Ärkasin suhteliselt tumedal tunnil kaleda kaebliku hääle peale ja kuulatasin..."Ba dõin deile, uur, asvane..." ning justnagu kinnituseks kostis pimedast toast vaikne viiksatus ja sebimist, et kaup on täiesti värske ja kõlbab ka nõudlikumale maitsele. Mu unine mõistus võpatas ärkvele, rõduuks oli ööseks lahti ununenud! Teist korda võpatas see mõtte peale, et SEE võidakse meile ka voodisse tuua, sest hoolitsev kass, teadagi...Unemati kadus kohe kabinal teadmata suunas kuid teesklesin magajat ja kuulatasin pimedust. Elu on näidanud, et kassid saavad hingamise järgi suurepäraselt aru kui sa ärganud oled ja siis on paras aeg tulla terehommikust ütlema või siis antud juhul terevarahommikust. Teesklesin hästi, sest vahepeal samuti pimedust kuulatanud Bond enam võimaliku seltskonnaga ei arvestanud ja hakkas voodi ees vaikselt omaette laulma. See tegi olemise kõhedaks ja pisut müstiliseks ka. Sa oled suures pimedas maailmas ainsana täiesti üksinda ärkvel ja su kass laulab, sest tal oli jaht ning nüüd ei saa ta teistmoodi. Helid olid tasased, leinalised kuid ääretult meloodilised, meenutasid pisut neid laule mida emakass oma poegadele häälib ja kurrub, kuid emakassi laulus pole kunagi seda ääretut kõledat kurbust ja leina. Kusjuures ta summutas oma häält, teades, et pererahvas magab ja vali lärmamine magamistoas oleks ebaviisakas. Etteaste oli hästi vaikne ja kestis mitu minutit. Sõnum võis olla umbes selline: Mina, vapper kütt, käisin jahil, tõin teile, mina, vapper kütt, püüdsin ja tabasin osaval hüppel, aga teie magate parimal tunnil kui peaks jooksma saagi järel öövarjuna, nagu mina, vapper kütt, aga ma ei taha segada teie und, jumala, eest, ma olen näinud, millega see lõpeb ja ma laulan parem siin vaikselt, üksida (krõmps-krõmps), sest see väle hingeke ei ole enam minuga (krõmps-krõmps), kuid ma pean ütlema, et (krõmps-ludin-ragin) maitsel ei ole tõesti viga. Ja laul lõppes asjalikumate helidega. Bond sõi oma hiire ära, jõi köögis vett peale ja sulandus öösse. Läksin panin rõduukse kinni. Ja tabasin ennast taaskord mõttelt, et kassikene, kes sinu sees küll elab? See pealtnäha nii lihtne olevus on palju peenem ja keerulisem kui välja paistab, sest temal vajadus ennast sel moel väljendada, mis siis, et koolitamata kõrvale pisut kõhedana kuuldus.
Saturday, July 13, 2024
Sunday, June 30, 2024
Hea Juuni
01.06 Päike kütab, troopika. Ja viimasel ajal on nii, et isegi kui ei lubata vihma, siis midagi ikka tuleb. Isegi küttepuude ladumise ajal peatus muidu TÄIESTI pilvitus taevas meie maja kohal õrn salapilv ja piserdas end 20 minutiga talguliste peale tühjaks. Kui enne oli lihtsalt palav, siis pärast oli märg ja palav. Täna oli väljas tavaline leitsak (+28 varjus), vihma ei lubatud. Poolest päevast hakkas müristama, ok, kuskil on äike. Siis hakkas vihma ka tibutama, no mis saab kallil kasvuajal väikese tibutamise vastu olla, aga edasiseks polnud me enam valmis. Läks pimedaks, nagu oleks seitse egiptuse nuhtlust tulemas, tõusis tugev tuul ning algas selline padukas, mida meie kandis veel nähtud pole. Kuur paistis läbi vihmamüüri uduselt nagu läbi vee...ja vesi see ju oligi. Pilgeni täis vihmaveetünnidest paiskus pahinal vett teerajale kus see moodustas veranda ees väikese kärestikulise oja mis üle kivide tagaaeda voolas. Vee kõrgus võis tipphetkel olla ca 7 cm. Väljas oli veepõrgu, sest kõigele lisandus marutuul ja veel nii lollaka nurga alt, et duššitas kogu veranda üle. Ja nagu too halbade reklaamide hittlause...kuid see ei ole veel kõik!: Koleda ragina saatel hakkas sadama rahet, mille suurimad munakad võisid olla 1,5-2 cm. Hostade õrnad lehed ja rabarberid said ära augustet ning avali jäänud kurgimajas hukkus kaks `Dirigenti`. Paduka ajal korrigeerisid end ka elektrooniliste ilmajaamade näidud ja null vihma vahetus sellise numbriga justnagu sajaks meil hetkel maha terve suve norm. Täitsa huvitav, mis juhtub homme, sest homseks lubatakse vihma. Ja päris palju lubatakse. Võibolla lubavad igaks juhuks, et mitte jälle ämbrisse astuda...
02.06 Leitsak. Läksin ostsin eile Kristiinest `Dirigentide` asemele kaks `Adamit` ja kui koju jõudsime, siis algas jälle kõva padukas. Õnneks jäi veranda seekord kuivaks ja ka rahet ei tulnud. Ülekohtune on see vihmajaotus küll kui meil nõnda uputab ja mujal põud.
Kui suurelehelised taimed suht auklikuks lasti, siis ei lasknud pojengid ennast hiljutisest rahest üldse häirida. Õied on veel kinni. Ja mina ei tea...polegi vist sellist aastat olnud kui pojengid nii ideaalvormis oleksid, ka neid kinniseid õienuppe on nii hea vaadata, terved läikivad lehed ja varred nagu müür. Üldse on üks imelik aasta. Välja läksid need taimed mis justnagu poleks pidanud välja minema kuid seni suhteliselt tagasihoidlikult õitsenud nartsissiõieline rodo on paksult õisi täis, minikasvuline ja pire põldjalakas talvitus ülihästi, Daphne petra on elus, kivijugapuud üliheas vormis jne
Täna on kolmas tugev äikesetorm koos verandapesu, õueuputuse ja paksu padukaga. Kolmas päev järjest. Mille eest! Tõsi, ma lootsin ja ootasin põuase maikuu jooksul tõepoolest vihma, kuid usun, et mitte nii maniakaalselt...või mine seda alateadvust tea. :)
03.06 kuni +26, päike. Täna ei tohiks vihma tulla. Saab näha. Istutasin hommikul valge mooruspuu poja maha, sõelusin peenemate istutuste jaoks komposti ja täitsin uut taimekasti mullaga. Homme peaks see täis saama ja siis lähevad sinna kõik priimulatibud, mis potis on. Ühtlasi on ka koht titepeenraks kui kedagi turgutada on vaja. Aga need vihmad...peenardes käib hullumeelne kasvumaraton ja lähima kuu aja jooksul pole vaja vist kedagi turgutada. Vihmaveehuumorit ka - tünnid on kõik vett täis, et kui jälle põud tuleb või...siis ei tule. Kuid elu on näidanud, et tavaliselt antakse kaks-kolm kuivaperioodi suve jooksul ja ega see tulemata ei jää. Mitte, et ma tahaks...
06.06 Eile oli esimest korda suve jooksul selline ilm nagu need vanasti olid - normaalne eesti suvi. Päike ei tapnud, taevas sõudsid valged pilved, puhus mõõdukas tuul ja verandal kannatas keset päeva rahumeeli vaibamaterjali kerida. Ja need õhtud...lõhnavad, soojad ja tüüned nagu lüpsisoe piim. Praegu on klassikaline "pärast tulpe" periood. Kullerkupud on õitsenud, hetkel kaunistavad aeda mairoosid, hispaania ebahüatsindid, jaanihüatsindid, äsja õitses ära tillilehine pojeng, puhkesid vääris-lõokannused, lehvikjad kurekellad, mõned suuremat sorti laugud. Täna peaks lahti minema esimene pojeng, `Joker` ja `Black Beauty` ka juba lubab.
08.06 Jahe, vihmane. Eile käisin Ristil "Lääne Risti AS"-s taimetugesid, taimesilte ja kurgituge tarnimas ning muidugi ka Triinu aias. Imelised pojengid, üks vanaaegne roosa oli õitega üleni kaetud ja teine lihtõieline erkpunane nii kõrge, et õied ulatusid ninani. Kirevad kivilad tukkusid pärastlõunapäikeses, läikivate okastega kibuvitsaroosid sättisid esimesi õisi ja ebajasmiin lõhnas ennastunustavalt. Meil on siiski veidi põhjapoolsem kliima, sest esimesed kolm varast pojengi alles puhkesid ja täieliku õitsenguni on kindlasti veel nädalajagu aega kui mitte rohkem
Vurritame. Juba kolmas meekord. Kuna maikuu oli troopikane ja soojus mesilastele meeldib, siis voolas kogu võilillemesi tänavu tarudesse. Sellist imelist kuldset ja lõhnavat meeõnnistust ei ole varem olnud. Võilillemett on tavaliselt kas natukene või siis üldsemitte kui võilille õitsemise ajal jahedad ilmad sattuvad olema. Aga tänavu, jah...Üldse üks imelik aasta. Ei väsi märkimast.
09.06 +13 päeval, vihm, madalad taevad ja kõle tuul. Suvel juhtub harva sellist päeva, et ei käi kordagi väljas. Värvisin suures pajas rohelist kaltsu, kütsin kaminat ja vurritasin viimased meekastitäied kärgi ära. Tõhus päev. Õhtul tuli Härra Tibu kööki, ronis laua peale ja vaatas mulle üle läpaka serva ajudesse Ei tea mis kell siin majas ka magama minnakse...Kassile meeldib kui kõik alati ühel ajal pessa poevad, siis ei ole teiste (loe: kassi) une häirimist ega tekisoputamist. Ja vana loom teab seda. Nii, et kobitagu ükskord juba magama, alati peab ütlema tulema...
