Jaheda algusega suvine maikuu

 01.05 Ennemalt on meil vahel volbritki peetud, kuid eile õhtul mitte ei vaadanud ka ukse poole, et läheks välja või teeks tuld või midagi. Õues ulgus külm kirdetuul ja jäist vihma piserdati vastu aknaid. Jahedus võttis maad tegelikult juba reedel, kuid viimasel ajal kipub see lausa talveks kiskuma. Öösel oli -4. Seekord ei katnud midagi. Nii palju on neid õrnas leherüüs hapraid noorte epide puhmaid ja õitsevaid priimulaid, et kõigile ei jätkuks niikuinii ämbreid. Kui võtab ära, siis võtab. Tohutuks kergenduseks ei paistnud suurimal epil midagi viga olevat. Seekord läks see karikas mööda.

Kolmenädalane soojalaine aprillikuus oli mõnus ja puha, aga taimede jaoks tsipa valel ajal, sest praegu astub põhjamaine mai taas oma normaalsete temperatuuridega troonile ja häda sellele, kelle arengutsükkel õied või varred ohtlikult lopsakaks on lasknud kasvada. Martagonid on võimsad, tulbid suhteliselt valmid paari päeva pärast puhkema, nartsissid õitsevad, priimulad on täies hoos ja metsad ootavad hiirekõrvul. Metsad on targad. Kui vahepeal oligi nii soe, et mõne aprillinädala võis suvega segi ajada, siis puud lehte ei läinud. Pole õige aeg ja kogu moos. Tasa ja targu, pikem ilmateade näitab veel ligi nädala jagu öökülmu. Aga alpikaljud on õites. 

Vihmade poolest on viimasel ajal hästi. Maapind on joodetud ja kõik pütid-anumad vihmavett täis. Sel suvel tahaks kastmise osas ainult vihmaveega hakkama saada. 

Bond toob kuskilt hiiri, juba teine lühikese aja jooksul. Väidetavalt sööb kass enne saagist ise kõhu täis ja pererahvale hakkab mõtlema alles järgmise ulukiga. Nii tore, see poolsummutatud "Mbääuuu!!! Ma tõin teile! Laske sisse!" See hiirewärk on äärmiselt kahtlane teema, vahel on saakloom veel elus olnud ja mööda maja peitu putkanud ja kunagi ei tea, oleme kuidagi tundlikuks muutunud, nii et me tegime näo, et meid pole üldse kodus. Tõmbasime kardina ette. Bond natuke aega rahmeldas rõdul, siis läks kasvuhoone taha ning sõi hiire ise ära. 

02.05 Jumala eest, külm on! Õhtul kella kuue ajal näitab termomeeter 2 kraadi! Nihelesin natuke ja läksin katsin kõige suurema õiega epide puhma ära. Sigakahju kui külma saab. Kämmalvahtratele ka  külmakaitsekangast kotid pähe ning paar ämbrit veel uuele pojengile ja uutele dicentratele ka. Pole veel juurdunud ja mine tea, igaks juhuks...

Õuepilt on praegu kuidagi väga roheline. Eks oma rolli mängivad selles ka lugematud puhkemata tulpide pealsed ja ära õitsenud lõokannuste puhmad. Kui tahta tõsiselt maastikke maalida, siis tuleks iga vaba koha peale paraadpeenras paljundada priimulaid. Et oleks kärtsu, mürtsu ja värve. Peenra tagaservas juba veidi on, aga priimulalaigud võiks suuremad olla. Üks hästi tume punane seemik.

05.05 Jahedad tuuled, kõledad ööd ja lumi luusib taevaidpidi. Täna on päeval vaid viis kraadi ja päike ka suurt ei soojenda. Kasvuhoonet igatahes lahti ei teinud ja ise ka õue ei lähe. Wõdish! Tegelikult, ega just ei põle ka midagi, kuid natuke nokitsemist kivilate kallal oleks alati vaja ja paraadpeenrastki peaks korra üle käima, kuid ma jätan selle südamerahuga mõne soojema päeva peale.

07.05 Õudne hommik. Bond sai hiirega uksest sisse. Olin nii unine, et vaatasin, aha, kass tuleb, palun, härra B...Aga kui Bond juba toas oli, vaatas ta mulle otsa ja tegi "MBAUU!" ja siis oli ka hästi näha selle saba kes tal suus oli. ...issandjumal, kassikene!!! "Mbaauuu!", ütles Bond ja pani saagi maha. Ei liiguta, järelikult majas klapperjahti ei tule, hindas kogenud kassiomanik olukorra, lülitas sisemise häire välja ja kõmpis kööki kohvi tegema. Aga kui kass on hiirega sisse saanud, siis ei ole saaklooma võimalik elluärkamine mitte ainus väljakutse. Siis ma seda veel ei teadnud. Üsna kergemeelselt jätsin loomakese saagiga kahekesi tuppa. Kuidagi sai kass aru, et perenaine praegu hiirt ei taha ja sõi selle ise raginal ära. Vaibale jäid soolikad ja väikese kolbakese ülaosa kahe imestava silmaga nagu ikka. Koristasin need ära ja Bond hakkas päikeselaigus leiba luusse laskma. No ei solva ju ausat kassi mingi väikese prügi pärast kui sellise kahjuri ikkagi aias rajalt maha on võtnud. Mõne aja pärast...Süvenen mina arvutisse kui toast kostab öökimise hääli. Sellisel puhul lendab kassiomanik nagu välk rõduukse juurde ja laseb looma välja, et see saaks oma sisikonna õues ära tühjendada, aga ma ei jõudnud. See hiir tuli tal nii ruttu. Soe aurav hiire hakkliha rõduukse ees vaibal, karvapallidega segi. Esimene reaktsioon: oma juba joodud kohv kohemaid sinnasamasse kõrvale panna, aga sain käe ette. Paberkäterätikud, palju, silmad kinni,  veel sooja kassiroa olemus sellegipoolest võrkkestale salvestunud, aeg-ajalt õõgatades ma selle komposti viisin. Puhas loodus ju, missel siis on niiväga!...trööstisin äraloksutatud ennast talupojatarkuse stiilis, aga vahel need ilmselged võtted lihtsalt ei mõju.

09.05 Öösel oli küll -3,8, kuid lisakahjusid pole rohkem täheldanud. Ilmselt on -5 kraadi see piir millest allapoole hakkavad asjad halvasti minema. Igatahes eile maha istutatud udupeened sinililled on elus ja terved. Ja ongi nüüd selline istutamise aeg. Panin ka paeonia morisii veepaagi kivist aluse juurde, et soojem koht. Ning muidugi hea sõbra käest saadud kurgiõnnistus kasvukasse. Kolm tomatit ka seltsiks, et igav ei hakkaks. Kurk lihtsalt tuppa ei mahtunud ja udupeeneid tomateid veel kasvukasse panna ei julgenud. Ja ööseks igaks juhuks küünal kasvukasse miilama. Saurusevõha õiest on pagana kahju, aga selle võttis külm kasvukas ära, sest tol ööl polnud küünalt põlemas.

10.05 Lõpuks ometi on järg paraadpeenra käes. Õgvendasin laiuma hakanud lumilauku, paljundasin kerapriimulaid ja täitsin kevadisi tühje kohti priimulatega. Et oleks värve. Öökülmade aeg on läbi, päevati antakse õuesooja üle 20 kraadi ja metsad hakkavad lehtima. Minu lemmikaeg. Tulbid avanevad sortide kaupa. Aed oleks veelgi värvilisem kui külm poleks Dauuria rodo `April Rose`õisi ja ära võtnud. Priimulaõied on ära räsitud ja suurim epimeedium sai ka pihta.

12.05 Ikka veel posserdused paraadpeenraga. Vahetasin astekive välja, istutasin priimulaid kokku üheks suuremaks laiguks, killisin võililli ja paljundasin mönda priimulasorti. Maa on multši all veel mõnusalt niiske. Mida ei saa öelda multšimata pindade kohta. Päike kütab päevati korralikult ja suvi mis suvi. Puud lehtivad ahvikiirusel ja võilill õitseb.

14.05 +22, suvi. Ilus päev, lapsed käisid läbi, võilillepärg ja pärastlõunatee. Hiljem sõitsime alevikust välja nurmenukke korjama. Kasvuhoonest tuli esimene kurk. Küll oli see hea. Õhtul tulid motikalised ja üllatasid metsiku nartsissi-tulikakimbuga. Oivalisim kooslus, poleks arvanud, et tulikas nii hästi buketti sobib.

15.05 +24 varjus, palav suvepäev. Uusistutused vajavad vihma ja üldse, kogu aed on põuas. Suured vihmaveepunsud on veel täis kuid väikesed juba tilgatumaks kastetud. Paraadpeenrale on ring peale tehtud, nüüd on kivilate kord. Siblimine, rohimine ja peenhäälestus. 

