Wednesday, February 17, 2021

Talveplaneet

 06.02. Lumi on aias üle põlve ning iga päev sajab midagi juurde. Kaevasin täna oma nunnu lume alt välja, toppisin pagasniku kotte täis ja viisin ehitusprügi vastuvõtupunkti. Sõiduteed olid ahtaks jäänud, sest lumi surub mõlemalt poolt peale, meie tänaval võib vabalt tõukekelguga sõita ja Jaama tänava lumekuhi on omandanud elajalikud mõõtmed. Ilmselt tõstetakse sinna kopaga peale. Suitsevad korstnad, lumevaalud teede ääres, üksikud külmetavad teekäijad - meil on siin ikka paras Jakutsk küll. Ilmad on külmad, kuid sellega kaasnevad imelised lume-päikse-lume etendused. -13, päike.

10.02 Meie selle talve külmarekord (-24,4) ja nunnu jaoks ka, nii krõbeda ilmaga me pole varem startinud. Sõbrakese automaatika ei vedanud hetkekski alt, kuid loomulikult toimib kõik vaid eelsoojendusega. Energiat jätkub linna ja koju tagasi sõiduks, kuid salongisoojenduseks mitte. Aknapuhurist tegelikult piisab ka ja vahepeal lülitan sisse roolisoojenduse.

12.02 Külmakägistus hakkab järele andma, veel üks külm öö ja siis peaks hakkama soojemaks minema. Noor ilmatark telekas teadis rääkida, et tegelikult on meil tänavu soe talv, lihtsalt et need arktilised õhumassid ei lasknud soojemat õhku ligi, seda mis meil siin tavaliselt talveti viimasel ajal ilma on teinud. Kena, kena. Vähemalt on lootust mingisuguselegi olukorra normaliseerumisele. Või siis ei ole. Sest arktilised õhumassid võivad sooja õhu juurdepääsu takistada kuni märtsi lõpuni.

15.02. Vahepeal olid TÕEPOOLEST kaks õnnist maheda ilmaga päeva, kus külma kõigest -2 kuni -4, kuid täna on selline päev mida nimetatakse "imeilus talveilm" ja sellise talve vastu pole mul küll midagi. Viis tundi päikest ja kolm tundi päiksekütet täisvõimsuse peal. Vara hommikul -10, päeval varjus -6. Kuid verandal tuulevarjus on nii soe, et Bondi süsimustast kasukast õhkub kuuma. Võtame päikest, mina kerin lõnga, küll on hea, talvepuhkuse viimane päev. Pilt aiast on ülimalt lumine. Tammepuised pokud on ülepea lume all ja kivila "elevandipoeg" samuti. Katuselt on selle talve jooksul juba kolm korda lund maha aetud.

 17.02  Hommikul -11. Veebruar võiks päikselisem olla, ikka on see taevalaotus lumepilvedega pooleks. Ausalt, mul on ettepanek: homme võiks olla selle talve viimane pakasepäev.


Saturday, February 6, 2021

Pakasega

Kui õues on üle kümne külmakraadi, muutub õuekass Bond toakassiks. Teeb õueukse klaasil küüntega kriiiip-kriiiip-kriiiip! (see on nii õudne hääl, nagu marduse nutt, kahe käpaga on peaaegu stereo) ja laseb ennast tuppa kutsuda. Ning ei lähegi enam välja. Seab ka ennast teistega koos unele, kuigi tagasihoidlikku nurruvasse kerasse jalutsis, mitte risti üle voodi, nagu Härra Tibul kombeks on. Härra Tibule see ei meeldi. Hoolimata sellest, et nad sõbrad on ja muidu kenasti hakkama saavad, tõstab Tibus pead suur kadeduseuss, mis õhtu jooksul aina suuremaks kasvab. Meie vaatame filmi, Bond magab jalutsis kuid Tibu kössitab solvunult voodi ees vaibal nagu vana aadlik, kelle kulduur on jälle ära varastatud. Kui Bond on lihtne kass ja käitub sundimatult, siis Tibul on reeglid (enamjaolt muidugi tema enda kehtestatud) ja need ütlevad, et SEE PÄSS EI MAGA MINU VOODIS. Ja Tibu asub korda looma. Hüppab voodisse, heidab meile altkulmulise pilgu (Ega siin majas ju kassist keegi ei hooli, kõik ikka ise, kõik ise...) ja asub Bondi pead lakkuma. Varjamatult näoilmega näidates, et teeb seda lihtsalt kombe pärast ja on ikka sitt maitse küll. Tibu reeglid näevad ette, et teisele kohe kallale karata pole hea, sest siis saab tappa. Aga kui teise nägu lakkuda, siis paneb see teise ennast noorema ja alandlikuna tundma (tea oma kohta, tattnokk!) ning kui siis veel hambad turja ka lüüa, siis lahkub Bond tavaliselt toakassi krundilt ja küsib õue. Kuna õues on -13, siis peame Tibul silma peal. Pokumees viibutab sõrme, Tibu jätab poole hammustuse pealt pooleli, vaatab altkulmu. Bond on lihtne ja heauskne, ah enam ei lakutagi ja tukub edasi. Tibu läheneb tagantpoolt, silub paar korda Bondi kasukat (jälle see nägu, küll on sant maitse!) ja lööb hambad teise kintsu. Pokumees võtab kiusaja enda juurde, väntsutab natuke ebaväärikalt ja vajutab vabale kohale. Härra Tibu autoriteet puruneb tuhandeks killuks ja kukub kuskile voodi alla. Bond vaatab seda ükskõikselt pealt ja jääb uuesti magama. On külm ja tema magab toas. Muu pole oluline. Haavunud aadlik (persse, ma lä`n üldse minema!) kössitab natuke aega köögis, siis esikus, lõpuks aga tuleb ja sopsab ikka teiste juurde sooja. Keerab küll Bondile selja kuid vaatab hoolega, et seljad ikka kokku puutuksid, sest nii saab teise soojast osa. Ja meil on jälle kaks sabaga soojenduskotti! Missa hing veel tahad. :) 

Friday, February 5, 2021

Silmini

 18.01. Peale ülimalt jäist kolmepäevakut (r,l,p oli -9 kuni -15,8) tundub -3 kuni -4 õndsa parajusena. Õnneks on kõik hellikud lume all. Nädala lõpus on tulemas kolmepäevane sula ja jaanuari lõpus jälle külmakraadid, aga kevadeni on kõigest 61 päeva.