11.06 +14, +17, vihmahood, poolpilvitus, päikest ka. Jahe ja vihmane nädal paistab tulevat. Eile oli Gardeni odavmüük - hea võimalus poole hinnaga püsikupeenart täiendada. Jiiihaaah!!! :D Kohapeal oli tore teisigi aalujaid näha, nagu väike kokkutulek lausa. Ja odavmüükki meenutas natuke aalujate kokkutulekute taimevahetusi, oma paarkümmend aiainimest käisid risti-rästi ringi potid näpus ja äratehtud näod peas. Mis siin ikka pikalt, ühinesin ka valimisrituaaliga. Varsti oli käru täis. Võtsin selliseid taimi, mida pole varem aias olnud ja ka mõned lollikindlad, millega täita tühje kohti paraadpeenras ning kohati ka kivilates. Motoks võiks pärast viimast karmi talve olla: Ära vahi eksootide poole ja kasvata seda, mis sinu aias kasvab!
Värvilised raudrohud, kurekellad, keramadar, tähtputked, ogaputk, kullerkupud, kurerehad. Muidugi ei saanud näppe eemal hoida ühest imelisest laugust, see oli Schubert, ma pole kindel kas ta meil talve üle elab, kuid ikka nii-ii ilus...Õnneheinasid pole mu aias ka varem olnud, nad kipuvad kergesti lamanduma ja see ongi põhjuseks olnud, miks neid varem vältinud olen. Aga taimetoed on olemas ja lamandumine pole enam probleem. Istutamine on praegusel ajal puhas lust. Kuumus ei kiusa ja kui midagi istutad, siis kastab vihm kohe taime ära ka. Lukswärk. :)
12.06. +18, päike, hoovihmad, padukad jne. Mesinik otsis ilmateates välja paaritunnise ajavahemiku, kus mesila kandis vihma ei lubatud ja läks oma karja üle vaatama. On neid kahe vihma vahel varemgi üle vaadatud kuid ligi kuus-seitse aastat pole midagi sellist juhtunud. Muidu nii rahulikud mummid tegid Mesinikule täna hullu kambaka. Käed, jalad ja kuhu aga ligi saadi. Kui mesilased otsustavad, et on action, siis aitab ainult mask, paksud riided aga enam ei kaitse, poetakse käistest ja värvli vahelt ning kust iganes. Mesinik oli ülekere koledasti nõelata saanud, polnud ühtegi tervet kohta, istus süngelt verandal ja mõtles homset tegevusplaani välja, sest viis taru oli vaatamata jäänud. Tuli sääsk, istus Mesiniku paistes käeseljale ja lõi noka sisse "S-sina, sitt, ka nõelaja..." nipsutas sõjast tulnud Mesinik sääse põlglikult võpsikusse.
Kuid aias on "vihmareostus". Kui aiakäru päevaks või paariks pooleli oleva peenra juurde jääb, komposti- ja umbrohuämbrid peal, siis varsti on ämbrid pooleni vett täis, kärust rääkimata. Samas, mitu aastat, ei mis ma räägin, aastaid pole olnud võimalust oma aeda nii lopsakana näha ilma kastekannurallita. Tänagi sadas kena seljatäie.
Hoolimata vihmasusest avavad pojengid õisi. `Joker` oma imelise erksa õievärviga, `Black Beauty` tumeda küpse iluga ja vanaaegne roosilõhnaline roosa on juba nädalajagu õitsenud. Mõnevõrra teistsugune kogemus, sest pojengimaa rajamise algusest peale on pojengide õitsemise ajal alati padupalavad ilmad olnud ja päevakuumus küpsetab õied ruttu läbi. Tänavu toimub õitsemine aga pikkamisi ja täies ilus. Homme avanevad ka `Lorelei`, `Pillow Talk`, `Highlight`, `Red Sarah Bernardt`, `Alexander Fleming` ja `Kansas`.
13.06. +18, poolpilvine suveilm paari tibutamisega. Istutusmaraton. Poleks arvanud, et peenardes on nii palju tühje kohti...Kurereha `Blue Bood` läheb esialgu ainsana hiigelsuurde potti, sest teda ma lihtsalt niisama aeda lahti lasta ei julge.Ma olen näinud milliseid kuhilaid kurerehad moodustavad ja tänan väga. Aga õievärv on tal selline, et vaatad ja upud ära sellesse jumalikku poolsinisesse.
14.06 Päike, veidi vihmakest, poolpilvine. +20. Ma olen unustanud, millise vungi saab aed sisse kui pole juunis põuda. Elu on kuidagi väga lill. Ei pea kastekannudega rühmama, kõik kasvab ise. Täna ei lubatud üldse vihma, kuid ikkagi tuli ja see on kuidagi...tavaline.
18.06 +24, päike. Eile sadas jälle pikalt. Õnneks läks suurem padukas Tallinna peale. Ilus aeg, puhkevad kesk-hilised pojengid. Mõned ka esimest korda nagu `Sarah Bernardt`. Mõistan miks ta on nii populaarne. Tugev magus roosiaroom, tihedad ilusa kujuga täidisõied, kaunis värv. Üks mu lemmikuid `Lorelei` (megaäge värv), `Etched Salmoni`(väga ilus värv) ja `Jokeri` (imeline värv, pikk õitseaeg) kõrval. Kolm esimesena alustanud sorti langetavad juba õielehti, kuid `Joker`pidas viis päeva kauem vastu kui teised kaks.
20.06 +22, päike, tugev tuul. Tore vaheldus eilsele tumedale vihmapäevale. Toas läks nii niiskeks ja kõledaks, et panin isegi tule kaminasse. Härra Tibu tuli õuest, kasukas niiske, silmad suured ja küsivad kas ma tohin? sul on siin nii mõnus. Puges selja taha pleedi serva alla ja jäi norinal magama. Nii armas, et Tibust vanuigi jälle kaisukass on saanud.
Keskmised avanejad pojengidest olid `Mother Choice` (imeline õhuline õrnroosa), suur valge maikellukeselõhnaline nimetu akna all peenras, `Angel Cheeks` (valge alusega lõhnav roosa poolkera beebiroosal taldrikul), `Bowl Of Cream` (metsikult suur valge õis), `Sarah Bernardt` (roosilõhnaline kaunis roosa), `Eliza Lundy` (madal punane) ja `Madame Claude Tain`. `Diana Parks`, `Dinner Plate`, `Command Perfomance`, `Solange` ja `Big Red Boomer Sooner` ei õitsenud esimesel aastal peale istutamist. Teised uustulnukad on imelised.
Täna hakkab avanema vanaaegne punane talupojeng Raplamaalt. Oojaa, küllap on temalgi oma nimi, kuid kust seda leida. Igatahes on tegemist nähtusega, mis pärit stagnaajast või veel kaugemaltki. Pojengisort, mis saadakse koos talumajaga. Vanaaegsed pojengid olid tavaliselt varane punane, `Festiva Maxima` ja mitmevariatsioonilised hästilõhnavad roosad või valged. Tema on kõrge, hiline ja peedipunane.
Elsa Sass, 2 heleroosat talupojengi, `Henry Bockstock`, `Ann Cousins` ja `Jacorma` on veel puhkemata. Kui tillilehiseid pojenge ka arvestada, siis katavad varased kuni väga hilised sordid aias ligi kuu aeda õitega. Oo, ja milliste õitega! :)
21.06 Päike, tuul, +22. Täna on vurritamise päev. Maja on meelõhna nii ääreni täis, et herilased lähevad õues lolliks.
22.06 Päike, tuul, +22. Pokumees remondib vintskappi. Tellingud on kõrged ja redel pikk. "Krt, nagu orbitaaljaamas tööta, päike paistab otse silmaauku ja kui mõni oluline tööriist kaasas pole, siis tuleb tagasi maa peale tulla".
Kasutaimede jaoks on suurepärane suvi. Väikesed kurgid on juba kurgimajas, kasvukas kohtab rohelisi tomateid, kartul hakkab kohe õitsema ja kõrvits on ette võtnud pikema matka puuriida poole. Seekord ei hakanud kätt ette panema, las aga läheb.
26.06 +27, pilvitu taevas, päike. Kuum on. Pojengid saavad ka sellest aru ja kõik päikesepeenra pojengid peale `Ann Cousin`i on juba ära õitsenud. Varjupeenras õitsevad veel kaks ülihilist talupojengi ning `Old Faithful` ja `Elsa Sass`. Oli rõõm ära näha ka `Henry Bockstock`, huvitav sort, meenutab pisut `Old Faithfuli`, sama tugevad püstised karged õielehed, kuid on tumedam. Väga delikaatne ja meeldiv õrn lõhn.
Gardeni taimedest on veel üks istutamata, kuid pottides on veel 2 sirelit, kaks kukeharja ja palmilehine tarn. Eks jõudumööda saab ka rohitud ja kuna juba nädal aega pole sadanud, siis tuleb ka uusistutusi ja kurke kasta. Tomatitest rääkimata. Tomatid on kasvukas nagu mets.
Mesinik läks mesilasse, kohe tuleb uus mesi. Vaimusilma ette ilmub pilt merest, kus eemalt on lähenemas tsunami kõrge müür...Aga vurritamine on tore magus ja lõhnav töö ning nädalaga jõudis ka meeisu jälle tagasi tulla. Nii, et tulgu see müür siis pealegi.