16.05 Jee, vihm. Kuigi palju seda küll ei tulnud, kuid tünnid olid pooleni ja aed selleks korraks ära kastetud. 

22.05 Penskari elu on nii kiire, et pole aega kirjutadagi. Vahepealsed päevad on olnud üsna suvine täis kuuma päikest. 18-23 kraadi sooja, ööd nullilähedased, kuid öökülmata. Heleni kurk on juba kaks vilja andnud ja kosub tasapisi ümberistutusest. Tulbid lõpetavad õitsemist, Barnhaveni priimulate seemikud avavad ükshaaval õisi ja neist on palju rõõmu. Milline värvipalett! Kahvatukollane, tumekollane, kahvatu helesinine, tumesinine heleda äärega, violetjas, ülihele lõheroosa, tavatu erkroosa, oranz, oranzikaspunane, kleidisametipunane jne. Punase seemnepaki värvid olid ehk kõige nn "igavamad" elik sellised on aias juba varem olemas ja uudisekünnist ei ületanud, kuid üksikuid pärle oli sealgi. Vahepeal käib aiakülalisi, naudin täiega, et ei pea aegu paika sättima, et milla ja kuda. Ainult tuldagu. Mina olen kogu aeg kodus. :)

24.05 +26,8 Kevad hakkab suvestuma, tänavu siiski nii vara. Lõikasin eile lõviosa tulbivarsi maha, keskmised veel õitsevad ja eriti hilised avavad alles õisi. Palavate päevade õhtud pakatavad aroomidest, toomingas annab veel viimased lõhnapahvakud, kivilates aroomitsevad näsiniined, kõikjal ümberringi õitsevad õunapuud ning juba alustab sirel. Võilille pole vaja vist eraldi mainida, eks oma panuse aroomikakofooniasse annab temagi. Ja siis on õhtuti õhk selline, et kasvõi hammusta. Taustaks laulab musträstas tamme otsas aariat. Imeline aeg. :)

Leidsin oma aiast kogemata "igavese lahmaka" maad. Pesupuude alune lapike on täiesti kasutamata. Kaevasin ringikujulise süvendi, leidsin sealt oma suureks rõõmuks elusa jupi kurdistani krutsianelli ja soorohu stooloneid. Olgem ausad, soorohtu ei ole võimalik kasvatada kuivas liivmullas, kuid varem pole olnud aega süveneda. Vintske tegelasena on ta ellu jäänud. Istutasin soorohu hiigelsuurde potti ja asetasin poti veekindlasse ümbrispotti. Kui nüüd ka ei õnnestu suve keskpaigaks neid imelisi meetripikkusi külmalt tuules kahisevaid karedaid lehti välja võluda, siis  läheb soorohi mõnele tiigiga aednikule. Pesupuude alla said koha seni pottides kükitanud miniroosipojad. Minu minirooside rosaarium...Suurest suurte rooside roosipalavikust on pojengi- ja floksipeenrasse alles jäänud vintskeimad. Ja uskumatu, kuid eelmisel aastal meetripikkuse varre kasvatanud (ja uhkelt õitsenud) sinine Novalis talvitas oma jumitu varre täies ilus ning sellele ilmub nüüd lehti. Premeerisin teda ohtra kastmisega, sest meie liivmullas on juba põud. Eelmisest vihmast ei jätkunud januse maa põhjani kastmiseks. Õhtul, peale päevaleitsakut läksime mesilamaale. Korjasin talveks kortslehte, kuusevõrseid ja metsõunapuude õisi.

26.05 Eile tuli paar sahmakat vihma, vihmaveenõud täitusid ühe kolmandiku peale. Ütleme, et ühekordse kastmise jagu seda tuli, abiks ikka, aga meie liivane maa on kohati juba põhjani läbi kuivanud. Korralikku vihma oleks vaja kuid see möllab hoopis Itaalias ja uputab külasid. Seevastu on mummidega kõik väga hästi. Mesilased armastavad sooja ja kuiva suve. Mesi tuleb kohinal. Juba on magasinides raskust ja võilill õitseb veel. 

Õhtul oli linnadaamedega saun. Ühel on uus kodu, teine teeb remonti. Oh seda sidinat-sädinat ja fassongide võrdlemist, nii tore oli kuulata. Kui naised on midagi ette võtnud siis teevad nad seda väga põhjalikult. Aga kevad ongi muutuste aeg. Mina teen hapupeenras remonti.

28.05 Kaks öökülmaähvardust (kuni -3) möödusid õnneks nähtudeta. Õuetomateid natuke katsin, muud midagi. Aiandus kipub sellel suvel piirduma kastmisega. On kaks varianti: kas kastad või rohid. :) Vihmastel suvedel rohid ja põuastel suvedel kastad. Kastan seksiooniti, ühel päeval saavad ühed, teisel päeval teised kuni aial jälle ring peal on. Suur rõõm on jätkuvalt kirevatest priimulapoegadest, ikka uskumatu mis värve võib sellel taimeliigil olemas olla. Näiteks violetne.

Kevadised tööd on kulgenud suhteliselt laugelt, istutused, ümberistutused, rohimised, renoveerimised jne. Suur ebakoht oli paraadpeenra tagumine umbe kasvanud osa, nüüd on seal eliitsinililled ja muu kallisvarandus põnevamate priimulate näol. Alpikaljud olid ka hooletusse jäänud, sest olgem ausad, töö kõrvalt oli aiandus vaid pigem selline tulekustutamise moodi asi. 

30.05 Viimased tulbid on Crown sarjast, imetlusväärne kui kaua nad püsivad!

Ja varjulisel kohal pidasid kenasti vastu ka Hakuun ja Honeymoon. Praegu õitsevad kivilate mätasfloksid, kõige hilisemad tulbid, näsiniined, kullerkupud, täidisõieline tulikas, viimased priimulad, lihtõieline tillilehine pojeng ja esimesed laugud. Lumilauk on juba kaua õitsenud.

31.05 Ei saa just öelda, et maikuu täiesti vihmata oli, kuid sellist korralikku maad põhjani kastvat sadu nagu aprilli lõpus, pole tulnud. Vaid üks kahepäevane kena vihm kuu alguses, nii et tünnid täis ja ülejäänud kuu kohta veel kolm pealtkastmist mis tähendab, et kolmel päeval polnud aednikul vaja kastekannudega jamada. Aga muidu ikka palju päikest ja peenardes oleks padupõud kui me poleks kohanenud - multš hoiab päris kenasti niiskuse kinni mis ma sinna kastekannudega vedanud olen. Päikesepeenrad on kõik multši all. Mõned pildid veel alpikaljudest ja paraadpeenrast

Kevade suvised sammud - aprill.

 02.04. -3,5, külm hommik, maas on lumekirmet ja muld pealt külmunud, kuid päike on kuum ja kütab terve päeva. Taevas pole pilveraasugi. Verandanurgas võib fuffaika seljast visata, aga nurga taga varjus lööb külm kirdetuul küüned varrukasse ja sosistab "ssa oled nii sssoe". Muidugi soe, verandalt just tulin. 
Sinililled on madalstardis. Juba eelmisel laupäeval võis kaevunurgas sinist välgatust märgata, kuid kuskil mujal pole midagi rohkemat juhtunud, sest ööd on külmad ja veel ei ole aeg. Paistab, et lõokannused ei hooli. Iga päev on nende leherosetikesed maapinnal juba jälle natukese suuremad. 

Kuna eile käisime küla peal litutamas ja muud eriti ei teinudki, siis tänane päev mahutas topelt palju. Pool kollast vaipa valmis lõksutatud, materjalidest õmbelusetuppa korra loomise eesmärgil torn ehitatud ja puusaagijate ametiühingule annaks lausa medali või midagi, sest selline hunnik entroopiat ühe päevaga likvideerida...numaitia. Igatahes vägev. Kui õues vaikseks jäi, läksin ladusin puud ka ära. Tehtud.

04.04. -5,5, külm hommik nagu eelnevadki, kuid täna kuidagi eriti krõbe. Loodetavasti põles küünlajupp kasvuhoones ikka hommikuni...Ega see väike miinus seal midagi hullu teeks, aga panin natuke mätasfloksi juurduma ja poenartsisside pikad pealsed vist ka eriti pakast ei tahaks. No ja muidugi kõik need roosipojad, mis seal ilmapaos on. Homsest peaks hakkama ilmad soojemaks minema ja ülehomsest siis, ohjah - veel natuke õelaid kirdetuuli ja siis on liblikad. :)

05.04. -0,5 hommikul, päeval +3. Enne liblikaid on kevadvihm. Selline, mis öösel alustab peenikese lörtsina, kuid sibistab terve päeva sadada ja soojeneb sealjuures paari kraadi võrra. Õnnistav nähtus mis peseb maha talvetolmu ja härmahigi, paneb krookused selga sirutama, äratab tulbipealsed unest ja sosistab sinilillesõnu. Meie käisime Pärnumaal lõbusõitu tegemas ja tore oli sõita läbi kergelt lumega üle puistatud Harjumaa maastike sügavamale Maarjamaale kus helendas igal pool lumi. Kirgasvalged põllud ja suhkrused metsad, puhas jõul. Et kust need paksemad lumepilved parajasti üle olid läinud. Tagasi tulles sadas juba vihma ja oli pluss 3. Kogu talveehmatus (siia oleks sobinud ka sõna "talvelumm", aga selleks peaks talve rohkem armastama) oli kadunud ja vihm oli õhtuks veetünnidele tekkinud jääkettad ära sulatanud.