20.01. Eilne mahe -4 on unustatud, õues on -13,5 ja hele taevaäär tõotab pilvitu päikesetõusu vaatemängu. Ega ilma selleta ei viitsikski pakasega kõnnirajale minna. Panen paksult riidesse, sest see on jäle kui õel tuul kuskilt näpistama pääseb. Lumi kriuksub valjult bagiirade all, poolvalgus öö ja päeva vahelisel lävepakul, suusalaenutuse putka juures on taas näha rõõmust kilkavaid suusamehi ja -lapsi, pajuokstel helkab hämaras väikesi härmatähekesi, läbi metsamüüri paistab koidupuna, mis on kui tulekahi. Jõe ääres pole hingelistki, huvitav, kus on täna kõik koerajalutajad ja muidukõndijad? Jõgi on silla alt lahti kuid laugemad voolualad näivad jäätunud olevat. Vooluvesi heliseb jäätunud kivide vahel.                                                                                                                                                             Milline võimas päikesetõusuvaatemäng! Punased ja kollased toonid lahustuvad helesinisesse külma taevasse ja kuskilt eemal hiilivad lumepilved, aga praegu on võimas. Eks tali kipu olema pigem selline must-valge-hall ja kui vahel harva mingeid pärisvärve silma ees leekab, siis võtab minugi pildistama. Inimtühjad kõnnirajad, sammude kriuksumine helkab üle heinamaa ja lumi sädeleb külmalt. Ka harakapesa juures on vaikne. Kujutan ette üksteise kaisus tukkuvat kohevil sulgedega harakapaari, pikad sabad ukseaugust välja torgatud ja pead üksteise tiiva all.

22.01 Remont. Kui vannitoas palju toorest jõudu kasutada, väljub sealt kõik, kaasa arvatud seina- ja põrandaplaadid. Püüan kinni väljalendava istevanni ja panen kevadeni lumehange tallele, sellest saab suvel meie vesiroositiik mõnesse aiavaatesse (itsitan, mõttes vannikõndi ette kujutades :)...a la no kuhu ma selle küll paneksin.).

Jee,  sula on! 0 kuni +1. Ja magus lumesulamislõhn, mis kangesti kevadet meenutab. Loomulikult on jätkuvalt talv ja kõik muu sellega seonduv ning see viis päeva sula ei suuda mingit imet sooritada, lund on liiga palju maas. Ja ega peakski see ära sulama, sest ees on veel ettearvamatud härra Veebruar ja mister Märts. Tantsud talvistega jätkuvad järgmisel nädalal peale sula.

25.01 Aga see sula on hea, oi, nii hea. :) Lumereostuse all kannatanud trepp ja teerajad sulavad välja, tüvega minipuudelt kukuvad koormavad mütsid maha,  kassid on täiesti õnnelikud, teevad üksteisele kurr-murr kõrva, kisklevad rõõmsalt ning nõuavad sisse-välja-sisse-välja-sisse-välja.

30.01.Sulailmalõbu sai muidugi paar päeva tagasi läbi ja viimasel ajal on olnud selline keskmine tali, vanade reeglite järgi, ma mõtlen kui veel OLID talved jne. Vahelduva eduga on temperatuurid -3 kuni -6. Lumega on ka kõik hästi, eile sadas 20 sentimeetrit ja tänanegi hommik algas lumerookimisega. Jõusaal oma aias, pole vaja kuskile välja peale tatsuda sellepärast. Lund on nii kohutavalt, et iileksid ja pisemad rodod on ülepea lume all. 

31.01 Lund sajab kogu aeg. -7,1. Selline salalumi, vaikselt pudeneb teist, aga õhtuks on 10 cm jälle juures. Jube.

01.02. Talvepuhkuse kolmas vaba päev ja kui tavaliselt pole ümberringi muud kui üks suur igav valge talv, siis täna on teisiti. Sest täna on jälle päiksetõus. Suur, hele ja võimas. Seekord sattun erakordse sündmuse tunnistajaks juba sel ajal kui ta läbi lumiste toomingate paistab ja Välja puutumatud lumelagendikud kuldselt sätendavaks kauniduseks on tinistanud. Võlu on täna nii palju. Ka kraaviäärne jalgrada pole enam tavaline vaid näeb välja nagu lumekuninganna teeaed - igalt käänakult avaneb järgmine vaade ja päike sädeleb läbi lumiste pajupõõsakardinate "nagut üits hull".

Tagasiteel võidab argipäev. Päikese selja taha on hiilinud alatu lumepilv, pehme pahelise halli käpaga katab ta päikese näo ja viipab teisega sõpru lähemale. Koos istuvad nad päikesele peale ja sadama hakkab paksu laia jõululund, sellist mida enamik inimesi jõulu ajal oma tagaaias millegipärast näha tahab. Longin koju ja hakkan lund rookima. Edasi on natuke lõbusam. Kangutan kasvuhoonest lahti ämbri kompostmullaga ja toon tuppa sulama. Äraõitsenud poenartsissid ja -hüatsindid tahavad suuremasse potti istutamist.

Päike murrab keskpäevaks paksemad pilved maha ja keevitab pärlmutriselt läbi õhemate lumepilvede. Ongi selline pärlmutrine valgus terve päeva. Märkan, et kella viie ajal õhtul on veel päris valge.

