Tuesday, May 31, 2022

Mai, loomise kuu.

02.05 Öökülm -3,4. Aga muidu magusalt töine hommikupoolik kivilas. Said jälle mõned alpitaimed päriskodusse maha pandud ja asja käigus ka seda va nuhtlust, jürilille, retsitud. Praegu on ta sümpaatselt hästi märgatav, väikesed valged värdjalikud õied on hästi näha. Aga NII kevad on, lehiste pungad paisuvad, kohe-kohe...kui õues oleks na-tu-ke-ne-gi soojem. Mõlemad kämmalvahtrad talvitusid hästi, kuid hoian ikka veel igaks juhuks oksad peal. Sest ega meil ei tapagi talv, hoopis kevad tapab. Aprillis oli päeval pluss 12 ja öösel miinus 7. Kõik ei pea vastu. Õnneks pole nii külmi öid tihti, aga neid on ette tulnud. Ja miinus 5 on aprilliöös üsna tavaline. Mesimummid mesilamaal on hästi edenenud ning laiendusedki juba tehtud. Enamusele ka magasinid peale pandud. 

03.05 Lubatud vihma asemel lõõskavad külmad tuuled. Soojemates nurgatagustes ja sisehoovides puhkeb juba võililli ning paju- ning toomingavõsad on rohelises vines. Lehised sätivad lehtima, aga väga-väga aegamööda. Kevadmagun on stardivalmis, kuid õisi veel avanud pole. Ka kaheldav jefersoonia viivitab. Karukellad õitsevad, kuid õievarred on madalad. Samamoodi madalad on nartsissid ja tulbid. Aga alpikaljud säravad värvides. Kivirikud, kes muu. 

ja marmorleht sätib õitsema 

04.05 Mai - loomise kuu...Looks ju, aga mis sa siin ikka kui vihma pole tulnud ja ööd on jäised. Eile õhtul lubas ilmateade, et öösel tuleb +4. Vana indiaanlane juba teab, et kui õhtul kaminasse tuld peab tegema, siis on targem õrnukesed asjad kasvuhoonesse tõsta. Tõstsingi. Varahommikul näitas kraadiklaas -4,2 ja vihmaveenõul oli jää peal. Täna ööseks lubas ilmateade +2. Huvitav, kas Külmakandi võtmes -6 ? Ei, kõigest -2,1 oli. Hommikul teen kasvuka lahti, tõstan õrnukesed vilusse. Õhtul jälle taimed kasvukasse ja kui eriti külm on, panen küünla ööseks põlema. Hämarikus on tore vaadata kuidas kasvukas aias helendab. Õnneks pole nii palju külma olnud, et priimulate õitsemist segaks. Kuulikindel tavapriimula hea sõbra aiast. Väärtus omaette, sest see priimula  õitseb alati rikkalikult.

06.05 Tänaseks lubatakse pluss 15 ja öökülmad näikse ka olevat taandunud. Kui nüüd vihma ka tuleks, siis võiks aias imesid näha. Kuidas taimestik raginal maapinnale murrab. Kevadised lemmikud. 

11.05 Hurraa, esimene öö kus ei pidanud potitaimekesi kasvukasse tassima! Ja hommikul +9,3. Ning vahepeal on olnud palju sööstaiandust. Pooled kivilataimed on istutatud, külvid tehtud ja iga päev ikka see jürililletõrje (see jäle ja visa umbrohi). Ning vihma tuli. Puhas õndsus. Ja isegi 2 korda. Vihmaveetünnid on täis ning metsade kohal hakkas juba pühapäeval (08.05) levima õrnroheline vine. Puud lehtivad. Ning lehised (ilusilus!) ja kõik muu takkapihta. Aias õitsevad kaheldav jefersoonia ja kanada kevadmagun, tasapisi avanevad priimulad. Tulbid on saavutanud täispikkuse kuid värve näitab vaid paar sorti. Võilill haljasaladel õitseb. Rahvas käib võsas karulauku korjamas ja vaher õitseb täiega. Ja varjualal näitasid esimest korda nägu sellised tegelased. 

