Tuesday, August 30, 2022

Vihmatüngalt, armastusega...

 02.08 Aeg läheb kiiresti. Hommikutes on niiskust ja kargust, floksid avavad kolmandat nädalat oma õisi ja kompostikasti kõrvits on ära keeranud. Kuni 30 sentimeetrit päevas, ei ole normaalne! Kõrvitsanublakad on ka otsas, kuid põhirõhku paneb massile. Üüratujämedad varred, kägistav haare rigiseb ümber aiaposti ja terve metsa jagu lehti üle kasti ääre paiskumas. Oleks tore kui mõne kõrvitsa ka saaks, kuid kogu see gargantualik kasvuisu on ise juba paras vaatemäng. Käin igal hommikul tema juurest läbi ja päästan erinevaid ohvreid ta kobavate niiskete näppude kägistusest - kõmri lodjapuu, naabri elupuuhekk, läheduses kasvav floks jne. Öösel hiilib ligi ja klammerdub. Talle toeks pandud roositugi maa sisse vajutatud ja taime raskuse all kõveraks paindunud. Elajas, mitte kõrvits. :)

04.08 Eile oli kõik kaunis ja aed hingas õhtupäikeses mõnuga, aga täna viskas kuni 30 kraadi sooja ja siis ma nägin mis palavus floksidega teeb. Värvid tuhmusid, Sweet Summer Ocean oli lilla, mitte sinine, paljud lasid ka ladva longu. Minu poputatud ja kastetud floksid olid kui nirakad ses palavas. Viskan juba ammu universaalkomposti hulka kogu savi mis töölt niriseb, aga peaks vist rohkem...Et saaks korraliku savika ja raske mulla, siis oleks hea põuale böö! teha.

05.08 Mõni hommik on aednikule täitsakohe nagu hingeõnnistus. Hea naabrinaine küsis, et kas sul oleks midagi teha selle kompostiga, mis mul siin üle on. Pole paremat keelelist kompositsiooni aedniku kõrvade jaoks. :)

09.08 Kahepäevane kuumalaine lõppes mõnusate vihmadega, nii et õiglus sai jälle jalule seatud ja maa on kastetud. Floksid on imelised. Kui esimesed juba lõpetavad, siis on iga päev neid kes alles alustavad. Adessa Special Deep Purple

Magia
Igor Talkov

Vij
Radost Zizny
Sweet Summer Fantasy koos laikellukaga
Mister X

Olenka
Magic Blue

Margri
Drakon

Alissa Freindlich
Hiigelsuure õiega Ksenja
Imelise värvivarjundiga Serdse Danko esimene õis. Kahjuks fotole see ei jäänud. 
Iris. Tumedast tumedam.
Nahodka
Rozovyi Rayonnant

Nimega nimetu kaunitar

11.08 Aga kõik ilusad plaanid lendasid uppi, sest eile selgus, et me pole enam kahekesi, meil elab ka koroona. Tudisen toast kööki ja mõtlen mis kõik aias tegema peaks, aga kere on juba batsillide poolt üle võetud, pea paks ja elu pekkis. Kokukale ei saa minna. Ja üldse midagi ei saa. Nõme. Kasutan hommikust aega kastmiseks kuni palavik pole veel tõusnud. Kuumalaine on aia jälle kuivaks väänanud.

15.08. Esimene taastumise moodi päev. See tähendab seda, et palavikku enam ei ole. Hea, et niigi läits. Vaatan ringi oma päikese käes kõrbevas miniaias. Põud on 100% kohal. Palju midagi teha ei jõua. Õues on 30 kraadi varjus, jälle tuppa lebosse.

18.08 Jõud tuleb tasapisi tagasi, aga midagi asjalikku teha ei jaksa. Õues on jätkuvalt põud. Kõigi mu armsate flokside talumisvõime pannakse proovile. Kastan neid ükshaaval hommikuti.

20.08 Jiihaa! Teotahe on tagasi. Potistasin eile kõike vajalikku, istutasin Raubritteri oma kohale ja tegin õunamoosi. Seevastu kuumalaine võtab viimast. Seni olen ükshaaval kastnud, kuid kui paraadpeenras astilbed krimpsu tõmbuvad, siis on asi hull. Panin hommikul vihmuti tööle. Härra Tibu kargas verandalt püsti Persse, ma lä`n kodunt minema! Lökerdavad siin veega, vastik! .

Vihma on lubatud, kuid kõik lubadused on põrmuks pudenenud ja päike aina küpsetab...

21.08 Põud. Kastan vihmutiga iga päev mõnda aianurka. Meehooaeg ei taha lõppeda, mummid on leidnud kusagilt piiritud õitseva kanarbiku väljad ja tassivad kanarbikumett tarru. Mesiniku jaoks pole suuremat nuhtlust. Mesi on kärjes, aga raamist välja ei tule, tsentrifuugita palju tahad. Võtsime kasutusele õunamahlapressi. Brutaalne kuid toimib. Siiski on veel üks meetod, mis peaks mõikama, ootame internetipoe saadetist nn "kobesti" näol. Kui sellega kärjekannudes mee struktuur rikkuda, siis on ka veidi lootust, et saab mee siiski ilma kärgi lõhkumata välja.

22.08 Vihm. Pole ilusamat muusikat aedniku kõrvale kui hommikul ärgates kuulda vihmasabinat. Aga niipaljukest seda tuligi...

24. 08 Kui meie kandi sobivaim kohanimi talveks on Külmakandi, siis tänavuseks suveks ma nimetaksin selle  ümber - Vihmatünga. Vähemalt pool suvest on elatud vihmaootuse tähe all ja kui siis veel tüssatakse ka...Alates eelmisest nädalast on üle päeva lubatud, et tuleb vihma, mõni päev isegi palju, kuid võta näpust! Eilne tüng oli eriti karm. Isegi veel  kell 11 näitas Foreca ilmateade, et meil sajab. Kus on mu kaks tilka kolm tundi? Usu siis veel või midagi. Õhtuks oli uus vihmalubadus üleval, palju ilusam kui hommikune oligi ja midagi ei tulnud. Täna peaks üldse üks umbe-vihmane päev olema. Sadu saju otsa...Aga lõpuks halastas Aednike jumal ja saatis mingisugusegi vihma. Kell kolm päeval hakkas sadama ja see kastis aia põgusalt ära, kuid põud on mulla põhjani kuivatanud.