06.04 Täna polnud mingeid liblikaid. Oodatud päikese ja +10 asemel oli sombune +2,5 ja hiljem, õhtul ka +5,8, aga see oli kõik. Mulle oleks meeldinud ilmajaama lubatud +10 kraadi korraga kätte saada, mitte ükshaaval nagu see tegelikkuses välja nägi. Ei, pole midagi kobiseda, vähemalt plusskraadid ja sai hulga vajalikke asju ära tehtud. 

09.04 Aga järgmisel neljal päeval oli päike, õiemöll (otse loomulikult), kuni 15 kraadi sooja, linnud laulavad, kevadsegaduses haneparved sõuavad taeva all, mesilased ja liblikad sukelduvad õitesse ja sinililled hakkavad areldi avanema. Sest iga öö tuleb meil siin jälle kuni viis kraadi külma. Ja kui päevad on liiga head, et kevadena võtta, siis ööd ei ole seda mitte. Aednikul töised päevad, pole aega enam blogiski kribada. Iga päev ca 5 - 6 km oma aias tatsumist ja loomulikult  lõppematu eufooria tärkavate ninakeste ja uute õite pärast.

11.04. Jätkuvalt suvisel lainel, päeval kuni +17. Täna natuke pilvitas kuid õhtuks oli jälle selge taevas. Korrastan tasapisi alpikaljusid. Eemaldan katkisi kive, lisan uut kruusa ja killin umbrohtu. Õnneks on seda vähe. Omamoodi väike lõbu on ka uute aiaaksessuaaridega jändamine, et kuhu miski sobiks ja kas üldse sobib ja siis jälle, et kas kivi, kuju või korall. Niimoodi tasapisi, sammhaaval ikka suve poole. Suurde peenrasse pole veel üldse jõudnud. Aga kuhu mul kiiret. Põhiline ongi see, et pensionäril on ka aega nautida. Nädalad ei ole enam nagu kiirrong...tähendab, on ikka, kuid mul on aega ka raamatuid lugeda, teistel aednikel külas käia ja vahel niisama vaadata ja imetleda. Verandale tõi tuulehingus täna magusat looduse, mulla ja metsa ärkamise lõhna vaheliti märtsikellukeste aroomiga. Ja krookused õitsevad nagu jaksavad. Neile hakkavad seltsiks puhkema juba ka lõokannused ja sinililled. 

12.04. Selline tunne on nagu oldaks ilmataadi kontorites tänavu ka aednike soove kuulda võetud. Paradiisimaiguline aprilli keskpaik. Õues on sama soe nagu toas ja liblikad lendavad õnnelikult ringi. Ilus, ilus. Ööd ka juba plussis ja täna peaks isegi vihma tulema. Suuremaid istutusi pole ette näha, kuid maad on vähe. Tegin ruumi, panin osa alpitaimi pottidesse. Võtsin paar potikest näppu ja läksin teise aedniku juurde krookusi vaatama. Tagasi tulin nelja potikesega. Vist ei tulnud vähendamisest seekord midagi välja. Nagu jäävad ise lausa käe külge kinni...Õudne.

17.04 Vihma ei tulnud. Soe nädal (aprilli kohta siiski üsna kuumalaine moodi) möödus wuhinal. Ikka siit rohides ja seal siblides. Nädala lõpuks sai paika ka minikasvuhoone. Esialgu hoian seal öö eest varjus õrnukesi ja uustulnukaid pottides. Mulda pole veel sisse kärutanud, aga varsti, varsti...

Vihmaveetünni aluse ladumine on poole peal. Õnneks on puzzle kõik osad (tsement, vesi, kivid) olemas. Lihtsalt vaja ära lõpetada. Aias on kogu aeg väga huvitav. Kuumalaine lõpetas krookuste ja võrkiiriste pika peo. Kui oleks jahedam olnud, siis oleks see kauemgi kestnud. Eelmisel nädalal tegid sinililled silmad lahti ja praegu on nende tipphooaeg. Kuigi osad neist väiksematest ja peenematest sortidest sirutavad alles pungi. Esialgu paistab nagu oleksid ka jaapanlased (2 tk) elus, kuid mine tea. Paar päeva tagasi oli jälle öösel -4 ja täna õhtul läheb vist samamoodi, on üsna kõhe.

18.04 Käisime Randvere kandis sinilillejahil. Üks lilla, üks heledam ja üks toreda kompaktse õiega. Aga jaht ise on juba äge, hasart ja puha. :) Aias ilutsevad lõokannused ja kerapriimulad alustasid ka eile.

20.04 Eile tulid küttepuud. Ongi viimasel ajal sellised suure sahmimise päevad.  Täna oli jälle sinilillejaht. Seekord siis joovastav ja meditatiivne kaks tundi TÄIESTI SINISES metsas. Sinililled olid nagu männid, suured ja lopsakad, näha, et pinnas hästi mokkamööda. Ja esimest korda elus sattusin sellisesse metsa kust ka midagi erilist leida võis. Olid valged, roosad, lillad, piimjad sinakad, helesinised ja tumesinised, kuid leidsin ka ühe lilla-roosa vahepealse ning siniseõielise ja roheliseõielise mutandi. Mutandid olid kummaliste ümarate väikeste õielehtedega ja poolsuletud õiekrooniga. Päike muudkui küttis ja metsa vahel võis kohati isegi +20 olla. Öösel kimbutavad öökülmad, täna näiteks -4,5. Pole kasvukasse enam küünalt pannud, aga äkki peaks...Üleval toas talvitunud saurusvõhk ajas juba pimedas (ämber peas) välja kümnesentimeetrise "võha". Kuid kui ta kasvukasse viisin, muutus ta mõtlikuks ja sarv enam pikemaks pole kasvanud. Tunneb, et ööd on külmad ja pole veel aeg.

22.04 Veel üks suvine kevadpäev. Pluss 16 ja täispäike. Täna sai paagialus valmis ja natuke istutusi ka, siis käis vedru maha. Ja viimase vihma ajal kogutud vihmavesi hakkab otsa saama, sest lumeniiskus enam taimi ei toida ning istutustele kulub ka omajagu. Väike pelg on epimeediumide pärast, sest õrnad õievarred juba sirutuvad, aga meil on siin maiski vahel miinus 7-ga ööd olnud. Ja mis siis saab? Võtab õied ära. Seda on korra juhtunud küll. Taim hukka ei saa, hiljem sirutab epimeedium lihtsalt uued õievarred, kuid neid on siiski vaid mõni üksik. 

27. 04. Seniajani ikka suvisel lainel, ööd nullilähedased ja päevati kuni pluss 15. Kuid öösel sadas korralikult. Oli ka aeg, sest maastikud hakkasid pisitasa läbi kuivama. Oh seda kasvuraginat ja uusi nähtusi, mida kevadvihm hommikuks välja oli võlunud. Tulbid sirgusid korrapealt 10 cm pikemaks.

30.04 Eile hommikul oli põuatõrje osas suur murdepunkt - pumpasin meie uude vihmaveenõusse kogu aiaanumates leiduva vihmavee (kahe korraliku saju jagu, mis teeb kokku 500 liitrit). Täna hommikul oli kena tõdeda, et öine vihm täitis väiksemad vihmaveetünnid jälle ääreni ja kastmisvee poolest on edaspidi ligi kuu aega hooleta kui peaks vaja minema. Eile oli ka aiakülaliste päev ja sellest oli palju rõõmu. Õhtul siis veel uute taimede imetlemine ja istutamine. Esimest korda kuulen ja näen - Paeonia mollis ehk P.villosa. Jube sümpaatne nähtus. Toojale tuhat tänu. :)

Märts, poolsoe.

 05.03 Imelised märtsi alguse ilmad (täispäike, sinised taevad, linnulaul, puhas asfalt ja lumetuks sulanud peenrad koos täisõies talviste lumekuppudega) tühistusid laupäevaöise lumesajuga (luku kinnitõmbamise heli). Maha tuli 10 cm lumivalget pa...lund ja mis sa oskad kosta või kuhu pista. Talv hakkab jälle otsast peale: Deja vu - Võsa vahel rõõmust kilkavad suusamehed, jääks tallatud kergliiklustee (hoidku jumal, et keegi seda roogib, sest siis ei saa ju suusatada) ja postkaardijõulud akna taga. Ning järgmiseks nädalaks lubatud pakane. Täna on üks päris põnev päev, sest hilja õhtul saab valimistulemused teada.

