Friday, July 13, 2018

Jumalik juuli.

Midagi selle jaanipäevaga ikka on. Ka sel aastal läksid ilmad enne jaani sombuseks ja vihmaseks, mai ja juunialguse troopikakuumus asendus tuuliste ja pilviste päevadega. Sekka muidugi päikest ka, aga üldmulje oli veel peale jaanigi selline jahedapoolne. Samas, vihma oli juunis metsikult vaja ja seda on maa ka saanud. Sadas korralikult.
Enne kokkutulekut (07.07) oleks õigupoolest tahtnud aia läikima lüüa, aga mida pole, on aeg, seda on pidevalt puudu. Eeh, antakse andeks see mõni rohulible ja täitmata kohad peenras. :)
Asusin pääle jaani iirisepeenart ümber tegema. See lihtsalt enam ei kannatanud oodata. Sumasin uue mullakorra vanale pinnasele peale ja istutasin risoomid uue lootusega sinna ümber. Anne kingitud musti polegi ühtegi õnnestunud õitsema saada, rääkimata tellitud volangilistest kaunitaridest, järelikult peab olema viga mullas. Kuid ka talved ei ole olnud kuigi iirisesõbralikud. Üks hullem iirisetalv kui teine. Ja järjest. Talvi ma muuta ei saa, kasvupinnast aga küll. Järgmine juuni tuleb väga põnev kui need kõik nüüd uue pinnase heaks kiidavad. Aga iirised. Iiristesse armutakse pöördumatult. Ja kui mõned taimed tulevad aeda ja lähevad jälle edasi, siis iirised jäävad.
Muus osas on kõik aiaelanikud põuaga seotud kasvupidurdused tagasi teinud. Ja eks ma põua ajal ikka kastsin ka. Floksid on sama kõrged kui tavaliselt, hostad pole vähem lopsakad kui eelmine suvi ja isegi tohutult kidurad liiliad on märkamatult normaalilähedase kõrguse saavutanud. Peale kahte eriti vihmast talve on neid muidugi poole vähem, aga asi seegi. Alles on ilmselt jäänud tugevamad.
Praegu on kerakellukeste õitseaeg. Peab sügisel seemet korjama ja korralikud taimed kasvatama. Suur ja heas konditsioonis kerakelluka puhmik on mitu nädalat aia ehe. Ka piimjaõielised kellukad on kaunid. `Samanthat` võiks rohkem olla jne.
Esimest korda korjasin ka kribudike pealt seemet. Võibolla õnnestub kevadel mõned taimed välja võluda.
Kokkutulek oli seekord peaaegu koduõuel. Piduu!!! :) Kui tavaliselt kogunevad põhjalased kokkutuleku ajal parvedesse ja lendavad lõunasse, siis seekord oli äärmiselt mõnusalt vastupidi. :)
Vaatasime hommikul minu ruutmeetri Eve, Triinu, Ülo  ja Tistouga üle ning läksime Tii aeda avastama. Seal oli juba korralik kogunemine. Edasi suundus autorong Sadula talu poole.
Palju armsaid inimesi koos, taimevahetus, sööst Calmiasse, imeline pehme hall majakass ja kaks  rahvahulgast hämmeldunud õuekassi, hamsterdused ja palju kirkaid värve selles suures ilusas aias. Mainimata ei saa jätta ka perenaiste küpsetatud kooke, maitsvat liharooga ja peremehe grillitud kanapraadi.
Õhtul maandusime Sakus koos Aidi, Oti ja Hellega ning lõpetasime kokkutuleku piduliku veinikorgi plopsatusega.
Kokkutulek on suvetordi parim kirss. :)
Pühapäev algas vara ja lõppes hilja. Kõigepealt oli hamsterduste inventuur ja tundlikumate tegelaste maha istutamine. (13 uut taime.) Kõik väga eluvajalikud, armsad ja tahetud, ning mõni lausa jalustrabav üllatus kellest enne näinud ega kuulnud polnud.
Siis pööningusisu sorteerimine hea sõbra juures, oo, ma jumaldan vanas puidus sorimist!:) Lõunast tuli jälle kodu poole hakata kimama, sest seal ootas ees juba sada muud asja. Niisugune pöörane ja sündmusrikas nädalavahetus oli see eelmine.
Ja juba ongi reede. Eile käisime Juhanis roose nuusutamas. Mmmh, milline valik! Käe külge hakkasid `Sunny Beach` ja `White Fairy`, Pokumees võttis endale `J.B.Connel` i. Me õu on nüüd palju roosisem.
Vihma pole jälle tükk aega tulnud. Paistab, et kastekannuralli jätkub. Kaks õhtut olen juba kastnud. Ööd on soojemaks läinud, aga õuekurk pole ikka veel käivitunud. Toas olid eile esimesed kaks tomatit. Südasuvi. Mõnus. :)






