August, mahlane, mesine, moosine, hiirene

 01.09 +20, pilvine, pärastlõunal korralik sadu. Esimesed floksid on ära õitsenud, keskmised poole peal, poolhilised avanevad ja hilistel pole veel õiepungigi näha. Esimene laar hapukurke läheb purki ja uskumatu, kuid ei keeranudki midagi vussi. Hea pehme maitsega hapukurgid nagu maal vanaema juures. Ilma üleliigse soolata ja äädikat pole üldse. Järgmise ämbritäie teen juba julgemalt.

05.08 poolpilvised niisked ja soojad päevad, vahel tibutab vihma ning ööd on kurgile armulised. Koledat leitsakut viimasel ajal väga pole olnud, kõige rohkem ehk +25. Uskumatu ja õnnestav suvi ilma põuapaineta. Maikuus pidi küll aeda kastma, kuid see natuke pole midagi võrreldes eelnevate suvede põudadega. 

Aga alanud on august ja nüüd jälle võib. Võib pojenge ümber istutada, võib kevadel õitsenud püsikuid nihutada, hostasid korrale kutsuda jne. Ei teagi kohe kust pihta hakata...

07.08 +21, päike. Alustasin floksitihniku tuulutamisega. Nii palju uusi tibusid ootab titepeenral päris oma kasvukohta, et otsustasin hakata korduvaid värve kahandama. samuti on ka mõned sordid sarnased. Aed on vaikimisi igasugu projektidega nõus olnud, kuid pimegi näeb, et ruumi ei ole.

08.08 +26, päike. Bond on mõnevõrra kohastunud. Kui ta hiirega tuppa tuleb, siis kohe ukse pealt itkulaulu ei alusta (võidakse millegiga visata) vaid sätib enda koos saagiga voodi alla ja laulab kurbi laule seal. See on eriti kõhe. Ärkad öösel selle kaleda nukra häälekese peale, mis tuleb otse su alt. Ja siis see vaikne ablas näsimine, väikeste haprate luude ragin, ohjah. Ja ma mõtlen, et kust see hiirekuhi ometi võetakse kui üle päeva muudkui tuuakse? Kas vihmane suvi soodustab kuidagi ka hiirterohkust? Et kõike on, flokse, kurke, suvikõrvitsaid, et siis hiiri ka?

10.08 +23, vihmad, padukad, seenevihmad ja päikest ka. Vurritan, terve mägi kärjekaste. Vahepeal käisin vihmast loksutatud flokse kohendamas. Hommikul oli korra padukas, rohkem pole hullu sadanud ja lamandunuid oli vaid üks ainuke. Kurgimajast tuli järgmine ämbritäis kurke, panin hapnema. Ja mõtlen kohe täitsa tõsiselt, et peaks kuuri kõrvale mädarõigast istutama, ei saa ju kogu aeg naabritelt nuiamas käia. 

12.08 +14, päike, vihmad, padukad. Eile öösel sadas mürinal, hommikupoole päeval takkajärgi. Täna on veel põhjalikumalt vihmane. Väljas sajab, mina vurritan. Ja mõtlen meest. 

Mesi eksisteerib kolmes olekus. Kui ta tarusoojast tuleb, on see soe, elus, aromaatne, küllusemaitseline ambroosia. Kui mesi on maha jahtunud, siis lõhn enam nõnda ei lendu ja ka maitse tasaneb. Nagu oleks see müstiline aine mingil moel sulgunud või uinunud. Ja siis kolmas olek - suhkrustunud mesi. Maitse ja lõhn sulavad keelel üles ja purki avades võib lõhnast aru saada, kas see on võilillemesi, või kesksuvine hele või sügisene tumemesi, kuid külluslikust aroomist rääkida ei saa. Lõhn on vaikne ja ainult asjassepühendatuile mõistetav. Minu lemmikmesi on tarusoe võilillemesi. See on NII valjult hea, et lolliks võib minna kui ta kevadel ükskord tuleb. Praegusi mesi on kärgedes kahte sorti: üks on vedelam veidi hapukas, puuviljase aroomiga ja teine paks viskoosne tume ilma mingi erilise maitseavaruseta, lihtsalt mesi. Muidugi aromaatne ja puha, aga ma ei oska midagi esile tuua. Vurritamisel erinevate mete maitsed segunevad, sest kärje ülaosas on ühte ja alumises teist. Eks nii kuidas meetaimed parajasti õide on puhkenud.