08.03 -4, pilves. Valimised lõppesid rõõmsalt stiilis "Kes pärast naerab, naerab paremini". Paberhääletuse lõpus oli kogu Eesti kaart sinine, mis tähendas EKRE võitu (Ekre valija eelistab paberhääletust). Kui aga hakkasid öösel tulema digihääletuse andmed, siis läks kohe pilt helgemaks. Sedakorda tuleb ilmselt kaabude teemavälist mula riigikogus küll taluda ja piinlike hetkede eest pole ka tulevikus pääsu kuid selle erakonna imelikud, saamatud ja korruptiivsed ministrid on vähemasti välistatud. Ja viimasel ajal keeras ülemine ots suisa silmanähtavalt kremlimeelseks, et äkki ka vene valijaga haagib. 

Aga tali kestab. Selle nädala ööd on kõhedad. Lumi sahiseb sadada ja puuriit kahaneb. Mäletan ühte naistepäeva kus oli nii soe, et võis rattaga lõbusõidule minna...Aga kui õues on NII tali, nagu praegu, siis ei jäägi muud üle kui oodata...nina lömmis vastu akent. No kevadet ikka. Ja tulbid vaasis on nagu imeasi, nii erksad, elusad, lõhnavad.

Naistepäev on kõva püha. Tegin kodusaia, tuli sedakorda megahea välja. Hobideks pole praegu peale sallide eriti aega olnud, isegi vaibavabrik seisab. Panin küll lõime peale kuid rohkem pole liigutanud. Pigem tegelen esimese korruse entroopiaväljadega ja tore tõdeda, et varsti saab nendega TÕESTI  lõpusirgele. Haha, kaks nädalat "ma mõtlen sellele homme" teemade klaarimiseks. Oli ikka paras hunnik küll. :)

10.03 Märtsi külmarekord (ja meil vist ka kogu talve külmarekord?) -17,2. See oli täna öösel. Päeval tõuseb taevasse kuumav päike ja kütab, kütab, kütab...Käisime eile teiste aednikega spaas lobistamas ja rääkisime palju kõiksugustest lilledest, mida me suvel kasvatama hakkame. Täna õhtul on Päevakoerte juures saun ja homme Lapsega Tai stiilis kokakoolitus. Väga tihe nädalalõpp. Entroopiaväljad vaatavad mulle pisut etteheitvalt otsa, aga ma mõtlen, et mis siis ikka kui jagub neid ka järgmisse nädalasse.

12.03. Eile sadas maha 10 cm lund. Poleks vaja olnud. Sest ülehomseks lubab Foreca 6 kraadi sooja ja terve nädal sealt edasi näikse olevat juba plusskraadine. Jõudsime ära oodata...Kui see muidugi jälle mingi ilmanali pole. 

Bauhof on tore pood. Läksin tomatiseemneid ostma, kuid komistasin odavate minirooside otsa. Homme on suurem ümberistutus. Panen nad suurtesse pottidesse ja mais juba peenrasse maha. Üks Bauhofi roosipott sisaldab endas 10-12 tubli juurekavaga roosipoega. 

13.03. Viimaste päevade ööd on olnud -11 kuni -13, ka täna polnud erand. Kuid päeval on päike. Avan igal hommikul kasvuhoone, et suvi sinna liiga vara ei saabuks ja sulen õhtul taas.  Ohoh, päeval +2,3! Vist on kõige hullem möödas,..Ei tea midagi, sest õhtul tabab meid lumetorm, selline mis ulub korstnas ja puistab peenikest lund kuni verandaukseni. Poole öö ajal kevad enam ei kannata ja murrab sisse, lumi muutub vihmaks ja temperatuur tõuseb kolme kraadini. Loomulikult möllab torm edasi. Väga huvitav, praegu on veel pime, kuid milline on maailm hommikul peale sellist vihma ja tormi?

14.03 Kevaad! :)Vihmapilved tulevad ja lähevad, lumi sulab, puid-põõsaid ahistanud lumemütsid on kadunud ja ilmateade lubab tänaseks pluss 6. Oli +6,8. Õhtuks oli aknaalune peenar puhas ja kivilad hakkavad ka välja sulama. Kasvuhoones on muld kohati veel külmunud.

15.03 Heade aegade algus oli võimas. Puhas eufooria. Tavaliselt nii need kevaded tulevadki, et veel öösel on -12 ja siis, järgmisel päeval +7. Lumi sulas sooja vihma käes lausa silmanähtavalt. Täna on +3,4. Pilved ei lase päikesel hommikupoole veel korralikult kevadet teha kuid juba veebruarist saadik õitsenud (tõsi, vahepeal küll lume all) lumekupud vaatavad päikesega silmast silma nii palju kui saab. 

Päästsin kasvukas kastekannu, millele sügisene aednik (va tohmakas) vee sisse oli jätnud ja see õnnestus päris hästi. Panin kastekannu tila allapoole ja sedasi ta seal aeglaselt sulas ja nirises. Ei pakatanudki lõhki. Metsik himu on rohida, siblida ja kraapida, aga maa on veel külmunud ja tuul väga kõle. Õhtupoole ei pidanudki enam vastu ja lipsasin aeda, sest aknaalusest peenrast paistsid umbrohud tuppa ära ja see oli väljakannatamatu. Nüüd oli maapind vähemasti pealt sula. Krookuste ninakesed püüdlesid multši alt valguse kätte ja kõige varasemad laugud näitasid oma lopsakaid pealseid. Kui pole kaua saanud, on rohimine puhas rõõm. :)

17.03. Kevad süveneb. Terve see nädal on olnud palju päikest. Täna hommikul laulis taevalaotuses lõoke. Ja värava kõrvale on samuti ilmunud talvised lumekupud. Aknaalune peenar, kivila ja aiaäärne floksipeenar on lumest vaba. Ülejäänu osas ootan lahendusi nädalavahetuseks lubatud kevadvihma näol. 

18.03. Esimene soe öö. Hommik pluss 2,5. Pilvine, tuuline ja soe, uskumatu, kuid lõuna ajal näitab kraadiklaas 7,5. Seekord ei ole Gargari krookused kõige tublimad. Esimesed kollased ninakesed on hoopis crocus chrysanthus `Gipsy Girl` õied. Ja kohe järgneb Iris histrioides `Lady Beatrix Stanley`

20.03 Kolmas päev üle 7 soojakraadi, täna on koguni +10,3. Võtsin alpikaljudelt katted ära. Kivirikud on ideaalses konditsioonis, paar piredamat sorti mättalist on talvele alla vandunud kuid üldine pilt on hea. Ega nelgid talvitukski kui ei kataks ja pisut muret teevad mauklehed. Kenasti olid kaetud kuid tänavune heitlik talvemuster tuli vist liialt külge. Neli suurt lund ja neli paljaks sulamist. Õnneks on neid mitmes kohas. 

22.03 Kui miski paistab liiga hea, et olla tõsi, siis nii ongi. Võrkiirised avanesid küll täies ilus kuid viimased kaks päeva on suhteliselt nn "märtsised" olnud. Öösel väike miinus või nullis ning päeval kuni pluss 5. Täna sajab külma vihma, usun, et kui täpselt uurida võtaks, siis sisalduks seal isegi lumekristalle ja kõle tuul ulub ümber maja. Kummaline, kuid just märtsikuudel tabab mind vahel maniakaalne vajadus kududa pakse, sooje ja kohevaid asju. Kohe on ju suvi. Teoreetiliselt, eksole. Kuna viisin roosipotid kasvukasse, siis süütan hallaööde tulekul seal küünla. Väikeses ruumis piisab ühest leegist, et plusskraadi hoida.

24.03. Hommik. Tatsan unisena kööki ja olen kindel, et ma olen esimene. Peale minu ei ole köögis kedagi. Keeran lauale selja, valan endale kohvi ja piima. Segan. Selja taga hakkab keegi nurru lööma. Härra Tibu istub mu toolil ja jälgib millega ma tegelen. See on uskumatu kui vaikselt kass liikuda oskab kui ta tahab. Oh, sind, Tiburull! :) Parim võimalus kellegi tähelepanu äratada, on võtta ära ta koht. Jaa, sa saad oma konservi. Ja päev ongi alanud. Kaks viimast päeva on olnud kuni pluss 10 ja pilves. Mõnusad aiatoimetused ja natuke ümberistutusi, sest maa on juba sula. Uurisin ka potte mis kompostikasti mattununa talvitusid, õnneks oli sügisene aednik neile ka sildid kirjutanud. Õues on lillepeenras juba jumalikku sinist. Teised võrkiirised tärkavad ka ükshaaval.

28.03. Esmaspäeval oli lumi maas. Rõve. See sulas küll õhtuks ära, aga edaspidi on olnud nüüd nii, et öösel kuni -4,5 ja päeval kuni +1,5. Juba puhkenud krookused hoiavad õisi kinni ja tärkama hakanud lõokannused puuavad maa sisse tagasi pugeda. Seoses ümberkorraldustega aias sai üles kaevatud suur põõsas ebajasmiini, kes kippus juba paar aastat ümbritsevaid taimi neelama. Tema hõlmade alla on kadunud kaks liiliasorti, märtsikellukesed ja mitu kukeharja. Aga nüüd laiub tema asemel peenras igavene lahmakas tühja maad. Vaatan seda läbi akna (õues on lihtsalt nii rõve) ja mõtlen milliseid vangerdusi saaks aias selle läbi korda saata. Need on toredad mõtted. Tuleks ainult õuesoe tagasi....