Oh, õnneks vaid kaks kasti, see on käkitegu. Ja jälle mee osas üllatus. Ka sellise maitse ja lõhnaga mett pole meil varem olnud. Aroom meenutab mingit nooti tatrast kuid mis taimedelt see pärineb, pole halli aimugi. Meie mesila ümber on pikalt ainult metsad, kuid vana raudteetamm on lähedal ja seal on tehtud lageraie, et tulevase taastatava raudtee koridor laiem oleks. Võibolla on seal tärganud mingeid uusi meetaimi mis varem puudusid...(Tatraõiemesi ei maitse ega lõhna tatra järele ning tatar õitseb alles juuli teisel poolel)
28.06 Rekordpalavus +35, päike. Kui linnast lõuna paiku tulin, ei tulnud Härra Tibu väravale vastu nagu tavaliselt vaid lebas apaatselt lillekasti all. Jätsin poekraami, korjasin kassi üles, silisin märja käterätikuga üle ja panin toas maha. Vastupidiselt õuele oli toas hea jahe. Kass muutus jälle normaalseks ja hakkas hasartselt maiusekrõbinaid norima. Õhtupoole hakkas isand Tibu rõduukse juures nihelema, oli selge, et vaja keha kergendama minna. Avasin ukse, kass keeras välkkiirelt ümber nagu madu ja hüppas uksest eemale. Nonii. Õues on kassi jaoks liiga palav. Jah. Küpsetab korralikult, kuid kohe tuleb päästev vihm, ütleb ilmateade. Tühjagi ta tuli. Öösel sadas korra ehk kõnniteekivid märjaks ja värskendas taimi. See ka mõni vihm, me oleme siin korralike paksude padukatega harjunud. kuid võta näpust. Ligi 10 päeva pole sadanud ja väiksemad vihmaveetünnid on juba tühjad. Uusistutusi ja anumataimi peab ikka kastma. Kurgimaja ja kasvuhoone tahavad ka. Hakkabki jälle pihta see taevassevaatamine ja vihmatellimine. Aga kassi jaoks tuli liivakast välja otsida ja Härra Tibu alustas oma pikka inglaslikku plönnirituaali a la, kas see on ikka hea kast, kas liiva on piisavalt, ega sa ei vaata ja kas ma tõesti pean...aga ma vist tõesti seekord pean...
30.06. +28, poolpilvine. Täna tegi oma esimese punakastõmmu õie lahti floks Esmeralda. Poolvarjus õitsevad hilised pojengid `Sarah Bernardt` ja `Minuett`. `Ann Cousinil` on ka veel mõni õis peal. Uutest tulijatest täidavad tühiku "enne flokse" tähtpead, farreri laugud, martagonid, õnneheinad, hiline kullerkupp, kurekellad, delfiiniumid ja kurerehad. Juuli alguses lubatakse vihma. Üle hulga aja üks ilus armuline ja pärispõuata juunikuu.
Friday, May 31, 2024
Kui mai on nagu juuni.
02.05. Ei, päris ikka suvi veel ei ole, hommikul oli vaid kaks kraadi sooja ja iial ei tea, millal see võib öösiti miinusteks muutuda. Aga päevad on küll nagu vanaaja suvi - pilvelambukesed, kerge tuuleke ja kuni +20. Maikuu on istutuste, ümberistutuste, peenraäärte klattimise ja muude sättimiste aeg. Õuetööd seisavad hunnikus üksteise kukil ja vahivad etteheitvalt otsa, et millal sa...No millal, millal! Küll ma jõuan sinnani ka. Millalgi. Ükskord. Viimane aeg on vaibavabrik kinni panna, sest isegi kõige huvitavama vaiba juures nokitsedes on mõtted õues, aia ühes või teises nurgas.
Õhtul helistas noorsand ja küsis, et kas me võtaks tema kassipreili nädalaks kostile kuni mees ise reisil ära käib. Uurisin, et kas preili on juba loomaarsti juures käinud, et vaadaku ette, see indlemine algab noorel kassil juba enne aasta vanuseks saamist. Jah, indlevat vist küll, on selline imelik ja käitub veidralt. Silme ette kerkis visioon kuidas kõik meie kvartali pässid preili feromoonide kutsungi peale aeda kogunevad, ööd ja päevad läbi laulavad ning üksteist habraste kevadlillede vahel poolsurnuks peksavad (luku kinnitõmbamise heli). Tegin südame kõvaks ja ütlesin ära.
04.05 +2, päike, päeval +17, Suvi kestab, metsad lehtivad, dauuria rodod õitsevad. Sõelun kompostikastist mulda nagu kulda, istutan iga päev ühe sinilille, tervitan uusi ninakesi ja pealseid, kärbin, paljundan ja naudin oma aeda. On aasta kõige ilusam aeg. Sellega saab võistelda vaid flokside õiepidu. Sest aias on umbes 170 sorti ja paari tosina jagu esmaõitsemisi on veel nägemata. Ka pojenge on põnev oodata. Kuid juba alustavad esimesed tulbid. Lõokannuste laine sai läbi. Tippõitsengul on õrnad ülased ja võiksid olla idahüatsindid, kuid viimase talvega sai enamik neist nii kõvasti pihta, et rohkem ma neid enam ei istuta.
07.05 +2, päeval ca +10, ka eile ja üleeile oli jahedapoolne. Päike. Täna õhtuks lubatakse öökülma. Tähtmagnoolia juba õitseb, kuid katma küll midagi peale Paeonia cambessedesii ei hakka. Panen lihtsalt kasvuhoone ukse kinni ja asi vask. Hoolimata jahedusest puhkevad esimesed tulbid, sest mai on väga päikeseline olnud.
09.05 Hoolimata Külmakandi halvast mainest, ei tulnudki öökülma ennemini kui siis täna. Öösel oli -3,2, taevas on pilves. Külm, aga lumeta. Tõin eile õhtul magnolia stellata õie tuppa vaasi, külm oleks ta muidu niikuinii ära võtnud. Hommikul läks õis lahti ja näitas end täies ilus. Lõhn ka muidugi. Viisin õie kaasale nuusutada, et mida see lõhn meenutab. "Tühjaks joodud õllepudel, nädal aega seisnud," -"EIIII!!!". Nuusutasin ise ka ja uskumatu, kuid üks noot viitas tõepoolest kolkunud õlle suunas. Aga teine ja tugevam noot meenutab siiski tualettseepi, sellist tagasihoidliku lõhnaga universaalset hotelliseepi. Niipalju siis lõhnadest. Õis ise on imeilus.
10.05 +6, vihm ja suur rõõm sellest, kuigi väga palju just ei sadanud. Kuid lõhnaüllatusi jagus lisaks eilsele veel: juba hommikul hakkas Pokumees kiusujuttu ajama, et toas on sõnnikuhais. Mina midagi ei tundnud, kuid hakkasin ka igaks juhuks ringi kiikama. Tomatikastis ei olnud midagi. Vaatasin salaja plätutallad üle, uurisin kassikasti kuigi see oli alles eile üle käidud (ja ega kassiplönn ei haisegi nagu sõnnik, see on palju palju hullem). Olin juba täitsa nõutu, prantsatasin korvtooli ja järsku tunnen - LEHMASÕNNIK! Tugev doos lõhnajuga on just äsja ninna roomanud...ja ei mõtlegi katkeda. Lehmasõnnik, lehmasõnnik...vaatasin kapi peale kuhu ma paar päeva tagasi saurusvõha olin asetanud, et reaalis tema puhkemist näha. Muidugi oli ta avanenud öösel. Tadaa! :D Pikk kitsas 50 cm pikkune seest leopardimustriline siidine "seelik" oli ühelt küljelt lõhenenud ja langes elegantselt õiejalamile, paljastades delikaatselt sentimeetrise kollaka riba tolmukaid, mis lõhnasid tugevalt sõnniku järele. Omapärane taim ja väga veidral kombel ka ilus (Eriti meeldib mulle ta leht). Nõrk katse kallist lille pesumasinaruumi paigutada lämmatati peremehe poolt valju protestiga ja saurusvõhk maandus verandal. Aga pean ta vist veelgi kaugemale viima, sest lõhna peale tulevad kärbsed ja neid juba tuppa ei tahaks, sest need on küütlevate roheliste taguotsadega, täiesti kompleksivabad ning neil on surmkindlalt mingi seos sõnnikuga.
Kuna viimasest lumest ja vihmast on juba 2 nädalat, ning kogu see aeg on päikseline olnud, siis hakkab maapind tasapisi läbi kuivama. Öisest tagasihoidlikust vihmast oli suur rõõm. Kõik aiaelanikud on sirutanud õisi ja varsi, priimulatel on pidu, põõsad lehtivad ja pikem ilmateade vihjab, et järgmisest nädalast alates võib tomatid juba kasvuhoonesse istutada.
13.05 +11, pilves, päeval +18. Selja taga on pöörane nädalavahetus. Reedel Paavlisse materjalijahile, laupäeval lastega aias rohimas, pühapäeval Võhma lillepäev ja õhtul päevakoerte saun oma tuntud headuses. Võhma lillepäev paistis tänavu tagasihoidlik olema nii müüjate kui ostjate suhtes, kuid omi oli sellegipoolest hiiglama hea trehvata. Tõin koju vahetustaimena frikarti astri ning müügilettidest Ahti helesinise sinililleseemiku ja Aidelt floksi `Illarion`. Ja no muidugi Võhma Kirbukas. Mina ei tea mis imekoht see küll on, iga kord sattun uute põnevuste peale. Seekord sirvisin läbi kogu CD riiuli ja kuna mul on nii vana auto, et selles on veel CD mängija, siis tarisin koju kaheksa pooleeurost klassikaplaati.
Täna oli tõsine aiapäev. Viis kilomeetrit oma aias. :) Toas suureks sirgunud inkarvillead ja kipslilled läksid peenrasse. Homme on tomatite kord õue kolida.