12.05 Vihmaga on päris hästi. Tänagi sadas. Aga sombused hommikud on sellised unised ja kõlbavad ainult maha magamiseks. Ilmselt on sööstaianduseks ka päikest vaja, energia vms. Mitte ei kisu vihmaga aeda. Aga taimedele meeldib. Elalõng kivilas.


14.05. Eile oli Pärnu laat. Väga sümpaatne üritus, hiina kaupa ning secondhandi ei olnud ja pilet kõigest 2 euri. Kuigi, peab tunnistama, et laat oli suhteliselt ampli- ja võõrasemapõhine. Kirsiks tordil olid muidugi lätlased oma suure valiku tüvel ja tüveta okaspuusortidega, millede hulgas oli ka tõelisi unistuste soolopuid. Püsilillemüüjaid oli vähevõitu ja priimulaid (mida mina otsima läksin) kohtas vaid kahel korral ning need olid kõige tavalisemad nn vanaema aia omad. Keegi müüs Cyclamen hederifoliumi 8 euriga! Aga muidugi, kui sa oled kogu turu peale ainus kelle taimeletil ka alpikanne leidub. :) Hästi palju oli kõikvõimalikke tomati, kõrvitsa- ja paprikasorte, kasutaimebeebisid ja üheaastaste lillede taimi. Kevadlaada vääriliselt. Ostsin lätlaste juurest abies koreana `Icebreaker`, ühe mesiniku letilt väikese purgi tatramett, teisalt austerservikute seenepaku ja sain teada mis on hansa ja puskari vahe. Hansat tehakse ainult rukkist, aga puskarit võib ajada kõigest. Koduteel põikasime korra ka Nurgale ja sealt leidsin toreda kanada kuuse kääbiku `Jalako Gold`. Kuna me parkisime oma autod Laagri Bauhofi juurde, siis ei saanud ka seda mitte külastamata jätta. Bauhofis pakuti võileivahinnaga laialehist kellukat ja seda mahub ka kõige tihedamas aias kuskile vahele pista. Kodus on õitseng. Kleidisametipriimula. 

16.05 Selja taga on kaks mõnusat aiapäeva oma lemmikhobi seltsis. Laupäeval tegin alpikaljudel peenhäälestust ja eile kujundasin varjutaimede nurka. Metsad on kaetud juba päris tugeva rohelise vinega, imekaunis aeg. Koos lehtimisega tärkavad epimeediumid. Nad on oma täispikkuse saavutanud kuid veel ei õitse. Tulpidest oli esimene Shogun ja kasvuka kõrval lilla ning eesaias valge. Ainuke sinistest kullakestest. 

17.05 Ametlikult on puhkuse esimene päev. Jiihaa! :D Mida siis kõigepealt või millisesse peenrasse kaevuda? Silma ette kerkis see eksalteeritud orav "Jääaja" multikast, kes on lõpuks ometi oma tammetõruga kahekesi jäänud, see on täiesti käpaulatuses, ei veere kuskile ega kao. Terve kuu aega oma aiaga kahekesi! Kõigepealt tellisin Barnhavenist priimulaseemneid, siis vaatab õues edasi et kuda ja mis. Ilm on jahe, pluss 6.

