Armas aprill!

 

04.04 Aprilli kaks esimest ööd olid -9 kuni -13, edasi on päikesepäevad asendunud madalrõhkkonnaga ja sellega seonduva lauspilvitusega. Aga täna öösel ei olnud maa külmunud ja väljade kohal lehvis hommikul mõnusat kevademeeleolu. Lõoke trillerdas pealpool pilvi ja muud linnuhääled nii võsast, metsast kui põllult segunesid tema hommikulauluga. Hetkeks tekkis mul mõte, et kui võtaks labida ja vaataks kuidas läheb alpikannidel tagaaia lumekuhja all, aga siis oli juba kell nii palju, et tuli asjalikuks hakata ja mõte jäigi mõtteks.

05.04 Aga armas Aprill, millega sa siis NÜÜD hakkama said!!! Oleks veel, et mingi öine salalumi mis hommikuks sulanud on, aga maa on täiesti valge! Kes siis sedasi teeb! Väga maotu temp. Vihma on muidugi tarvis, sest agara lumesulamise käigus märtsis eriti (või üldse mitte) vihma ei sadanud, aga lumele kehtib meil aprillist alates täielik embargo. 

Hoolimata Aedniku väiksest (kuid kaljukõvast) arvamusest sadas terve päeva lund ja õhtul veel takkapihta. Üllatus ootas kodus. Ei, meil ei olnud nagu linnas, et pluss 5 cm lund. Meil oli ikka 10 ja 15 ning tuisukoridori servas hanged +20cm. Võrkiiristest ei paistnud isegi õieleheotsakesi lume seest välja.

08.04 Tuisuvallatusi jagus ka 6. aprilliks, alles eile hakkas olukord jälle normaliseeruma. Oli kenasti pluss 4 ja ei läinud isegi öösel külmemaks. Täna hommikul koputasid kevadvihmad aknale. Ees ootab esimene nädalavahetus aias. Tahaks loota, et kastid, kivid ja muu kraam on kenasti maa küljest lahti sulanud...                                                                                                                                 Sammalkiviriku kevadvärvus

09.04. Aga võta näpust! Öösel oli maha sadanud uus lumi (mis lumepilve all me küll elame?) ja külm tuul puhus peffa. Torkisin saapaninaga mõnda vana lume hange, kastsin esimest korda kasvuhoone taimi ja tulin tuppa ära. No ei ole veel aeg, ei ole.

Päeval läks väga pimedaks, päike kattus lumepilvedega ja maa sadas valgeks. Tuul ulus korstnas, õues tuiskas ja see kõik oli väga nilbe. Nüüd on jälle sinitaevad ja päike, lumi sulanud. Hmh...nagu hea ja kurja võitlus. Aga elekter on täna odav ja pesumasin urrab juba viienda täiega. Mis meil sest õueilmast, tehku mis tahavad. Samas on mul jätkuvalt silma ees pildike kasvuhoonest. Ukse kõrval nurgas seisis potike pojengipojaga kes oli oma punaka rosetikese mullast välja sirutanud ja küsis juua. Seda ta ka sai. Aga kui mäletaks mis rosetike ja mis pojengike...Ehh, seda sügisest aednikku!

Selle talve tubaste tööde hunnikut silmitsedes tabas mind tõdemus, et mõned mesilapadjad ongi veel jäänud ja siis on kõik tehtud.

12.04 Päevad on juba päris toredad soojad, kuni +8 ja päikselised, aga...armas, Aprill, mis siis täna öösel juhtus, miinus 6,5! Mõtlesin just oma uued potipriimulad kasvukasse viia, aga sedasi ei tule sellest ju midagi välja! Heameelega soovitaksin sulle mitu kohta kuhu sa võiksid oma öökülmad pista (kõige austuse juures), aga muidu kulgeb laugelt ja kenasti. Krookused ja võrkiirised õitsevad, ükshaaval puhkeb hilisemaid sorte ja hiljem lume alt pääsenuid.

Alpikanniala tagaaias on endiselt lumekuhja all, kuid dauuria rodo paistab sealt juba välja. Eile õhtul tegin alpikas algust klaaside pealt ära võtmisega. Maja kõrval olevas kaktusepeenras õitseb esimene lõokannuse poeg. Kuna pean oluliseks seda mis paistab aknast, siis kõige kevadisem vaade on selline.

14.04. Kevadvihm ja +4,5. See on omamoodi ime, mida teeb üks lihtne vihm, selline milles pole jääkristalle ning mis pole segamini lörtsiga. Usaldavalt pistavad mullast ninakesi välja ka seni ilmastiku vastu umbusklikuna püsinud taimeliigid. Mis on tulbilehe sees?