27.08 Panin hommikul Pokumehe auto pagasiruumi tuugalt roosi- ja muid põõsaid täis, ning sõitsin Mallasse. Milline rahu ja vaikus peale kiirtee pöörasust. Imeline paigake vanajumala selja taga kus justnagu mitte kunagi mitte midagi ei juhtu. Terve päev istutamist kuuma päikese all. Sest nii nagu see laupäev sai olema, sellisena tuli teda ka võtta. Ikka auk mulda, ääreni vett täis, kõdusõnnikut ka, taim auku, muld peale ja ämbritäis vett takkajärgi. Vahepeal sõime mahakukkunud ploome ja ilus oli seal maailma ääre peal sedasi koos oma lapsega siseõuele roose istutada. Taimed said maha kuid ruumi on  veel maa ja ilm. Roosid paigutusid kahe teeraja äärde ja neid oli kokku 16. Nimed: Põhja-Eesti mõisaroos 2 erinevat: roosa täidisõieline: Rosa majalis `Tornionlaakson`; Rosa acicularis; `Minette`; `Poppius`; Rosa nitida: `Papula`; Heleni heleroosa: Heleni tumeroosa: `Tove Jannsson`: `Ritausma`; `Wasagamine`; `Hansa` ja nimetu roosipoeg. Suur ja sügav tänu kõigile, kes aitasid seda projekti oma roosipoegadega täide viia. :)

28.08 Vihmatüngal sadas täna. Ületab pika puuga uudisekünnise, sest tänaseks ei lubatud siin üldse vihma. Ärkasin päevasest iluunest vihmasabina peale. (Milline ilus äratus!) Hakkasin vihmahoogusid lugema, peale neljandat olin kindel, et täna ma vihmutit tööle panema ei pea, aga neid tuli veel ja veel. Vihmaveenõu on täis ja aed paariks päevaks joodetud. Nii, et täna siis teistpidi Vihmatünga. Ei, no kena, kena. Haha, peale teist vihmahoogu tuli läbimärg Bond nördinud nutulauluga. On ikka kassil kannatus põõsa all magada kuni kasukas läbimärg. :)

29.08.Panin hommikul pesu välja, et vihma ligi meelitada. Seekord isegi toimis. :) Tohutu kergendus. Tegelikult on vist läbi need põuapained ja kuumalained selleks suveks. Mäletan, et kunagi olid Futulandis ajad kus ca neljandik paraadpeenra elanikest olid astilbed ja nad ei kuivanud kunagi ära. Kuid noil suvedel polnud ka kolmekümnekraadiseid päevi. Kuidagi kuuma koha peal elame me viimasel ajal. Jah,


Monday, August 15, 2022

Koroona

 See algas lambist. Teisipäeval käisime veel tööl, kuid kolmapäeva hommikul oli selline tunne, et olen külmetanud. Mõtlesin, et ehk lahtise aknaga magamisest...Aga kui Pokumees teatas, et tunneb sama, siis polnud kahtlust - me olime endile miskit külge saanud. Ehk ei ole SEE. Seisund halvenes tundidega ja kraadiklaasi näit hüppas üles-alla nagu ameerika mägedel: 37,5; 37,9; 37,1; 38,5; 37,5; 39,1, 39,6...

Head armsad naabrid tõid poest eluvajalikke asju ja me saime takistamatult oma ilgele enesetundele pühenduda. Esimene öö oli painajalik. Õhupuudus, mis oli tingitud larisevast ninast, metsik temperatuuride tants ja higistamiskunsti kõrgeim pilotaaz. Hommikuks olin tühi, pea kõlises, silme eest virvendas. Aga kuna palavik oli läinud, siis tegin varahommikul kähku mõned pannkoogid, et oleks näsimist ja kastsin õues kõige hädalisemaid. Üle kolme kastekannu ei jaksanud, sellega oli toss väljas. Siis läksin tuppa tagasi ja magasin ennast välja tollest painajalikust ööst.

Lõunast hakkas palavik pead tõstma. Ja pmst sama kreisi mustriga, mis eelmisel päeval. Teine öö oli kõige rõvedam. Ööd ongi meil nüüd sellised, millest peab päeval välja puhkama. Jälle hommikul kolm kastekannu hädalistele ja ennast ületades toimetasin ka kokuka taimed värava kõrvale. Sellel hommikul oli kohv imeliku maitsega. Pokumees ütles: nagu kanasupp, aga kui mulle oleks selle hommikukohviga pimetesti tehtud, siis ma poleks osanud ära arvata, mis joogiga on tegu. Meenutas tõesti kuidagi mingit puljongi moodi asja. Siis oli selge, et meil on SEE. Tegin ka testi ära, kuid see ei näidanud, et oleks SEE. 

Traali-vaali jätkus. Kolmas öö oli kinni tsementeerunud nina tõttu nii ekstreemne, et tõusin öösel üles, tegin kuuma piima ja hingasin natuke. Lihtsalt hingasin. Palavikunumbrid enam nii kõrged ei ole, tõbi on valinud pikaajalise vintsutamise taktika. Piisab 37,6-st et ärgata higiloigus. Ja nii viis korda öö jooksul pluss piinav köha. Aga asja käigus õnnestus näha esimest mõttega unenägu: Unenäomaailma Lasnamäel ringi tuiates ja kedagi oodates avastasin bussipeatuses elektriposti kõrval kasvamas lumivalge võilille. Küll oli see ilus, suur ja valge õis, ka õiepungad paistsid tulevat valgeõielised. Bling! Hoolimata mu tegevust hämmeldunult jõllitavatest kohalikest kaevasin aarde võtmega maa seest välja (oli liivane) ja peitsin hardalt ridikyli. Tellis uus mure, et kust saada vett, et taimekest kosutada. Häda ei andnud häbeneda, läksin ühe hommikusse avanenud akna alla ja küsisin vett. Sain ka. Jõin ise ja kastsin lille. Tops kästi prügikasti visata, käivad siin igasugused ja tassivad haigusi laiali...temaatilised unenäod ka, huvitav. :)

Olin täitsa häppi ja läksin bussi peale. Ilmselt oli see servapidi mingi eelmise elu unenägu, sest praegu ma ilma autota naljalt enam linna ei lähe, Aga ilmselt oli mul siiski mingi mullaga täidetud koht selles unenäos, kus ma oleks saanud seda lumivalget iludust kasvatada. Lähen uuesti magama, ehk näeb veel midagi huvitavat...ja jätkuvalt on ööd nii väsitavad, et neist peab puhkama.