20.05. Metsad on juba mõnusalt helerohelised kuid lehtimine pole veel lõppenud. Esimese nädalaga olen saanud kasvuka töökorda ja paraadpeenra vuntsimisega poole peale. Alpialade istutused muidugi ka vahepeal. Ja entroopiaväljade likvideerimine otseloomulikult. Mais kipub foorumis ja blogis kõige vähem juttu olema. Maandud puuhobuse elemendis arvuti ees, tuiutad ekraani ja paned kirja et oli jälle üks megaäge päev. Kohe täiega äge päev ja lähed kukud teleka ette ära. Täna sain hea sõbra käest just selle õiget värvi igamaguna. Puhas lapsepõlvenostalgia - ärgata imekaunil suvehommikul umbes 57 aastat tagasi ja avastada vanaema lillepeenras suur oranzikaspunane lill, mis lapsele ninani ulatub. Sellel lillel on süsimust pesusametine südamik ja õielehtede põhjas on siidiselt läikivat musta. Õielehed on pärast puhkemist veel pisut kortsus ja seal kõrval on veel mitu õiepunga, üks on juba paotunud ja lõhest paistab samasugust luksuslikku oranzikaspunast. Esimene iseseisev teadlik vaikne tõdemus - see on ILUS! ... Aga ka sinisel värvil pole midagi viga. Alpi meelespea seemik 

26.05 Eesaia rodoala laiendus. Häppi.:) Materjalihunnikud ja turbapätsid on peenraks vormistatud ja rosinaks tordile sai viimane kotitäis männiokkaid, millega tulemuse ära multšisin. Väikese aia suurim nuhtlus on ruumipuudus. Ja kui kevadeks on mõnele panipaiga ruutmeetrile varutud pool kuupi hobusesõnnikut, kuupmeeter poolvalmis hapukomposti, suured pakid haputurvast ja kasvuturvast ning aias on kolm suurt kompostihunnikut, siis hakkab vaikselt pooma. Mitte kuskile ei mahu enam mitte midagi. Nüüd on jälle muidugi  ruumi laialt. :) 

27.05 Lehtimine on lõppenud. Teise nädala sisse mahtus palju istutamist ja ümber istutamist,  kaugem sõit ühe tuttava mõisahärra valdusi vaatama ja Mammutriinu värvikirev aed. Ka futulandis on külalisi käinud, viimased alles üleeile. Muidugi rääkisin suure suuga, et aed muudab ennast umbes iga 2 nädala tagant. Siis läks vihmale. Üks päev sooja mõnusat kevadvihma ja aed muutus tundmatuseni. Ei ole vaja mingit kahte nädalat vaid lihtsalt vihma. Palju uusi õisi, pojengide uhkelt sirguvad pealsed, tulpide mahlased värvid ja kivilaelanike ärkamine. Kevadpildid 








Edulugusid on ka. Kui eelnevatel aastatel on kuldkinganurgas õitsenud üks või kaks isendit ja needki suurivaevu, siis peale jaapani sireli mahavõtmist paistab kuus või seitse sorti erinevaid pealseid tulemas olevat. Saab näha siis, et kes ja kudamoodi. Minu üllatuseks õitseb ka enamik eelmisel aastal maha istutatud pojengidest. Ja mõni lausa kolme-nelja õiega. Ning aiaservast pistis nina välja seninägematu tegelane - preeriaküünal. Eks aastaid tagasi ma ta ühel meelesegaduse hetkel Võhma Juurikalt soetasin, istutasin maha ja unustasin. Tema jaoks ei olnud vahepeal ilmselt soodsad suved ja alguses ei teinud ta mingeid pealseid. Eelmine suvi aga pistis nina välja. Uurisin järgi, et kes sa sihuke oled ja premeerisin teda kompostiga. Tulemus näitab vägevat nuia.

Ja teisalt - sa pole aednik, kui aeg-ajalt ämbrisse ei astu. Päike kõrvetas osade azaleade lehed ära, ei ole kogemust, et teadnuks hoida, nüüd muidugi selge, et vaja kevadel varjutada. Päris välja läks üks imepisike rodo, kelle jaoks see paks lumi ilmselt väljakannatamatuks osutus. Või meie laiuskraad üldse. Tema lihtsalt kevadel ei ärganud. Võibolla olid mõned liiga krõbedad külmakraadid vähese lumega ajal. Ei tea. Paeonia cambessedesii pung oli hävinud. Võtan hoogu, et juurikas üles kaevata ja uude kohta istutada. Ei ole ikka vaja nii vara nina välja ajada, maarjamaa kevadööd on julmad ja külmad. Parem panna ta alpikannide elualale, kus lumi viimasena lahkub ja lume all äkki siis niiväga nihelema ka ei kipu. Aega küll selle punga maa peale läkitamisega. 