02.02. +2,5. Hommik algab lumerookimisega kuid ainult nii palju, et väravani pääseks. Lihtsalt aega pole. Paneme plaani maha, et õhtul võtab üks katuse ette ja teine parkla. Õhtul on meil mõlemal tunni kuni pooleteisene jõusaal. Edaspidi lubatakse veel rohkem külma ja iga päev sajab vähemalt kümme sentimeetrit lund. Härra Veebruar näikse sel aastal õige külma ja lumelemb olevat. Mõtlen lumerookimise ajal, et mis see sõna oligi, millega võiks seda kõike iseloomustada, mis ühtlasi sobiks iseloomustuseks ja poleks väga kiunumaiguline. Lõpuks leian selle sõna ja see on "silmini". Aga ma olen optimist. Elukogenud, elan põhjamaal, mäletan lapsepõlvest talvi kus lumi oli viieaastasele rinnuni, nii, et alati võib veel hullemaks minna. :)

05.02 Viimased kolm päeva on hommikud alanud -11-st ja vahel külmeminigi. Bond on hakanud toas magama ja peremees ei lähe enam ilma kinnasteta õue. Paistab, et soojade iiri talvetega flirtimine on läbi ja nüüd teevad jälle ilma vanad julmad põhjamaa külmakuningad. Lund on aias põlvini. Ja mul silmini. Jajah. Fui.

Monday, January 18, 2021

Mahedast iiri aastavahetusest tõelise talveni

27.12. -2,5, lumi on kolmandat päeva maas. Sügav jõulukas (jõulupuhkus). Jõuluka tundemärgid on järgmised: saab kinke, saab kinke teha (mis ei ole mitte vähem toredam tegevus), saab salmi lugeda (Stardipaugust surnuks ehmus tuvi, tema süda oli väga haige, möödujatel kaasa tunda polnud huvi, väikse koha nimi oli Paide), postkastist leiab vahel shokolaadi ja jõulukaarte, külmkapis hakkab toitu üle jääma, naabri koerad on õnnelikud (kujutage ette! oma aiast leiab praekonte) ning mis peaasi, on aega. Mõnel näiteks aega vaibavabriku jaoks, lihtsalt vedelemiseks, koduposserdusteks ja selleks, et valgel ajal metsas kõndida. Muide, täiesti talvises metsas, nii imelik kui see ka pole. Jajah, lumi jälle maas.

28.12. Hoo, päike! Hea tore valge päev. :) Ja nii mõnus on mattuda igasuguste huvitavate asjade tegemisse. Vaibavabrik muidugi kõigepealt!

29.12. Tegelen juubeli tahtliku ignoreerimisega. Koroona, teadagi, aga arvutist on küll hea tervitusi lugeda. :)

30.12. Nii hea, et lumi jälle läinud. Puhub mahe tuuleke ja sajab vihmakest.

31.12 See on see päev mida ei tohi kunagi maha magada sest siis kulgeb ülejäänud aasta samamoodi. Tuhiseme hommikul läbi raagus ja vihmase (+2) Eestimaa Lavassaarele. Väike inimtühi alevik soode ja rabade vahel (kaardimaterjalist lähtudes). Kohtume seal aleviku ainsa inimesega (minu kiiksuga visuaalne ettekujutus, sest rohkem inimesi tõesti tänavail ega mitte kuskil näha pole), ostame inimeselt alusetäie turbapätse ja sõidame valmis pandud kauba juurde. Esimene mõte on: "oioops, see ei mahu ju autosse ära!" (aednik minus on kohe valmis osa turbapätse vajaduse korral isegi sülle võtma.) Laadimise käigus selgub, et meie armas "rekka" on seest siiski suurem kui väljast. Tagasitee on lihtsalt puhas lõbusõit. Tibutab vihma ja maastikud on lumetud. Lõuna paiku teeme naabrinaisega pikema metsaringi ja siis võib aastalõpulaisklemisega alustada. Tänavu on teles uskumatult pikk ja sisukas meelelahutusprogramm. 

01.01.21 Teen aiast pilti ja turbapätsid saab ka kenasti laiali laotatud, et nad kevadeks ikka korralikult läbi märguksid. Saxifragadel on õienupud ja väike vapper topeltõieline lumeroos õitseb nagu...roos.

02.01 Paks lumeüllatus hommikul maas. -2,2.  Botaanikaaeda huvikäbisid otsima me järelikult ei lähe, sest need on lume all ja vaibavabrik jätkab laisal loginal pooleliolevat tööd. Maailm on uus ja valge, kangesti kena vaadata teist, suhtungi ülearu kerglaselt, sest veel ei tea ma, et see lumi ei mõtlegi paari päeva pärast ära sulada (kui üldse sulab).

05.01 Edasi ongi ainult lumi. Ilmateade lubab  terve järgneva nädala -2 kuni -4, maa on sedakorda lume all sula. Ja paistab, et ega enne kevadet midagi huvitavat ka ei juhtu. Isegi lund ei saja enam juurde.

08.01. Lund pole tõesti enam juurde tulnud, huvitav, vana hakkab juba kuluma ja määrduma. Esimesed halvad aimdused, et vanal on siiski plaanis kauaks maha jääda. Jätkuvalt -2 kuni -4.

12.01. Täna on tuisk, uued lumed, uued külmadki tulemas. -2 kuni -4. Õudne ta ju on, aga kannatame, kohaneme...Kütame, toome puid tuppa ja kütame jälle. Eile hommikust kõnniringi tehes kohtasin suusarajal rõõmust kilkavaid mehi, möödusin neist vaikse imestusega.

15.01 Eile oli -8 ja lumesadu. Kohe hästi tuli. Lund on aias oma paarkümmend sentimeetrit. Täna näitab kraadiklaas 13,7 kuid see pole veel kõik, läheb veel külmemaks.

18.01 Esmaspäev, -4. Sai mööda see jube külmalaine. Pühapäeva hommiku termomeetrinäit on praeguse seisuga meie jaanuarikuu külmarekord ja see on -15,8. Väga jäine nädalavahetus oli.