Neljas päev: roomame vaikselt ringi ja vaprus hakkab tasapisi tagasi tulema. Kuid seda ei jätku kauaks. Igasugune lõhna- ja maitsemeel on jätkuvalt täiesti kadunud. Kohv või puljong, vahet pole.

Viies päev: maailm hakkab  selginema. Palaviku koha on üle võtnud sügav jäme köha. Toit on otsas, panen maski ette ja sõidan poodi. Sellest käigust peab tükk aega välja puhkama. Õhtul on väike palavik tagasi. 


Tuesday, August 9, 2022

Kassi nali.

 Selja taga oli pikk "home alone" päev ja kõike oli tehtud, küll rohitud, küll istutatud, siis jutukat loetud,  ja filmi vaadatud. Teelisi oodates läks aeg igavaks kätte ja ma mõtlesin, et kaevaks õige selle priimulate beebipeenra valmis, et ehk läheb aeg ka rutem. Mõõtsin laiuse ja lõin labida sisse. Õhukese murukamara all oli viljatu kohev liivmuld nagu ikka neis kohtades kus istutustegevust ega mullaparandust toimunud pole. Kena kohev rida beebipeenart oli juba valmis kui kuskilt õhtuhakust ilmus Härra Tibu. Missa teed siin? Loll peast, õhtul veel maad kaevama...Oo, mis kena pinnas...Kuramus, see on JUST SEE! Just see mis vaja. Härra Tibu tõi kuuldavale lühikese eksalteeritud kräunatuse, sibas rea lõppu ja kükitas. Kostus ühemõttelist sirinat, Härra Tibu selg oli asjalik. Ta ei kraapinud isegi kuhilat ega midagi, sest see oli JUST SEE pinnas mis vaja. Siis tegi Härra Tibu midagi kummalist, ta väänutas mulle pead, vihjates, et äsjane tegevus oli mõeldud nalja või kometina ja kõndis sirge seljaga pojengidesse. Ajas muidugi itsitama. Vana kass juba, 12 aastat koos elatud, aga ikka suudab üllatada. :)

Monday, August 1, 2022

Jumalik juuli


 01.07. Kuumalaine saba ulatub juulissegi. Lõikasin äraõitsenud pojengiõisi maha ja pilk sattus allapoole. Seal all, päris mulla peal oleks pidanud olema varjuline kuid mitte süsimust. Missasja, mingi silmapete? Uurisin juba tähelepanelikumalt. Väga ebareaalselt süsimust, nagu oleks samet või midagi mulla peal maas. Viskasin pange käest ja lõin varred laiali. Musta sameti sees avanes kaks kollast silma ja neis oli väga külm pilk. "KAO minema!" Oops...olin kogemata sattunud Härra Tibu kuumavarjendisse. Paariks päevaks on kõrvetavast päikesest natuke hõlpu olnud. Eile polnud niiväga kuum, kõigest 27 kraadi ja täna on sootuks pilvealune 26 kraadiga. Aga harjumusest otsivad nurrikud ikka veel varjulisemaid kohti. 

Aednikul on käsil on mitu projekti. Ikka see eesaia peenarde ühendamine, tänagi tegin jupikese. Siis iiriste koomale tõmbamine. Tühjade kohtade peale imbuvad muidugi floksid. Ja kolmandaks ühe suure kompostikasti ülemise osa muutmine õlelillepeenraks. Terve ruutmeeter ju. Selleks peab kõdulehemassi peale panema ca 10 cm paksuse korra head mulda ja siis peaks taimed hakkama saama küll.

02.07 Kuum. Täna tuli meie soojarekord - +32,1. Kurkidele ja kõrvitsalistele meeldib. Kurke pole vajagi ronima õpetada, leiavad ise toed üles ja esimesed kurgipärlid on juba küljes. Esimene kõrvitsatibu ka juba paisub. Suvikõrvitsatel ja patissonidel on seni ainult isasõied. Mesi tuleb kohinal. Näide mesilaste töökiirusest kui on hea korjeaeg ja suur pere: Tarusse pandi magasin ülesehitamata kärgedega, nädala lõpuks on magasini kärjed üles ehitatud, mett täis ja kaanetatud ka.

04.07. Kuumus taganeb. Üle hulga aja üks hea mõnusjahe hommikupoolik. Põhjamaa inimene kohaneb lõpuks kuidagi ikka, aga selline +20-23 kraadi on parim suvesoojus. Isegi kui kurgid tahaksidki enamat...:)

05.06 Töökoha suvepäevad Vidrikel. Imelised järveorud ja järvesilmad. Ja eesti oma veinitööstus. Kõigekallimale suveniiriks tuli kaasa vein nimega "Must Ilves".

07.07 Eile sadas sigapalju vihma. Tohutu leevendus pikkadele põuapäevadele. Mitu korralikku padukat. Aga muidu läks kastekannuralli meil juba väga intensiivseks. Isegi alpikaljusid kastsin. 

Eile sattusin koduteel ka Põltsamaa roosiaeda. Kõige sügavama mulje jättis põõsasroos `Raubritter`. Tegelikult oli kogu roosiaed täis ilu ja aroome, kuid teiste hulgast hakkas silma just see. Ilusad lehed, kena terve kompaktne, õisi täis, imekaunis. Ei hakanud googeldamagi, lihtsalt läksin ostsin ära - põmm!

Täna oli lilleralli Kose-Uuemõisa. Võimas ja hea maitsega rajatud iluaed mis aasta-aastalt aina uhkemaks areneb. Mõned pildid.