31.03. Lootsin, et täna saab viimaks paika pandud mu armas talvine kingitus, see on üks väga suur vihmaveenõu. Nii suur, et sinna mahuks vist terve tiigitäis vihmavett. Aga korraliku aluse tegemisega läheb kauem aega. Kui see paika saab, hakkan vihmavee kogumisega kohe pihta. Viimaste aegade suved on alati sisaldanud ka vähemalt kaks pikka põuaperioodi. See selleks, kuid kõige suurem probleem oli muidugi paagile koha leidmisega, sest see ei tohtinud olemasolevaid struktuure segi lüüa, pidi asuma kohas, mis pole teistest vihmaveenõudest väga kaugel (et jääks võimalus väiksemate täitumise korral nad suurde tühjaks pumbata) ja see ei tohtinud ühtegi head floksikohta ära võtta (nali...või siis mitte). Sest 600 ruutmeetrises iluaias kus on 150 floksi, 25 pojengi ja üldse kokku 1600 taksonit, oli see kõva väljakutse. Nüüd on koht ootamas ja ehk saab aprilli alguses paagi paika ka.

Veebruar - valgusekuu.

 01.02 -2,5 Nüüdseks on teada, et päike käib juba üsna kõrgelt ja tema kiired on soojad. Kui seda pilvkatet vaid ees ei oleks. Nagu täna. Kuid eile paistis terve päeva päike ja see oli päästikuks talvistele lumekuppudele, mis lumetus peenras kohe maa seest välja vupsasid. Nii, et täna võis akna all imetleda kolme kollast õiekest mis küll esialgu üsna kummargil seisid, kuid õied on õied ja tervel peenral näikse veelgi lisa tulemas. Tõsi küll, alles  hoolsal maapinna silmitsemisel võis neid siin ja seal multšikatte kooretükkide vahel märgata. Nii väikesed ja haprad. Pilves ilmaga hoiavad nad oma karikad muidugi kinni. Kuid kevadigatsusest kõhnunud aedniku hingele on see nagu palsam. Esimesed kevadekuulutajad! Jah, muidugi, ma tean, et enne tuleb veel pakast, lumetorme, purgaad, paksu lund ja palju kiilasjääd sinna igale poole vahele, aga vaekauss on juba kevade poole kaldu ja valgust lisandub iga päevaga mõnusasti juurde.

07.02 +1, lund on vähe, kõigest mingi kirme ja pühapäeva öösel langes termomeeter mõneks tunniks -15-ni. Saab kevadel näha, mida arvasid sellest mu kaks kämmalvahert ja magnooliad. Lumelubadusi muidugi on, kuid veebruar paistab edasi olevat pigem iiri talve moodi. Selliseid talvi on ennemgi olnud, kuigi nii varaseid lumekuppe on väga harva ette tulnud. Tagaaed järgmiste potentsiaalsete õitsejate, alpikannidega, on veel lume all. Igijää kergliiklusteel on ära sulanud (kõigest see suusatajate jäärada enne silda, kuid see sulab tõenäoliselt alles mais) ja valgust on mõnusalt palju ka pilvistel päevadel. 

08.02 Sula jätkub ja linnud tegid täna üsna kevadisi hääli. Võpsikus hõiskas tihaseid ja varestel näikse ka lembehetked käsil olema.

11.02 Lumevalget on öösel sadanud. See on katnud kõik mis vahepeal välja sulas: kivilad, alpikaljud, lumekuppude õieilu kuid ka ebakohad. Praegu on kõik nii sigapuhas ja valge, aga sooja on +1 ja päike asus keskpäevast alates oma kuumade kiirtega lund veeks keevitama. Puudel, põõsastel ja võrkaial hiilgab mustmiljon veeks sulanud, jäätunud ja siis jälle sulanud jääveebriljanti. Öösel läheb taas miinusesse. Tantsud Talvesepaga. :)

Tegin täna esimese külvi. Need olid Barnhaveni priimulaseemned. Tõstsin kasti külvipottidega õue kevadet ootama. Valgust on nii palju, et tahaks koos tihastega laulda või midagi.

13.02 Tänaseks lubati kuni viis kraadi sooja. See võib isegi teoks saada, sest juba hommikul on õues +4,2. Ja päike tõuseb...Sellistel päevadel ei usuks ka kõige pessimistlikum kevadeootaja enam jutte  veebruarikuu pakastest ja lumetormidest. Akna alune peenar on lumevaba ja seal õitseb juba kena kogus talviseid lumekuppe, keda ma aeg-ajalt läbi akna vaatamas käin. Ikkagi esimesed...

16. 02 -0,4 ja pilvine, varakevadine aeg. Väljade vahel lõhnas magusalt sulalume ja metsa järele. Meeldiv tõdeda, et kuigi täna on pilves, on veebruaris päikesepäevi pilvistega enam-vähem pooleks olnud. 

20.02. Ega tali taeva jää. Laupäeva öösel sai maa jälle valgeks. Vahepeal on lilled lume all ja siis jälle ei ole. Aias rullub lahti lumemuinasjutt, kuigi paadunud kevadeootaja mõtleb umbes nii, et veel see üks jäle nädal ära kannatada...siis on ehk jälle rohkem kevadelootust,,,No lubavad eelolevaks nädalaks külmalainet pakase ja rohke lumega. Saab näha. Täna hommikul on -5, Ja lund on öösel juurde sadanud. Kui külmad tulemas, siis on lumikate küll vajalik. Tänasest lugedes jääb veel kolm ja pool päeva pensionile minekuni. 

21.02 -4, rõve lumi. Öösel sadas teist juurdegi, nüüd on maas ca 15 cm. Prognoositava kahepäevase külma eest on küll kõik kaitstud, aga ikkagi rõve. Mina ja kassid kannatame lumefrustratsiooni all. Kassidel on õues jälle lumi rinnuni ja mina poosetan niisamatigi, sest sellist veebruari nagu enam ei oleks tahtnud, liiatigi nüüd veel kui lumekupud lume all täies õies ja musträstas laulab varahommikuti valjult võsas.

23.02 Hommikul -9, päeval -4. Tööl veel viimased tööotsajupid ja kella kaheks olin kodus, vaba nagu lind. Eile oli südamlik lõuna töökaaslastega ja pole midagi öelda, minu parim töökoht parima ülemusega, kolleegidest rääkimata. Lähen heameelega suvel puhkusi asendama kui kutsutakse. Kuid nüüdsest olen ma pensionil. Vabaaednik, priikuduja, mahemeel, koduhaldjas jne. :)

28.02 Eile hommikul oli meie kandi külmarekord, -16,9. Järgnes päikest täis päev kuni +1. Kevad on käes. Päike käib kõrgelt ja keevitab lumesse lohke. Kassid peesitasid verandal ja keeldusid tuppa tulemast, sest nii mõnna on kui päikesekiired süsimustas kasukas neelduvad. Nii hea on kevade tulemist otsast lõpuni vaadata ja see, et kuhugile pole kiiret. See on võrratu tunne kui kogu su aeg on sinu enda oma. Likvideerin jõudumööda majja tekkinud entroopiaväljasid, teen süüa ja muid vajalikke toiminguid, sulatan vaha, pühin tolmu, parandan katkiseid asju, loen Düüni neljandat osa ja käin iga päev kepikõnnil.

Täna on juba kevadesem kui eile, hommikul oli -0,7 ja päike tõuseb. 

Uhiuus aasta

 05.01Aasta algus oli soe, päeval plusskraadid ja öösel väike miinus. Siis tuli ühe korraga maha 20 cm lund ja eile õhtul läks külmaks. Täna on imeilus päikesetõus ja -11. Minu viirus lihtsalt köhaga ei piirdunud ning nüüd istun kodus ja heegeldan. Heegeldamise vahepeal kiikan õue ka. Seal on kahkjassinine külm taevas, surmavalt valge lumi ja päike, mis ei jõuagi oma kõhtu üle õlletehase upitada. Aga juba piilub üle ääre. Asi seegi. Heegeldaks veel, kuid lõng sai otsa. Võtan kaks peenemat ja kerin neid kokku selliseks  nagu mul heegelduse juures vaja on. Kiiret kuhugi pole. Aeglaselt voolav talvine aeg...Härra Tibu tuleb köögist hajameelselt vurre lakkudes, seisatab akna juures, vaatab tähelepanelikult õue ja võdistab turja rõve!. (That`s my cat!!! :) ja seab sammud sinna kus emand lõnga kerib. Isegi magada on heas seltskonnas parem kui teab kus tugitoolis teab kellega (Bond). Härra Tibu seab ennast sisse, tõstab ühe tagumise jala kõrgele üles ja hakkab enneune tualetti tegema. Emand kerib, lõngakerad vupsavad ja sööstlevad, kassi pea hakkab vägisi samas rütmis üles-alla liikuma, keel ununeb suust välja ja silmad lähevad väga tumedaks. Sel hetkel meenutab ta laksu all olevat filmihipit, isegi pea liigub muusika rütmis..."Ära sa akka jälle..."poriseb emand tüdinult ja korjab kerad kaitsvalt oma rüppe. Härra Tibu vajub hetkeks lönti kuhu ma nüüd jäingi, ahah jaa, kass viskab jala (hopaa!) jälle taeva poole ja jätkab sealt kus pooleli jäi ning päev võib rahulikult edasi minna.