Friday, December 25, 2020

Pimedas detsembris jõulude poole purjetades

 Eile (30.11) käisime RIMIS, ostsin jõulukaardid igaks juhuks ära, elu on näidanud, et järgmine kord võpatab teema meelde millalgi 20 detsembri paiku, siis jälle pole komplekti (ümbrik, kaart, mark) käepärast ja donnerwetter nende jõuludega. No ei ole ma jõuluusku, aga mõne kombe teen ikka kaasa ka. Jaa, tore on pilkases öös (mis algab kell neli päeval) vaadata neid kõikvõimalikke värvilisi tulesid ja lumehelbeid ja helendavaid puid ja ilus. Pimedus kipub tõesti pisut kägistama.

Detsembri algus on kord lumine kord vihmane, 02. ja 03 detsembriks lubatakse öökülma kuni -4. Tahaks näha. Külmakandis on ehk -6. Edasi läheb jälle soojaks ja siis jälle külmaks. Talv lähenebki viimastel aastatel niimoodi, tantsiskledes, ikka samm ette ja siis jälle taha. Ja jääb siis lõpuks lõplikult tulemata, nagu ikka.

02.12. Jah, Külmakandis õhtul -5,8. Lumeta maapind on külmunud, kuu peegeldumas kivila katteklaasidel. Oli nii külm ja pime, et läksime ostsime elutoa lakke päikese. Sellise paraja suurusega lahvatise, et kui täie vungiga tööle panna, siis on valgusvoog nii erk, et silmad plaksatavad ise kinni. Päikese saab ühe nupuvajutusega ka kuuks ümber muundada nii et two in one. Kuu on sun ja Sun on mun...Mingi täpsust tahtva talvise nokitsemise juures on ta muidugi täiesti asendamatu abimees rääkimata talvepimedusse kadunud asjade otsimisest. Unistan sellisest laubalambist.

06.12 pluss 3, eile oli meil jõulupärjatöökoda. Linnast saabus kaks noort teotahtelist päkapikku põhimeistriteks, kogu tarnitud materjal kulus ära ja tulemuseks oli viis kena uksekaunistust.

09.12. Juba kolmas pimestava päikese ja helesinise taevaga imeilus päev.  Hommikuti on olnud -6,8; -7,3, -9,6. Nii palju valgust! :) Aga seda kõike on parem aknast imetleda. Käisin eile lõuna paiku linnas õues, omaarust ilma nautimas, aga see oli nii jube sest puhus jäine tuul, mis näo kiirelt punaseks maskiks tarretas. Korjasin mõned torkava kuuse käbid (tore oleks endale mõni pisike hõbekuuseke kasvatada) ja tulin tuppa tagasi tundega, et praegu poleks tõesti paha lõunasse lennata.

-9 on Bondi jaoks ka palju, igatahes jäi ta terveks päevaks tuppa magama.

12.12 Külm ja päikseline nädal lõppes eilse hommikuga. Õhtul oli juba -2,5. Talveuni. teinekord võib südamerahuga magada 10, 11 ja 12 tundi järjest. Kirjutasin jõulukaardid valmis, kuid tormiline elutsükkel on kirjasaatmiskomplekti laiali löönud ja issand ise teab kus nüüd need margid ja ümbrikud olla võivad.

15.12. Jõul läheneb, detsember on juba kord niisugune kiire ja lühike kuu. Sel nädalal on mõistlikud külmakraadid, kõigest -2,5 kuni -4,8 ja nädala lõpuks lubab ilmajaam plusskraade. Hõlmikpuul pole sel sügisel isegi mitte kuuseoksi peal, loodan, et miinus 9 ei olnud tema jaoks veel probleem. Suuremate külmade puhuks on mul plaanis pakasekangast torbikud õmmelda. Hea ühele või teisele vajaduse korral pähe tõmmata. Seesinane nädalavahetus kulus meil olmeliste ootamatuste likvideerimise peale. Pokumees oli võimas ja põhimahv oligi tema peal. Pühapäeva õhtul tegin kommi ja pisiasjade külvi, külvasin kivilakribusid, musta talinelki ja peenemat pulsatillat. Peaks vaibavabrikuga ka rohkem tegelema, järgmine nädalavahetus ehk õnnestubki.

16.12. Seda nn "talve" oli ca 2 nädalat, sest täna on termomeeter pluss 1 ja sajab vihma või lörtsi. Külvid said ka kenasti ära kastetud ning võib kasvuhoonesse tõsta kevadet ootama. Selline tunne on, et mingi 10 cm lund võiks küll tulla, oleks vähekenegi valgem. Mina, lumepõlgur, räägin sellist asja? (oops) häbiga vasakule ära

18.12  Kuna on nii pime aeg, siis mõtlevad inimesed endi ja teiste rõõmustamiseks igasuguseid asju välja. Käisime eile pühade puhul ühe restorani saksakambris privaat - gurmeewärgil. Asutuse jõulupeo asendus. Väga põnev üritus oli, ma sellistel ainult osalekski. Mida kõike toiduga teha ei anna...Puhas kunst, mitte söök. Neli tundi maitsmisi, mekutamisi ja naudiskelu. Oli ikka põnev küll. 

19.12. Leidsin margid ja ümbrikud üles, aga nüüd on kaardid kadunud. Ollalaa...

21.12. Jätkuvalt pime ja soe, pluss 3. Täna algas kalendritali, on aasta kõige lühem päev ja kõige pikem öö. Meie uuest laepäikesest on saabunud uuel aastaajal päris palju rõõmu. Vaatan vahel ikka läbi akna peenarde poole ka, aga seni pole veel rohimishoogu peale tulnud. Just akna all on hästi rasvased nälgheinad rooside vahel. Las nemad olla...Aga talvised lumekupud, krookused ning võrkiirised on saanud 2 nädalat külmunud maad (ehk oma talve kätte) ja nüüd peaks nad hakkama mullast välja piiluma ning õitsemiseks sobivat ilma passima. Varsti on juba nagu inglismaal, et lumikellukesed jaanuaris jne

22.12. Leidsin kaardid üles ja lisasin margistatud ümbrikele, millel ma vahepeal kiivalt silma peal olin hoidnud. Peaks piparkooke ka tegema, aga pole õiget hoogu peale tulnud.