Ning täna lõppes põud. Harjumaal igatahes sadas.

08.07 Vihm, vihm, vihm. Sadas jälle päris paksult. Aednik nurrub suurest rahulolust, sest aed on nüüd ca labidalehe sügavuselt kastetud. Kose lillerallil küsis Svetlana, et mis mul praegu aias õitseb. Ei osanudki vastata, no mõni hiline pojeng, siis kivilas mõned mätasnelgid, tradeskantsia, mõni lauk kindlasti, alpi adenostüül, madalad liiliad, esimene floks alustas jne. Peast segi belarina priimula õitseb ja ongi kõik või? Aga ei olnud õnneks, tulin koju ja käisin aia läbi, olid roosid, ennast umbrohuna külvav neitsikummel, inglise iiris, kerakellukad, kurekatlad, kuremõõgad ja kukekannus muidugi alustas ka. Tänavu on igatahes nii, et nädalakese jagu oli aias suhteliselt õievaene aeg, selline peale pojenge ja enne flokse aeg ning paraadpeenar on praegugi valdavalt roheline. Madalaid aasia liiliaid tuleks panna siia ja sinna. Siis oleks ka selles aianädalas rohkem värve.


10.07 Eile ja täna olid vihmavabad hommikupoolikud, pärastlõunati sadas jälle korralikult. Ongi hea, las niisutab põhjani. Mesi ka voolab. Soe ja vihmane suvi annab palju nektarit välja ja mummid on  megatublid. Oligi selline üleni mesine nädalavahetus. Vahepeal purgipesu ja siis jälle kaanetamine-vurritamine, aeda ei pääsenudki.

12.07. Otsustav pööre kompostikastide osas. Likvideerisin ühe hiigelsuure ja panin selle asemele normaalse. Sain pool ruutmeetrit hapualale maad juurde. Ja lumeroosidel on ka natuke lahedam olla, kompostikasti sein ei trügi enam nii hullusti selga. Muidu tuleb käesolev nädal puhtalt üks rohimise nädal. Polegi teist palju, aga sedakorda võiks korra aiale tiiru peale teha küll. Mesi tuleb jätkuvalt mühinal. Ja muudkui sajab. Ikka hoovihmad.

14.06 Mesinik rõõmustas, eile oli vihmavaba päev. Mummid saavad lennata. Öösel algas sadu, mõned tunnid vahet ja jälle padukas. Niisugune lopsakas juuli. Anumate taimi pole vaja kasta, sest vihm teeb selle töö ära. Täna tuli anumatest esimesed kolm kurki, aga suvikõrvitsaid pole küll veel näha. Paraadpeenral on kuldse ja sinise pidu. Kuldsed Wredei lehed raamivad ülalt, keskel troonib Sun Power, taustal on sinine kukekannus, vasakul sinine inglise iiris ja ees kerakellukad.

17.06 Floksidest oli sel aastal kõige esimene Igor Talkov, temale järgnesid varane vitaalne nimetu klaveriakna all,


Blue Evening, Pink Hill.

Vaikselt alustavad ka Sweet Summer Ocean, Gzhel

ja Sirenevoi Vual. Sel aastal ei ole floksid enam peenevarrelised tudisejad, enamik neist seisab ise püsti, kuid kui õitseajal  ka vihma sajab, siis peab ilmselt toestama küll.

18.06 Nii see elukene veereb, ikka vihmast vihmani. Nädalavahetus oli lausa nii jahe, et kütsime korra isegi sauna. Padupalavaga ju eriti lavale ei kisu, aga jahedasse pilvisesse õhtusse sobis päris hästi. Ööd on viimasel nädalal olnud sellised pigem kümnekraadised. Päevaliilia Curly Cinnamon Windmill tunneb ennast hästi.


Aga õuekurkidel (luku kinnitõmbamise heli), mis enne ööjahedusi moodustasid oma väänkasvudel katkematuid kurgikeesid, on kasv kinni jäänud. Nädal tagasi olid suurimad neist sama suured kui täna. Kurk tahab sooja. Aga sooja eriti ei ole. Laupäevase linnatreti ajal näitas autotermomeeter õuesoojuseks 11-12 kraadi. Südapäeval. Aednikule jahedus meeldib. Õitsejad ei pudene kohe põrmu ja endagi hea jahe õues toimetada. Asusin talikülvi taimi pikeerima. Tore kinnistav tegevus. Tegi suurt rõõmu, et Barnhaveni priimulaseemned on kenasti idanenud. Igast pakist on midagi tulnud, mõnest kohe päris palju. Teise poti võtan järgmisel nädalavahetusel ette. Mee osas oli väike paus, jõudis eelmise satsi korralikult purki panna ja uued purgid ette valmistada. Järgmine meevõtt tuleb kolmapäeval. Pärnaõiemesi peab see olema, sest mesila vanad pärnad õitsesid veel nädal tagasi nagu hullud. Aias on õisi, Novalis 

20.06 Päris hea soe suveilm, +22. Hommikuti ikka see vana hea sööstaiandus. Kvaliteetaeg kärpides, rohides või pügades. Kasta pole nüüd tõesti enam tükk aega vaja. Sellepärast ongi jumalik juuli, et maapind on põhjani niisutatud ja taimed kasvavad nagu müür. Vahepeal peab kuiva ka. Vihma pole tulnud juba neli päeva. Hommikuti mõned toestused, mõned rohimised ja pealsete lõikamised ning ongi käes aeg jälle tööle minna. Neid õisi näeb ainult nädalavahetusel, sest hommikul ja õhtul on nad suletud. Õnneks õitseb ta kaua. 

23.06 Nädala algusest on olnud täispäike kuni õhtuni välja. Viimased kolm päeva isegi kuni +29 leitsakuga. Kolmapäeval erilist meesaaki polnud, kõigest 2 kasti, sest jahedate ilmadega 8ca 2 nädalat vihmu ja pilvepäevi) jäi korje kesiseks. Reede öösel sadas äiksevihma. Täna oli aias mitte töine vaid hoopis suvenautimise hommik. Pildistasin õisi, korjasin teematerjali (kassinaeris, üheksavägine) ja siis lihtsalt vaatasin verandal lebotades kuidas Zebrinus tasapisi triibuliseks läheb. Vahel on ka sedasi mõnus. Õhtul tuli jälle vihm.

