Muster on alati üks ja sama. Kass tuleb ja tahab midagi (anna maiusekrõbinaid, mul on igav, lase õue, kammi mind, tahan pai, mängi minuga, mul on lihtsalt tüütamise tuju), kuid sul ei ole aga hetkel vastuvõtuaeg (sa loed huvitavat jutukat, vaatad filmi, lobised sõbrannaga või lihtsalt magad). Ta tuleb vaikselt su kõrvale ja püüab silmsidet saada, et ajudesse vaadata (suured põhjatud telepaatilised kassisilmad). Kui sa kontaktivõimeline pole, siis tehakse paari küünega pleedil kaap-kaap. Ja sa tead, et ta enne ei jäta kui on oma tahtmist saanud (äärmiselt järjekindel).
Siis kõige lihtsam viis kass teda solvamata rajalt maha võtta on kasutada URGU. Urg on kassi leksikonis vaata, et esikohal ja väga oluline paik. See seostub magamisega huvitavas kohas, mõnusa hämaruse, soojuse ja turvalisusega. Nõnda, et kui sind katab kõigi eelpool nimetatud tegevuste ajal mingi pleed või tekk, siis tuleb kergitada selle serva sellisel moel, et tekkiks uru illusioon. Peale põhjalikke kahtlemisi ja uuringuid (kas see on ka hea urg ja kas ikka tasub jne), mille kestel võib käsi pleediserva üleval hoidmisest isegi ära väsida, kuid ärge heituge, lahendus on lähedal. Kass otsutab peaaegu alati, et see urg on just see mida ta hetkel vajab, keerab taguotsa ette nagu rekkaauto lattu tagurdades ja manööverdab ennast urgu. Ning jääb kohe magama. Tavaliselt hakkab ta millalgi ka und nägema. Unes lutsitakse midagi, lüüakse küüned saaki (sinu kintsu), tehakse vaikselt kräk-kräk, joostakse või lihtsalt nohisetakse vaikselt kuid see on loomulikult kukepea ja ei sega sinu raamatulugemist või muid tegevusi. Ja kui sa hõõrud mõttes käsi, et sain jälle kassi haneks veetud, siis mõtleb tema, et miks inimestel kõik nii pagana keeruline peab olema, ma tulin lihtsalt urgu magama.