09.01 Läks soojaks (-4) ja hakkas paksu lund sadama. Muumiorus oli nii vaikne, et hoolega kuulatades võis hoomata tasast sahinat millega taevast kukkuvad lumeräitsakad juba maa peal olevatele selga potsatasid. Pärastlõunases talvehämaras krääksatas muumioru eespoolse majakese uks, sellest väljus üks muumimamma ja haaras kuurist hiigelsuure kingipaki. Räitsakad katsid mõlemad momentaalselt. Külaline sumpas läbi paksu lume naabruses asuva muumimaja juurde ning asetas kingi lumme. Esiteks poleks see mingi nipiga uksest sisse mahtunud ja teiseks, see oligi õueasi. Teine muumimamma oli  katnud väikese teelaua, pliidi all miilas männikäbidest tuli ja soojamüüri õnarustes põlesid küünlad. Muumid jõid teed, sõid pohlakooki, mekkisid kõigi maade mesilaste mete maitseid (India, Brasiilia, Uus-Meremaa jne) ja rääkisid kevadeootamise jutte. 

12.01 Teist päeva täitsa sula! :) Nii mõnus. Sõiduteed on puhtad ja lumi aias jälle lausa silmanähtavalt kahanemas. Talviste pidude ajal on aednik käpa peale pannud veel mõnele läbipaistvast plastikust toidupakendikaanele, mida on hea kasutada kivirike katmiseks. Sulaks lumi ära, saaks veel mõned kivirikud ära katta. Eelmise sula ajal olin juba peaaegu neid paika asetamas kui ühe ööga tuli jälle 20 cm maha. Kivirikud taluvad meie kliimat tegelikult päris hästi, kuid kui nägin vahet talvel niiskuse eest kaetud ja katmata taimede vahel, siis hakkasin niipalju katma kui võimalik. Õisi on kevadel poole rohkem.

16.01. Kevadvihm ja soojad tuuled. Pluss kolm. Nädal aega lumevastast tegevust on suusatajad meeleheitele viinud, kuid minul on megasuur rõõm vaadata kuidas meie tänav puhtaks sulab. Vaid mõned üksikud jääsaarekesed veel... Kevadeni on muidugi terve meretäis aega, aga olgu siis vähemalt illusioongi sellest. Toa akna all on talvise lumekupu areaal, kuid tema jaoks on veel vara. Ootab veebruarisulasid. Huvitav, mis on see päästik, mis sibulast õie maapinnale sirutab? Vahel on nad paksu lume all kägaras, aga õis juba valmis ja ootab päikest, et avaneda. Praegu on aknaalune lumest puhas kuid isegi krookusepungakesi pole näha. Lumekupust rääkimata.

18.01 Eile oli mingi väike juhulumi, kuid täna jälle mõnusalt plussis.Tartu Botaanikaaias puhkes esimene lumekupp.

19.01 Oli kindel plaan täna hommikul aiatiir teha, et tuvastada meilgi mõni võimalik kevadekuulutaja, kuid öösel sadas alatul kombel maha 10 cm märga lund ja sinna see plaan luhtuski. Tööle sõit osutus seikluslikuks. Saku alguses oli kaks autot kraavis, tee oli kaetud treppi sõidetud jääga ning kogu teekond linna poole möödus 30 km tunnis. Iseenesest väga huvitav nähtus. Nagu oleks metsaveotraktor need jäljed jätnud, aga ei, tegu oli koristamata lumega, mis kinni sõidetud ja sellise vormi omandanud. Niisugune pikk ja veider põristamine mööda seda põr-põr-põrguteed.

24.01. Mõnda aega võimust võtnud talve moodi asi (mõni öö isegi kuni -9) lagunes täna jälle ära. Mis saab mul selle vastu olla. Viimane märjalt maha sadanud lumi räsis hullult puid ja põõsaid. Midagi positiivset ka - on tunda päevade pikenemist. Õhtul on ilusa ilmaga isegi kuni poole viieni juba valge. Paistab, et selle ameerika mägede stiilis ilmamustriga lohisemegi kevadeni välja. Kord on vihmad ja soojad tuuled, siis jälle kõledad külmad. Õnneks pole miinused üle 10 kraadi ulatanud ja need niiskusekatted ma jõudsin enne viimast märglumeööd kivirikele peale panna. Seesugune imelik talv siis (või on mõni neist kunagi normaalne olnud?). Ees on muidugi veel veebruarikuu tume küür, mille tagant vilguks justnagu juba kevadpäikest...aga mine tea, võibolla möödub ka veebruar sulade tähe all ja polegi hulle hundikuu külmasid ees ootamas. Unistada ikka võib...

27.01. Visuaalses mõttes justnagu talvemurdmise päev. Hommikul -4, päeval -2 ja paljupalju päikest. Katsin hommikul varjukangaga kanada kuused ja rodod. Kuna vahepealsed päevad on kõik sombused olnud, siis pole ju halli aimugi kuidas päike vahepeal edenenud on ja jälle maailma soojendada mõistab. Oli ilus poole viie ajal linnast koju sõita, ees heletamas suur lai õhtutaevas, selline jahedalt helesinine ja kohati ehakulla siru ka seas. Justnagu helgesse tulevikku. Ega saagi väga kurta, ees on ju nädalavahetus. :)

Detsember

 2.12 -11. Päiketõusu laisk kahvatu kuma heiastub imekaunilt õunapuude kohal. Päeval on umbes kuus miinust ja mu seni vaikselt piirjooni kohendanud arvamus hakkab kaljukindlaks muutuma: talv on oma tagumiku tugevasti maha toetanud ja mingit kenasula või soojalainega talvelt ära võetud nädalast või isegi päevadest pole mõtet unistada. Pikem ilmateade ütleb, et kümne päeva pärast on sama ilm mis täna. Päeval ca -2, öösel kuni -6.

03.12 Kuna 06.12 kukub meil portselanpulma päev (20 armast, turvalist, seiklusrikast, naeruküllast ja õnnelikku aastat saab täis), siis otsutasime tähistada seda ühe täiesti kreisi saunapeoga Keila jõekäärus. Pokumees läks hommikul vara RMK lõkkeplatsile kuhu tema hää sõber tõi ratastel sauna ja basseini. Mehed pumpasid basseini jõevett täis ja panid ahjud küdema. Laadisin piknikutarbed autosse ja sõitsin kümne paiku järgi. Saun oli selleks ajaks juba soe. Basseinivee soojenemine võttis tunnikese kauem aega. Ja siis oli terve päev mõnna-mõnna-mõnna. Poleks arvanud, et peale saunaseansse on meri nii põlvini. Isegi õues oli palav. Kahju, et kõik külalised me hullu plaaniga kaasa ei läinud, sest lihtsalt lõkke ääres istuda võis olla jahedavõitu. Ikkagi miinus 5. Kuid see oli nii äge päev - kuum saun pluss tutimütsiga soojas vees ligunemine, kõrvus jõekärestiku vulin ja ümberringi lumine võsa ning rõõmsad külalised paljajalu lumes...

05.12 Sel sügisel juhtus nii, et kui maailm läks üle talveajale, siis Härra Tibu bioloogiline kell ei läinud. Suvel helises äratuskell 6:30, praegu näitab see samal ajal tegelikult 5:30. Siis teebki Härra Tibu esimese äratuse. Sörgib voodis ümber minu ühe tiiru ja istub padjale. Sealt on hästi näha, et kas ärkas või mis ta nüüd teeb. Mõtlen: tõbras! ja magan edasi. Härra Tibu näeb, et ta vaev on asjata ning heidab uuesti oma krundile magama, Õige aeg on talveaja järgi 6:30 ja viis minutit enne äratuskella on Tibu taas platsis. Vurrud näkku, hüpe makku või mõni muu sigadus. Aga viis minutit enne kella on kõige sügavam uni ja kõige põnevamad unenäod. Armas, kass, kas sa just tingimata pead! 

07.12 Täna hommikul aknast välja vaadates mõtlesin täitsa tõsiselt, et tegelikult peaks selle kuu nimi olema "Rõve detsember". Kus nüüd hakkas alles lund sadama! Ööga tuli nii palju, et aias ulatub kassidel kõhuni ja linna tööle sõitmine on nagu seiklus. Vahvad ummikud, toredad soolalägased tänavad ja põnevad parkimisplatsid, kus lumi on pahkluuni. Ning iga selline lumeõnnistus saabub lumesahkade jaoks täiesti ootamatult.