Sunday, June 24, 2018

Jaanipäevale võib vihma osas alati loota

Ligi kahekuine põud lõppes enne jaanipäeva. Teisipäeval sadas korralikult. Päev hiljem tuli veel tiba juurde. Oli küll tormi ja veel vihma, aga keegi aias lamandunud ei ole. Esimene nädal ilma kastekannurallita, imelik kohe ollagi, ei oska kätega midagi peale hakata jne
Vihm aga on ilmselgelt midagi muud kui kastekannuvesi. Seni madalstardis püsinud kurk hakkas lõpuks kasvama. Paari päevaga kasvatasid floksid 10 -15 cm kõrgust juurde, hollandi jalakas ehtis end värskete uute oksatippudega, astilbede ning hostade lehtede vahelt ilmusid õievarred ja maa seest purskus välja röögatu kogus umbrohtu. Põua poolt seisma naelutatud areng jätkub uue hooga. Tuleb ju vahepealne seisak tasa teha.
Nii ilus on see suveaeg. Punased pojengid on juba läbi, praegu õitsevad Anni ja Merikese kaks roosat. Esimesel on imehea roosi lõhna meenutav aroom, teise veidi suuremad õied on jaheda ja tagasihoidliku lõhnaga. Mmh, ei ole see mu pojengipalavik mingi mõistlik tõbi, aga läbi tuleb ta põdeda. Võtan kangelaslikult vastu kõik mis tulema peab.  Praegu on neid 4 nimetut, 2 ahtalehist, Karl Rosenfeld, Sarah Bernard, Kansas, Red Charm,  Bartzella, nimetu vana puispojeng ja 2 uut Aiasõbrast. `Ètched Salmon` võiks ka olla, siis ehk rahunen selleks suveks maha. Ikka kõik sellised tiheda täidisõiega kaunitarid.
Iirised õitsesid tänavu suhteliselt möödaminnes ära ja neil ei olnud hea aasta, kuid tõstan nende peenra ümber, väike väljakutse ka, et kas saab järgmiseks suveks õied peale või ei saa. Habeiirised olid muidugi tublid, kuid maikuumuses õitsesid nad väga ruttu ära.
Aga pildiblogi:
Kuldkirjaline iiris `Velvet Black`
Roos `Flora Danica` talvitus ilma katmata ja paistab olevat rahul oma kasvukohaga.
Imeline iiriseleid Kose Merikese aiast, lilla võrratud varjundid ja õie sisemine sädelus, hästi aeglase kasvuga sort. Foto kahjuks originaali täit ilu edasi anda ei suuda. Nime ei tea. Sel aastal õnnestus jälle õit näha, eelmine aasta jäi vahele.
Bartzella kauaoodatud ainuke õis. Oli ikka kema mahekollane küll.:)
Ja veel
Kansas, esimene õis
Anni pojeng, beebiroosa ja ülimalt peene roosi meenutava aroomiga.
Merikese heleroosa pojeng, natuke suurem õis, mitte nii tihe ja aroom tagasihoidlikum. Mõlemad on imelised.