13.08. +20, päikepäike. Tegin üle mitme päeva aiatiiru ja imestlesin vett täis ämbrite ja aiakäru üle. Korralikult on seekord loputanud. Igatahes kurke kastma ei pea. Kaardistasin natuke ka uute flokside istutuste korda, sest järgmine nädal tuleb aeda noor tööhimuline sulane ja häda mulle kui ma talle tööd ei leia...Aga peale selliseid ränki vihmu on floksid nagu uppund kuked. Kohe-kohe saan viimase kasti vurritatud ja lähen oma tupsununnukesi lohutama ja veest kuivaks raputama. Mõned uued toed peab ka panema, õnneks palju pikali ei olnud, kuid siiski, neid oli.

Selle suve floksipeenraid kaunistab mitu esikõitsejat ja neist on palju rõõmu. `Alba Grandiflora` näitab oma hiiglaslikke õisikuid, õied ise on väikesepoolsed ja filigraansed. Ja kui ma varem ei osanud lugu pidada sordist `Ivan Zarja`, siis nüüd tahan kõik oma sõnad selles osas tagasi võtta. Väga uhked kõrged ja leekivat värvi õisikud omapärase struktuuriga õitest. `Notchnoi Dozor`näitas ka end. Tubli tükk õhtust sinist floksi, eks järgmine suvi pääseb see tõeline ilu vallale. Seni on mu peenras kõige sinisem floks `Moya Lybov Moya Otrada`. Väga sümpaatselt sügavtume värv. `Thernoye More` on ilmselt hukkunud. `Betty Marguerite`levib peenras nagu roosa katk, kuid ma ei tea ühtegi teist nii sümpaatset katku. Pean talle tulevikus leidma sellise koha kus ta teistele rinnuli peale ei rüsiks. Tore avastus on ka `Charlotte Blanchett` - hiline, vitaalne ja puhas maheroosa, kuid mitte nii habras ja õrnuke kui `Pinky Hill`. Hoolimata sarnasest värvist jäävad mõlemad aeda, sest ma jumaldan puhast maheroosat ja üks on just ära õitsenud kui teine alles alustab. 

15.08 Päike, +23. Eile oli mõnus +21, aga täna kiskus jälle leitsakuks. Tegin paar istutust, kastsin kurgid ja ...ründasin kasvuhoonet. Sest oli võimatu ignoreerida asjaolu, et uksekoht, kust ma oleksin pidanud teoreetiliselt sisse mahtuma, et tomateid kasta, oli tuugalt täis kasvanud. Nii mõnigi eeskujulikult kärbitud tomatimajaga aiakülaline on mu kasvuhoonest delikaatselt mööda vaadanud, kuid nüüdseks olen juba ise aru saanud, et midagi on valesti. Kas on tegu liiga rammusa mullaga (kompost ja hobusesõnnik)? Võsude lõikamisega tegelesin hoolsalt, kuid ikka läks džungliks. Kastmisevahelise ajaga (5 päeva) kasvas rohemass nii hullusti, et ladvad hakkasid katuseaknast välja pressima...kuigi ma olen eemaldanud võsud, kärpinud latvu, olen seda kogu aeg teinud. Nad vilistavad selle peale ja kasvatavad uued ladvad. Mõni on kasvatanud põhitüve alt uue varre ja sellega vilinal laeni tõusnud. Tomatid ka juba otsas. Õhus vonklevad jämedad tomativarred, millel on õhujuured (ma ei tea, kas tomatil peaks olema õhujuured?). Seekord kärpisin sissekäigu vabaks, võtsin kõik valmis tomatid ära ja vedasin sületäie tomativarsi komposti. Ei ole normaalne. Üks salaja kasvanud liaan oli kolmemeetrine ja andis seda teiste vahelt välja sikutada. Tomateid on ka hullusti otsas, aga no kord nädalas tahaks ikka sisse mahtuda...

