Juuni 2026

 04.06. Päike, +24, peenardes põud. Oleks veel vaja istutada kuid enam käsi ei tõuse. Muld on nii kuiv. Ja kui talvel oli meil siin Külmakandi (kännasmustika õiepungad on näpistada saanud, muudest kadudest rääkimata), siis suvel paistab, et on Vihmatünga. Prognoosid on muidugi tohutult lohutavad, ikka üle päeva lubatakse paksu sadu kuid tegelikkuses tuli eile pool tunnikest seenevihma, mis lehti niisutas ja tolmu kinni lõi. Hetkeseisuga peaks nädal aega korralikult sadama, et looduse käima saaks. Kuid palju rõõmu teevad eelmisel aastal Ene aiast hamsterdatud kurekellad. Üks tore ja vastupidav taim, mis täidab õievaese tühiku tulpide ja pojengide vahel ning õitseb rikkalikult ka põuast hoolimata. 

Olen töödega sealmaal, et peenardes on vaid kaks kolekohta rohida, kolm taimekülvi pikeerida ja ca 10 istutust teha. Ja mis edasi? Edasi on tavaline aedniku suvi kõigi posserduste, kauniduste ja üllatustega. Üllatus on ka kohe võtta. Pole kunagi näinud, et iileks nii paksult õisi täis on.

06.06 +15, pilves. Varahommikul...Tänaseks on prognoositud igasugust vihma, juba öösel pidi sadama hakkama, õhk on niiskusest tiine kuid ikka veel ei saja. 

Ja siis lõpuks ometi läksid taevaluugid kella kaheksa paiku valla. Sadas õhtul kella neljani. Tünnid on täis, maa kastetud. Täna avanesid tillilehised pojengid

ja Eliza Lundi. Tavatu õitsemisjärjekord. Tavaliselt on esimesed Joker ja Black Beauty. Täies õieehtes on suur rodo ja Kylliki. Kuid pildi peale jäi hoopis sieboldi priimula. Sellele hõbeäärsele peab rohkem ruumi tegema.

08.06 +24, päike. Kuum suveilm. Täna oli kummaline päev. Hommikupoolikul olime mõlemad tagaaias kui hakkas sadama mesilasi. Nad tulid ülevalt nagu väikesed droonid, õhus ristles mitukümmend tuhat suminat mis valgusid läbi naabri elupuuheki kuni kuuri ees oli paks tiirlev-keerlev pilv mille serv riivas maialt kuuritrepil sulatamist ootavaid kärgi. Pokumees sukeldus pilve, pani sülemikasti kuuri trepile, korjas mesilastele enim meeldinud kolm kärge sinna sisse ja siis algas ime. Mesilased laskusid kasti ette trepile ja hakkasid üksmeelselt kastisuust sisse marssima. See oli nagu 10 cm lai elav putukalint, astuti tiibade tuhmilt läigeldes, tihedalt külg külje kõrval. Kes trepile veel ei mahtunud, ootas õhus tiireldes kuni trepile niipalju ruumi tekkis et nemadki uude majja said marssida. Poole tunniga oli õhk mesilastest tühi ja nad olid tulnud. Niisugune looduse õnnistus. :)

Kaks varianti: kas oli varem luuret tehtud, et siin lõhnab mesipuude järele või panid lihtsalt hullu ja emal oli lendamisest nii küllalt, et otsustasid hekis puhata kuid ikka ja jälle see suiralõhn ja sellepärast nad hekki pidama ei jäänud. See on nii ilus kui mesilased ise koju tulevad. Mesinikul oli kogu aeg suu kõrvuni. :)

Aednik mõtleb suve jooksul õige mitu korda, et nüüd on see kõige ilusam aeg. 

11.06 +17, pilvine. Esimene mesi. Ja üllatus-üllatus, seekord oli võilille nooti väga vähe tunda. Tavaliselt esimene mesi lausa pakatab võililleõite aroomist. Õunapuuõied, metsmaasikad, metsa- ja rabalilled kuid mitte võilill. Miks? See on ju alati olnud ja kõige parem, heam ja aromaatsem. Isegi jahedate kevadetega on ikka natuke puhast võilille ka korjatud. Tänavune mesi oli hele, mõnes raamis oli tunda pajuõiemekki, mõnes kargemat kurgus mõrkavat maitset. Muidu oli hea ja rikkaliku maitsega.