23.12. Lumemuinasjutuline hommik. (viies lumejuhtum) Nii palju valgust! Lund on ca 7 cm ja see ei sulanudki Sakus õhtuks ära. Kuigi ma pole talveinimene, möönan, et mõningane lumi võiks vahel ikka olla küll. Mitte tihti ja mitte palju, aga jah...sooja oli 0 kuni pluss 1. Homme on Lapse juures jõulukas, saime udupeene kutse, mis linnapäkapikud salamahti postkasti olid pannud.

25.12 Null kraadi. Jõul on käes, laupäev ise oli süsimust, kuid täna sajab jälle lund. Kuues lumi peaks see olema, hmh... peale kümnendat ma loobun neid loendamast. Leidsin ridikülist posti panemata jõulukaardid. Oeh, ma vist ei ole kõige edukam jõulukirjasaatja...Igatahes viisin posti. No uusaastaõnnitlused olid seal ka peal.

Monday, November 30, 2020

November

 04.11. Elu hakkab vaikselt endistesse rööbastesse tagasi minema. Novembri algus on mõnusalt soe, alustasin süstemaatilise sügisrohimise ja pealsete lõikamisega. Vean kasvuhoonest kasutatud mulla peenradele. Ikka see vana hea sööstaiandus, tunnike või poolteist enne tööd. Ei murra väga konti ka. Metasequoia ja lehised poetavad juba okkaid maha. Esmaspäevane öötorm tühistas  enamike lehtpuude leherüüd. Aga hommikuti on õues 7-9 kraadi sooja ja sellisega toimetada on puhas lust. Lähenemas on enneolematu hetk kui kõik on maha istutatud, pealsed lõigatud, aed rohitud ja kõik on kevade ootamiseks valmis. Ehk selle nädala lõpuks...Maailm on nii pilves, raagus ja kaamosene.

06.11 Päike, päike, päike! :) Ja täiesti pilvitu taevas. Puhas ime novembrikuu kohta, kuid mina olin muidugi tööl. Saab näha, kas nädalavahetuseks ka ilusat ilma saab. Jajaa, hakkab peale see päikseootamine, suvel oli vahel teisest nii kurguni, aga kes seda änam mäletab. :) Põhjamaa ilu ja vilu, on jälle mida taga igatseda...

08.11. Eile jagus päikesekulda ka töölisklassile ja paistab, et tänagi. Valgus annab head energiat aknad puhtaks pesta, koduposserdusi toimetada ja eile sai siis ka aiaasjad nõnda seatud, et kohustusi enam ei ole. Puhtalt lõbu pärast võib ju minna ja murult (20m2) natuke lehti riisuda või mõned pealsed lõigata, aga muidu on ok. Sel aastal lähenesin natuke teistmoodi, ei kasutanud "musta maa" taktikat vaid peenardel on veel lehti ja pisiumbrohtu. Elu on näidanud, et ka talvekuudel lähevad istutusalad ikkagi roheliseks kuid kui talvel on kasvõi nädalake miinuskraade, siis saab selle kevadel lihtsalt kokku riibuda ja asi vask. Aga muidu on kohanemine talveuneks. Raamatukogu raamatuhunnik on urgu veetud, vaibavabrik töötab natuke ka, kuid laisalt, sel sügisel vaid 3 sooritust. 

09.11 Mesinik vaatas eile mesilasi üle. Päike loojus poole nelja paiku, õhtupoolik oli nii jahe, et võttis hambad plagisema. Loodus toimetab omasoodu, kõndisin mesilamaa aasal ja kiikasin ringi, et ehk leiab mõne hilise õiekese. Neid lihtsalt polnud, peale raudrohu muidugi. Oli kuluheinamaa. Polegi öökülmu vaja, taimed närbuvad selletagi ja valmistuvad talveks. Täna näitab termomeeter külmakraade - miinus 0,3. Teine öökülm sel sügisel. 

12.11. Märkasin verandanurgas kikivarvukile tõusnud viieliitrist mõdupunsut...oiuiei! Meenus Aidi blogijutt. Kargasin pudeli juurde, et üliettevaatlikult selle korki keerata. Oli ka viimane aeg, pudeliservast tuli raevukas BZZZZZzzhhh!!! Homme on just 13 ja reede. Täiesti sobilik päev mõduplahvatuseks.

16.11 Väike pidu lapselapse juures. Kinkisime terve Harry Potteri sarja. Koduaias oli kaunis  lilleüllatus. Tii lumeroosi seemik tegi oma esimese õie. See oli ilus ja topeltine.

18.11. November süveneb. Hommikud algavad üha hiljem, päevad on aina väiksema valgusega ja õhtud varasemad. Pimedus ja koroona trügivad peale ning elutempo on aeglustunud. Maskikandmiskohustus avalikes kohtades jne. Tõrjun täiega kaamost. Alustasin eelmisel nädalal hommikust kepikõndi (iga ilmaga 2km) pluss 15 minutit  maadlemist õuejõusaalis staadioni kõrval. Alla sellega ei võta, aga aitab kaamosetusa vastu ja muidu ka mõnus. Päris tore on jõupingil selili rauda tõsta kui suur jõe äärest ülesehmatatud pardiparv üle lendab, mõtled, et kas mõni tabab või ei taba...ja vahel paistavad tähed, vaatad taevast ja üks-kaks, täna midagi huvitavat ei olnud, lihtsalt vihma sadas näkku. Kuid tagasiteel koju nägin stseeni, mis sobiks mõnda ulmefilmi...Mööda sõitis rong, kõik kolm vagunit olid hästi valgustatud, reisijad istusid akende all, vaatasid sõidusuunas ja kõigil olid mustad maskid ees. Väga sürr.

20.11 Teine lumi. Kuidagi ilus oli see hommik ja eneselegi üllatuseks lasin endale seda talvekillukest isegi meeldida. Vaikne, valge, kaunis ja tööle sõites tee ääres lumemuinasjutt härmase raagus metsa näol. Hommik oli tegelikult töine. Ikka kepikõnd ja jõusaal ning pärast pool tundi sööstaiandust. Tühjendasin kõik lehekotid tollesse uude oivalisse kompostikasti, mis Pokumees viimati meisterdas. Omamoodi nagu katsetus ka, et kui palju mulda saab kohevast kuupmeetrist lehtedest ja okastest.