08.12 Ei tahaks uskuda, kuid täna hommikul olid teed igal pool puhtaks aetud. Aga lund muudkui sajab...

09.12 Külmarekord -15 kraadi! Lumi on jätkuvalt maas (ca 25 cm) ja ka lähim tulevik paistab suhteliselt tu...lumivalge olevat. Pakin hajameelselt jõulukinke, veeretan mõttes vaibatriipe ja kui telefoni pildigaleriis suvepiltidele sattun, siis tunduvad need nii ehmatavalt ebareaalsed, värvilised, muinasjutulised. Ei saa ometigi olemas olla selliseid kirevaid õisi ja rohelisi maastikke, sest reaalsus on paks lumi, raagus puud ja varesekraaksune hall taevas ning kella kolmest läheb kõige selle kohal pimedaks. 

12.12 Lumetorm Birgit. Miinus viis ja valge mühin akna taga. Väga kreisi mühin. Transpordiamet soovitas täna koju jääda, kuid meie, tublid, tulime tööle. Hommikul polnud veel nii hull ja teed olid ka kenasti puhtad. Õhtul enam nii ei olnud. Töökoha hoovis oli 20-30 cm lund ja kohati mõni hang kõrgemgi. Pokumees ootas lähimas lahtiaetud naaberhoovis ja sinna andis alles sumbata, sest õhk oli lumemöllu täis ja lumi põlvini. Ja mina muudkui läksin ja läksin ja läksin läbi selle valge põrgu...teate, nagu filmis...Kojusõit oli oodatust isegi leebem, sest paadunud jubemõtlejana kujutasin juba ühte koma teist ette mis kõik olla võib. Aga ei olnudki liikumisvõimetuid rekkasid risti teel (kõigest ainult üks vaeseke rekkajuht oli halva nähtavuse tõttu Järvevanast haljasalale keeranud, kuigi parempööre oli ca 10 meetri pärast). Teed olid suhteliselt lumised, õhk lund täis ja tuisk kippus kojamehi ära jäätama. Sahad olid põhiteed lahti ajanud, kuid terve päeva ju sadas. Kodus ootas meid töö. Parkimisplats oli vaja puhtaks lükata sest autot polnud kuhugi panna ja teerada majani ka. Lumi oli kõikjal ühtlaselt põlvini. Toas olnud kassid sööstsid uksest välja keha kergendama kuid paiskusid sama ruttu ka tagasi ja esitasid meile nördinud hääleka protesti, et ajagu me nüüd siva korda see asi. Päris kummaline, kaks väikest looma, kes väga harva üldse häält teevad (meie tavaline infovahetus käib kehakeele pealt), näuvad sulle valjult näkku ja neil on nii palju öelda. Tahad kange kassiomanik olla, aga ei suuda õuetingimusi sääraseks muuta, et kustagi saaks! Ja õigus neil oli, väike loom vajus harjunud teerajal verandast kuurini silmini lumme. Lament ja etteheited lõppesid sellega, et Bond teatas, et persse, ma lä`n üldse minema! Ja kadus. Ning Härra Tibu ronis meie piirituks hämmastuseks eelmisest talvest saadik neitsilikuna toas seisnud kassikasti ja tegi sinna plönni. Oi, me kiitsime teda, oi, me kiitsime...

14.12 Järgmisel päeval olid teed ilusti puhtaks aetud, kuid targu läksin autost maha samas nn "lähimas naaberhoovis" ja õige ta oli. Töökoha pikal sissesõiduteel ootas juba kaks autot ja õues ukerdas lumes veel üks, mida mehed sügavast lumest välja sikutasid. Siinkohal oleks sobilik deklareerida, et viimaste päevade sündmused ei ole minu talvearmastust mitte üheski punktis suuremaks kasvatanud. 

16.12 Eile oli töökoha jõulupidu Kehra rahvamajas. Ja tõesti üks ilus ja tore pidu stiilis "Kuldsed 20-ndad." Oi seda elevust ja kostüümide soputamist, pikki pärleid ja boasid. Peomaja tantsupõrand ja naiste vets olid sulgi täis, need boad ju...:) Kostüümede osas ei jäänud ka meie "tüdrukud" alla. Lõime ennast korralikult lille ja mu erihuvist tšarlestoniajastu vastu oli esimest korda natsa kasu ka. Sain enda ja veel ühe kolleegi täismundrisse ning aksessuaare jagus teistelegi. Õhtut viis läbi Mart Sander oma meeskonnaga ja tegi seda meisterlikult. Kui mõni suurem asutus otsib head peoideed ja õhtujuhti, siis selle seltskonnaga on kordaminek küll garanteeritud. Kuid tali kestab. Öösiti kuni -10, päeval -6. Lumi aias põlvini ja hangekohtades poole kõrgem. Toad püsivad mõnusalt soojad. Kas on põhjuseks see, et lumi on vundamendi kuni sokliääreni kinni katnud või tuleb süüdistada soojapidurit trepikäigus. Võibolla mõjuvad ka mõlemad, whatever. Kahjuks ei saa selle hooaja kohta öelda, et mõni päev või nädal või kuu oleks "talvelt kingiks saadud" nagu siin meil varasemalt juhtunud on. Tänavu on kahjuks vastupidi. 

19.12 Lund on jätkuvalt "silmini" ja kui seda iga päev püsivalt juurde ei tule, siis suudavad teemeistrid sõiduteed puhtad hoida. Kui tuleb, siis mitte. Ja ilmaennustajaid lõpuni uskudes peaks alates tänasest algama normaalne tali - selline millega me viimastel aastatel harjunud oleme. Selline, et päeval 0 kuni pluss 3 ja öösel +1 kuni -5. 

22.12 Sula algaski teisipäeva öösel. Ja edasi on puhas lust ja rõõm olnud. Päeval +3, öösel +0,8. Pole midagi paremat sulalumelõhnast. :) Kuuldavasti jätkub see ka homme. Jehhuu!

24.12 Teede äärekivid on välja sulanud, lumi lahkus ise kasvuhoone katuselt ja meie tänaval on juba palju asfalti näha. Eile oli päris tore tunne tööle sõita. Kuigi, nädalavahetus ja ka esmaspäev on külmad. Öösel -9, päeval -5. Pikem ilmaprognoos näikse ka nunnu olevat. Kogu see lumi sulab lihtsalt ära ja enam teda pole. Kuid meerikamaal möllab lumetorm ja Kanadas kuulutatakse pakast. Jõuab see nädala pärast ka meile? Täna õhtul oli ilus jõulukas linnapäkapikkude juures. Lõunamaiste vürtside lõhn ja noorte lustimine. Kahjuks ei saanud me mõlemad osaleda, aga eks see aastalõpp ongi selline pidu peo otsa. Kohe varsti jälle järgmine kräu tulemas.

28. 12. Unustasin öelda, et jõuluks tulid Barnhaveni priimulaseemned. Seekord oli nn järelnoppimine. Võtsin põnevuse pärast 4 segupakki ja tuleb mis tuleb. Ülejärgmisel kevadel peab ju ka huvitav olema. Aga järgmine kräu ehk sünna jääb ära, sest me peres seni hullanud viirusetõbras on nüüd sihikule võtnud minu. Küll tapsime teda sauna, küüslaugu ja ingveriga, aga tema on vintske. Aastalõpp kujunebki seetõttu ilmselt vaikseks pesas küljekeeramiseks. Ühe päeva juba olingi "Vaimumõrsjaga" raamatuaugus.

30.12 Vihm ja pluss 2,5. Minu lemmiktalv. :) Aknaaluse rododendroni lehed ehivad lõdvestunud olekus taime oksi. Pakasega olid nad pinges ja püüdsid end lausa toruks keerata. Ühtlasi imetlen ka jugapuid, mille paks lumi vahepeal lausa vastu maad vajutas. Nüüd on nad jälle sama püstised kui enne. Ja kui nii edasi läheb, siis saab ehk juba ka alpikaljude elanikke, võrkiiriste ja krookuste ninakesi näha. Ei ole ikka mingi elu kui kogu su varandus paksu lume all peidus on. :)

31.12 Ma olen korduvalt rääkinud, et kui kellegi elu on igav ja selles pole värve, siis võtke endale kass või parem kohe mitu. Kassiomanikul on näiteks alati see eelis, et ta võib öösel kell pool viis sügavast unest ärgata pesumasina hääle peale ja kui te parajasti just kuulatate, mis seda põhjustada võiks (magamistoas ei ole pesumasinat), siis paisub see hüsteerilisel kõrgusel crescendoks ning lõputa pikk jäle lõugamine lendab lae all ringi, põrkub akna ja seintega ning vaibub peale kõigi helikõrguste rebestamist taas urinaga. Vitriinis kikivarvule tõusnud pokaalid laskuvad tasase klirina saatel jälle taldadele. Ei, te ei teadnud, et teie väike armas pehme kaisuloomake suudab sellist häält teha. Tiburull, kullake, mis sul viga on? Midagi ei ole viga, lihtsalt üks võõras kass istub meie verandal ja sae käima tõmbamiseks polegi rohkem vaja. Vastupidiselt Tibu õhuhäirele rapib Bond nohinal rõduukse kallal ja püüab seda seestpoolt jõuga avada. Jõulised küüned vastu terast. Bond on tegudemees, tema häält ei tee, kuid silmis välgub palju vägivalda. Aga lamenti on meie jaoks juba täiesti piisavalt olnud ja kassid välja ei saa. Pokumees korjab kohevil sabaga Härra Tibu ukse juurest üles ja räägib talle, et öösel magatakse mitte ei karjuta kõigi nende asjade peale mis väljas toimuvad ja Bond rahuneb ka pikapeale maha. Olgem ausad, soojas toas on siiski mõnusam magada kui väljas tuule käes ähmaste põhjuste pärast (teine isane kass) kakelda. Ja kui keegi otseselt enam kellegi pead ei nõua, siis Bond ka enam õue ei pressi. Une-Mati, see õrna närvikavaga mees, võib arvata, et jookseb kusagil seniajani amokki ja sel ööl me ilmselt enam ei kohtu. Aga kodu on meil turvaline ja ööpäevaringse valve all.