Õhtupoole hakkas sadama ja see oli tõeline padusadu. Kestis vahetpidamata terve öö. Käisin läbi padukate linnas laste juures, Laps tegi arvutis meistriselli proovitööd ja Lapselaps õmbles endale lõpukleiti. See oli pikk ja hallikasroheline. Absoluudselt antitibi kleit, kuid oma tehtud. Täna on lõpetamine. Et sügisel taas otsast alata. Tublid lapsed.

13.06 +15, pilves, vihmasadu terve päeva. Vahepeal oli üks vihmavaba päev ja kohe uued sajud otsa. Hakkan juba kahetsema seda mokaotsast öeldud mõtet, et võiks terve nädala sadada. Ausalt, piisab kahest põhjalikust sajupäevast, kuid see on juba kolmas.

Varased pojengid avanevad hiljukesi. Ega pole ju õiget hoogu kui vihma aiva pasunasse sajab. Hiliste pojengideni on veel mitu nädalat aega. Sellepärast peabki neid palju olema, et midagi kogu aeg õitseks. Praegu on õied peal järgmistel: Joker, Eliza Lundy, Lorelei, Black Beauty ja Carnation Bouquet. Ta on olnud kaua tahetud ja tuli eelmisel aastal. Väga kaunis sort. Esimesed õied olid küll tagasihoidlikus mõõdus kuid toredalt sordiomased ja tihedad. 

16.06 +17, pilves, kuid hommik oli ilus päikseline, hetkel ei saja ja olen hästi vaikselt, et äkki ei hakkagi täna sadama...

Selle ilmaasjaga on jah...kunagi pole keegi rahul, vast ainult põõsaskurk, kes oli toas poti juurematti täis kasvatanud ja kelle me eile kahe vihma vahel õue suurde anumasse istutasime. Kurk on täiesti häppi, kallutas ülemise otsa vihmale vastu ja pisikurgikesed hakkasid korrapealt suuremaks kasvama. Sadu kestis terve eilse kuni õhtuni välja ja keegi peale kurgi ei rõõmustanud. Õnneks jäi vihm punkt kell 21  järgi kui küttepuud toodi. Ja laste abiga (sügavas tänumeeles) said need ka tunni ajaga riita toimetatud. Pärast oli õdus õhtupoolik sauna ja mõduga. 

Nuputan Futulandile uut hooajanime, Külmakandi ja Vihmatünga on reaalses elus täiesti kehtivad ja ära proovitud, kuid nüüd on uus olukord. Pakuks, et äkki Veteveere. Jah, täitsa iseloomulik, sest Veteveerel hakkas just praegu jälle sadama. Ei ole otsa ega äärt. Kas mu pesu ei kuivagi enam mitte kunagi ära (käsa ringutavas käändes)?

Ja-aa padusadu ladistaski lõunast õhtuni välja.

17.06 +14, pilves, sünge suvehommik. "Ae, kas sajab juba?" kõlab köögist perenaise lootusrikas hääl. Mitte ei viitsi rohima minna. Tagaaed on vihmadega paari nädala jooksul elajalikuks dzungliks visanud (kuidas me üldse asjadel selleni lasime minna) ja väljavaade seal mingit korda luua tundub pehmelt öeldes kerglane. Ma mõtlen sellele siis kui vihm üle läheb. Aga praegu sajab.

Ja sadas jälle hilisõhtuni välja. 

Värava kõrval õitseb lapsepõlve nostalgialill - idamagun, ehk talimoon. Sel aastal oli ta ülimalt rikkalik.

18.06 +20 Tere, päike.:) Pojengide kaua tagasi hoitud avanemine. Lorelei.

Lilleralli Maardu kanti, sõbranna kasuaed kus vastupidiselt Futulandile kasvatati kõike söödavat. Ja kesse siis peale reisi veel rohib või midagi.

Pillow Talk

Alexander Fleming

Ebamagunad on tänavu hästi heledad sinised. Lilladest isenditest on ilmselt õnnestunud lahti saada. 

23.06 +18, päike. Jaanilaupäev. Ilus päikseline suvepäev, mis meenutab veidi lapsepõlve suvesid. Kliima soojenemise tõttu kipub meil termomeeter suviti teinekord imenumbreid näitama, kuid täna lubatakse kõigest +18-20 kraadi. Idamagun õitseb, varased pojengid juba pudenevad ja eile puhkesid Etched Salmon ja Old Faithful.