22.11 Järgmisel kevadel vabaneb eesaed vanast suurest kompostikastist. Päriselt kohe. Pokumees tegi täna veel kaks ruutmeetrist kasti ja tõenäoliselt saan nädala lõpuks pool suurest koledikust likvideeritud. Jess!!!! :) Kastid on väga ilusad ja kompaktsed. I love engineers! :)

24.11 Totaalne  puistamine eesaias, teist hommikut järjest. Saan taas uue hasardiga sööstaiandust viljeleda. Pokumehe tehtud uued kastid on kenasti paigas ja üks neist ka manti täis loobitud. Juba kõdunema hakanud lehe- ja okkasegule pole midagi paremat kui selline vahepealne segamine. Ehk saab sel moel uue mulla isegi aastaga kätte. Ilusad päiksesegused päevad on sel nädalal. Ja üldiselt ei saa ka tänavuse novembri kallal igiseda. Kena mahe porikuu kõigest ühe lume, paari kolme tormiöö ja poolpilviste päikesepäevadega. Ei saja tuugalt iga päev nagu eelmine sügis.

26.11. Eile ja täna aga ladistab sadada. Eks vihm kuulu ka kaamose juurde. Vihm, mardused, pimedus, tuul...Õnneks on soe. Täna näiteks pluss kuus kraadi hommikul. Seoses suure kompostihunniku platsi likvideerumisega hakkab mulle koitma, et kevadel vabaneb täiesti ootamatult "igavene lahmakas" maad. Vähemalt kolm ruutmeetrit. Ei teagi kohe mida selle õnnega peale hakata. Seni pole mul ruumipuuduse tõttu paljude taimede (mida oleks tahtnud) kasvatamisest midagi välja tulnud ja nüüd, ole sa lahke, on järsku 3 m2 vaba maad. Mulle tundub, et selle teemaga seoses toimub kevadel suurem puistamine ja sinna tuleb rabapeenar mustikate jaoks. Sest seal on päris hästi päikest. Aga ruumi jagub veel mõne "pärli" jaoks ja hea tuulevaikne koht on see ka. Õdus õhtu e ja tema sünnipäevaga.

30.11 Hommikul -0,7. Jälle mingi lumi. Kolmas siis järjekorranumbri järgi. Istutasin kaks miniroosi koos potiga kasvuhoonesse kevadet ootama. Ehk saab kevadel roosikasvandusse täiendust.              Kogu lehematerjal vanast kompostikastist on uutesse kühveldatud ja uue mustikapeenra plaan võtab üha rohkem ilmet. Isegi turbapätsikoguse rehkendasin kokku. Oleneb talvest, kui detsembris on soojad ilmad, võib ka juba enne jõulu pätsid ära tuua, saavad talvekuude lumes ja vihmas korralikult ära niiskuda. Aga pime on, nii pime. Päike tõuseb kell 8:49 ja loojub pool neli. Muidu on ees ilus pikk jõulusirge, 23 päeva jõulupuhkuseni, jiihaa! :) Ja siis võib hakata juba kevadet ootama. Hmh..kevadeootamine juba käega katsuda, pole paha! :D


Monday, November 2, 2020

Oktoober

 04.10 Oktoobri algus möödub endiselt leina tähe all, loodus aga kulgeb omasoodu. On soojad ilmad ja nädalavahetusel nokitsen verandapeenra kallal. Ikka veel ei ole valmis. Vaatan nõutult päranduseks saadud kasvuhoonet, tomatikasvatuse osas olen ma täiesti puhas leht kui tubased projektid kõrvale jätta. Paprika pole veel värvunud.

05.10. Vahepeal on kuulda olnud nii hanesid (haned lähvad, halvad ilmad) ja kurgesid (kured lähvad, kurjad ilmad) ning Härra Tibu hakkas järsku poole rohkem sööma, kuid täna on taevas jälle pilvitu ja täis päikesekulda. Öösiti paistab hele täiskuu ja Marss hiilgab kuu kõrval nagu hõbedane kabjanael. Kuna Marss ei ole kogu aeg maale nii lähedal kui praegu, siis kasutasid inimesed juhust ja sinna on teel kaks laeva, ühe saatis suvel välja NASA ja teise Hiina. Hoolimata näilisest lähedusest asub see planeet meie jaoks ikka väga kaugel. Laevad sõidavad sinna üle poole aasta. Mõlemad saadetised sisaldavad kulgureid, mis hakkavad uurima Marsi pinnast. Kui kõik õnnestub, peaks NASA kulgur suutma lausa kaks aastat Marsil ringi vurada ja pinnaseproove võtta. Pinnaseproovid suleb kulgur teatud konteineritesse ja jätab Marsi pinnale vedelema. Hiljem korjab selleks mõeldud järgmine asjandus need kokku ja läkitab orbiidile, kus mõnda aega hiljem mingi kolmas kosmosemasin need maale transpordib ja teadlased saavad punase planeedi proove uurima hakata alles aastal 2031.

07.10 Sügis süveneb, õhtud on aina lühemad ja pimedamad. Öökülmu ei ole veel silmapiiril ja kõik krüsanteemid saavad rõõmsalt oma õitsemised ära õitseda. Esimene hommik üle hulga aja jälle aias. Seesinane tunnike kulub kompostimajanduse peale. Õhtul läheme mesilasse ja asja käigus külastame ka Nurga Puukooli mis on küll suletud kuid kui aednikul on vaja, siis ta saab. Ostame ühe lehise `Pendula`. Kodus paneb Pokumees trepi juures puukese käest ja me vaatame, uskumatu, kui hästi see sinna sobib! 

08.10 Teen ühe lolli tüki, ei arvesta oma treenimatust ja rüsin kepikõnnile mulle sobimatu tempoga. Pärast venitusi ka ei tee. Tulemuseks on see, et põlvest totaalselt ära. 