Pühapäev oli töisem. Kuna flokside kasvutempo on erinev, siis kahe aasta eest maha istutatud lillerivi näeb väga erinev välja. Vitaalseimal on suur puhmik lugematute vartega, aga aeglasekasvuline on suutnud endale vaid kolm vart kasvatada. Eks tuli neid aeglasekasvulisi vahelt välja võtta ja uude kohta istutada. Oligi selline ümbertõstmiste päev. Liiliad ruulivad.

26.07. Floksid puhkevad õide. Esimene suvi kus on võimalik õitseaja järgi istutusalasid komplekteerida, vahetuseks jagada või edasi anda, sest kõik näitavad õisi ja aiast aeda tulnud puhmikud on veel eriti võimsad. Miks ma neist nii sisse olen võetud? Sest floksiaeg algab poolest juulist ja kestab oktoobri alguseni. Ja ohh, need värvid, Sirenevoi Vual.


28.07 Ei ole küll selleteemalisi täpsemaid märkmeid teinud, kuid näib, et tänavuses juulikuus on pilves päevi rohkem olnud kui päikselisi. Vahel ongi lihtsalt ainult sombune, jahe, ilma mingi vihmata nagu tänagi. Kolmandat päeva järjest selline. Flokside puhkemist see muidugi ei takista. Ilus aeg. Meehooaja teise poole miinustas see ära ja kurgid ka enam ei kasva. Kõrvitsa ja suvikõrvitsate osas on siiski lootust ja ausalt öeldes olen ma hämmeldunud. Kurk pirtsutab ja tahab sooja, kuid anumatesse istutatud kõrvitsalised ja õuetomatid on väga tublid ja vitaalsed. Suvikõrvits ämbris

Kõrvits ise on sel aastal väga väge täis, ronis aia peale ja sealt jälle alla, haakis ennast kõmri lodjapuusse kinni, pidi puukese kõrvitsaväänlatest lahti harutama ja kõrvitsa uuesti aia peale tagasi upitama. Õhtuks haakis kõrvits ennast juba aia külge. Väga kiire kasvuga on ta sel aastal. Üllatusi on ka, mõned belarinad arvasid, et peaks õitsema ja lumeroos puhkes täies ilus.

No pole ju NII jahe suvi ometigi. :)




Monday, July 18, 2022

Õnne valem.

 Maailmas on kirjutatud palju eneseabi õpikuid teemal "Kuidas saada õnnelikuks?". Ja neis on lugematud suunised, et kuidas kõrvade peal käia ja et siis saabki vbl. Natuke. Aga tegelikkuses on see imelihtne. Retsept: Tuleb Barnhavenist tellida igasuguseid priimulaseemneid umbes 8 pakki ja külvata jahedal kevadel pottidesse. Panna varju, no õhtust päikest natuke saavad, mis siis. Põuaga kasta potte nii, et need läbi ei kuivaks, rohida välja mis pole priimula ja õnneotsakesed hakkavadki juba paistma. Vihmaperioodil on idanevusega juba päris hästi, ka kõige tühjemad potid hakkavad tasapisi rohetama. Täna juba võis. Võtsin kõige suuremate idanditega poti ja pikeerisin taimed eraldi pottidesse. Segu nimi on "Pink Salsa" ja taimi tuli 13. Häppi! :) Ja see on NII lihtne. :)


Thursday, June 30, 2022

See sillerdav suvi...

Kõige hilisem tulp, Menthon. Õitseb veel juuni alguses.


 01.06. Vihm, aga pigem selline tibutav hoovihm, mis aiatöid ega pabulaekspeditsiooni ei takistanud. Tore tegelane oli see kopli omanik. Kaheaastane suur suksu. Eks hobustega ole samuti nagu kassipoegade ja kutsikatega, et kasvu poolest oleks nagu täiskasvanu, aga uudishimu ja käitumine on veel lapse oma. Niisiis, kaevandan mina sõnnikut ja panen seda kottidesse, samas kui see suur suksu (üldsemitte mingi poni) tiirleb samal ajal  lapsik-graatsiliselt ümber minu ja püüab ootamatust külalisest kui meelelahutusest viimast võtta. Mis materjalist su jope on? Hm, juustel on huvitav lõhn. Ihhahaa, kõrva puhumist sa ei oodanud, eksole! :D Vahepeal teeb ta lihtsalt puhtast rõõmust väikse traaviringi ja tuleb siis kähku jälle tagasi. Tajun metsikutes kogustes õhinat, elurõõmu, uudishimu ja entusiasmi. Kärusangadele hammas peale ei hakka...hmh...tore, ämbri saab kabjaga ümber ajada...ja selle peale ehmuda...ahh, kuidas ma ehmusin!...aga siin on nii hullult huvitav, et ma ei ehmu kauaks...ma näen, sa oled nii rõõmus, lausa naerad, et ma jälle tulen...oo, sa võtad neid kilekotte taskust, las ma aitan...jaa, ma olen väga nunnu hobu, süga mind veel siit ja siit ka, ooh...Jumala eest, ta oli täpselt nagu noor kass. :) Kui selline ikka tähelepanu tahab, siis inimesel pääsu ei ole. 