Ka esimesed martagonid avanevad. Kuid nagu ikka - aastad pole vennad ja kui martagonidele näikse viimane aastaring ülepea hästi soodus olevat, siis pojengidele mitte. Kahte puhmikut kimbutas varremädanik, seitse sorti mingil põhjusel ei õitse ja ülejäänutel on õisi vähem kui tavaliselt ja need on väiksemad kui tavaliselt. Välja arvatud vanad head Pillow Talk ja Alexsander Fleming. Hilisemate pojengide kohta ei oska veel muud öelda kui et õisi on vähem kui mullu.

26.06. +24, päike. Ka esimesed hilised pojengid on avanenud. Solange

Bond tassib ikka saaki koju kuid Pokumees tuli toredale mõttele, et kui hiir tuuakse, siis annab Bondile maiusekrõbinaid. See ei olnud vist väga hea mõte, sest hiiretulv suurenes kohe poole võrra. Õhtuti hoiame juba rõduust kinni, sest umbes kella ühe paiku lõhub kass ukse taga, et laske sisse, ma tõin teile. 

29.06 +25, päike. Eile õhtul tuli üle hulga aja jälle üks korralik vihm ja kastis kõik ära. Vahepeal on olnud palju head ja mõnusat suve, aiakülalisi, teiste aedade vaatamist, tagasihoidlikke hamsterdamisi ja taimejagamisi, meevurritamist, meres ujumist ning oma aias nokitsemist. Nii, et blogimine ei tulnud meeldegi. Aiaseis on nüüd selline, et kõik pakilised kohataotlejad on maha saanud ja mõnede lahkumisest on paaris kohas vabanenud "igavene lahmakas maad". Peabki mõtlema, mis sellega peale hakata. Kas tuua elupuude tagant välja paar sinna pagendatud hostat? Aga miks mitte, Harry Von Trier on väga kauniks kasvanud ja Likeside Paisley Printil pole ka kunagi head oma kohta olnud. Oleks ka aeg. Kuumad ilmad küpsetavad pojengid ruttu läbi, nüüd on puhkenud ka kõige hilisemad sordid. 

Pojeng Adolpho Rousseau tinistas mu Ene aias täiesti ära.

30.06 +25, päikepäike ja südasuve noodid. Aeg on sealmaal, et tuleb hakata ükshaaval taimetugesid pojengide alt flokside alla tõstma. Martagonid pole kunagi nii ilusad olnud kui tänavu. Oma seemikud kollane ja valge. 

Toredad värvivarjundid oma aia talinelgi seemikutel. Must ja punamust olid nad reaalis.

Üks õuepilt ka 

Mai koos suve saabumisega

 01.05. +5, päeval päike ja +18. 

Täna öösel oli volber. Naabrinaine tegi suure uhke tule üles ja üle õhtuhämara kevadetaeva vuhvatas lustakaid luudasid. Alguses oli endalgi kange tahtmine tule äärde kontvõõraks minna, aga siis võitis mugavus. Päeval sai palju aias siblitud ja kus see luud veel võib olla, ammu kuskile ära pandud, tea kas enam lendabki ja Unemati sättis ennast ka kangesti käevangu. No ei mina viitsinud ja võibolla oligi hea. Narr ka kui tule ääres oleks tukkuma jäänud...

02.05 +11, päike, päeval +19.

Kevadtööd on täie tinnaga käima läinud. 16 aastasel aial on aega olnud nii ja naapidi ennast sättida. Igale poole õigel ajal jaole ei saa ja olgem ausad, nii pika ajaga jõuab ka mõni korralikumgi aed "karva kasvada", mis siis veel minu omast rääkida. Selja taga on kaks vihmast suve ja see on uskumatu mis asjad kõik ennast järsku paljundama on hakanud. Priimulatest ja lõokannustest rääkimata. Kevad on see aeg kus tuleb likvideerida lõokannuste pealsed, rohida iga väiksemagi umbrohualge ja taimede vahele puistata multši (teoreetiliselt). Siis on suvel lihtsam. Ja ongi üleni selline siblimise nädal olnud. Asja käigus teeb rõõmu kui leian sinilillede poegi ja topeltrõõmu kui need on transilvaanlaste omad. Kuid minu üllatuseks on ennast usinalt paljundama hakanud ka õrnad ülased. Eriti vitaalsed on valged.