16.08 Päike, +23 (õhtul vihm), püüan palavuse üle mitte igiseda, suvi on siiski lõpusirgel, aga sellegipoolest lähen keskpäeval tuppa siestat pidama. Ja löön arvuti lahti. No see Temu jälle! Puhas huumor. :) Käisin kunagi sellel saidil Aliexpressiga võrdlevaid hinnauuringuid tegemas, et palju maksab üks küünlavalu vorm Temus ja milliseid neid seal üldse olemas on. See oli viga. Peale seda pommitab Temu kõikvõimalike soodsate pakkumistega alates võileivahinnaga nukumajadest kuni kivimikollektsioonideni. Vahepeal on olnud pakkuda poolmuidu toredaid ratastel köögiriiuleid, nõrkemiseni neidsamu küünlavorme, hilpe, hõbeehteid, invatarvikuid, dildosid, lemmikloomastaffi ja täna naersin arvuti ees südamest: Temu pakub vanaprouale boonuseks helendavate tiibadega kõhutantsukostüümi. Jee, lapsest saati olen unistanud, nüüd siis lõpuks ometi.... :) Kuigi asi oleks väga lihtne, me kõik oleme ühteviisi müüdavad, ainult, et mõni meist on kallim kui teine... Temu võiks välja pakkuda mõne uuema floksisordi, näiteks `Kobold` või `Aivazovskyi`. `Zvuki Kosmosa` eest maksaksin lausa topelthinna. Aga näe, pole võimalik. Antud situatsioon näitab järjekordselt flokside väärtust - Temul on kõikvõimalikke inimtekkelisi imevidinaid (helendavate tiibadega kõhutantsukostüümideni välja) kuid flokse neil netu. :)

Selgituseks, et kes pole kursis, siis Temu on Aliexpressiga sarnane Hiina e-pood.

17.08 +23, päike, poolpilvine. kolm tundi aias. Ikka teistele selga kasvanud flokside ümberpaigutamine, vana kompostikasti ettevalmistus kasutuselevõtuks, rohimine ja muud posserdused.

21.08 +21, päike, tuuline. Selja taga on kolm jube tihedat päeva mis olid täis peenraäärte paigaldust, hukkaläinud peenarde rohimist, röövkannikese killimist ja teeraja renoveerimist. Töö lausa lendab käes koos noore tubli sulasega ja päevad lähevad wuhinal.

23.08 +18, vihmapoolne, ka eile sadas. Kõik mis on hea, lõpeb kunagi. Sulane on rahutuks muutunud ja vahib linna poole. Eile koostas "põgenemisplaani", et millise rongiga linna ja mis bussiga edasi maavanaisa juurde suvitama...Noojah, kaua sa ikka vanaemaga peenraid rohid või õunu lõigud. Natuke on veel koolivaba aega jäänud ja seda tuleb maksimaalselt ära kasutada. Aga koostöökogemus oli ka omamoodi tore ja lapsel esimene oma teenistus taskus. Edasi on minul mee vurritamine ja õunamoos. Pokumees läks metsa seenele ja õhtul on filmi kõrvale gurmee snäkk. Ühes sektoris on taldrikul võis praetud pilvikud, teises kitsemamplid ja kolmandas puravikud. Kuninglik.

24.08. +16 kuni +20, poolpilvine, tuuline. Emand Suvi on hajameelseks muutunud ja laseb kargusel maad võtta. Pisut isegi veider tõdeda, et verandal oli eile jahe. Mismõttes nagu jahe? Pigem olen 4 kuud keskpäeva palavuse eest tuppa varjule pagenud, aga et jahe, seda pole küll tükk aega olnud võimalust kogeda. 