02.06. Torm. Vihm ja tuuled ning tuuled ja vihm. Vaatasin aknast oma rabarbereid ja üllatusin, nad olid öö (vihmase) jooksul jälle pikemaks kasvanud. Nendega oli selline lugu, et meil on alati niruvõitu rabarber olnud ja kui Sirje maalt uue jämedavarrelise sordi tõi, siis muutus ka see meie aias peenevarreliseks. Mingil hetkel plaksatas mul nagu, et rabarberil pole midagi viga, hoopis rabarberimaa on lahja. Kuna sügisel jäi sõnnikut veitsa üle, siis eraldasin ka rabarberile ämbritäie. Ma ei uskunud, et see niimoodi mõjub. Kevadel ajas rabarber lehemügarad välja ja vaatas ringi nagu ikka. Aga kui vihma tuli, siis sööstsid varred vilinal taeva poole ja need olid jämedad, sellised mida meie kandis varem nähtud pole. Ning lehed nagu langevarjud. Niisiis vaatasin neid rabarbereid läbi akna. Peenrasse tööle ju sellise ilmaga ometigi keegi ei lähe! Aga hea mõte tuli. Tõime poest paar kilo sibulaid, ingverit ja varspeterselli, vormistasime kogu stafi koos rabarberitega tükkideks ja neist sai kaks potitäit imehead würtsmoosi. Pärast oli õdus õhtu kaugete külalistega lõunamaalt.

03.06 Täna tuli ainult natukene vihma. Lõikasin äraõitsenud tulpe ning istutasin priimulaid maha ja ümber. Avastasin ressursse maakasutuse vallas, veel on ruumi. Aga ainult pisemat masti tegelaste jaoks. See tähendab, et Botaia päevadel tuleb jääda kõigutamatuks ja järelemõtlikuks (a la kas mul on selle jaoks ruumi ja a la kõik jorjenid ei pea ometigi minu aias õitsema). Ning päris kindlasti lähevad sel aastal ära need iirised, kes ei õitse. Ma olen sellest alati ka peenra juures valjult juttu teinud kui mõni aiakülaline parajasti käimas on. Psühholoogiline surve on nii suur, et see suvi peaks iiristel pöörane õieuputus tulema.

05.06 Täna näitas kraadiklaas esimest korda 23,5 (vilus). Tundsin tõesti, et aias siblides hakkas suvesoe üsna kiusama. Hakka või siestat pidama, aga istutusjärg oli ees üsna pikk, sest eile oli Tartu Botaia päev. Ei saanud ju mitte minemata jätta, pealegi tekkis plaan tagasiteel ka  uue aaluja juurest Türilt läbi minna. Sest meil oli talle läkitus Annelt, terve kastitäis kaktusepoegi. Botaanikaaed oli imeline. Esimeste rododendronite hurm ja uhked vaated erinevatele kooslustele ning palju toredaid kohtumisi aalujate ja teiste aednikega. Aga siis jälle teele. Imaveres peatusime päris liigirikkas aiapoes, kus oli mitu toredat leidu. Anneli juures ootas meid huvitav aed. Perenaise meisterdatud aiaaksessuaarid (betoonist aiapink imeliste mosaiikidega, jaapanipärased stiliseeritud tornikesed, mosaiigikillukesi siin ja seal, aiapäkapiku koduurg väga uhke uksega ja kassikujukesed. Kui seniajani olime olnud üsna tõsised taimerallijad, siis Anneli juurest võtsime peale ühe elevust tekitava reisija. Ma olen endale alati saurusvõhka tahtnud, seda tema huvitava lehe pärast, kuid asja käigus oli kuidagi märkamata jäänud selle taime täisnimi - haisev saurusvõhk ja see sõna HAISEV torkas trükitähtedega taimepotile kirjutatuna sedakorda hästi silma. Võhk oli parajasti just õide puhkenud ja nägi väga äge välja.


Pika (ligi 30cm) tolmuka kate oli ühelt küljelt lahti puhkenud ja alla sibula rebadele langenud, paljastades katte sisekülje, mis küütles nagu rohekaskuldne mustade pantriträhnidega kaetud siid.

Tolmuka kasvukohast aga tõusis sellist odööri, et kõik kahvatasid. Haisust pidas väga lugu ka kamp kohalikke kärbseid, kes laaberdas nõiutuna õie peal, ümber ja sees. Püüdsime taimele kotti pähe tõmmata, kuid torakas oli nii pikk, et kõik kotid jäid lühikeseks ja kasu neist midagi polnud. Ainult kärbsed läksid närvi. Mina ei olnud nõus torakat maha lõikama. Siis tuli Tiia suure valge kilekotiga ja see oli viimaks ometi paras. Peletasime kärbseid niipalju eemale kui võimalik ja sidusime koti pealt kinni. Tehtud. Uimased kärbsed liibusid armunult väljaspoole kilekotti ja paras katsumus oli taim võimalikult kärbsevabalt pagasnikusse saada. Lõpuks saime ka selle kuidagi tehtud ja olimegi kodu poole teel. Aga siis selgus, et haisev saurusevõhk on nagu hea haisujuust, kelle aroomi ei saa ometigi üks tühine kilekott peatada. Tuulutasime terve tee autot ja lasime ükshaaval neid segaseid kärbseid aknast välja. Hais on väga huvitav, mingid noodid sellest meenutavad kaudselt lehmasõnnikut (umbmäärases ja tormilises käärimisfaasis) ja teine võimas noot on selline magus raipesiirupine. Ühesõnaga, selle haisu kätte just ära ei sure, kuid seda mitte märgata ei ole võimalik. Lisaks lehele, mis talle loodetavasti tulevikus ka peale kasvab, on õis ja hais ainult lisaboonuseks. Loomulikult värskes õhus jne. Aga muidu olen oma uude nunnusse väga kiindunud. Taimede osas ei õnnestunud kõigutamatuks jääda (haa-haa, see ennistine oli ikka uskumatult naiivne prognoos:) ja põhilise aja aiaajast võtabki nüüd potikõnd. Jalad on juba üsna lühikeseks kulunud, sest potte ja potikesi on palju. On priimulaid (kevad on üldse väga uuepriimulane olnud), on amsoonia, on orostachiseid, on võhku ja üks teistmoodi pisike lavendel.

07.06. Puhkuse viimane nädal. Jäänud on veel kuus päeva. Eile õhtul käisin Kaja Keskuses isetegevuslikku muusikali vaatamas. Oli omamoodi seiklus see ilma autota linna minek. Kuna harjumaalastele ei ole Tallinnas midagi tasuta, siis lootsin bussist pileti osta, kuid ajad olid vahepeal muutunud. Bussijuhi kabiini peal oli silt "Bussijuht pileteid ei müü" ja teine silt " Piletita sõidu eest trahv 40 eurot". Sõitsin siis pool tundi jänest, pikad kõrvad aknast välja loperdamas. Tagasi sain õnneks autoga.