Õhtu oli soe, käisin aias pildistamas. Räägivad siin meedias muudkui ühte- ja teistvärvi masendustest...jummel küll! :) 

Tegin oma aiaringi, võsas laulis musträstas, aed lõhnas pärast sooja päeva lehtimise ja pungade järgi ning mina olin täiesti häppi. Sest võimatu on seda mitte olla kui kondid surisevad päevatööst, kui näed epimeediume, mis on ööpäeva jooksul 10 cm kõrgemaks sirgunud, kui naudid roosade, kollaste ja siniste priimulate kokkukõlksuvaid värve, kui avastad, et kolm aastat passinud villane pojeng hakkab esimest korda õitsema, kui leiad tagapeenrast peaaegu täidisõielise transilvaania sinilille ja magnooliapõõsalt esimesed lumivalged õied. Ja sellest ei ole midagi, et kark pildistamise ajal kogu aeg ümber kukub.

06.05 0, päeval poolpilvine ja +12. Küll on hea kui aiakülalisi käib. Muidu nokitsed ja nokitsed, aga aedu peab ikka vaatama ka ja paljukest sa üksinda ikka jõuad. Laitse floksiaia perenaine tuli läbi ja tõi kingiks kahekordse maja. Missa hing veel oskad tahta...Meie kummutikvartal muudkui kasvab. :)

Kevad on kulgenud mõnusas voolavas rütmis ikka soojema poole ja eile panime tomatipojad kasvukasse. Muidugi kiskus ilm kohe jahedaks. Pole hullu, mul on hunnik lõhnaküünlaid ja meie väike kasvukas suudab plussi küll jääda kui seal öösiti mõni küünal miilab. Miks just lõhnaküünlad kasvukasse? No toas neid ju ei põleta.

Muidu on töised päevad. Tunnike tosserdamist vaibavabrikus, sest ikka ei suuda veel tubastest projektidest lahti lasta kuigi lai suvi juba käes ja õhtupoole jälle aeda siblima. Flokse on saanud ümber istutada. Mõned on välja läinud, siis pääsevad teised jälle pojengide tagant välja ja parema koha peale. Priimulate laiali istutamine on järgmine teema, sest seda pole mitu aastat tehtud ja mõni on üsna tihedaks kasvanud. Otsest põuda veel pole, kuid vihma võinuks rohkem tulla, ümber istutades on tunda, et kohati tundub muld juba päris kuiv. Uus multšikott teeb rõõmu, pole vaja enam koonerdada ja pisitasa saavad peenrad valge kasepuuhakke katte alla. Alguses näeb ikka nõme välja küll, kuid kui vihmad ja päike selle kenasti halliks vaalivad, siis ei kraabi ehk enam nii silma. Multš on hea. Hoiab niiskuse peenras ja rohimist ka palju vähem.

09.05 +3, +14, poolpilvine. Metsad lehtivad mühinal. Ilus aeg. Täna puhkesid õitsele esimesed epimeediumid ja tulbid. Kolmiklilled avavad oma karikaid. Ka täidisõieline kallislill-kolmiklill on elus kuid imepisike. Mida temaga küll ette võtta? Pean kirjandust uurima. 

11.05 +4, +18, pilvine. 

Pärast emadepäeva. Esimene ampel meie aias. Ma pole üldse ampliusku, kuid never say never. Täitsa nunnu asjandus on. Ja need värvid,,,loodus on vahel ikka täitsa uskumatu leiutaja...või inimene, kes on ju ka loodus, whatever. Igatahes, ilus.

Hea päev. :) Esiteks, nüüd on kindlaks tehtud, et meie aias pesitsevad pöialpoisid. Neid on suhteliselt keeruline tuvastada (eriti lühinägelikul aednikul), sest nad on väga liikuvad, pelglikud ja pisikesed. Tralalaa, LINDUDEST räägin, mitte päkapikkudest! :) Esimest korda oli see ca paar aastat tagasi kui märkasin verandal raamatut lugedes, et mingi väga väike hall lind lendas elupuust välja, haakis ennast siidpöörise varre külge ja see vars mitte ei vääratanudki. Järelikult pidi olema ülikerge tiivuline. Püüdsin peale seda neid pisikesi pildistada kuid sain vaid udusevõitu linnukujutise, kelle pealael oli justnagu laik vms, sest loomulikult ei püsinud nad paigal. Hiljem kostus elupuust tasaseid linnupojahõiskeid kui üks vanematest toiduga elupuusse sukeldus. Ilmselt on seal pesa. Nende laul on kohati trillerdav ja mingi osa meenutab sellest pisut lõokese laulu, olen mitu korda kuulatama jäänud, et kas lõoke või? Aga ei, järgnev laulukeel on midagi muud. Täna kuulsin aiast jälle seda tuttavat laulu ja panin telefonist pöialpoisi häälefaili tööle - täpselt sama! :)

Teiseks, ma ei pea enam muretsema juuretõkete pärast, et kas ikka peavad vastu, sest juurpõhjus ise on likvideeritud. Ja mõnus valgus priimulanurgas kus varem oli täisvari. Võimas, luksuslik ja ülitore muudatus! :)

Kolmandaks, ilmad läksid soojaks ja õueelu võib täie vaardiga käima minna. Homme alustangi esimeste õuetomatite välja viimisega. Natuke peab veel priimulaid ka ümber tõstma, kuid see pole enam midagi kontimurdvat. Aga õieuudiseid...Rait-kolmiklill oma erksa naabriga.