30.05 Tulbid meeldivad mulle aiva rohkem. Võimas värvilaik, mille moodustavad 10 õit. Kindlasti 10, mitte vähem. Ilmad on jätkuvalt jahedad, pilvised ja selle mai kohta võib nüüd täitsa vabalt öelda, et mõnusalt vihmane oli teine. Maa on kastetud, tünnid ka täis. Ja aedniku jaoks ideaalsed pluss 15-16 aias ringi paterdamiseks. Mesinik muidugi nuriseb, sest vihma ja jahedaga kena korjet ei ole. Tulpe võiks isegi rohkem olla, küll pärast on aega suvel nende muude püsikutega mediteerida. Kevadel olgu värvimöll! 





31.05 Vihm. Sirelid ja palu-näsiniin hakkavad puhkema. Kivila kõige ilusamate lehtedega näsiniin `Golden Treasure`kasvatab uusi kuldseid lehti. Nende asemele mis aprilliööd ära võtsid.

Ideaalne struktuur, jänesekapsad. Kui isegi tuleks mingid õied, oleks vaid lisaboonus. :)

 Ja varaste tulpide õieaeg hakkab vaikselt läbi saama. Keskmised peavad veel vastu ja kõige hilisemad alustavad. Härra Tibu magab künnimehe und. 

Sunday, May 1, 2022

Armas aprill!

 


04.04 Aprilli kaks esimest ööd olid -9 kuni -13, edasi on päikesepäevad asendunud madalrõhkkonnaga ja sellega seonduva lauspilvitusega. Aga täna öösel ei olnud maa külmunud ja väljade kohal lehvis hommikul mõnusat kevademeeleolu. Lõoke trillerdas pealpool pilvi ja muud linnuhääled nii võsast, metsast kui põllult segunesid tema hommikulauluga. Hetkeks tekkis mul mõte, et kui võtaks labida ja vaataks kuidas läheb alpikannidel tagaaia lumekuhja all, aga siis oli juba kell nii palju, et tuli asjalikuks hakata ja mõte jäigi mõtteks.

05.04 Aga armas Aprill, millega sa siis NÜÜD hakkama said!!! Oleks veel, et mingi öine salalumi mis hommikuks sulanud on, aga maa on täiesti valge! Kes siis sedasi teeb! Väga maotu temp. Vihma on muidugi tarvis, sest agara lumesulamise käigus märtsis eriti (või üldse mitte) vihma ei sadanud, aga lumele kehtib meil aprillist alates täielik embargo. 

Hoolimata Aedniku väiksest (kuid kaljukõvast) arvamusest sadas terve päeva lund ja õhtul veel takkapihta. Üllatus ootas kodus. Ei, meil ei olnud nagu linnas, et pluss 5 cm lund. Meil oli ikka 10 ja 15 ning tuisukoridori servas hanged +20cm. Võrkiiristest ei paistnud isegi õieleheotsakesi lume seest välja.

08.04 Tuisuvallatusi jagus ka 6. aprilliks, alles eile hakkas olukord jälle normaliseeruma. Oli kenasti pluss 4 ja ei läinud isegi öösel külmemaks. Täna hommikul koputasid kevadvihmad aknale. Ees ootab esimene nädalavahetus aias. Tahaks loota, et kastid, kivid ja muu kraam on kenasti maa küljest lahti sulanud...                                                                                                                                 Sammalkiviriku kevadvärvus

09.04. Aga võta näpust! Öösel oli maha sadanud uus lumi (mis lumepilve all me küll elame?) ja külm tuul puhus peffa. Torkisin saapaninaga mõnda vana lume hange, kastsin esimest korda kasvuhoone taimi ja tulin tuppa ära. No ei ole veel aeg, ei ole.

