Kodus ootas läikivakarvalisim ja särasilmseim brassia, keda ma iial näinud olen ning tema vürstsist aroomi oli ligi meetri kaugusele tunda. Eesti keeli on tema nimi ämblikkäpp ja teda peaks toatingimustes olema lihtne kasvatada. Ta näeb nii stiilne välja, et tegelikult peaks asetsema täiesti eraldi oma "kohas". Imekaunis olevus oma pikkade nooljate täpiliste õielehtedega, mis meenutavad täiesti kummalisel moel ämbliku jalgu. Ja see natuke piprane aroom mis ei sarnane ühegi teise lille lõhnale...
Orhideefänni tipphetked.:)...et kui Väikevend Karlssoni raamatus endale kutsika sai, siis tal võis umbestäpsalt sama tunne olla.:)
Koos talveaia laienemisega avastasin, et minu paljude ilusate värviliste piltidega orhideeraamat on jõhkralt pealiskaudne ja paljudele küsimustele vastuste saamiseks tuli kaevuda sügavale internetti. Suur tänu professinaalsetele orhideekasvatajatele, kes oma tegemistest vahel ka mõne sõna kirja panevad.
Lisaks illustreeriv ja asjalik fotomaterjal omasegatud istutusmullast, ümberistutuse protsessist, kärpimisest, tõbedest, oskamatusest tehtud vigadest jne jne. No mida veel tahta. Kümme korda parem kui raamat.:)
Õhus on kevadet, kuid lumesulatusprogramm ei toimi eriti, sest öösel on miinus 14-15 ja päevati leigevõitu pilvealused päikesed. Jää lösutab täiesti rahulikult kõnniteedel.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment