Mai, loomise kuu.

02.05 Öökülm -3,4. Aga muidu magusalt töine hommikupoolik kivilas. Said jälle mõned alpitaimed päriskodusse maha pandud ja asja käigus ka seda va nuhtlust, jürilille, retsitud. Praegu on ta sümpaatselt hästi märgatav, väikesed valged värdjalikud õied on hästi näha. Aga NII kevad on, lehiste pungad paisuvad, kohe-kohe...kui õues oleks na-tu-ke-ne-gi soojem. Mõlemad kämmalvahtrad talvitusid hästi, kuid hoian ikka veel igaks juhuks oksad peal. Sest ega meil ei tapagi talv, hoopis kevad tapab. Aprillis oli päeval pluss 12 ja öösel miinus 7. Kõik ei pea vastu. Õnneks pole nii külmi öid tihti, aga neid on ette tulnud. Ja miinus 5 on aprilliöös üsna tavaline. Mesimummid mesilamaal on hästi edenenud ning laiendusedki juba tehtud. Enamusele ka magasinid peale pandud. 

03.05 Lubatud vihma asemel lõõskavad külmad tuuled. Soojemates nurgatagustes ja sisehoovides puhkeb juba võililli ning paju- ning toomingavõsad on rohelises vines. Lehised sätivad lehtima, aga väga-väga aegamööda. Kevadmagun on stardivalmis, kuid õisi veel avanud pole. Ka kaheldav jefersoonia viivitab. Karukellad õitsevad, kuid õievarred on madalad. Samamoodi madalad on nartsissid ja tulbid. Aga alpikaljud säravad värvides. Kivirikud, kes muu. 

ja marmorleht sätib õitsema 

04.05 Mai - loomise kuu...Looks ju, aga mis sa siin ikka kui vihma pole tulnud ja ööd on jäised. Eile õhtul lubas ilmateade, et öösel tuleb +4. Vana indiaanlane juba teab, et kui õhtul kaminasse tuld peab tegema, siis on targem õrnukesed asjad kasvuhoonesse tõsta. Tõstsingi. Varahommikul näitas kraadiklaas -4,2 ja vihmaveenõul oli jää peal. Täna ööseks lubas ilmateade +2. Huvitav, kas Külmakandi võtmes -6 ? Ei, kõigest -2,1 oli. Hommikul teen kasvuka lahti, tõstan õrnukesed vilusse. Õhtul jälle taimed kasvukasse ja kui eriti külm on, panen küünla ööseks põlema. Hämarikus on tore vaadata kuidas kasvukas aias helendab. Õnneks pole nii palju külma olnud, et priimulate õitsemist segaks. Kuulikindel tavapriimula hea sõbra aiast. Väärtus omaette, sest see priimula  õitseb alati rikkalikult.

06.05 Tänaseks lubatakse pluss 15 ja öökülmad näikse ka olevat taandunud. Kui nüüd vihma ka tuleks, siis võiks aias imesid näha. Kuidas taimestik raginal maapinnale murrab. Kevadised lemmikud. 

11.05 Hurraa, esimene öö kus ei pidanud potitaimekesi kasvukasse tassima! Ja hommikul +9,3. Ning vahepeal on olnud palju sööstaiandust. Pooled kivilataimed on istutatud, külvid tehtud ja iga päev ikka see jürililletõrje (see jäle ja visa umbrohi). Ning vihma tuli. Puhas õndsus. Ja isegi 2 korda. Vihmaveetünnid on täis ning metsade kohal hakkas juba pühapäeval (08.05) levima õrnroheline vine. Puud lehtivad. Ning lehised (ilusilus!) ja kõik muu takkapihta. Aias õitsevad kaheldav jefersoonia ja kanada kevadmagun, tasapisi avanevad priimulad. Tulbid on saavutanud täispikkuse kuid värve näitab vaid paar sorti. Võilill haljasaladel õitseb. Rahvas käib võsas karulauku korjamas ja vaher õitseb täiega. Ja varjualal näitasid esimest korda nägu sellised tegelased. 

12.05 Vihmaga on päris hästi. Tänagi sadas. Aga sombused hommikud on sellised unised ja kõlbavad ainult maha magamiseks. Ilmselt on sööstaianduseks ka päikest vaja, energia vms. Mitte ei kisu vihmaga aeda. Aga taimedele meeldib. Elalõng kivilas.

14.05. Eile oli Pärnu laat. Väga sümpaatne üritus, hiina kaupa ning secondhandi ei olnud ja pilet kõigest 2 euri. Kuigi, peab tunnistama, et laat oli suhteliselt ampli- ja võõrasemapõhine. Kirsiks tordil olid muidugi lätlased oma suure valiku tüvel ja tüveta okaspuusortidega, millede hulgas oli ka tõelisi unistuste soolopuid. Püsilillemüüjaid oli vähevõitu ja priimulaid (mida mina otsima läksin) kohtas vaid kahel korral ning need olid kõige tavalisemad nn vanaema aia omad. Keegi müüs Cyclamen hederifoliumi 8 euriga! Aga muidugi, kui sa oled kogu turu peale ainus kelle taimeletil ka alpikanne leidub. :) Hästi palju oli kõikvõimalikke tomati, kõrvitsa- ja paprikasorte, kasutaimebeebisid ja üheaastaste lillede taimi. Kevadlaada vääriliselt. Ostsin lätlaste juurest abies koreana `Icebreaker`, ühe mesiniku letilt väikese purgi tatramett, teisalt austerservikute seenepaku ja sain teada mis on hansa ja puskari vahe. Hansat tehakse ainult rukkist, aga puskarit võib ajada kõigest. Koduteel põikasime korra ka Nurgale ja sealt leidsin toreda kanada kuuse kääbiku `Jalako Gold`. Kuna me parkisime oma autod Laagri Bauhofi juurde, siis ei saanud ka seda mitte külastamata jätta. Bauhofis pakuti võileivahinnaga laialehist kellukat ja seda mahub ka kõige tihedamas aias kuskile vahele pista. Kodus on õitseng. Kleidisametipriimula. 

16.05 Selja taga on kaks mõnusat aiapäeva oma lemmikhobi seltsis. Laupäeval tegin alpikaljudel peenhäälestust ja eile kujundasin varjutaimede nurka. Metsad on kaetud juba päris tugeva rohelise vinega, imekaunis aeg. Koos lehtimisega tärkavad epimeediumid. Nad on oma täispikkuse saavutanud kuid veel ei õitse. Tulpidest oli esimene Shogun ja kasvuka kõrval lilla ning eesaias valge. Ainuke sinistest kullakestest. 

17.05 Ametlikult on puhkuse esimene päev. Jiihaa! :D Mida siis kõigepealt või millisesse peenrasse kaevuda? Silma ette kerkis see eksalteeritud orav "Jääaja" multikast, kes on lõpuks ometi oma tammetõruga kahekesi jäänud, see on täiesti käpaulatuses, ei veere kuskile ega kao. Terve kuu aega oma aiaga kahekesi! Kõigepealt tellisin Barnhavenist priimulaseemneid, siis vaatab õues edasi et kuda ja mis. Ilm on jahe, pluss 6.

20.05. Metsad on juba mõnusalt helerohelised kuid lehtimine pole veel lõppenud. Esimese nädalaga olen saanud kasvuka töökorda ja paraadpeenra vuntsimisega poole peale. Alpialade istutused muidugi ka vahepeal. Ja entroopiaväljade likvideerimine otseloomulikult. Mais kipub foorumis ja blogis kõige vähem juttu olema. Maandud puuhobuse elemendis arvuti ees, tuiutad ekraani ja paned kirja et oli jälle üks megaäge päev. Kohe täiega äge päev ja lähed kukud teleka ette ära. Täna sain hea sõbra käest just selle õiget värvi igamaguna. Puhas lapsepõlvenostalgia - ärgata imekaunil suvehommikul umbes 57 aastat tagasi ja avastada vanaema lillepeenras suur oranzikaspunane lill, mis lapsele ninani ulatub. Sellel lillel on süsimust pesusametine südamik ja õielehtede põhjas on siidiselt läikivat musta. Õielehed on pärast puhkemist veel pisut kortsus ja seal kõrval on veel mitu õiepunga, üks on juba paotunud ja lõhest paistab samasugust luksuslikku oranzikaspunast. Esimene iseseisev teadlik vaikne tõdemus - see on ILUS! ... Aga ka sinisel värvil pole midagi viga. Alpi meelespea seemik 