Kummaline, et ka õuekurgid arvasid sama ja lugesid hooaja üksmeelselt lõppenuks. See juhtus sisuliselt üleöö. Lehed kuhtusid ja kogu moos. 

Õnneks pole potikurk veel koostööst keeldunud ja kannab edasi.

Täna olid toredad külalised. Tulid vanaema kaudu sugulased Villeverest. Juttu jätkus kauemaks ja oli kuidagi hea, kummastav ja turvaline näha oma vanaemale sarnanevaid näojooni kellegi palju noorema inimese näos. Ka zestid ja kõnepruuk on midagi sellist, mille me pärime esivanematelt, seda ise hoomamata.

25.08. +29, päike, tugev tuul. Meehooaja ametlik lõpetamine. Viimased vurritamised ja varsti saab toad üle käia ning talvevaibad maha panna. Nalja sai ka. Pokumees istus kuuri trepi peal ja puhastas kärjeraame. Tema ümber hõljus paks pilv mesilasi kes kõik tahtsid vurritatud kärgi lakkuda ja seda nad ka said. Melu oli tohutu kuid Pokumees tegi rahulikult oma tööd, sest saagijahil olles pole mesilased agressiivsed. Härra Tibu ärkas verandal, tõstis pea ja kuulatas, sumin mingi...Tõusis istukile ja läks asja uurima. Kass peatus mesilasepilvest ohutus kauguses, istus murule maha ja jälgis fenomeni suure huviga. "Tibu, Tibu, tule siia!" kutsus Pokumees magusa häälega. Kassi näole kerkis huvitav ilme, mille võinuks tõlkida "Pane põlema ennast!" Ja vana tark kass läks tagakäppa raputades (ülima jälestuse väljendus) veranda poole tagasi. 

27.08 +20, päike, pilvitus. Ideaalne ilm istutamiseks ja aiamaleks. Kaks päeva tagasi läks üks vana suur pojeng oma uude kodusse ja tema koha sai vanaaegne lõhnav nostalgiapojeng. Siis võtsin kitsikuses oleva päevaliilia välja, tegin sellega ratsukäigu endisele pojengikohale, päevaliilia kohale käis floks Batik ja asi vask. Väikese aiaruumi võlud. Mul on nüüd "igavene lahmakas maad" floks Batiku endise koha peal. :)          (see on just selline koht mille mu onupoeg lugedes vahele jätab ja mõttes siunab, et miks ta ometi rohkem kassidest ei võiks kirjutada :) Nujaa, aga aiablogi ikkagi kõigepealt. :)

29.08 +23, päike. Jätkuvalt muldade kokkusegamine (ega siis floksi saa niisama suvaliselt mulda torgata :) ja ümberistutused. Suured lähevad titepeenrast oma päris kohale ja pikad lühemate taha. Flokside pikkusest oli siin juttu hiljuti, et oi kui kõrge sort, kasvab kuni meeter ja 20 cm. Ma ütleks, et see pole kõrge ega midagi. Vii kasvas tänavu minu kõrguseks, Ivan Zarja ja Lyubimivyi Vodolei ulatusid ninani. Aga eks vihmad ja soojus, kõik kasvas tänavu hullupööra.

31.08 Eile oli pöörane leitsak, +28, täna vihm ja +18. Hommik algas vihmasabina ja igvese juraka hiirega mu voodiesisel vaibal. Nagu armastusavaldusega postkaart oli pandud, kenasti, vaibavärvi hall kõht ülespidi...millele ma heauskselt täie jalaga peale astusin...vot siis oli äkšõn. Midagi nii rõvedat...khm, ma jätaksin selle osa meelsasti vahele...aga august on läbi ja head ajad jätkuvad mõnusate mittekuumade päevadega, mis lubavad aias palju siblida. Sest seda hooaega on veel vaid kaks kuud järele jäänud.