16.05 +13 hommikul, +24 päeval. Päikepäike ja aina suvem. Naljakas, et lehtimine ikka veel kestab. Kas puud ootavad vihma? Põuasevõitu oleks nagu juba küll. Varased tulbid on õitsenud, sest päike küpsetab nad ruttu läbi. Kohe-kohe hakkavad avanema hilised. Kirjutamise aega pole eriti olnud, sest kogu aur kulub aias ära ja ega midagi muud polegi totaalseks õnneks vaja - istutada, rohida ja oma aia õite värve vaadata. Oo ja värve on. Tulbid, õrnad ülased, võsaülased, kobarhüatsindid jne. Õhtud on sulnilt soojad, õues hõljub ringi kevadeambroosia lõhna, mis on kokku segatud õitsevast toomingast, lehtivate puude värskusest, metsalõhnadest ja aiataimedest.
Suurt rõõmu teeb kui üksikud juba kadunuks kirjutatud floksipojad nina siiski mullapinnale upitavad. Mõnega läheb kauem aega. Eelmisel sügisel saadud Tshernoje More, mis peaks olema üks siniseim flokside seal, tegi just sellise triki.
Tomatid on juba neli päeva kasvuhoones elanud. Ööd on soojad, alla 10 kraadi pole läinud. Täna istutan anumad täis.
18.05 +10, päeval +28. Saku kevadlaat. Läksin oma talve jooksul kootud kaltsuvaipadega laadale. Noh, et turuuuring vms. kui see mul juba selliseks suuremaks talvehobiks on saanud. Kas inimesed üldse vajavad kaltsuvaipu ja milliseid värve eelistatakse, kui pikk peaks üks tahetud vaip olema ja millist kirja? Kokkuvõttes oli tore päev. Inimesed jäid pikemaks juttu ajama ja ostjaid leidus ka. Suureks abiks oli Laps, kes ostjatega suhtles ja "vaateakna" eest hoolitses. Armsad naabrinaised nii lähemalt kui kaugemalt käisid kõik üksteise järel juttu ajamas ja olid moraalseks toeks. Ikkagi esimene kord laadal. Laat oli KOHUTAVALT suur. Umbes nagu laulupidu. Kõige pikemat turukaubatänavat ma ei jõudnudki lõpuni käia, see oli nii pikk ja +28 kraadi päike praadis terve päeva. Meile sattus hea varjuline koht suurte puude all ja seal oli mõnus jahe olla.
19.05 +7 öösel, päeval päike ja +24. Kisub põuaks. Eile minestas enamik priimulaid peenras ära. Tegin hommikul lauskastmise. Turbapeenras on veel niiske kuid muud peenrad hakkavad läbi kuivama. Mesilastele ja roosidele selline kuumus meeldib.
21.05 +9, päeval +21. Kuigi meil vihma pole tulnud, läksid ilmad jahedamaks ja leitsak taandus, kuid lage päike keevitab endiselt. Panin täna kurgid maha ja potimajandus hakkab ka kontrolli alla saama. Oli tore tõdeda, et kaks kõige ilusamat eelmisel augustil mulda torgatud floksipistikut elasid kõik külmad üle ja on täitsa elus. Need olid nimetud ülisuure õiega sinised kaunidused. Flokside puhul on sordinimed vajalikud, et nende kirevas maailmas orienteeruda, sest ka nende õitseajad ja kasvukombed on väga erinevad. Üldiselt ma väldin nimetuid taimi, kuid mõni tinistab teinekord nii ära, et piisab ühest pilgust ja oledki müüdud.
26.05, öösel +13, päeval +27. Pole aega kirjutada olnud. Sellel nädalal alustasin peenarde rohimisega, flokside ja pojengide väetamisega, kastmisega ja multsimisega kus vaja. Ongi suvine reziim paigas. uni lahkub kuuest, aias saab troopikavabalt asjatada umbes kella üheteistkümneni, siis vudinal tuppa varjule siestat pidama. Põuailmad olid kuni reedeni, mil hakkas pilvi kogunema ja oh, lõpuks ometi vihm...Esimene nn "värskendus" oli reedel kui sadas 20 minutit tihedat tasast vihma. Janusele aiale oli see nagu õnnistus. Lehed kasvasid, varred sirgusid ning aednik istus muheledes verandal ja vaatas täpselt järele kuhu sajab ja kuipalju sajab. Isegi vihmaveenõu põhja kogunes ca 15 cm. Ja äsjapuhkenud sirelid lõhnasid kõrvulukustavalt.
Laupäevaks oli ilmajaamal ka mitu tundi vihma kirjas, kuid lubatud ajal seda ei tulnud. Mis siis ikka. Vurritasime esimest mett, tuba oli paksult võilillemee lõhna täis, vahel on suisa nauding põuapalavuse eest ennast tubastesse töödesse peita. Õhtul peale viite aga peatus aleviku kohal kuskilt plehku pannud pilv ja alustas padukaga. Ma ei pidanud vastu, see põud on nii hellaks teinud...Tõmbasin jope selga ja tühjendasin üle ajavad vihmaveenõud nelja suuremasse tünni, et oleks võtta kui jälle põud kimbutama hakkab. Kui see nüüd vihmane suvi tuleb, siis on huumor küll, aga nii kaua on kuival oldud ja kuidagi narr oli vaadata kuidas vihmavesi pahinal üle tünniääre teerajale voolab. Jah, korralik vihm on nagu suur-suur kingitus. Keegi tuleb ja kastab kogu su aia terveks nädalaks ära. Lihtsalt. Professionaalselt ja peenarde vahel tallamata.
27.05 +17, +28. Troopika. Kuna aed on kastetud, siis olen lubanud endale veidi hõlpu. Istutan viimaseid potielanikke ja käin vahel ka teiste aedu vaatamas. See lõpeb muidugi jälle uute potielanikega, kuid midagi pole parata, sest sirelid on vanast ajast peale mu suur nõrkus olnud. Ruumi ei ole? Kui miski osutub südamelähedaseks, siis leidub talle ruumi ka. Ja nõnda elab mul juba kolmandat aastat köögi akna all Airi imeline täidisõieline valge sirel, potis on aasta aega poputatud Airi roosat ja nüüd nägin Tii juures tumepunast omajuurset, millel olid võsud, justkui silme eest lõi mustaks...Lisaks pani Tii kaasa mooruspuu poja mis on aiaajaloos samuti üks uus ja huvitav taim. Kuna kämmalvahtrad ja mammutipuu vandusid talvele alla, siis potikõnnile enam palju aega ei tohiks kuluda.
30.05. +30 varjus, päike. Teine laar võilillemett. Terve see nädal on kuum olnud, kuid eile õnnistati meie aeda jälle padukaga. Kuumus ja vihmad on taimestiku pööraselt kasvama pannud ja aednik võib veidi hõlpu pidada. Kasta on vaja ainult kurke ja tomateid. Muu aed saab endaga ise hakkama. Pojengid on ideaalvormis, äsjaväljunud hostad ka ning eesaias õitseb suur õrnroosa kuhil rododendronit ja tagaaias nartsissiõieline rodo. Hoolimata halvast talvest on ta sel aastal esimest korda üleni õisi täis.
31.05 +28, kuum. Võtsin täna aiavaba päeva. Kuna esmaspäeval Toilast toodud vaibamaterjal tahab kerimist, siis tegelen jahedas toas hoopis tekstiilsete töödega. Järgmiseks nädalaks lubab ilmateade pilves ilma (!) ja +16 päeval. Ei mäletagi enam mis see võiks tähendada, vist peab õue minnes riietuma vms. Natuke kahju on, et kuumus sirelid nädalaga läbi küpsetas, kuid kohe avab õied mairoos ja lõhna lisavad ka igasugused näsiniinemütakad. Eile lastega aias ringkäiku tehes märkasin iileksite vahel kuldkingi õitsemas. Ilus aeg, imeline kevad.
Wednesday, May 1, 2024
Armas Aprill
01.04 +15 nagu eilegi. Päikese käes muidugi suvisuvi. Suured kaagatavad haneparved üle õue lendamas ja kusagil kõrgel taeva sinihämus lõoke trillerdamas. Tühjendasin kasvuhoonet, istutasin ühe vana suure sinilille rotiristmikult rahulikumasse kohta ümber ja uurisin oma sinilillevälu kriitilise pilguga. Mingi elukas ründab juba teist kevadet seda aianurka, peab oma armsamad mujale kolima. Oleks nagu mutt, sest tulpe ei söö, kuid puuduvad mutimullahunnikud. Lihtsalt see üleskohrutatud maapind. Sigadus, ma ütlen, puhas sigadus.
02.04 +3, Suvele pandi neljaks päevaks pidur peale, ilm on kui äravahetatud - madalad taevad, külm tuul ja vihm. Lõunast alates hakkas ka lund sadama, sest kuidas siis ilma lumeta. Fui!
05.04 -1,5, pilves, lumesadu. Maas on õhuke kirme lund nagu eile hommikulgi, kuid eile oli ilus pikk päev heleda päikesepaistega, mis (hoolimata kahest miinuskraadist) küttis tuba ja hoidis aedniku närtsima kippuvat vaimu. Pikeerisin tomatipoegi ja täna on heameel näha, et kõigil on pottides kenasti pead püsti ja rõõmsad näod peas.
2 minutit populaarsust.
