Pöörane jaanieelne aeg

10.06 Väga pikk päev. Ärkasin kell neli ja mõtlesin mida võiks tänase sööstaianduse tunnikese jooksul korda saata. Kui kõik enne valmis on mõeldud, siis pole vaja pikalt miskit vaagida, läheb kohe tegudeks. Mõtlemise käigus sain aru, et uni on täiesti ühemõtteliselt läinud ja ei mõtlegi tagasi tulla, need suvehommikud on ju nii valged ja linnusädinased. Tõusin täitsa vabatahtlikult üles, jõin kohvi ja mõtlesin edasi, et tegelikult kui väga kaua siin kohvi taga ei molutaks, siis saaks sööstaianduse asemel kena hulga tunnikesi parimat hommikust aega aias veeta. Mõeldud - tehtud. Rohisin taimekülvipotid, iirisepeenra ja ründasin parkimisplatsi naate, istutasin ühe floksi ja pikeerisin mõned kimpkellukad prooviks pottidesse. Siis jõudis veel paar ebakohta likvideerida ja oligi kell pool üheksa. Väga põhjalik sööst, ma ütleks. :)
Päeval tuli huvitav tööpakkumine. See on tore väljakutse, ainult, et natuke võtab aega see settimine, et mida ja kuidas kujundada. Õhtul tegin rattaga metsaringi (METSIK kuidas kõik praegu lõhnab!), iga natukese aja pärast asendus üks aroom teisega või tuli eelmine jälle tagasi. Muidugi, vihmad ja soojus on looduse lõpuks käima tõmmanud. Käes on suurte õite aeg. Aediiris `New Snow`

Best Bet

11.06 Avastasin külvipottide hulgast meconopsis horridula taime. Sirvisin tarku tabeleid mullaeelistuste ja kasvukoha kohta, segasin mullasegu ja istutasin kalli taimekese (üksainus idand!) vahevärava kõrvale. Tõpratõrjetokid ka paika ja tehtud!
Uurisin mis on saanud marmorlehe kivilasse istutatud poegadest. Ikka endiselt sama suured, ei ole edasi kasvanud. Osa pikeeritud taimedest jäi ka pottidesse, need olid veidi edasi arenenud küll.
Täna lähme objekti üle vaatama ja siis saab ka tegevusplaani enam-vähem paika panna.
Vahepeal tegi pojeng `Joker` oma ainsa õie lahti. On ikka eriline küll.

Ja veel, mulle tundub, et ta muudab värvi. Lõhn on tagasihoidlik.

15.06. Selja taga on töine nädalavahetus, Kivila, mesila ja palju-palju hostasid potistatud.
Mesila on väga põnevaks läinud, aga mina viimane kord varjuna kaasa ei pääsenud, tuli potistused ära teha ja selle peale läks neli tundi. Mesilas oli suur taru mitu emakuppu teinud kuid mesinik tõmbas sülemlemisele jämeda kriipsu peale ja tegi kärsitute üleliigse rahva ressurssidest hoopis lendpere. Kuulates kõlas õrnale kõrvale nagu mesilateemaline seiklusjutt, sest ega mu mummifoobia kuskile kadunud pole, lihtsalt taltsutan.
Üle hulga aja on täna pilves ilm, ehk tuleb vihmagi...Hommikul sai muidugi aed sisseharjunud kastekannusörgiga üle käidud. On juba käe sees, lähen näiteks aeda pildistama ja ei pane tähelegi kui juba kastan. Mõni vaatab ikka nii haleda näoga otsa, et võimatu on mööda minna.
Mullad on meil liivased ja hõredad, paratamatult kuivab.
Ilmad on suviselt soojad ja ööd samuti. Kõik õitseb kasvab ja edeneb. Raona kuu aega tagasi aeda tulnud metasekvoia moduleerib uskumatu kiirusega oksi

Pojeng Red Sharm puhkes õide, imetlesin õhtul, milline sügavpunane värv.

Kivilas ruulib pikalehine kivirik. Viis aastat sai õitsemiseta läbi, nüüd kukkus tunnike ja trahh!

Uus hapuala hakkab ka vaikselt paika loksuma, veel on istutuskohti, kuid pea need täis ei saa.

Kiviktaimlas on üks huvitav põõsake, ma olin kevadel üsna kindel, et ta on saba maha pannud, kuid elas talve üle ja on isegi lehed otsa kasvatanud
Corokia cotoneaster

Kaks kuradiküünt, üks põhjamaise talve poolt solgutet ja teine turvaliselt talvitunud ning mais peenrasse potsatanud, öökülmade eest hardalt kaitstud.

Valge mänd Fastigata maikuine juurdekasv. Sellest saab üks tore kõrge puu

Cassioped

mauklehed

ja valge

Värvid kivilas

Sügisese aedniku vembud. Triteleia?