26.05 Eesaia rodoala laiendus. Häppi.:) Materjalihunnikud ja turbapätsid on peenraks vormistatud ja rosinaks tordile sai viimane kotitäis männiokkaid, millega tulemuse ära multšisin. Väikese aia suurim nuhtlus on ruumipuudus. Ja kui kevadeks on mõnele panipaiga ruutmeetrile varutud pool kuupi hobusesõnnikut, kuupmeeter poolvalmis hapukomposti, suured pakid haputurvast ja kasvuturvast ning aias on kolm suurt kompostihunnikut, siis hakkab vaikselt pooma. Mitte kuskile ei mahu enam mitte midagi. Nüüd on jälle muidugi  ruumi laialt. :) 

27.05 Lehtimine on lõppenud. Teise nädala sisse mahtus palju istutamist ja ümber istutamist,  kaugem sõit ühe tuttava mõisahärra valdusi vaatama ja Mammutriinu värvikirev aed. Ka futulandis on külalisi käinud, viimased alles üleeile. Muidugi rääkisin suure suuga, et aed muudab ennast umbes iga 2 nädala tagant. Siis läks vihmale. Üks päev sooja mõnusat kevadvihma ja aed muutus tundmatuseni. Ei ole vaja mingit kahte nädalat vaid lihtsalt vihma. Palju uusi õisi, pojengide uhkelt sirguvad pealsed, tulpide mahlased värvid ja kivilaelanike ärkamine. Kevadpildid 

Edulugusid on ka. Kui eelnevatel aastatel on kuldkinganurgas õitsenud üks või kaks isendit ja needki suurivaevu, siis peale jaapani sireli mahavõtmist paistab kuus või seitse sorti erinevaid pealseid tulemas olevat. Saab näha siis, et kes ja kudamoodi. Minu üllatuseks õitseb ka enamik eelmisel aastal maha istutatud pojengidest. Ja mõni lausa kolme-nelja õiega. Ning aiaservast pistis nina välja seninägematu tegelane - preeriaküünal. Eks aastaid tagasi ma ta ühel meelesegaduse hetkel Võhma Juurikalt soetasin, istutasin maha ja unustasin. Tema jaoks ei olnud vahepeal ilmselt soodsad suved ja alguses ei teinud ta mingeid pealseid. Eelmine suvi aga pistis nina välja. Uurisin järgi, et kes sa sihuke oled ja premeerisin teda kompostiga. Tulemus näitab vägevat nuia.

Ja teisalt - sa pole aednik, kui aeg-ajalt ämbrisse ei astu. Päike kõrvetas osade azaleade lehed ära, ei ole kogemust, et teadnuks hoida, nüüd muidugi selge, et vaja kevadel varjutada. Päris välja läks üks imepisike rodo, kelle jaoks see paks lumi ilmselt väljakannatamatuks osutus. Või meie laiuskraad üldse. Tema lihtsalt kevadel ei ärganud. Võibolla olid mõned liiga krõbedad külmakraadid vähese lumega ajal. Ei tea. Paeonia cambessedesii pung oli hävinud. Võtan hoogu, et juurikas üles kaevata ja uude kohta istutada. Ei ole ikka vaja nii vara nina välja ajada, maarjamaa kevadööd on julmad ja külmad. Parem panna ta alpikannide elualale, kus lumi viimasena lahkub ja lume all äkki siis niiväga nihelema ka ei kipu. Aega küll selle punga maa peale läkitamisega. 

30.05 Tulbid meeldivad mulle aiva rohkem. Võimas värvilaik, mille moodustavad 10 õit. Kindlasti 10, mitte vähem. Ilmad on jätkuvalt jahedad, pilvised ja selle mai kohta võib nüüd täitsa vabalt öelda, et mõnusalt vihmane oli teine. Maa on kastetud, tünnid ka täis. Ja aedniku jaoks ideaalsed pluss 15-16 aias ringi paterdamiseks. Mesinik muidugi nuriseb, sest vihma ja jahedaga kena korjet ei ole. Tulpe võiks isegi rohkem olla, küll pärast on aega suvel nende muude püsikutega mediteerida. Kevadel olgu värvimöll! 

31.05 Vihm. Sirelid ja palu-näsiniin hakkavad puhkema. Kivila kõige ilusamate lehtedega näsiniin `Golden Treasure`kasvatab uusi kuldseid lehti. Nende asemele mis aprilliööd ära võtsid.

Ideaalne struktuur, jänesekapsad. Kui isegi tuleks mingid õied, oleks vaid lisaboonus. :)

 Ja varaste tulpide õieaeg hakkab vaikselt läbi saama. Keskmised peavad veel vastu ja kõige hilisemad alustavad. Härra Tibu magab künnimehe und.