Häbematult varane hommikutund, peremees keerab pesas alles teist külge, kuid perenaine ja toakass on üleval. Härra Tibu soojendab ennast küdeva kamina ees pingi peal ja tukub. Perenaine paneb paar halgu alla ja keerab minekule, kuid ei saa, sest seelikusse on konksud sisse löödud. Väikesed kindla arvestusega konksud. "No missa tahad, Tibu?" Härra Tibu tõuseb istuma ja tema uniseis silmis süttib lootusetuluke, sest dialoog on loodud. Kass teab, et see on diplomaatias kõige olulisem osa. Härra Tibu oskab sügavasti silma vaadata, tema vali nurr muutub sealjuures veidi vilistavaks (mis on rõõmsa lootusrikka mangumise kõrgeim level), ta tõuseb pingil kahe käpa peale, sirutub täies pikkuses välja (1 meeter), toetudes perenaise peale ja pilk on naelutatud kamina peal asuva maiusepaki peale. Perenaine heldib. "No, tiburuuuull,"ning kougib krõbisevast kilekotist esimese terakese. Kass tõuseb jälle kahe käpa peale, haagib pehmed soojad käpad tasakaalu hoidmiseks ümber käe ja nokib maiuseterakese sõrmede vahelt. Nurr on kõrvulukustav, kuid vilet enam ei ole, pigem selline rahulolev ketramine. Põhiline maiusejagaja on meil peremees ja üledoseerimise mõttes hoiab perenaine selles osas madalat profiili, kuid vahel...sa lihtsalt nõrked. Sest kui kass on objekti valinud, siis pääsu pole. No kuidas ei anna maiust kui see teise nii õnnelikuks teeb. :)
06.04 +1, pilves, õues ca 5 cm lund. Veel eile olin mures oma vihmaveetünnide pärast, kuid asjata, jää neil oli kõigest umbes sentimeeter paks. Tänaseks lubatakse juba soojakraade ja edasi on jälle mahe kevad.
08.04 +15 millegagi, päike. Lubatud mahe kevad saabus tõepoolest. Kevadkevad! See on see, et kui sa lähed hommikul õue, siis maa lõhnab rammusalt ärkamise järele, tulbipealsed on öö jooksul 5 cm pikemaks kasvanud ja kevadlillepeenras on WOW! efekt. Sest kõik krookused ja võrkiirised, nii varased kui hilised, õitsevad ühel ajal. Sellist õnnistust juhtub harva. Isegi talvised lumekupud annavad küllusepildile oma akordi. Kevadel on aednik aias jumal. Ta võib kõike teha. Võib kaevata, võib mitte kaevata, võib ümber istutada (kui oleks kuhu), võib rohida, kärpida, unistada, liblikad kokku lugeda (üks kollane), nautida sibullillede värvimängu jne.
10.04 hommikul +8, päeval +17, päike. Küllus ja õitseng. Alustavad sinililled. Mida rohkem nendesse süveneda, seda mõistatuslikumad nad tunduvad. Nii palju erinevaid vorme ja värve. Täna oli võimalus näha eelmisel aastal metsast leitud uute tulijate õisi. Kõik nn "helesinised" osutusid tavalisteks jõulisteks sinisteks sinililledeks välja arvatud üks, mis oli tõepoolest helesinine. Leidmise hetkel olid nad kõik aga päikeses helesiniseks pleekunud. Teadmiseks edaspidistele sinilillejahtijatele. :) Aga valged olid jätkuvalt valged, roosad olid roosad ning tolmukateta imeilus mutant jäi selleks kellena ma ta leidsin. Meenutab õie poolest pisut Merlinit kuid ikka veidi teistsugune ka.
12.04. Sinilillede tippõitseng, päike, liblikad +14, tulpide pealsed on 10 cm pikkused, maapinnast piilub juba flokse, pojenge ja muid ninakesi. Õitsemist alustavad lõokannused, koerahambad, kirgaslilled ja scillad. Avastasin ka põhjuse miks mu tomatisaak eelmisel suvel ühel kasvuhoonepoolel nii kehv oli. Mulda vahetades leidsin, et kasvuhoonesse oli pugenud magnooliajuur. See nägi välja väga puhas, kollane ja lõhnas okaspuidu järele. Mu hämmeldusel polnud piire. Aiakirjanduses tituleeritakse magnoolia suhteliselt pirtsakaks taimeks mis tahab, et teda multšitakse, kastetakse, istutamisel tuleb potis olnud juured lahti harutada ja maapinna lähedale laiali laotada ja ta armastavat happelist mulda ning hoidku jumal sõnniku või mingi sellise asja eest. Se kõik ei takistanud minu aias kasvaval isendil kahe meetripikkuse hästi harunenud juurega kasvukasse ronida ja seal aluselist komposti ja toorest lambasõnnikut sisse larpida. Või oli põua ajal lihtsalt nii suur janu...samas, magnoolia sai alati põuaga vett, sest kirjandus ütleb, et magnoolia ei tohi läbi kuivada. Võta siis kinni, et kuda või mis. Lõikasin juure labidaga läbi ja panen talle põõsa alla hobusesõnnikut, et kui juba kord nii maalähedased ollakse.
13.04 vihm, +8, pilvine. Kliimamuutustest tingitud uus veidrus mul: Eelnevate aastate põuased mai ja juuni on õpetanud vihmavett varuma. Tänavu aprillis on aga kenasti sadanud. Pumpasin räästaalused vihmaveetünnid suurematesse tühjaks ja ilmselt tulebki see pumpamissüsteem ka suvel sisse seada. Avastasin täna kompostihunnikust mulda ammutades, et see on 30 cm sügavuselt külmunud. Nii, et, Böö! Mis seal ikka, tuleb oodata, millal ära sulab.
17.04 +3,pilves ja tulevased ööd pole ka kuigi soojad. Nädalajagu päevi tulevad nüüd üsna talvised, lubatakse öiseid miinuseid ja lörtsisadu. Õues on lõokannuste, sinilillede ja kivirike pidu, tasakesi alustavad õrnad ülased ning isegi võsaülane on maa alt välja tulnud. Kasvuhoones on mullad vahetatud, tegin sinna ka mõned külvid, Ühele poole lillherned, saialilled, dageetesed ja muu mudru, teisele poole lähevad maitsetaimed. Tomatiteni on veel poolteist kuud aega. Nii, et suur idandusala omast käest võtta.
See talv oli nagu talv ikka, kuid eelnevatest mingil kummalisel kombel erinev, sest paljud piiripealsed taimed on välja läinud. Pihta on saanud üks kämmalvaher (alt tuleb siiski elus oksakesi), mammutipuu on üleni kollane ja tuleb maha võtta, mitu azalead lahkus, kivilate mättaliste hulgas on lahkujaid ja pooleldi pruunistunuid, isegi mõni mägisibul on saba maha pannud. Raske lumi murdis tükkideks jalakas `Jaqueline Hillier` i ning enamik pottidesse paljundatud taimi on talvega välja läinud. Mõnes mõttes oli see tali üsna koolitav: kasvata seda mis su kliimas kasvab ja sügiseks olgu kõik potielanikud maha istutatud.
Positiivset on ka: madonnaliilia talvitus ideaalselt, paeonia cambessedesii on oma uues kohas elus ja näitas ninakest, alpikannid õitsevad ja kadusid ei ole ning lemmikumad kasvuhoones talvitunud krüsanteemid on elus.
Täna käisime mere ääres karulauku korjamas. Õhtul oli pestovabrik, panin mõne karbi katsetuseks ka sügavkülma, et kas selliselt on tarbitav. Talvel oleks ju hiigla äge leiva peale panna...
18.04 -1, pilves. Eile oligi täiesti tubane kaltsulõikamise päev. Ei kutsu üldse õue kui väljas on pluss 1. Täna on miinus 1. Nõmeee.
19.04 öösel -2,8, hommikul -1,8. Lumi (1 cm) on maas ja maapind külmunud. Sinililled, scillad, hilised krookused, lõokannsed, kirgaslilled ja koerahambad on külma käes norus ja õnnetud. Kogu maailm on järsku talvereziimil. Mina ka.
21.04. +0,7, pilves. Tegelikku miinuswärki oli meil umbes poolteist ööpäeva ja külma polnud hullult palju, ühel ööl maksimaalselt ehk -3 kraadi (teinekord on maikuuski rohkem). See oli siis 19 ja 20.04.
22.04 +1, pilves, lumi maas. Ikka korralik kiht, mitte mingi kirme. Kuid õnneks juba sulab.
23.04 -0,5, pilves, lumesadu, maas on 12 cm (Pokumehe kuuriesiselt töölaualt mõõdetud) ja tuleb juurde. Armas Aprill, aga mis siis nüüd juhtus? Sügavalt kevadisel ajal selline lumeehmatus - kas jätta mõttes juba sinililleõitega hüvasti ja ega sedagi tea mis õrnad ülased teevad, sellist aiakogemust lihtsalt pole?
24.04 hommik -1,8, päeval +5, õhtul +3, päike, mis kaob küll pilvede taha, kuid õhutemperatuur on tunni ajaga kuus kraadi tõusnud. Lumeõnnetus sulab kohinal. Kuid mitte veel täna. Uurin õhtul väljasulanud aiaelanike olukorda. Kivirikele, lõokannustele ja priimulatele ei ole viga teinud, sinililledest ei saa aru, sest õied on kinni ja longus.
25.04 +2,2, pilves, vihm. Lumepohmelusest taastuv aed sulab tasapisi välja, loodan, et õhtuks pole enam lumekübetki. Aga võta näpust, oli ikka kuhjakesi küll, eriti maja taga kuhu varises lumi katuselt ja kuhu päikesekiired ei ulatunud.
26.04 +2,5, pilves, +12 päike, lumejärgne inventuur aias: sinililled on veitsa nukrad kuid teistele lilledele pole hiline lumetekk midagi kurja teinud. Huvitav oli aga tänavune sinilillejaht: Eelmisel aastal nii võimsad sinililleväljad olid sel aastal palju tagasihoidlikumad, ilmselt mõjutas mullusuvine põud ka sealset taimestikku. Ja peale lillade sel korral midagi huvitavat ei leidnud. Aga õieaega veel on ja ülehomme plaanin kodukandis ka veidi traalida.
28.04 hommikul +4, päeval varjus +18, päike. Hea päev ka esimesteks aiakülalisteks. Käisid linnaaednikud. Mis meil siin siis vaadata oli: kordategemata kivilad ja natuke räämas aed, kuid ka lopsakus, kasvurõõm nagu kevadel ikka ning sinililled, õrnad ülased, meelisõis ja lõokannused andsid ilusa etenduse.