Päeval läks väga pimedaks, päike kattus lumepilvedega ja maa sadas valgeks. Tuul ulus korstnas, õues tuiskas ja see kõik oli väga nilbe. Nüüd on jälle sinitaevad ja päike, lumi sulanud. Hmh...nagu hea ja kurja võitlus. Aga elekter on täna odav ja pesumasin urrab juba viienda täiega. Mis meil sest õueilmast, tehku mis tahavad. Samas on mul jätkuvalt silma ees pildike kasvuhoonest. Ukse kõrval nurgas seisis potike pojengipojaga kes oli oma punaka rosetikese mullast välja sirutanud ja küsis juua. Seda ta ka sai. Aga kui mäletaks mis rosetike ja mis pojengike...Ehh, seda sügisest aednikku!

Selle talve tubaste tööde hunnikut silmitsedes tabas mind tõdemus, et mõned mesilapadjad ongi veel jäänud ja siis on kõik tehtud.

12.04 Päevad on juba päris toredad soojad, kuni +8 ja päikselised, aga...armas, Aprill, mis siis täna öösel juhtus, miinus 6,5! Mõtlesin just oma uued potipriimulad kasvukasse viia, aga sedasi ei tule sellest ju midagi välja! Heameelega soovitaksin sulle mitu kohta kuhu sa võiksid oma öökülmad pista (kõige austuse juures), aga muidu kulgeb laugelt ja kenasti. Krookused ja võrkiirised õitsevad, ükshaaval puhkeb hilisemaid sorte ja hiljem lume alt pääsenuid.


Alpikanniala tagaaias on endiselt lumekuhja all, kuid dauuria rodo paistab sealt juba välja. Eile õhtul tegin alpikas algust klaaside pealt ära võtmisega. Maja kõrval olevas kaktusepeenras õitseb esimene lõokannuse poeg. Kuna pean oluliseks seda mis paistab aknast, siis kõige kevadisem vaade on selline.

14.04. Kevadvihm ja +4,5. See on omamoodi ime, mida teeb üks lihtne vihm, selline milles pole jääkristalle ning mis pole segamini lörtsiga. Usaldavalt pistavad mullast ninakesi välja ka seni ilmastiku vastu umbusklikuna püsinud taimeliigid. Mis on tulbilehe sees?


Sel aastal õitseb isegi laialehine lumikelluke. Aga pilgupüüdjaks on hoopis salasinilill. Tema on valinud elukohaks pisikese enelapõõsa. See on nii südantsoojendav kui sinililled aias levima hakkavad. Neid võib leida kiviktaimlast, sillutise plaatide vahelt kui ka pojengipõõsastest. Sinilillel ja lõokannustel on meil vaba voli, levigu ja kasvagu kus aga tahavad

15.04 Head ajad on alanud. Pole just kõige soojem ilm (+3, kui õue lähen), aga tuult pole ja keskpäevast tuleb päike ka välja ning enne kui kella taipan vaadata on neli tundi läinud. Siblisin metsistuma kippuvaid (kõik ju kasvab) alpikaljusid, võtsin mõned mägisibulad vahelt välja, taltsutasin ringironijaid ja uuendasin nimesilte. Tänase seisuga on kõik klaasid pealt ära võetud, Üks marmorleht mädanes ka klaaside all ära. Mauklehed on kenasti elus. Kui mõni klaasiots eriti hellikuid kattes ka kivirikke katma ulatus, siis on tagajärjeks üleni õitega kaetud mättake. Ilma katteta saavad nad igasuguses talves suurepäraselt hakkama, kuid õitsemine ei ole nii võimas. (Nii, et kui keegi vahetab oma vana külmkapi uue vastu, siis vana külmiku klaasriiulid võtan kõik suurima tänuga vastu. Need on kivila jaoks parimad. :) 

