Alles see oli kui siblid natuke midagi aias, aga siis jälle tuppa, toas on hea soe. Saab kohmetanud sõrmed üles sulatada, saab aknast vaadatud, et pagana ilus on veel kui öökülm pole korralikult üle käinud. Sügisesel aial on oma värvid ja oma võlu.
Ja staarideks olid tõusnud need, kes suvel paduõitsejate vahel eriti millegagi silma ei paistnud. Näiteks sellised kõrged ja ka verevad kukeharjad, kelle lehed suudavad ka peale külmade udude öid ja koerailmu ilusaks jääda. Hostad, kes ei hääbu enne kui tuleb öösiti miinus 5. Helmikpöörised, kes suudavad särada kuni kevadpäike nad närutab. Ja need mõned üksikud kanged ja vaprad, kes jahedas oktoobris kasina päikese all end mõnuga välja sirutavad ja elu naudivad.
Veel pühapäeval sai hulgem sibulaid maha pandud. Ja kaks kuldset sussi sireli alla istutatud.
Aga alates esmaspäevast on öökülmad tasapisi võimust saamas ja aed hakkab unne vajuma. Esmaspäeval läksid hostad (-4,1) ja täies õies lursslill muutus kõhklevaks.
Teisipäeval lasi karvane viirpuu lehed maha (plärts!) (oli -5,5).
Täna varahommikul maa valge ja -6,1.
Kui öösiti võidutseb Urr, siis päevad on suhteliselt soojad ja pilgeni kuldset päikest täis. Madalalt ta käib aga kaifkaif, ikkagi päike. :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
ma tahaksin kodus olla kui puulehed langevad :) Päikest!
ReplyDeleteIlusad päikeseilmad on praegu tõesti ja kodune memm saab asjalik olla, niivõrd-kuivõrd nautimine laseb :) Meil veel nii kanget külma pole olnud. Täna päikesetõusul -3 max ja seda lühidalt, seega vapramad hostad veel jõus, krüsanteemid jätkavad visalt ja puudeski on veel värve. Aga Ülo käskis järgmiseks nädalaks kausse varuda, olla taevaseid kruupe lubatud :D
ReplyDeleteVaatasin, et täna tööl majaesine plats, kuhu päike ei ulatunud, ei sulanudki härmatisest üles. Sibulikest tuleb kevadel kindlasti palju rõõmu!
ReplyDelete