Tänavune salakaval talv on harukordsel kombel üsna halastamatu olnud. Pihta on saanud peale eelpool loetletu ka roosid, mõni floks siin ja seal ning ka mõni peenem sinilill, kuid uskumatu, mu ainus jaapanlane on elus, väga põnev. Teistest hilisem, kuid ta tuleb. Üldse on aias tosinajagu hilist sinilille. Üks on tolmukateta roosa, teine see oletatav vana sort `Estonia`, kolmas jaapanlane ja siis veel mõned Petersi sinilillesordid, mis puhkevad ja lehtivad teistest palju hiljem.
29.04 +6 hommikul, päeval päike ja +22. Hommikul jõusaal ja päeval uue vaibamaterjali kokkulappamine, mis võttis terve päeva. See käib nii, et riideribad tuleb värvide järgi nööpnõeltega sobivasse järjestusse kinnitada ja hiljem mõnel vihmasel päeval kokku õmmelda. Kangasteljenduse juures ongi nii, et kudumine on see kõige lihtsam, kiirem ja huvitavam osa. Enne seda tuleb teha veel seda, seda ja seda ka.
30.04 +8 hommikul, päeval +18, päike. Kui suvel peremehetsevad aias floksid, siis kevaded hakkavad aina rohkem sinilillestuma. Päikesepaistelistel päevadel vaatas põõsaste alt sümpaatselt palju sinist, helesinist ja roosat vastu. Nüüd on veel viimased õied. Ja ennäe imet! Ka puud hakkavad lehtima, täna on kased juba hiirekõrvus.
Sunday, March 31, 2024
Mahe märts
02.03. Öösel natuke kahutas (-0,5), kuid muidu on jätkuvalt sula, mis teeb rõõmu. Foreca ilmateade võtab laest uskumatuid numbreid ja ütleb, et Sakus peaks täna olema 7 kraadi sooja ja homme 8. Meie õuekraadiklaas näitab tuimalt +1, mõtlen, et jälle saab selle sooja ühekaupa nagu mullugi. :)
Hostapeenras testisin sula maapinna sügavust, see oli ca 7 cm. Tore on. Kasvuhoone võiks ka üles sulada, mõnus oleks seal juba aiandada. Esialgu potistasin toas vaid Bauhofi pelargooniumitited ja saurusvõha, kes külmkapis juba nihelema oli hakanud ja endale suure punga kasvatanud. Lasen tal majandusruumis õitsema minna ja kui tema tutske "aroom" väga hulluks läheb, saab ju soojematel päevadel verandale tõsta. Päris õue kolimiseks on ta natuke liiga õrn või siis ütleme peenemalt, et meie kevaded pole tema jaoks. Mul on seniajani silma ees see kurvalt longus puhkemata õieküünal, mille öökülm eelmisel kevadel kasvuhoones ära nitistas.
Nii, et saab juba aia poole kõõritatud küll, kuid lõviosas on ikka veel talvereziim: hommikuti läheb vaibavabrik käima, edasi on kodutööd, kepikõnd ja peale nelja vaba aeg.
03.03 +5 varjus, päike ja päikese käes võib juba täitsa soe olla. Tegin tomatikülvid ära ja ka venima jäänud talikülvid nagu marmorleht, ebamagun jne. Ja lähen nüüd verandale villast kaltsu lõikama, sest neid ebemeid ei taha keegi tubaje lendlema.
Verandal oli paras toariietega olla ja kassid laadisid mõlemad hoolega sealsamas oma patareisid - must kasukas on päikese käes lausa kuum kui peoga üle libistada.
04.03 +2 varjus, päike. Kõrvuni kevadeeufoorias olles läksin rattaga sõitma. Suur kergliiklustee on üleni sulanud, rattal tänu Pokule fantastiline vabajooks ja tuul kõrvus vuhisemas. Tötsa-tötsa kepikõnnile vägagi irreaalne vaheldus. Ja jalakäijatele ka, ma usun, sest kui maastikurattal pörutab kummide umisedes maksimaalkiirusel mööda ümar vanaproua, ei ole see just midagi sellist mis viisipärane oleks. Aga mõni mõis...
06.03 öösel -6, päeval +2, ööd on natuke külmemaks läinud, kuid päikeseparaadi jagub veel kauaks. Märtsikuine päike on mõnus, annab toalilledele jõudu, kütab päeval maju ja äratab inimesed talveunest üles. Puhastasin kurgimajas sinilillepotid (my precious) turbast, potistasin oma rõõmuks ühe tavalise sinise sinilille (ehk läheb nädalaga toas õitsema) ja imetlesin talvise lumekupu vastu päikest avanenud õiekolmikut. Nii palju väikesi rõõme on kevade igas nurgas, isegi vaibatuba ei pea enam puhuriga kütma, sest seda teeb päike.
09.03 -2, +2, pilves, Kevadel oli eile ja täna vaba päev. Täitsa kohe harjumatu peale neid päikesepilgareid, hakka või pliidi alla tuld tegema...Aga muidu pole viga, lund leidub veel kraavides, metsa all, lumehunnikutes ja meie aias, tõsi küll, aias õnneks veel üsna laiguti. Toasinilillel on õienupud kaitsvast lehtjast tuutust eraldunud. Parasvöötme karmi kliimaga kohastunud taimed on väga kiired, puhkeb vist enne kui tuppa toomisest nädal täis saab. Hoolimata pilvisest ilmast lõhnas kepikõnnirajal sulanud maa järele, see on magus ja ürgne ärkava looduse lõhn. Ja videviku saabudes hakkas võsas laulma musträstas.
10.03 -7 varahommikul, päeval +4,5, päikseratas. Maailm on jälle jääs, aga küll päike päeva jooksul üles sulatab. Nii on need tantsud Talvesepaga. Aga ilus päikesepaisteline märtsialgus on tänavu küll, puhas rõõm. :)
12.03. - 2, +5, päike. Värvisin mererohelist, kollast ja oranzi vaibakaltsu, esimesed on juba pesumasinas, ehk saab isegi õue kuivama viia. Härra Tibu kügeles rõduukse juures ja uuris ilma. Küll pika, küll lühikese kaelaga ja küsis lõpuks välja. Veteran teab millal verandal juba nii soe on, et saab patareisid laadima hakata. Kui kassil pissihäda tuleb, siis hakkab ta ukse taga laamendama ja nõuab sisse. Sest kassikast on ju toas. Mõtle ise, sa ei lähe ju õues mingisse ebahügieenilisse peenrasse kükitama, pori sisse, fui!, kui toas on puhas liiv, perenaine tühjendab ka jne. Vana kass teab mis on hea. :)
Päikseline hommik ajas isegi perenaise peenarde vahele. Muidugi need alles kõlisesid, sest öösel on miinuskraadid. Aga NII südantsoojendav oli näha lumekuppude kollaseid palgeid päikse poole sirutumas, Crocus chrysanthus `Cream Beauty` ja Iris histrioides `Lady Beatrix Stanley`näitasid ka juba pärisvärve. Krookus võib täna isegi avaneda, iirisel läheb veel mõni päev õite avanemiseni, kui vahepeal muidugi Kevadele jälle vaba päeva ei anta. Kasvuhoone hakkab tasapisi lahti sulama. Rõõm oli kuuseheki all näha Korsika lumeroosi õienuppe, enam ei olda tita ja päris põnev, millised on õied. Väga ilusa lehega taim ja saab kenasti kuuseheki kõrval hakkama. Kämmalvahtrad on elus, toasinilill õitseb ja missa, hing, veel tahad.
15.03 +6, pilvine, tuuline, vihmane. Eile oli kevadtorm. Tuul ja vihm mühisesid ümber maja ning selline ilm sulatab ebakohad kõige paremini üles. Ka tüütud jääkünkad parkimisplatsilt on kohe-kohe kadumas. Paistab, et võib hooaja avatuks lugeda. Eile tulid sinililled ja sinilillefännile pole midagi ilusamat kui näha oma uusi nunnukesi reaalis ja nuusutada esimest õrna lillelõhna. Ka oli lihtsalt ülimõnus vaheldus teha üks kaugem sõit varakevadiste metsade ja põldude vahel, sasida väga suurt ja väga pehmet koera ning rääkida teise rohenäpuga taimejuttusid. Sinililled on puhas ime, lumivalge roosade tolmukatega `Giselle`, õrnroosade põskedega `Alabaster`, uhke õielehepärjaga `Multipetala Blau`ja teised toredikud. Veetsin täna õndsad kaks tundi kasvuhoones muldi segades, priimulapoegi äratades ja sinililli suurematesse pottidesse istutades. Ka esimesed külmakahjud on selgunud. Helelilla krüsanteem pani saba maha ja üks ilus suur alpikann on ka hävinud. `Lady Beatrix Stanley`avas esimese õie. See on teistest veidi eraldi, huvitav, kas emataimest veelgi varasem järglane? Värv on igatahes sama. Täna tulid haned. Lendasid mitu tundi üle õue.
16.03 +6, pilves, kevadvihmad eile ja täna. Maa on ca 10 cm sügavuselt sula ja kasvuhoones on kah tsipa parem pilt, pole enam külmunud, saab priimulapotid mulla seest kätte. Korolkovi krookus on ühe päevaga õiekroonid välja sirutanud. Aia äärest leidsin tulnuklumikellukese, naabritel on neid palju, nii armas, et üks meie poole ka üle on hüpanud. Väga sümpaatne immigrant. Jah, tuldagu, palun. :)
18.03 -3, pilves. Eile sadas küll lund kuid mede kandis maa valgeks ei saanud. Kümne päeva ulatuses paistab ees olevat hea lauge kevad, päeval kuni +5 ja öösiti ca+1 kuni -2. Pole erilisi kuuma- ega külmaehmatusi.