Sel aastal õitseb isegi laialehine lumikelluke. Aga pilgupüüdjaks on hoopis salasinilill. Tema on valinud elukohaks pisikese enelapõõsa. See on nii südantsoojendav kui sinililled aias levima hakkavad. Neid võib leida kiviktaimlast, sillutise plaatide vahelt kui ka pojengipõõsastest. Sinilillel ja lõokannustel on meil vaba voli, levigu ja kasvagu kus aga tahavad

15.04 Head ajad on alanud. Pole just kõige soojem ilm (+3, kui õue lähen), aga tuult pole ja keskpäevast tuleb päike ka välja ning enne kui kella taipan vaadata on neli tundi läinud. Siblisin metsistuma kippuvaid (kõik ju kasvab) alpikaljusid, võtsin mõned mägisibulad vahelt välja, taltsutasin ringironijaid ja uuendasin nimesilte. Tänase seisuga on kõik klaasid pealt ära võetud, Üks marmorleht mädanes ka klaaside all ära. Mauklehed on kenasti elus. Kui mõni klaasiots eriti hellikuid kattes ka kivirikke katma ulatus, siis on tagajärjeks üleni õitega kaetud mättake. Ilma katteta saavad nad igasuguses talves suurepäraselt hakkama, kuid õitsemine ei ole nii võimas. (Nii, et kui keegi vahetab oma vana külmkapi uue vastu, siis vana külmiku klaasriiulid võtan kõik suurima tänuga vastu. Need on kivila jaoks parimad. :) 

16.04 Armas Aprill, ma ei taha täna õhtuks enam selline puuhobune olla kui eile, aga kuradima mõnus on järsku aias KÕIKE teha. Tõsi, veel mitte päris kõike, sest kui püüdsin viimast alpikannipoega mustikate alla istutada, siis selgus, et turbapeenar on 10 cm sügavuselt veel jääs. Jätkasin kõige vanema alpikalju peenhäälestust, praegu on parim aeg pisikivirike ümberistutamiseks kui nad on liiga laiaks kasvanud näsiniine hõlma alla jäänud. Praegu on ka parim aeg rohimiseks, kivimultši uuendamiseks, alpikaljude näljapinnases niruks jäänud äärispriimulatele normaalse mulla lisamiseks jne. Ning see kõik on nii kütkestav ja põnev. Kuidas keegi õisi moodustab, mida keegi arvab sügisesest väetamisest (sest nagu juba eelpool öeldud, ei elagi kõik alpitaimed õhust ja armastusest). Väetamine alpikaljul on mõnikord eluvajalik kuigi see tähendab vaid peotäit lehemulda. 

21.04 Viimane nädal on olnud nagu kiirrong. Näputäis rohimist ja rehitsemist sööstaianduse võtmes hommikuti ja siis tuleb jälle minna. Õhtud on küll valgusküllased, aga ega ikka tööinimesest ei ole õhtul enam aednikku, olgu need mõtted keskpäeval kuitahes optimistlikud. Õhtuks käib vedru maha ja asi vask. Tänaseks on tagaaias viimane lumelaik ära sulanud, veel eile oli ta olemas. Rämepikk lumeaeg küll, sest täitsa ausa näoga võib selle talve kohta öelda, et meie aias oli lumi peaaegu kuus kuud maas, kuigi viimasel kuul oli tegemist vaid ühe paksu hangega, mis mitte sulada ei tahtnud. Sinililled alustavad oma säramist. Tänaõhtune projekt näeb ette sinilillede kaitseala laiendamist. Kunagise jaapani sireli kännu peal on nüüd hea poolvarjuline koht nii iileksite kui sinilillede jaoks.

24.04 Õndsalt soojad kevadilmad lõppesid eilsega ära. Täna on kõle ja külm. Eile sai oma aeda näidatud ja teiste omi vaadatud. Selleks nädalavahetuseks planeeritud suuremad tööd jäidki tegemata, sest soojad ilmad on aedniku ära hellitanud ja vinge tuulega +5 kraadi pühapäev ei tundunud üldse ahvatlevana. Isegi kass põrkus rõduukselt tagasi, nii kõle oli see tuul. Sai siis hoopis pühapäeva pühitsetud (logeletud) ja mis seal ikka, ongi see nädalavahetus jälle läbi. Krookused ja võrkiirised lõpetasid nagu üks mees õitsemise kui soojaks läks. Eesaias õitsevad nad edasi, sest seal on kõik hilisem. Teatepulga on üle võtnud lõokannused ja kivirikud. Puhkuseni on kolm nädalat. :) 

01.05 Kui enam pole aega kirjutadagi, siis on hooaeg mürinal käima läinud. Selja taga on töine nädal koos taimede saabumisega ja aia suvekorda seadmisega. Ilmad on jätkuvalt jahedad. Öösiti on enamasti külmakraadid, eelmise nädala rekord oli -7,2. Päeval võib päikese ja tuulevaikuse korral isegi üle 10 plusskraadi olla, kuid taimed on ettevaatlikud. Ja nõnda on sel aastal välja kujunenud huvitav moment, et avamaa peenardes midagi nagu eriti peale sinilillede, lõokannuste, mugul-murtudsüdame ja kirgaslillede ei õitsegi, sest enamik priimulaid, kevadmagun ja idahüatsindid ootavad soojemaid ilmu ning krookused ja võrkiirised on ära õitsenud. Kõmri lodjapuu avas oma lõhnavad õiekobarad. Näsiniin õitseb ka. Ja alpialadel on värvipidu. Pisikesed kivirikumättad lustivad täiega. Puhkuseni on kaks nädalat. :)