Muidugi ei saa üle ega ümber aia kõige ilusamast lillest.

Ja siis alustasid epimeediumid...

Tihe bellevaalia, kelle õievärvi vastu mul suur nõrkus on.

Jumalik kollane.

Tore tulp kes endaga ise hakkama saab ja juba kolmandat aastat silmarõõmu pakub

Ülasemeri

15.05 +10, +18, +20 poolpilvine. Peale üleeilset korralikku vihmasadu on mullad korralikult läbi niisutatud ja vihmaveetünnid täis. Kevade see osa on alati nii müstiline, külluslik, eriti veel peale sooje kevadvihmu. Metsad lehtivad, tulbid avanevad ja hostad kerkivad raginal maa seest välja. Seal kus sa arvasid olema natukene ruumi, ei ole seda enam. Kõik lõhnab ja õitseb ning ikka veel on maa seest väljumas üllatusi mida sügisene või eelmise suve aednik on kevadisele valmistanud. Sest kevadisel ja sügisesel aednikul ei ole mitte midagi ühist. Vahepeal on pikk talv ja see pole naljaasi. Teinekord tuleb mõnda mõistatust lausa aiapäevikuid lapates lahendada. Mis krdi varred siit tulevad, no ei ole ma siia midagi pannud. Aga varred on. No eks istutas see sügisene aednik kuis jaksas, mõtles, et kirjutab homme sildi ka. Siis varises väsimusest ja rahulolust ägisedes teleka ette videvikutundi pidama ja unustas üldse midagi aiapäevikussed kirjutada.  Ja nüüd on mul siin varred. Kas ütleks, palun, keegi...

Härra Tibu jaoks on head ajad alanud. Saab sittuda kohevatesse muldadesse (mida päev-päevalt siiski vähemaks jääb, sest perenaine katab kõik selle lollaka puidupurukattega, mis varvaste vahel vastik on), saab sinihelmikat näsida, saab verandal Bondi kaisus magada ja päike on nii soe nii soe.

Kannikesekarva

16.05 +10; +18, +20. Poolvari. Õue istutatud õuetomatid on kliimamuutusest natuke üllatunud, kuid ööd pole palju alla 10 kraadi langenud ja alguseks on see päris hea. Täna lähevad ka viimased anumatesse. Sordid on: jaapani õuetomat, siberi õuetomat, botaia õuetomat ja Aztec. Kõik peale botaia oma on ära proovitud ja saavad õues kenasti hakkama. Vähe sellest, nad ka kannavad hästi. Üks ebakoht anumates tomateid kasvatades siiski on - murelased kipuvad poti põhja pesa tegema ja hiljem on juba terve pott nende päralt. Selle takistamiseks hakkasin kasutama ümbrisanumaid ja alustaldrikuid kus vähegi saab. Kastmisvesi valgub ümbrisanumasse ja põhja aluse augu kaudu pole enam nii lihtne sisse kolida.

19.05 +7, +15, +23. Vihm, niisama pilvitus ja päikeseleitsak takkaotsa. Loodan, et jõuame ka lubatud äikesevihmani, sest poetasin kastipeenra nurka kesserlingi liilia idandid ja ülejäänud ruumi külvasin tilli. Tilli kohta käib igasugu vanarahva tarkusi, et kuda ta kõige paremini tõusma pidavat, kuid seal aianurgas on säherduste pikantsevõitu taigade jaoks liiga vähe ruumi ja niisiis ma loodan siivsalt hoopis vihma peale. Tulbid...

...tulbid...

...tulbid

...tulbid

Narmasõielistel tulpidel on võluvõim. Mu aed on juba väga täis, kuid ikka mahub mõni uus juurde.