Head aastavahetust kõikidele sõberitele ja nende neljakäpalistele kaisukatele! :)

November

 01.11 Kepikõnnihooaja algus. Tegin varahommikul väikese metsaringi - kirbe lehtede kõdunemise, vihmamärgade kuusekasukate ja samblaste kasetüvede hõrk lõhn. Ning vaikus. Ei ühtegi linnuhäält ega võrakohinat. Mets justnagu tukkus. Päeval on alevikus liiklust küll - musträstad tassivad karvast viirpuud tühjaks ja rasvatihaseid on ka palju näha. Meie aed on nende territoorium. Nii tihastelt kui  musträstastelt võib sõimata saada kui ei oska ennast aias mõistlikult üleval pidada. Musträstad ei kannata, et keegi neid jõllab kui nad viirpuus sahmerdavad. Aga see on nii ilus vaatepilt - süsimust kollase nokaga lind, erkpunane suur mari nokas. Ja siis need tihased ka...Eelmisel aastal talvitus me rõdul üks mesilaspere ja tihased alustasid päeva tavaliselt tarule koputades. Sööma ju peab. See ei meeldinud Mesinikule, kes läks rõdule tihase mesilasejahti segama. Tihane taganes tamme otsa ohutusse kaugusse ja sõimas, sõimas, sõimas. Pisike sulekera tänitas tammeoksa peal lausa kikivarvul ja oli nördimusest lõhki minemas. Vähemasti niipalju jõudsid nad neid mesilasi ikka kiusata, et perel olid kevadeks närvid täitsa läbi. Ilmselt, et kui tulevikus kunagi kedagi veel peaks rõdul talvitama, siis tuleb taru võrgukastiga ümbritseda, et kiusajad üldse selle ligigi ei saaks.

03.11 Pehmed soojad ööd ja päevad,  +8 kuni +12. Tihased lustivad aias ja uuristavad ploomipuu koore kallal, ju leiab sealt talvituma pugenud pahalasi. Aga jah, november mis november. Pikalt pime ja porine. Õnneks on ööd veel soojad ja maa pole hommikuti kohmetanud. Teen vahel mõne korrastussööstu, kuid pikalt enam ei viitsi. Jäänud on veel paaris kohas rohimist ja pottides talvituma minevate taimede kaelani mulda kaevamine. Piparmündi peab ka kastist maha istutama.

06.11 Õues oleks veel nokitsemist, kuid reedel epide peenrast kannikesi välja rookides tabasin ennast tõdemuselt - praegast toas lõngu kerida oleks palju mõnusam. Vihm sajab peffa ja tõesti, ma ei viitsi!  Nonii, üks hooaeg hakkab vist ühele poole saama. Ülejäänud päeva tegin vaibatoas inventuuri ja täna saabus postist ka tellitud lõimepats - 40 meetrit. Meil on küll endilgi püsivalt kääripuud üleval, kuid eks väike uudishimu ka, et kuidas professionaalid käärivad ja kuidagi kiire oli tänavu selle uue lõime peale panemisega. Tahaks juba kuduma hakata, siis hakka veel käärima ja posserdama. Patsi sõrmitsedes sain aru, et palju paremini tehtud. Igatahes. Väga ilus pats.

11.30 Kaamos on kohal. Tumehallid taevad, vihm vaheldub pimedusega...kuigi novembri kohta on  mõnusalt soe. Sel nädalal on püsivalt +10 olnud. Isegi Härra Tibu kolis oma koikukrundilt jälle verandale magama. Kuigi, inimese teeb pikk pime aeg ikka väga laisaks. Nii mitu maani maha magatud hommikut...Ei ole ma jõudnud kõnnirajale ega aeda. Täna otsustasin vähemalt aia osas ennast parandada. Rohisin epide peenra lõpuni ja lõikasin pealseid. Et kui tahaks puhta südametunnistusega talvele vastu minna, siis peaks pool paraadpeenart ja teeäärse peenra ka üle käima. Üle hulga aja oli päris mõnus nokitseda, kuid nädalavahetuseks lubatakse ilusat ilma, saab näha kuhu rohkem kisub, kas kangasteljetuppa põnevate uute lõngade juurde või õue ukerdama. :)

14.11 Imeilus nädalavahetus oli. Helesinine taevas, päike ja pluss 15. Ideaalne aiailm, aga või ma siis...tegelikkuses nägi asi välja nii, et kuna verandal võis toariietega kaltsu lõigata, siis seda ma tegingi.Ja kui millessegi süveneda, siis võtab see su üleni. Tervelt kaks päeva lõikasin kaltsu, kerisin lõngu, tuulutasin materjalikaste ja planeerisin vaibaprojekte. Ometi oli ideaalne õueilm. Et südametunnistus väga ei kriibiks, tegin verandaesise peenra kannikestest puhtaks, kuid see oli ka kõik. Isegi ilusa ilmaga ei kisu enam aeda, mis siis veel läheneva talve hingusest rääkida. Täna oli maa külmunud - miinus 2,5. Kui hommikuti jupikaupa teha, siis ehk saab nädala lõpuks aiale ringi peale. Ehk ei ole homme maa külmunud...või mul kärss kärnas :D

17.11 Kuid lähenevat talve enam ei peata. Eile õhtul tuli lumi maha. Täna öösel sadas seda juurdegi. Pinnases on veel soojust talletunud ja teedel jäidet ei tekkinud, kuid jõulupildi sai korraks silme ette küll. Õnneks see juba sulab, sest ka õhus pole veel talvist kargust.

21.11 Tühjagi ta sulas. Hommikul tööle sõites mätsis korralikult lund ja linnas olid seepärast tohutud ummikud. Enamik liiklejaid ju veel suvekummidega. Õhtul koju sõites oli õues 6 kraadi külma ja kuna aku oli suht tühi, siis me salongikütet sisse ei pannudki, lohisesime külmas autos kodu poole, et küll kodus sooja saab. Kodus aga ootas meid soojuse asemel vaid kaks särasilmset kassi. Rõduuks oli pärani, toas paar soojakraadi... Kassid olid muidugi megarõõmsad, et me tulime ja siva kütma hakkasime, sest  millegipärast ei olnud täna toas nii soe kui tavaliselt. Seekord olid siis just need kaks asja kokku sattunud mis tavaliselt lahtise rõduuksega lõpevad: kui hommikul tööle läksime, jäi Bond koos Tibuga päevaks tuppa ja rõduuks sai ekslikult vaid kinni lükatud, mitte kremooni keeratud. Uks seisab küll tihkelt lengide vahel, kuid Bond oskab ust seestpoolt lahti kangutada kui see riivis pole. Sätib küüned taha, pingutab keha vedruks ja kangutab kõigest jõust. Ja ammuks see oli kui e tõi oma lehtkaktuse meile, et meil ikka paremad elamistingimused. Kaktuse näost oli selgelt näha, et sellist Eestit poleks ta küll soovinud, kuid tema elu päästsid paksud kardinad ja sügav aknaorv. Päris ära ei külmunud. :)

23.11. Lumi on endiselt maas. See on nüüd ilmselge, et õue ei kisu minusugust enam kahe paari härgadega ka mitte ja viimane nädalavahetus kulus jälle kappides tuulamise ning vaibamaterjali kokkukerimise tähe all. Üks saunakas ka vahele ning selle nimi ongi tubane talielu. Kuidagi ootamatult ta tuli, aga mis ikka parata. Tali näikse ka õues kohal olevat. Ühtlasi panen hooaja esimest vaipa kokku. Selleks saab olema üks valge-sinine-beez villane.

28.11 Lumi on jätkuvalt maas ja tuleb teist aina juurde. Sakus on lumekord veel õhuke, ca 5 cm, kuid juba katab. Jõuluootajad julgevad valgetest jõuludest unistada. Ja tõesti, ca 10 päeva ettepoole vaadates prognoosib ilmateade ühtlast "kena talveilma", mis on tavaliselt pilves, öösel -3 kuni -6 ja päevati -1 kuni -3.