Pakane

On aasta kõige pimedam ja külmem aeg. Päeval on õues -17, öösel -20. Päevavalgus kaob pool neli. Õuetrassi (tööle ja koju)läbin kiirkäiguga, aga ikka jõuab selle lühikese ajaga pakane küüned näkku lüüa. Väkk!
Meie peen kassimamsel, kes soojal novembrikuul heameelega rõdul õhuvanne võttis, ei taha õue poole enam vaadatagi. Aga kuna meil on nii kombeks, et kassid ajavad oma asjad õues, siis võib vahel näha kuidas mamsel Muri väga hädase näo ja jalad ristis olekuga mööda nurki tuiab ja oma hea kasvatusega vägikaigast veab. Peab ikka väga häda olema kui ise õue tuleb küsima. Tavaliselt vaatab pererahvas ise, et kui kass ikka väga pungis silmadega rahutult ringi tammub, siis vaja loomake õue asjale suunata. Õnneks on siiani kõik hästi läinud ja meelega tehtud salasitakesi ma kuskilt leidnud ei ole.
Pliit, kamin ja põrandaküte hoiavad kodu sooja, aga säherdune külm aeg paneb sooja hindama. Järgmiseks talveks tuleb ära soojustada õuepoolne välisuks ja likvideerida veel mõned külmalekked. Aga pikk jutt, sitt jutt, lähen jälle oma taimetabelite juurde tagasi.