10.06. Oleks nagu suvi või midagi, meil on sääsed väljas ja juba kahel päeval olen siestat pidanud, päeval läheb nii soojaks, et ei kannata aias olla (+24 varjus). Puhkus lõpeb kohe ära, aga osa plaanitud töödest jääb ähmasesse tulevikku, istutamist on sel aastal kuidagi väga palju olnud. Nüüd on veel jäänud nn "koera saba" kivilas, millest mitte veel üle pole saanud. Kui mõni asi mehiselt toppama jääb, siis ta jääbki. Aga sinilillede kaitsealal on pidu, käpalised õitsevad. Kahel sordil on õied peal, ülejäänud neli koguvad jõudu järgmiseks hooajaks. Aga lõpuks ometi on selline koht kus nad ennast hästi tunnevad.

14.06. Tööl tagasi. Ja hommikune sööstaiandus on jälle au sees. Aiaäärne floksipeenar on umbrohuvaba ja korralikult multšitud, homme saab ehk pojengipeenraga ühele poole. Omamoodi nauditav tegevus hommikuti, korra loomine aias. Flokse on sel aastal rõõm vaadata. Suured uhked puhmikud. Muidugi mitte kõik. Mõnele on üks või teine asi vastukarva olnud ja siis ta vireleb. Vahel on juure all sipelgad tegutsemas, vahel on rotikäik, vahel ei teagi põhjust. Enamasti võtan sellised nigelakesed üles, panen potti või uue koha peale heasse mulda kosuma. 

Ilus aeg on. Aednik vaatab hooaja jooksul üsna mitu korda ringi ja tunnistab, et nüüd on küll kõige ilusam aeg. Esimene kord oli kivirike, krookuste ja võrkiiriste ajal, teine moment tulpide, priimulate ja massilise hostade tärkamise aegu. Ja kolmas siis nüüd, kui on sirelitest raamitud aiapilt, rodode, laukude ning alustavate pojengidega. Ja natuke imelik aeg ka. Sirel peaks ammugi õitsenud olema, kuid nüüd saavad kokku sirel, pojengid, lumilauk (peaks samuti ammu unustatud olema) ja aediirised. Sel aastal on kõige varasem pojeng `Joker`. Ilmad on jahedapoolsed ja ööd jäävad tihtipeale 10 kraadi piiresse. Täna oli 9,8. Esimene mesi tuli tänavu 11.06. Eriti kirevad on kivilad.

16.06 Olen multšijärjega jõudnud epimeediumipeenrasse. Loodan, et massilise kareda jürilille- ja kannikesereostusesele paneb see järsu piiri ette. Olen sel kevadel mõlemaid erilise sadismiga jahtinud ning see levimislemb kraam läheb kõik roheväetise patta mädanema, et ükski seeme ei idaneks. Maikuu vihmad on aia imelisel kombel käima tõmmanud ja see näeb välja selline nagu ta peaks ideaalvariandis olemagi. Kullerkupud ei lamandu ega kolletu peale õitsemist koledaks vaid kestavad ka õiteta edasi, roosidel pole lehetäisid, floksid on võimsad kui tammed ja vääris-lõokannus näitab oma maksimaalset ilu. Muidu on meil temaga probleeme olnud, kui kevadel läbi kuivab, siis ei õitse. Tohutult põnev on pojengide osas - esimest õit peaks näitama tosin uut sorti. Tasapisi käib peenardes ka võimalike uute istutuskohtade otsimine, tänagi leidsin ühe kus heal floksikohal laiutasid karatau ja koonuslaugu seemikud. Seemikud lähevad kuskile peenrapiirde äärde ja voila! - uus tulevane floks saab endale väärika koha. Kuna sel aastal on floksid tugevad ja tõenäoliselt näitavad kõik sordid õit, siis saab ka nende osas kokku tõmmata. Mõned sordid, mis ikka väga sarnased on, pole kahte vaja, piisab ühest. Nime pärast nüüd küll duubeldama ei hakka. Aga jah, selline mõnus jahe suvi, ei hakka aednikule kondi peale ja põhjamaa lilledele ka meedib. Ainult, et kurgid ja kõrvitsad ei taha õues eriti edeneda, tomatitest rääkimata.

 Rodod on aga lausa võrratud. Nii võimast rodoõiemöllu pole meie mail veel olnud. Tänumeeles Tiile mõeldes. Äitäh.  :)

Ja nartsissiõieline rodo. 

18.06.Aednik on muidu pealtnäha normaalne inimene, aga see on ainult pealtnäha. Päästikuks on väike süütu oranž putukas kes vahel liiliate peal kaunist suveilma nautimas ja muidu jalutamas käib. Kui aednik seda putukat märkab, viskab ta korrapealt kõik tagasikätt maha mis tal käes on (vahet pole, on need ämbrid mullaga, kass, lapselaps, kastekannud veega, ämbrid umbrohuga, võileib, äsjapuhkenud iiris, kiviämber või üks suur kivi jne) ning hiilib liiliate juurde, haige läige silmis. Ta on valmis tapma. Kuigi ta ei võta tavaliselt ühtegi putukat niisama naljalt kätte, siis neid oranže on ta viimastel aastatel valmis isegi paljaste kätega puruks litsuma. Pokumehel hakkab hale: "Ilus putukas, no mis ta tegi sulle...Õudne naine."

19.06 Sattusin eelmisel nädalal hea sõbra floksiaeda ja sel nädalavahetusel oli Futulandi ees jälle tõsine väljakutse, et kuhu panna need kuus uut floksi, mis kõik olid eluvajalikud ja see fakt arutluse alla ei kuulu. Kaks päeva peamurdmist ning kõik on korralikult maha istutatud. Kuna varem ruulis aias palju liiliaid, siis on aja möödudes paljud neist taandunud ning vabastanud kenad päikesepaistelised kohad flokside jaoks. Vaja vaid need üles otsida. Paaril korral tuli ka aiamalet mängida, et see kõrvikpriimula läheb sinna tühja koha peale ja selle asemele läheb kerapriimula ja kerapriimula koha saab floks. Aga lähiajal ei ole enam soovitav üldse mingitesse aedadesse sattuda. Parem heaga eemale hoida. Pojengid Joker ja Red Grace tegid täna õied lahti. Üleüldse on kõik lopsakas ja tore. Oma osa on selles suuresti ka eilsel vihmapäeval. Lausa nii hea sadu oli, et enamus veenõusid sai täis. Joker on alguses roosa, pärast muutub valgeks.