Jaanipäevaks hakkas maasikalõhnaline ebajasmiin õitsema.
Läänelauk on tõeline aare. :) Äitäh, Triin.
Kerakellukas `Caroline`
Lõpuks ometi on hostad neile nii halvasti mõjunud talvest taastunud. Vahepeal oli mõnega päris tegu, et saba maha ei paneks. Minide peenar.
Ja natuke suuremad
Bond poole kikerdamise pealt. Kohe keerab üle selja. :)
Kontrastid: hele ja tume
Praegu on martagonide aeg. `Sunny Morning`
Ühe imeilusa leidsin hoopis roosipeenrast teiste liiliate vahelt. See on see sügisene aednik ja tema sõbrad.  :

Kanada liilia portree.
Claude Shride
Orange Marmalade
Manitoba Morning
Mrs. Backhouse on vitaalne ja lopsakas
Kristiinest 5 aastat tagasi ostetud heledat värvi üks õitsev martagon potis, on kasvanud selliseks:
Seevastu valge pirtsutab nii mis jaksab ja pole eriti juurde kasvanud. Seegi hea, et üldse õitseb.
Suure vaimustusega külvatud Kristiine martagoni seemnetest tulid sellised värvid, nii et tasub alati proovida.:)
Kena kollane.
Kena kirju
Kena roosa
Kena veel üks
Cercis canadense on epide vahel tuulevarjus ja kasvab tasakesi. Teine samasugune kohe kõrval.

Moosimarjad need ei ole.
Kingalill on omas dimensioonis. Ääretult armas taim.
Martagon Gay Light oli kuni eelmise kevadeni kõige uhkem ja suurem puhmik kuni kevadel varaste külmade kätte jäi. See mõjus nii, et ka sibulad hukkusid. Üks jäi järgi. Õnneks on ta tugev ja ilus.
Kõige ilusamate õitega
Ka teised püüavad
Gollum
Viimane suurem töö enne jaanipäeva, trepp sai kahhelkatte
Must käpaline hiina õisenela all
Kohustuslik ebamagunapilt ka sel suvel. Hea fotogeeniline lill.
Lasin roomava metsvitsa müüri peale lahti. Kõrrelised on rahul ja umbrohi ei pääse ka löögile.
Kui jaapani enelat suvel kärpida, on uued kasvud ilusad värvilised.
Tiibeti priimula teeb nalja. Põuaga tagasihoidlikes mõõtmetes taim viskas peale vihma kebjalt kõrgust. Hea näide neile kes on kahelnud Tiibeti priimula vitaalsuses. Varjulembene taim saab hakkama ka täispäikses ja lahjas mullas kui ta on nii otsustanud.
Kurereha on kolinud sillutisse ja saab ka kenasti ise hakkama.
Jaapani enelas Gold Carpet
Kuidas siis ilma maukleheta :)
Jaanilaupäeval suuremaks nikerdatud kivilajupp. Samas istutasin ka korea vahtra kõrgemale, sest seisvat vett ta ei talu. Oma koha said lõpuks ka stepirohud, sest sillutises neile ei meeldinud.
Teise külje pealt ka. Multšimise kruus lõppes kahjuks otsa, igale poole ei jätkunud. :)
Paar klõpsu suurest kivilast ka
Pikka aega õitsev kribudik, alyssum oxycarpum
Nonii, sekvoiapoeg hakkas ka peale vihma kasvama, saame näha. :)
Nagu keras siil
Need on veel, siis istutamata potte rohkem pole.
Kontrastid: Rainforest Sunrise ja Firn Line
Kannikese ja hosta maadlus, üle peenraserva, suisa murust tuleb kallale.
Delaway ängelhein kogub loomaia kompostil kiiresti kõrgust
Hostapeenar. Siit on ära läinud viis suurt hostat ja ikka on kitsas.
Mairoos käis mais külas ja tõi lustaka karbi sees oma kanade mune. Hoidsin karbi pühadeks.
Poemunadega  igatahes võrrelda ei anna.
Jaanilaupäeval sõtkusin seitse munakollast saia sisse. Küll tuli hea kollane sai. :)
Häid pühi! :)