09.10 Üritan teha näo, et see läheb kohe üle, aga ei lähe mitte, hoopis hullemaks läheb. Neljapäeval ja reedel selle jalaga tööle minemine oli viga. Uut pole ka kusagilt võtta kuid vanaga võiks vabalt lutsu visata.

12.10 Tere, Vanadus! Hea, et see kark kodus olemas oli. (Roti aasta perenaisel on alati sahtlis mitut sorti sipelgamürki, mutilõkse ja misse mõni karkki siis varnast võtta pole :).

13.10 Olen ülimadalat profiili hoidnud, aia poole mitte ei vaatagi. Või, no verandalt ainult. Imeilus päike, toariietega võis verandal lebotada, kassid seadsid endid ka heameelega seltsiks. Lõikusin vaibamaterjali, pärast lonkasin tasakesi toas ja jälgisin ranget koivaparanduse reziimi. Kõige ilusam asi (peale krüsanteeme ja metasequioat muidugi) on praegu aias hiina siidpööris `Zebrinus`. Kolmandal katsel mul siis lõpuks ta kasvatamine õnnestus. Eks soojad talved ja vihmane suvi olid ka abiks. Aga siin ta nüüd on, minupikkune kõrreline, oi kuidas mulle meeldivad need värvid ja see kuidas ta tuules külmalt kahiseb. Paistab, et vaenlasi ka pole (peale härra Tibu, kes kevadeeufoorias kõiksugu kõrrelised pealt ära näsib).

Kõrrelised on tänavu üldse reipad, ka maohabet on ootamatult palju saanud.
Ja krüsanteemid, vana hea punane on tõesti üks hilisemaid
Kuulikindel roosakasvalge kuldse kõrval
Lisaks on veel üks väike madal tumelilla, mis oktoobri lõpu poole (20.10) ka silmakesed lahti tegi. 
Kõikide sügiste suur lemmik on ka taevassinine aster 
ja aster `Aramis`. Võimsalt ikka paneb küll. Tervitused Tiile. :)
On ka üksikuid anomaaliaid nagu tradeskantsia paari õiega meenutamas oma jumalikku suvist sinist
ja ajas tugevalt eksinud kõrvikpriimula
14.10. Hirmsasti kisub aeda, sest saan juba karguta siia-sinna liibatud. Lõpuks ei pea enam vastu ja sisendan endale, et lähen lihtsalt vaatan. Koib ütleb, "Ära sa hakka...!" Ma ikka lähen. Lihtsalt korraks. Enne kui arugi saan, olen Pendula lehise ja talisibula maha istutanud ning teen Karini pajupojaga potikõndi. Koib ütleb, et nüüd talle igatahes aitab ja ma pean tuppa tagasi minema. Kas pole nõme..."Selle eest sa veel vingud mul," annab koib mõista, aga mu rahulolunaeratust soorituste üle on raske näolt peletada. Midagigi. Töid oleks aias küll ja veel, aga need olid kaks kõige pakilisemat enne talve tulekut. Ja tulemas ta on. Hommikul oli 2,6 ja hoolimata päevasest 8 kraadist puhub kõle tuul ning sellega kokku puutudes lasevad puud lehtedest lahti. Karvase viirpuu otsas hullavad musträstad. Kuidagi nii isukalt süüakse, et mul pole kahju ka. Ja tohutult ilus näeb see suur punane mari süsimusta linnu kuldses nokas välja. Öösel lööb koib muidugi võimsalt pilli, summutan kapsalehega, hommikuks jääb natukeseks vait ja alustab siis uuesti.

15.10 Üks päev korraga. Põlv paraneb, aga väga aeglaselt. Päris liikumatult ei tohi ka olla, otsin tubaseid tegevusi ja välja enam ei kipu. Ikka veel ei ole öökülma, mitte et ootaks, lihtsalt nii ilus pikk sügis, kahju kui katkeks. Varahommikul on 7 kraadi sooja, ehk tuleb ka päev soojem.

16.10 Üle hulga aja õues, lähme istutame Rahumäele leinakase ja teeme ka Liival krundi korda. Mis nüüd mina, lõviosa kõigest teeb ära Pokumees. Mina olen jätkuvalt ikka see tasa ja targu ja lihtsalt juures kuid tulemus saab ilus ja süda on rahul.

17.10 Esimene öökülm, väike jää siin ja seal ning mõned õied härmas. Matused. Matus on nii tohutult kurb sündmus. Nukrale hüvastijätule tasakaalustuseks on peiede osa hästi soe ja südamlik ning meenutab pigem sugulaste kokkutulekut. 

19.10 Esimene lumi. Päris kõike veel ei kata ja sulab õhtuks ära, aga lumevalguse efekti jaoks piisab sellest küll. Hostadele silostumiseks piisab ka. Roosid ei tee väljagi ja krüsanteemid on ka päris kenad edasi. Näen kõike seda aknast, sest ilma mõjuva põhjuseta väljas kooberdada ei lubata. Mõõdukas liikumine ja rahu. Perearst pikendab haiguslehte veel nädalaks.

21.10. Tuuled on küll päeviti kõledavõitu ja lumelõhnased, kuid öökülma enam pole olnud. Päike käib madalalt. Koib paraneb kuid väga aeglaselt. 

