele sauna nagu õiged tegelased kunagi. Õdus õhtu kulges Eesti Laulu tähe all.
Pühapäeval oli SUUR SULA, tibutas seenevihma ja kogu ilm paistis olevat mõnusmõnus märtsilõpune paljulubav ennekevadine. Startisime suhteliselt varakult. Ilus sõit süvenevas kevade illusioonis...vihma hakkas rohkem tibutama ja +2 pealt tõusis +3 peale. Sõidu teine pool oli natuke seikluslikum, sest GPS minestas metsade vahele jõudes korduvalt ära ja üks tee sihtpunkti ei saa ju ometi olla nii keeruline. Aga sai küll. Pikapeale jõudsime Torisse ja siis oli juba Soomaa ja veel pikka aega Soomaad ja siis veel Soomaad, kuid lõpuks olime ka Karuskosel kohal. Kuna üle jõe viiv rippsild õõtsus kõhedasti ja ei olnud, ütleme, et mitte uhiuus, eelistasin minna üle jää. Jääl oli muidugi vesi, õnneks saapad pidasid.
Tervitamine, sättimine ja varruliste ning vanematega raba peale lapse nime sisse pühitsema. Rabale jõudes oli tore äratundmine, et me oleme siin 15 aastat tagasi ühe teise matkaga käinud.
Üllatas tõsiselt, et veetase võib Soomaal vägagi kõrge olla. Puudel olid sildid 2009/2010 aastate veeseisuga ja see ulatus minusugusele pihani. 2010 oli tegu küll viimaste aegade lumerohkeima talvega, kuid ikkagi liig mis liig. Ka talu juures olid veetaseme sildid. Siin ei pääse ilma paadita tõepoolest kevadel liikuma. Isegi kemmergusse mitte. Kuid kemmergu seinal olev silt vihjas asjaolule, et sel ajal polnud siia küll mõtet aerutada. Väga ekstreemne elukoht.
 Lumeskõnd (edasi-tagasi ca 4 km) väsitas üsna ära, natuke kehakinnitust, varrujoodud (Mõlemad mõdusordid olid peene mekiga) ja kodu poole ajama. Poole tee peal sai pime meid kätte ja lisaks hakkas veel ka lund sadama.
Täna hommikul -3,5 ja peaks tulema pehme kliimaga nädal suladega pooleks, kui ilmataat ei otsusta teisiti.

Wednesday, January 30, 2019

Talv.

21 jaanuar, -16,7. Lumi on aias põlvini. Hakkab kohale jõudma, et vahepealsed kenad mõttelise lume, harva külma ja igakuise rohimisvõimalusega talved ei ole reegel ning, et sedakorda on saabunud  täisverd talv, mis tahab külma, lume ja ilgete ilmadega viimast võtta. Bond hakkab õhtuti tuppa küsima ja ööbib soojas. Midagi uut! :)
22 jaanuar, -25,6 sünnib selle talve külmarekord, aga ma olen kindel, et neid tuleb veel mitmeid. Veebruar pole alanudki. Kella üheksaks tõuseb kraadiklaas -22-ni, aga sellegipoolest on väga külm. Diisel keeldub koostööst. Päeva päästab Nunnu, kes ei tee teist nägugi, et õues siberiks läinud. Minu arvamine Nunnust paraneb oluliselt.
Õnneks taandub pakane kiiresti, järgmisel hommikul oli juba -8, oi kui soe ja mõnus. :)
Entusiasm igaõhtuse jalutuskäigu osas jahtub maha, kuid mõned päevad nädalas saab ikka tubli ka oldud:
26. jaanuar, imelise päikesega talveilm, -11, käime pika tiiru metsas, päikepäikepäike :), õhtul -20. Tuuleta külm tuppa väga ei tungigi. Päike on juba suur ja soe ning seda on palju.
27. jaanuar keerab taas ette talve kauneima palge. -12. Päike sätendab lume peal, taevast langeb tasakesi peenikest hõbetolmu ja kõik need lugematud briljandid...
Pajutibud on end üsna julgelt juba mustast kestast välja murdnud ja pehme valge külje päikse poole sirutanud. Päike paitab ja soojendab, aga ööd on julmad. Ikka -20 ligi või ülegi. Õnneks
tõuseb kuu lõpus temperatuur kena kaheksa miinuseni ja eelviimasel päeval on suisa sula.
Aedlemise osas on suhteliselt mõõn. Vahel saab suvepilte vaadatud, natuke katalooge soritud, mõttes aiaplaane tehtud, aga see käib kohe maha kui aknast välja vaadata. Aias on lumi akna alumise ääreni.
 Panin lauatelgedele salli lõime ja nikerdan ajaviiteks selle kallal. Ega need olegi päristeljed, ehk on kunagi ennemuiste peretütre jaoks meisterdatud, lapsele harjutamiseks või midagi, aga kududa saab.  20 cm päevas on hea saavutus. Aga kuhu mul kiiret?
Kevadeni jääb 50 päeva.