21.03 +3, pilves, vihm. Asse on oma kassiplikaga külas. Milline natuur! Õrn ja hell metsloom. Peremehega on neil sügav suhe, aga kui keegi teine kiisupreilile läheneb, siis ise teab. Sellist põrgulist pole küll võimalik ära varastada. Puudutamise peale susiseb, uriseb ja annab käpaga. Ise nii pisike meie kassikolakate kõrval. Palusin poisil siis see pirtspek maast üles võtta ja mulle sülle anda, sest võõristades ta ise ennast kätte ei andnud. Preili keeras end mu süles ümber nagu siug, lajatas peremehele paar pehmet käpahoopi karistuseks reetlikkuse eest vastu nina ja mina sain ka kohe oma jao, aga juba küüntega. Pisike käpp käis nagu välk ja olidki kriimud näos. Tõeline vufa, keegi ei käpi kui kassil pole vastuvõtuaeg. Kuid hiljem, unisena oli ta väga pehme ja lubas ka pai teha. Tõsi, mitte mõõdutundetult kaua. Aitab sulle küll, psoltõ nüüd!
Tibu ja Bondi käitumine oli huvitav. Emasele keelab kassikoodeks kolki anda, isegi kui ta on nn "sissetungija". Kuigi me pässid on lõigatud, jäid nad siiski härrasmeesteks. Bond tuiskas õuest tuppa, sõi kõhu täis, kõõritas külalise poole, nuusutas eemalt preili üle ja kiirustas õue tagasi. Tibu on tubane kass, õue minna nagu ei oleks tahtnud. Tema hakkas hambavalunäoga ringi käima ja selliseid magamiskohti otsima kuhu see järgi ei tuleks. Aga orvukesena kasvanud preilile oli suursündmus võõrast isandat oma piiritu tähelepanuga torkida, ta liikvele saada ja siis põnevusest hiilgavi silmi jälgida, et mis ta veel teeb. Umbes, nagu loomaaias vms. Härra Tibu säilitas oma vana lordi põlgliku väärikuse ja hoolitses, et sellest kübekestki kaduma ei läheks. Preili pandi kohe paika kui liiga lähedale tuli. Eemalt aga lihtsalt ingnoreeriti. Magama jäi Härra Tibu täna kummuti peale.
22.03 +3,5, pilves, vihmad. Kevad on kõikjal kuhu vaatad. Musträstad kudrutavad, tihased hõiskavad ja pisilinnud vidistavad võsas. Mis siis, et päev na vesine. Kõik kohustuslikud esimesed kevadlilled on ninad välja pistnud, isegi kevadine valevlill juba näha. Toas on tomatid idanenud, muu mudru hakkab ka ükshaaval tõusma. Kangesti kisub aeda, kuid vihmaga ja see pluss 3 on veel liiga ekstreemne, ehk peaks hoopis kasvuhoone kordategemise esimesena ette võtma.
24.03 +5, pilvine kuid korra vilksatas isegi päikest. Tänasega võib hooaja ametlikult avatuks lugeda. Alustasin kasvuka ümbruse ja kuuritaguse korda tegemisega. Milline nauding oli maheda ilmaga tuulevaiksel päeval peenardes siblida. Sibullilledel on ninakesed kõikjal väljas, alpikannid sätivad õitsema, lõoke lõõritab taevalaotuses - puhas rõõm. Täitsin hiireuru lookeid (kusagilt nad sügisel ilmuvad, veedavad talve lume all urge uuristades ning siis kaovad, ilmselt kasside kõhtu, sest suvel pole neist enam jälgegi), lõikasin kaeralille pealseid ja riibusin lehed kokku. Homme liigun järjega edasi. Ega palju polnudki midagi teha, sest sügisene aednik on tubli tüdruk olnud ja ainult need mõned koltunud pealsed ja end sügisel nähtamatuks mananud umbrohupojad. Praegu on jube hea rohida, sest umbrohi pole veel juurduda jõudnud. Välja arvatud muidugi see meie nn "röövkannike", kellel on tallad kõvasti maas ja igast juurejupist kasvab uus taim.
27.03 +3, poolpäike. täna lubatakse päeval kuni+11, uskumatu, kuid reaalis oli varjus +10 ja päikse käes suisa suvi. Paraku on kurgimaja veel 10 cm sügavuselt täiesti jääs ja suuremaid potte oli päris tegu sealt välja kangutada. Kompostikastiga polnud ka midagi teha, mulda kätte ei saa, sest jääs. Kuid aiatoimetusi jagus sellegipoolest. Paistab, et vaibavabrik hakkab tasapisi suvepuhkusele jääma. Veel paar äralubatud kudumit, üks kaltsuvärvimine ja ongi aeg aeda kolida.
28.03 päike, päeval +13 varjus, suvi. Krookused sirutavad õienuppe, kaks võrkiirist sinine ja lilla juba õitsevad, kolmas, see `Katherine Hodgins`avab ka kohe õied. Kevadlillede peenar on juba päris kirju. Alustasin vihmavee kogumist, sest suuri külmu enam ei tule ja mede hiiglaslik vihmaveetünn mahutab mõnusalt palju. Üldiselt on kevadeufooria ja õhtud puuhobuse konditsioonis, aiandus juba kord on selline. Mõnus igapidi ja huvitav aeg. Igasuguste ninakeste tervitamine, talvest jäänud saasta kokku korjamine ja toredad õuepäevad.
29.03 +7, pilves, kevadvihm. Sadas vaikselt terve päeva. Võib ainult oletada, milline turgutav mõju oli sellel kõiksuguste ninakeste jaoks. Eespool on aprilli alguses näha mõni miinuseöö, loodan, et need väga karmid ei tule.
31.03 +17, udune päike ja soe tuuleke. Tõepoolest...liiga hea, et olla tõsi. Õues on suvi. Kõik millel aprilli alguses vähegi õitseda sobib, krookused jne. on oma õiekarikad valla löönud. Mahe tuul lõhnab kevade järele, mesilased summivad krookustes, kivilas puhkevad kivirikud ja Mesinik läks mesilasse oma karja üle vaatama. Siblin kolekohti siledamaks, tuvastan talvekahjusid ja istutan iga päev muuhulgas ka mõne potielaniku maha.
Thursday, February 29, 2024
Veebruar
01.02. +3, kevadehõngune, poolpilvine. Väisasin Bauhoffi, ostsin kummeli- ja Tagetes lucida seemneid, kuid esimesed külvid lähevad mulda alles veebruari lõpus.
02.02 +1, päikeseküte terve päeva. Katsin rodod, azalead ja Kanada kuused. Lund on paraadpeenras ca 20 cm, aknaalused on peaaegu puhtad kuid mingeid elumärke seal kõiksuguste ninakeste osas veel näha ei ole. Mõnel aastal on olnud.
03.02. +1, poolpilvine, 5 cm märga lund. Oli seda nüüd veel vaja...
05.02 -6, 0, -1,päike, kuid head ajad kevadepoolsete sulailmade osas oleks selleks korraks justnagu läbi. Edasipidine 10 päeva näikse olevat "kenade talveilmade" päralt, mis tähendab öid -5 kuni -11 ja -2 kuni -7 kraadiseid päevi. muidugi, ei saa kurta, hea valge aeg õmblemiseks ja muuks peenemaks näputööks. Härra Tibu teeb puhtast harjumusest julgeid pooletunniseid ekskursioone jääaja maastikele, kuid tagasi tulles läheb end ikkagi kassikasti kergendama. Üks kindel ja mugav koht, mis pole külmunud. Kuidagi kummaline, kass on jalad risti rõduukse taga verandal, laske ometi tuppa pissile. :) Jah, milline paindlik isiksus! Jonni pärast algul ikka õue, sest ainult pehmod pissivad kasti, aga pärast: Tegelt ma olen nüüd piisavalt vana ja väärikas küll, et hakata kassikasti kasutama.
12.02. -4, pilves. Eelmisel külmanädalal oli ka klaari taevaga päikesepäevi, mis kosutas kenasti talvest kolkunud hinge. Eile tegin seemneinventuuri, ikka tavapärased igasuvised suvelilled, kasutaimed, kuid ka paar põnevat tundmatut seemnetutsu, mis mõnelt suviselt lillerallilt kaasa haaratud. Muidugi pole neil tutsudel ühtegi nime juures, kui midagi tärkabki, siis läheb leiutamiseks. :)
13.02 -3, pilves. Hetkel on jätkuvalt talvine ja lumine kuid eespoolt paistvad kümme päeva näikse pikema ilmateate järgi üsna kevade alguse moodi olevat. Mõnel pool sadas täna hullusti jäidet, kuid mede kant jäi sellest nuhtlusest puutumata. Foorumis valitseb vaikus, ka aednikud pole veel lume alt välja sulanud, blogi ikka mõni harv veel kirjutab. Kõõritan siira lugupidamisega Mustkaarna uue kaalunumbri poole, ohjah, teen küll kepikõndi ja söön juurvilju, kuid šokolaadi nähes lööb silme eest mustaks ja loomulikult ei järgne sellisele teguviisile ka mingit salenemist.
14.02 +1, pilves, sulaaaa, hurraa! :)
19.02 Täna küll -3, pilves, kuid möödas on juba mitu head vihma- ja mitu kuni +4 päeva olnud. Loen netist õhinapõhise häälestatusega, et sula jätkub pikema ilmateate ennustuste põhjal progresseeruval joonel ja veebruari lõpuks lubatakse kuni +7. (Tegelt, see on ikka liiga hea, et tõsi olla.) Hetkeseis on selline, et peenardele klammerdunud ja kivikõvaks külmetanud vanade lumede kiht ei taha mitte kahaneda ja kepikõnnirajal on kõva jäine liuväli. Isegi eelmise nädala vihmad pole mingit murrangulist tulemust välja võlunud. Nii, et kui mõned kaasaednikud on lõunapoolsematel peenardel talviste lumekuppude kollast kuma juba märganud, siis meil valitseb veel vaikus. Käisin täna isegi lähemalt uurimas, no ei ole veel mittekui midagi.