16.04 Armas Aprill, ma ei taha täna õhtuks enam selline puuhobune olla kui eile, aga kuradima mõnus on järsku aias KÕIKE teha. Tõsi, veel mitte päris kõike, sest kui püüdsin viimast alpikannipoega mustikate alla istutada, siis selgus, et turbapeenar on 10 cm sügavuselt veel jääs. Jätkasin kõige vanema alpikalju peenhäälestust, praegu on parim aeg pisikivirike ümberistutamiseks kui nad on liiga laiaks kasvanud näsiniine hõlma alla jäänud. Praegu on ka parim aeg rohimiseks, kivimultši uuendamiseks, alpikaljude näljapinnases niruks jäänud äärispriimulatele normaalse mulla lisamiseks jne. Ning see kõik on nii kütkestav ja põnev. Kuidas keegi õisi moodustab, mida keegi arvab sügisesest väetamisest (sest nagu juba eelpool öeldud, ei elagi kõik alpitaimed õhust ja armastusest). Väetamine alpikaljul on mõnikord eluvajalik kuigi see tähendab vaid peotäit lehemulda. 

21.04 Viimane nädal on olnud nagu kiirrong. Näputäis rohimist ja rehitsemist sööstaianduse võtmes hommikuti ja siis tuleb jälle minna. Õhtud on küll valgusküllased, aga ega ikka tööinimesest ei ole õhtul enam aednikku, olgu need mõtted keskpäeval kuitahes optimistlikud. Õhtuks käib vedru maha ja asi vask. Tänaseks on tagaaias viimane lumelaik ära sulanud, veel eile oli ta olemas. Rämepikk lumeaeg küll, sest täitsa ausa näoga võib selle talve kohta öelda, et meie aias oli lumi peaaegu kuus kuud maas, kuigi viimasel kuul oli tegemist vaid ühe paksu hangega, mis mitte sulada ei tahtnud. Sinililled alustavad oma säramist. Tänaõhtune projekt näeb ette sinilillede kaitseala laiendamist. Kunagise jaapani sireli kännu peal on nüüd hea poolvarjuline koht nii iileksite kui sinilillede jaoks.


24.04 Õndsalt soojad kevadilmad lõppesid eilsega ära. Täna on kõle ja külm. Eile sai oma aeda näidatud ja teiste omi vaadatud. Selleks nädalavahetuseks planeeritud suuremad tööd jäidki tegemata, sest soojad ilmad on aedniku ära hellitanud ja vinge tuulega +5 kraadi pühapäev ei tundunud üldse ahvatlevana. Isegi kass põrkus rõduukselt tagasi, nii kõle oli see tuul. Sai siis hoopis pühapäeva pühitsetud (logeletud) ja mis seal ikka, ongi see nädalavahetus jälle läbi. Krookused ja võrkiirised lõpetasid nagu üks mees õitsemise kui soojaks läks. Eesaias õitsevad nad edasi, sest seal on kõik hilisem. Teatepulga on üle võtnud lõokannused ja kivirikud. Puhkuseni on kolm nädalat. :) 

01.05 Kui enam pole aega kirjutadagi, siis on hooaeg mürinal käima läinud. Selja taga on töine nädal koos taimede saabumisega ja aia suvekorda seadmisega. Ilmad on jätkuvalt jahedad. Öösiti on enamasti külmakraadid, eelmise nädala rekord oli -7,2. Päeval võib päikese ja tuulevaikuse korral isegi üle 10 plusskraadi olla, kuid taimed on ettevaatlikud. Ja nõnda on sel aastal välja kujunenud huvitav moment, et avamaa peenardes midagi nagu eriti peale sinilillede, lõokannuste, mugul-murtudsüdame ja kirgaslillede ei õitsegi, sest enamik priimulaid, kevadmagun ja idahüatsindid ootavad soojemaid ilmu ning krookused ja võrkiirised on ära õitsenud. Kõmri lodjapuu avas oma lõhnavad õiekobarad. Näsiniin õitseb ka. Ja alpialadel on värvipidu. Pisikesed kivirikumättad lustivad täiega. Puhkuseni on kaks nädalat. :)