23.10 Õuesoe tuleb tagasi, kuid koos sellega ka vihmad. Kõõlun aknal, igatsus silmis, õues  viiesajab ja kuuesajab. Tatsun tagasihoidlikult siin ja seal, koristan, tegelen vaibamaterjaliga ja leian asja käigus ema riiulist kena koguse pestud ja kuivatatud palderjanijuurt. Panen nina potsikusse ja hingan korraliku sõõmu, mnjaa, pure palderjan...huvitav kuidas käitub Härra Tibu? Härra Tibu loivab kutsumise peale üliväärikalt ligi, tüdimus silmis Sa oled tüütu. Ja nõme ka. Avan potsiku ja suunan kassi nina juurde. Härra Tibu kangestub, tema silmi valgub mõistmine, et kasside taevavärava võtmed on minu käes ja ta peab...peab...peab KOHE midagigi...Härra Tibu kõrvetab mind jumaldava pilguga ja rammib hoogsa põsepaiga mu palet nii, et prillid viltu lähevad. Enne kui jõuan reageerida või püsti tõusta, tuleb teine veel PÕMM! ja Tibu lööb nurru nii, et orel ragiseb. Ma ei tunne oma kassi ära. Püha püss, see on ju tõeline salarelv! Panna natuke puru taskusse ja siis minna külla sellise kassi juurde kes võõraid ei salli, ning siis teha pererahvale lolli nägu, et ei, mina ei tea miks te kass täna mööda mind üles ronib. :):):) Pudistan meite kassiisandale 4 millimeetrit ambroosiat, ta sööb juurikajupid ära ja vaatab mind armastavalt, Sa oled nii heaaa, aga äkki saaks veel...Kuna seda juhtub väga harva (või no mõnikord enne sööki ehk) kui teie kass teid armastavalt vaatab, naudin oma ootamatut populaarsust ikka täie raha eest, puru enam ei anna, aga luban purki uurida ja seda kummardada. Siis panen purgikese köögikappi. Härra Tibu näeb, et rohkem ei saa ja lülitab oma tunded kohe välja (luku kinnitõmbamise heli). Energia on kallis asi ning seda pole raisata. Kassiisand kobib verandale magama. Diivanil nuusutab Bond ta üle. OoHOHHOOOO? Mis sa oled puru pannud ve? Mina ei tea mis nad räägivad kasside halvast haistmismeelest, aga see ei pea paika. See 4 millimeetrit tekitab verandal tohutut furoori Kust said...palju said...veab mõnel idioodil...ohpergel, küll tahaks ka...Bond on väga elevil ja tipib Tibu ümber kui teismeline. Vaatepilt on nii jabur, et ma lähen internetist vastuseid otsima. Saan teada, et sõltuvust ei tekita, aga igaks juhuks liialdada ka ei tohi. Ahaa! mitmed tootjad tunnistavad, et nad teevad on kratsipuud atraktiivseks palderjaniga immutamisega. Nüüd hakkan kahtlustama ka kasside maiusekrõbinaid, mis meie näugamite poolt väga tahetud on. Sinna on kindlasti midagi sellist sisse segatud. Tuleb hea mõte, mis oleks kui hoida ussitabletti mõnda aega palderjanipurgis?

24.10. Pluss 9, tuulevaikne. Esimene päev üle hulga aja kui söandan minna ja aias midagi natuke siblida. Küll on hea tunne sõrmed  korraks mulda saada, aga hoian madalat profiili ja piirdun vaid kõige hädavajalikumate töödega. Panen potitaimed kompostihunniku serva talvituma ja asetan tundlikumatele kivilaelanikele klaasid peale. Siis jälle tuppa tagasi. Köögi aknast paistab kompostihunnik kus on peaagu poole piirdeni fantastilist mullamaterjali okaste ja lehtede näol. Jah. eks ta ole, mis kellelegi rõõmu teeb. :)

25.10. Kassile ussitableti manustamine lõppes 5:0 meie kahjuks ja rohkem me ei proovinud. Härra Tibu arvas, et ta pererahvas on hulluks läinud ning hoidis meist kuni õhtuni eemale. Ma otsustasin olla kaval. Poetasin selle jõleda valge kuulikese koos mõne kassikrõbinagraanuliga palderjanipurki, seal ta laagerdas oma paar päeva, siis võtsin välja ja pakkusin koos krõbinatega Tibule. Tibu nuusutas, mmm, palderjan, siis nuusutas veel ja vaatas mulle otsa Missa arvad...sa mõtled, et ma olen loll vä? Et kui olen kass, siis olen loll ka vä? Tead mine õige...Ja ta kõndis väga sirge seljaga tuppa. Edaspidi nuusutati isegi maiusekrõbinad kõik hoolega üle enne kui asjaks läks. Ja nüüd ma ei teagi...Üks variant on veel, et pasteedi sisse segada ja see siis keelele määrida...No hullud mis hullud.

26.10 Jalutusring aias, mägileesikas on mõnusalt erksaks värvunud.

Üllatavalt tore on ka metasequioa sügisvärv, selline mahlakas tumekollane, wow, ei osanud oodatagi. :) Hiljem värvub see veel tumedamaks.

Ja suve jooksul sain vastuse ka kevadisele küsimusele: kas jalgleht Spotty-Dotty on põneva struktuuriga vaid kevadel või säilitab ta oma huvitava välimuse kogu suve jooksul? Ei ole ainult kevadine ilu, ikka püsivälimus. Selline näeb ta välja oktoobri lõpus.
Möödavilksatanud öökülm ei tabanud kõreliiliat ja too on selle üle väga häppi.
Jaapani vaher värvus ka päris toredasti, nädal hiljem on lausa punane

Ja täna on selline päev, et kõik roosid ma kingiksin sulle...:) Õnneks mõni ikka oli. :)

29.10 Vahepeal on olnud vihmu ja dramaatilisi taevaid ja õhtusi koerailmu, kuid termomeeter ikka plussis. Istutasin täna viimase pojengi, selle nimi on `Chiffon Parfait`. Mulle näib, et hooajale võib joone alla tõmmata. Oli pikk ja viljakas aiasuvi. Järgmise suve eest on hästi hoolitsetud, et oleks esmaõitsejaid ja seninägematuid. Kõlab ka enda jaoks kummaliselt, kuid aias on nüüd 24 pojengi- ja 84 floksisorti. Juurde neid päris kindlasti rohkem ei tule, sest kõikvõimalikud suurte lillede kohad on täis. Samas, never say never. :)
02.10 varahommik, +4 kraadi, tuuline, vihmapoolne. November tuli märkamatult. Ikka need mahedad sügisilmad. Oktoobri lõpp oli vaatepiltide päralt, paariks nädalaks sai voli enda kätte Kuldne Sügis. Alustasin aias pealsete koristust.