22.02 +3, pilves. Väljas on kevade lõhna tunda ja võsalindude jutud kõlavad kevadiselt.
26.02 +3, vihmasadu. Jätkuvalt on isegi ööd plussis, enam pole kevad mingi mütoloogia vaid koputab konkreetselt uksele. Kivilad on välja sulanud, parkla liuväligi urbseks muutumas ja mõtted mühisevad rõõmsalt. Nii palju ideid, nii palju energiat...Reedel tõin oma lemmik-antiigipoest ära sümpaatselt kõverate jalgadega konsoollaua, mida olin suvest saadik netis piilunud ja mille hind väga aeglaselt langes. Lootust nagu oli, sest seni polnud keegi teda ära ostnud. Viimaks muutus hind mullegi taskukohaseks ja ära ma ta tõin. Ilus, lihtne ja vajalik mööblitükk õmbelusetuppa, esialgu aga aitab alumisel korruse aknal tomatipojad suureks kasvatada. Ja teine suurem lähiaja projekt on teljed lõpuni tuunida. Nii ära on tüüdanud see lõputu sõlmamine. Asendan strateegilisemate kohtade sõlmed ketijupikeste ja lõksudega, kui on vaja pingutada, lükkan lõksu järgmisse ketisilmusesse ja kui vaja lõdvendada, siis toimin vastupidiselt.
Tegin lõpuks ka nn "talikülvid" ära ja viisin õue. Küll seda külma ka veel tuleb, terve pikk märtsikuu veel ees. Aga praegu on õues suur-suur sula, isegi vanad kõvad lumehanged hakkavad vaikselt alla vanduma. Aknaalune peenar on üleni puhas kuid lumekuppe pole ikka veel näha. Sookured, lõokesed ja kiivitajad olevat juba kohal. Kepikõnnirada on jääst prii.
27.02 +2, pilves, vihmasadu. Oi, kuidas mulle meeldib see niisugune vahepealne aeg! :) Ei ole talv ega ole ka päriskevad. Varandus hakkab suure lume alt välja sulama ja isegi mõned ninakesed olid täna juba näha. Leidsin paar talvist lumekuppu, võrkiiriseid ja Gargari krookuse kuldkollast ninakest oli ka hiigla tore kohata. Puhastasin kasvuhooneelanikke turbasest talvekattest ning kasvuhoones oli nii mõnus nokitseda. Kuigi kasvuka mullad on veel jääs.
28.02 +2, pilves. Teljed töötavad imehästi. Küll sai neid sedakorda tuunitud ja seadistatud, polte keeratud ja sõlmi sõlmatud (midagi pole teha, 16 sõlme jäi siiski paika), aga teljendus on nüüd nagu uus. Esimene vaip saab veel mahedates toonides, edasi peaks tulema sisemise hõõgusega tumedate vaipade periood, sest musta värvi kerasid on juba mitu kasti kogunenud. Päikest pole kaua olnud. See veebruar sai suhteliselt pilvine, kõigest 7 päikesepäeva. Igatsen sulnist leboskelu tuulevarjulisel verandadiivanil, sooja päikest ja sinililli. Ohjah, viimasteni on ikka veel üsna pikk jupp aega, aga päikest võiks küll olla. Jah, paluks...Mis kevad see muidu on.
29.02 +2, pilves. Akna alla ilmus ka esimene lumekupp, pole nad midagi saba maha pannud, lihtsalt aega võttis. :)
Pean aru, et kas panna saurusvõhk majandusruumi akna peale potti või mitte panna. Paras väljakutse. Pung paistab olema üsna pikaks paisunud. Päris vangis ei tahaks teist ka hoida...Aga ma mõtlen sellele homme.
Monday, February 12, 2024
Räpina aiakooli lõputöö 2009 versus reaalsus 2024.
Aiakooli iluideaal oli VAADE. Et ikka oleks ja tekkiks jne. Ausalt öeldes, kena ju on, kuid praegu pole see oma aias enam nii oluline. Primaarseks on saanud kasvatada neid taimi mis huvi pakuvad ning pühast korrastatuse unistusest on saanud mõnus segadik, mille keskel ulatab iga uus nädal jälle teistmoodi emotsioone, värve ja lõhnu.
Eesaed.
TALV.-ideaalisKöögi aknast avaneb rikas vaade eesaeda, kus jalgvärava kõrval talvehärmas tardununa jäävad vaatevälja kaks puuks kujundatud astelpaju. Ühe peal neist on kobardumas erkoranzid marjad. Vasakul pool jalgväravat on näha jaapani sireli tihe ovaalne võra, musta leedri suureks palliks kujundatud (mustade marjakobaratega) ja lodjap-põisenela väiksemaks palliks kujundatud oksastik. Vaate vasakpoolses servas kergitab pilgu ülespoole heas toitumuses olev hariliku elupuu `Smaragd` roheline sammas. Selle aia parasniiskes huumusrikkas pinnases tunnevad elupuud end ülihästi.
Esiukse kõrval kõrgub aastaringse pilguankruna kaljukadaka `Blue Arrow` süstjas igihaljas vorm.
Kevadel tärkavad jaapani sireli juures päiksepaistelises kohas topeltõielised lumikellukesed. Märtsis pakuvad silmailu südajalehise bergeenia punakad lehed, linnakiviriku `Aureopunctata` igihaljad rohelise-kollasekirjud lehekodarikud ja ilupõõsaste üha suurenevad pungad.
Aprillis puhkevad bergeeniate õrnroosad õied, tärkavad kaljukadaka ümber kasvavad sinised võrkiirised `Harmony`, avanevad hostade ümber istutatud lumikellukesed, taevasinised brunnerad hiina sidrunväändiku kõrval ja lumivalged suureõielised epimeediumid hariliku elupuu `Smaragd`jalamil. Eesaeda valitseb aprillis roosa-valge-sinise kolmkõla.
Maist alates on väga dekoratiivsed kollaseleheline lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`, mustjaspunaste lehtedega must leeder `Black Beauty` ja võraservadega teineteisesse kasvanud kaks halli astelpajupalli paremal pool jalgväravat. Õitsema puhkeb hiina sidrunväändik ja täies ilus on brunnera `Jack Frost` marmorjad, täpilise iminõgese `Beacon Silver` valgekirjud ja nipponi naistesõnajala `Metallica` tuhmi metallina mõjuvad lehed.
Astelpajude alune on kevadel kaetud erivärviliste laikudega: sidrun-liivatee on kollane, hokkaido kukehari tumepunane, varjukivirik õitsedes nagu roosakasvalge udu lehekodarike kohal ja kaunis kukehari nagu paksulehine hallikasroheline pinnakate. Hästi sobitatud paeplaatidest õue raamistuses paistab astelpajude alune väikese kummalise korrastatud saarekesena, olles vastandiks eesaia vasakpoolse aiapoole taotluslikule lopsakusele ja õiteküllusele.
SUVI.-ideaalis
Juunis puhkevad tee-äärsel istutusalal õitsele valge-roosade õitega lodjap-põisenelas `Dart`s Gold` ja roosade õitega must leeder `Black Beauty`. Juunis avab köögi akna all sinihallide lehtede raamistuses oma kellukad hosta `Halcyon`, õitsevad ka esiukse kõrval laiuv viljatu kurereha, sidrun-liivatee astelpajude all, risoomikas kurereha musta leedri all ja roomav metsvits har. elupuu `Globosat` ümbritsevana.
Kuna eesõu on üleni kaetud loodusliku paega, siis on kivipinna elavdamiseks paeplaatide vahele istutatud harilikku nõmme-liivateed. Seni plaatide vahekohtades tagasihoidliku punakasrohelis minilehestikuga kaetud võrgustiku moodustanud nõmme-liivatee puhkeb juuni lõpus õitsele. Nüüd lendleb eesaias hordidena päeva-paabusilmi, koerliblikaid ja väiksemaid tegijaid liblikarahva seast, kes on väga maiad nõmme-liivatee nektari peale.
Juuni lõpus avab ligi 30 cm-sed lõhnavad õiekobarad jaapani sirel. Juulis hakkavad õitsema hostad `Sun Power`ja `Carnival`. Augustis alustab õitsemist liht-lursslill `Brunette`, kaunis kukehari `Herbsfreude` ja hokkaido kukehari `Lidakense`, astelpaju tüve ümber klammerdunud marjad hakkavad kaunilt nähtavaks muutuma. Need on kahvatuoranzid.
Tegelik elu
Septembris hakkavad välja paistma hiina sidrunväändiku korallpunased viljad. Kui neid on palju, on see külluslik vaatepilt.
Nüüd uhkeldavad eesaias võimsate puhmastena lehtset ilu demonstreerides hostad: kirevalehine `Carnival`, sinakashall `Halcyon` ja päikseline `Sun Power`. Ka brunnera, nipponi naistesõnajala ja südajalehise bergeenia `Herbstblüte` lehed on praegu väga ilusad – veelgi enam: bergeenia puhkeb teist korda õitsele. Musta leedri võras on näha musti marjakobaraid.
Sügise süvenedes jätkavad kuni külmadeni õitsemist liht-lursslill, hokkaido kukehari, kaunis kukehari, bergeenia.
Peale öökülmu jäävad dekoratiivseks bergeeniad, linnakivirik, varjukivirik, lodjap-põisenelas `Dart`S Gold` (lehestik pronksjas), must leeder, jaapani sirel, hiina sidrunväändiku lehed värvuvad erkkollaseks. Aastaring on täis. Talv võib tulla.