Red Grace

24.06 Esimene kuumalaine. Tuulevaiksemates kohtades tuli +31 ära. Sakus oli +25 varjus. Eile oli õdus jaanilaupäev koos traditsioonilise minilõkkega. Peale päikseloojakut läksime metsa jaaniusse otsima, aga selles kohas kus neid iga aasta tavaliselt leidub, ei olnud seekord ühtegi. Ööd on pikalt jahedad olnud, ehk näeb metsatulukesi nädala pärast.

Aias on pojengide puhkemise aeg. Black Beauty

Etched Salmon
Aleksander Fleming

Ning esimest korda on aednikul selline seis, et pole vaja midagi maha istutada. Sest kõik uustulnukad on oma koha leidnud. Väike plaan mõlgub meeles seoses eesaia varjupeenra muudatusega, kuid oleneb ilmaoludest. Sest need on vä-äga kuumad. Umbrohtu on küll kolmveerandi võrra vähem kui ilma multšita oleks, kuid kui on valida kas kastad või rohid, siis las jäävad need mõned umbrohud, parem annan janustele juua.

25.06 Kriipis nii silma, et võtsin hommikuse jaheduse ajal selle eesaia kivitöö ette. Kolmest kividega ümbritsetud peenrasaarest saab mõningase kangitööga moodustada ühe suure ja lauge joonega istutusala. Natuke tuleb ruumi ka juurde ja peenraäär peaks kujunema heaks kohaks kus väikesi mittemousesid eksponeerida. Kangi läheb sellepärast vaja, et kolm peenrasüvendit olid varasematel aegadel eesaia killustikukattesse uuristatud ja peenarde vahel olevate paekivide all on teekate veel täitsa alles. Paar ämbrit killustikku jõuab välja urgitseda, siis äärekivi paika ja lehemuld tühikusse. Järgmine päev jälle. Küll ta ükskord valmis saab. Pärastlõunane siesta jäi ära, sest tulid küttepuud. Nii kuuma ilmaga pole veel kunagi puid laotud. Parajasti kui just hakkas nutuseks kiskuma tuli naabripoiss appi nagu noor jumal. Tehakse ikka ilma häid inimesi. Puud sai tunni ajaga laotud.

27.06 Edasi ikka pojengilainel: `Joker` on juba lumivalgeks pleekinud ja pudeneb.


Kuumaga õied kaua ei kesta. Palav. Käin hommikujaheduses aia läbi ja vaatan üle, kelle vunts hakkab sorgu vajuma. Kõige hädalisemad saavad kastekannuga vett. Teised peavad homse vihmani ootama. Multš on suuresti abiks ja maapind ei kuiva nii ruttu läbi. Võrreldes eelmise aastaga on floksid päris kena väljanägemisega. Pojengidest on kõige tublimad ning vitaalsemad keskmise õitsemisajaga Kansas,

Chiffon Parfait

Pillow Talk

ja nimetu lumivalge kes sai kunagi ostetud Sarah Bernardi pähe, kes ta mitte ei ole. Aga ilus tugev sort, lõhn meenutab roosi ja maikellukest.

Kurgid õueanumates naudivad sooje ilmu ja roosidele näib ka väga meeldivat.

29.06 Homset vihma ei tulnud. Multš teenib ennast praegu 200% -liselt tasa, sest multšitud aladel keegi veel hinge ei vaagu...kuid kõik alad ei ole veel multšitud. Ja ongi käes. Jaapani priimulad, kerapriimulad ja vääris-lõokannus olid õhtuks närtsinud, kastmine äratas jälle ellu, aga see tähendab, et muld on sügavalt läbi kuivanud. Suur lumeroos on ka valve all, et vähmagi norutamise peale saab ämbri vett kaela. Ja palavaga läheb inimene ju peast totakaks, no oli mul vaja sinna pojengipoodi minna...Läksin küll ühte ostma, aga tulin kahega koju. Juhanis müüdi `Eden`s Perfume`, mida olen ammu tahtnud, kuid teiste pojengide hulgas märkasin ka ühte niisugust, mis välimuselt teistest väga erines: Tume vars, väga ilusad teistmoodi struktuuriga lehed ja intrigeeriva välimusega õis. See oli `Red Sarah Bernardt`. Tõepoolest, kirjutised ei valeta - `Sarah Bernardtiga`pole tal mitte midagi ühist. Ja üldse olevat ta hiinlaste aretis. Kasvukohtade otsimine saab põnev olema, sest mida edasi, seda seiklusrikkam see on. :) Ja veel aiapilte juunikuust.

Minuett
Ise tulnud nelgid
Kuumapeletuse programmi käivitamine. Mõeldud-tehtud. Ära mahtumisega oli natuke probleemi, aga pole meil kunagi nii olnud, et miski asi ei mahu ära. Lihtsalt mõnda aega saab kuuri juurde jõnksuga mindud. Ja kui ilmad jälle jahedaks lähevad, on terve bassutäis kastmisvett. :)
Imeilus väike berberisepoeg, tänud Helenile. :)
Mauklehtede malbe sära
Ka valged elasid talve üle
Siili kollasest marmorist jooginõu, leitud vanakraamipoest.
30.06 Lõpuks ometi vihm. Ega enam ei osanudki oodata, taevas eksles terve õhtupooliku igasuguseid pilvi, aga sealt vaid piserdas natuke. Siis tuli seitsme paiku üks hästi asjalik pilv, kastis aia ära ja veenõu sai ka pooleni täis. Aga multšimata iirisepeenras võimutseb endiselt põud, sest see on põhjani läbi kuivanud.