Aias on küll tulpe, kuid priimulad, priimulad, priimulad...mitu kokkusattumust - sellel aastal oli priimulate jaoks hea ja hooliv kevad ning seda on ka õieõnnistuse pealt näha. Jah, ma tõesti üllatusin, et see kaunidus kõik järsku minu aias. Hoolimata eelmise kevade otsusest priimulaid oluliselt vähendada, on neid ikka veel päris palju. Reaalis terrakota-oranzikarva

Erinevad värvilised pisitibud

Kleidisameti karva pärandsort

Reaalis tavatut tooni lilla koos valge kõrvikuga

Violetsed

Tumevioletsed koos helesinistega

Kõrge punane pärandsort

Madal roosakaspunane pärandsort

Sinine poolkõrge

Pärandsordid kõrge punane ja kõrge valge,

nende kõrval roosa kõrge seemik, millest kasvab paari suvega selline puhmik

Veel üks tume toon

21.05 +10, +15, poolpilvine. Peale vihmu on maa mõnusalt niiske ja praegu on parim aeg istutamisks. Tõstan paraadpeenras talvega tekkinud tühje kohti täis ja vähemalt viis floksikohta on ka veel tühjad. Saba panid maha kõik heliantemumid ja rohkem ma nendega ei mängi. 

Ruudulised püvililled on ära õitsenud, metsad on juba rohelised, esimesed tulbid hakkavad lõpetama ja õunapuud sätivad esimesi õisi avanema. Maikuu lihtsalt juba ON selline, et iga nädala alguses võib mõttes õhata, et nüüd on küll aasta kõige ilusam aeg ja nädalake hiljem, et ei, hoopis nüüd...Alustavad esimesed pojengid, Paeonia mollis 

Paeonia cambessedesii veel ei õitse, kuid tänavu pole ta külma saanud ja evib isegi ühte õienuppu. Saab näha...

Küll aga elab meie talve kenasti üle tema lähedane sugulane, kelle nime ma kahjuks ei tea, tervitused Tiile :)

26.05 +15, päike, tugev tuul. Sajab õunapuuõielund ja üleeile puhkesid sirelid. Esimesed tulbid on ära õitsenud. Paar päeva aiapuhkust (eks teiste aedu peab ka vaatamas käima) ja täna asusin uue hooga martagonipeenart turgutama. On see sügisene aednik, mis ta on, aga novembris on peenra ilusasti röövkannikestest puhtaks teinud. Tubli tüdruk. Puhas lust oli hostade ja martagonide vahelt neid üksikuid võililli ja krantspriimulaid üles noppida. Ja multš peale, sest ei mingit umbrohustumist enam! Kui röövkannike kontrolli all hoida, siis on ta imeilus taim. Aga kui ta võimu enda kätte saab, siis näeb maapind välja nii...

30.05 +15, +24 päikepäike. Lõpuks ometi on see jahe tugev tuul lakanud. Päike pluss selline tuul ja juba nädalaga viib peenardest viimsegi vee. Multš on olemas, kuid kahjuks ei ole katmisega veel kõikide peenardeni jõudnud. Hilised tulbid hakkavad lõpetama,

Ikka need narmasõielised

Ja  vahelduse mõttes mõned tagaaia vaated

ja veel

ja veel

Kivila ilupildid

Ja teiselt poolt

Sirelid, sieboldi priimulad ja näsiniined möllavad täiega. Tasapisi alustavad suured laugud ja kurekellad. Pokumees ütleb, et õues on "õielaga".

Kevadsuvine üldpilt ka

Täna võtsin aiapuhkepäeva. Viimasel ajal midagi täiesti haruldast, kuid tuppa on jalgadega hulganisti mulda ja liiva tassitud ning vahepeal peab sellega ka tegelema. Meil elab ju neli hinge ja kõigil on päeva jooksul oikuipalju sisse-välja käimist.

Kui toas hakkab jälle liiga palju puru jala alla jääma, siis tuleb koristama hakata.

31.05 +17, pilves. Ega see aedniku elu muud ei olegi kui üks taevasse vahtimine. Millal tuleb vihma? Kas täna tuleb? Ei, täna ei tule, jälle võeti lootus ära.  Päris põud ju veel ei ole, vihmaveetünnid on veel täis, kuid tasapisi hakkab vihma jälle vaja minema. Eesaia ilupildid 

Kohe puhkevad järgmised pojengid

Ülivaraste pojengide tulekuga venis pojengide õitseaeg aias kuu aega pikemaks.
Täna istutan kurgid ja suvikõrvitsad õue. Nad on oma pisikestes pottides häbematult suureks kasvanud, kuid varem ei julenud, sest vahepeal olid ööd üsna jahedad. Sirelid, minu arm...